Erihooldekodudest ja probleemidest

Personali on vähe, sihipärast tegevust võiks olla rohke, ka töötamise võimalusi ja kui oleks nõutav arv personali, siis oleks olukord parem. Ja veel üks artikkel samal teemal:

Tiina Kangro: hooldekodudes raisatakse üsna palju raha, ent teenuse kvaliteet ja turvalisus pole tagatud


 Epp-Mare Kukemelk www.DELFI.ee
Erihooldekande süsteem on kujunenud üsna süsteemitult asutustevõrguks, kus raisatakse küll ära üsna palju raha, aga teenuse kvaliteet ja nagu viimastest uudistest teame ka turvalisus, pole garanteeritud, leiab telesaate "Puutepunkt" produtsent Tiina Kangro. "See, et me nüüd kuuleme väikse vahega mitmest probleemsest juhtumist, ei tähenda, et asjad oleksid halvemaks läinud," ütles Kangro Delfile, mõeldes Võisiku hooldekodus toimunud surmaga lõppenud peksmist ja Meegomäel asuvast erihooldekodust lahkunud Ardo surnukskülmumist.
 Kangro sõnul on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa, mis aga näitab nüüd ka avalikkuse ees kätte, et kogu psüühiliste erivajadustega inimestega ümberkäimise süsteem vajab lõpuks ometi tähelepanu.
"Need inimesed on laiemale osale ühiskonnast võõrad, nende erivajadusi ei suuda sisulises mõttes mõista ilmselt ka meie sotsiaalelu juhid, seadusandjad, kontrollorganid, rääkimata tavalistest kaaskodanikest," loetles Kangro.

Kindlad reeglid
Tema sõnul ongi erihooldekande süsteem nii kujunenud üsna süsteemitult asutustevõrguks, kus raisatakse küll ära üsna palju raha, aga teenuse kvaliteet ning turvalisus pole garanteeritud. "Koht erihooldekodus maksab ligi 1000 eurot kuus. Kuna tegemist on riikliku teenusega, siis paneb seadus väga täpselt paika, kui palju ja milliste oskustega personali peab sellistes kodudes töötama," selgitas Kangro. Ta tõi näiteks, et 30 nõndanimetatud plahvatusohtliku psüühikahäirega inimese kohta peab päevasel ja õhtusel ajal tööl olema kaheksa tegevusjuhendajat ja üks psühhiaatriaõde, öösel kaheksa asemel neli juhendajat. "Kõigil neil peab olema eriharidus või siis läbitud 300 tundi riiklikult kinnitatud õppekavaga täienduskoolitust, mille all mõeldakse koolitust suurema ohutasemega hoolealustega toimetulekuks," rääkis Kangro. "Ka AS Hoolekandeteenused, mis on riigi enda poolt asutatud firma erihoolekande teenuse korraldamiseks, teatab oma kodulehel, et pakub hoolekandeteenuseid ligi 2500 kliendile ning tööd enam kui 1000 töötajale," viitas Kangro. "See on ju üks inimene kahe ja poole kliendi kohta, kui suured ülemused välja jätta."

Tegelikkus ei vasta reeglitele
Kangro viitas ka veebikommentaaridele, kus väidetakse, et tegelikult neid inimesi ju ei ole, haridust ei ole ja palka ka ei ole. "Ka mulle seletas üks kiirabiarst alles eile, et öösel mõnesse säärasesse asutusse väljakutsele minnes võib sealt personali poolelt leida vaid üksiku vanamemme, kuigi elanikke on majas 60 või ka 80," vahendas ta. "Aga miks te siis töötate ja hoiate neid asutusi lahti, võtate sinna nn kliente, kes pärast hukkuvad või peavad taluma ebanormaalseid elutingimusi? Ja kuhu siis see raha jääb, mis iga kliendiga hooldekodule laekub? Ja miks sotsiaalministeerium lubab tegutseda asutustel, kus pole seadusega nõutud tingimusi ja midagi ette ei võta?" sõnastas Kangro küsimused, mis vastamist ootavad. Politseile laekus 22. märtsil teade, et Jõgevamaal asuvas Võisiku erihooldekodus peksis 19-aastane neiu käte ja jalgadega 45-aastast naist. Kannatanu toimetati TÜ Kliinikumi, kus ta hiljem suri. Neiu toimetati psühhiaatriakliinikusse.