12.8.2010 sõitsime hommikuses vihmasajus Tallinnast Narva poole. Eesmärgiks oli kaardistada liikumispuudega inimeste ligipääsu võimalusi Tallinna Tehnikaülikooli hoonetes. Kokkulepitud ajal kell 11 olime TTÜ Virumaa kolledzi ees. Kohtle-Järve kesklinnas tundub nagu oleks aeg seisma jäänud. Pealt näha tundub kõik endine. Samas saime eesti keelega hästi hakkama ja vastuvõtt oli soe.Ja siis lagas töö. Kaldteed olid ägedad aga 2 ja pool korda lühemad,kui tegelikkuses ehitusnormid ette näevad ja käsipuudest ei maksnud seal unistadagi. Ilma kõrvalabita sealt koolimajja sisse ei pääsenud. Uksed olid siiski normaalsed ja 2 invakohta ka parklas olemas. Esimesest korrusest kõrgemale Arko oma ratastooliga ei pääsenud. Mina kui kogemustega abistaja ja kaardistaja sain vajlikud fotod ja olukorra kirja panna.
Positiivne oli see, et ülikoolis õppis üks! liikumispuudega üliõpilane... aga tema kõrgematele korrustele ei pääsenud - ei raamatukokku, laboratooriumitesse ega arvutiklassi või mudesse auditooriumitesse. Esimesel korrusel oli kaks auditooriumi, kuhu pääses, sääklasse sai ka, kuigi lävepakk oli liiga kõrge. Liikumisraskustega õppurile oli nn "kohandatud" nurk esimese korrusel, kus oli kasutada internetiühendusega arvuti. Saime teda, et erilisele ja erivajadustega üliõpilasele käivad õpejõud seal klassinurgas tunde andmas ja õpitulemusi hindamas. Sööklasse õnneks pääses ja invawc puudumine polnud suur probleem, sest esimese korruse meestewc ajas asja ka oma suuruse poolest asja ära.
Peahoone taga asus üliõpilaskodu. Sinnani viis jalgtee, kuid selle ees ja taga olid kõrged kõnnitee servad, mida oleks saanud madalaks planeerida. Ühiselamu hoones käis välisfasaadi remont. Kaldtee oli ligi 20%, mis majja sisse viis, kuid mõlemal pool treppipuudus käsipuu aga lillepeenrad olid täies ilus. Meile näidati ka ühte invatuba, millele praegu puudus kasutus, sest liikumispuudega inimene elas oma kodus. Majas sees oli puhas ja korralikud toad elamiseks, keldrikorrusel oli pisike treeningsaal ja saun. Toad olid nagu hotellis ja üliõpilaste ootel.
Õnneks oli koolimaja ees ja kuni bussipeatuseni kõnniteeservad madalad. Ja ka uus, peatselt valmiv spordiväljak oli ilus, aiaga piiratud. Kui Arkoga seda uudistasime, siis tundus, et korralik kiviasfaldiga jalgtee viib spordiväljakule aga viis hoopis ümber taragha piiratud väljaku, mis lõppes koolimaja otsas. Mullaga piiratud 4. küljel tara puudus aga puudus ka tee, missinnani. Tundus, et värav on puudu jäänud. Äkki see veel tuleb, kui tuleb. Teeremont käis hoolega ja euroraha on sinna hoolikalt panustatud, mis on hea.
Pildi allikas: Internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar