Reisiblogi: Meie Prantsusmaa 2

Teine päev - 24.juulil 2013. 
Meid äratas kl 6 ajal suur paduvihm. Kuumkohv Statoilist ja lisaks võisaiad ning asume teele kl 7.47 ning Poola saabume juba kl 8.20 ning tähelepanuväärne on see, et kui Leedus olid kiiruskaamerad hallid, siis Sovalki linnas olid need kollaste linnupuuridena postide otsas. Sellele järgnes kl 9.45 Lomza linn ja keskpäeval olime juba Varssavis ning Arko on rooli keeranud 321 km. Veidike ummikuid, sildu ja tunneleid ning juba kl 14.45 me sättisime ennast 1. kiirteele, mis viib meid Berliini poole. Ilm on juba soojem, 23 C ja teekatte on 43 C ning teeme tankimise Poolas. 

Oi kuidas mulle meeldib see Poola tanklates orienteerumine ja hakkama ma sain. Käisime hilist lõunat restoranis söömas ning sõime seapraadi ahjukartulite, kapsa ja salatiga ning joogiks pepsit. Kassas saime teada, et kuna sõime nii suure summa eest, siis on kohvi tasuta. Ette ruttavalt võib öelda, et hiljem ma lausa igatsesin sellist toitu. Peale sellist sööki me lausa jalutame pargis ja kuna väljas on palav, siis otsisin suveklieidi välja. Õhtul kl 19.45 jõuame jõest üle silla sõites Saksamaale, kus sooja on juba 29 c. Öömajale jääme kl 22 ajal ja läbisõit on 874 km. Väsinud aga rahul, sest suur Poola on risti läbi sõidetud ühe päevaga.        

Teemärgid on hästi olulisest, sest kui kodutöö tegemata, siis võib probleeme tekkida, mida meil õnneks sellel reisil ei tekkinud.

 Autojuhti ei tohi segada ja tema soovid tuleb kiiresti täita kaardilugejal.

 Poolas on lugematul arvul tunneleid, teid, sildu ja vilja- ning maisipõlde.

 Sellised ongi need tasulised kiirteemaksude punkti - muudkui sõida ja maksa.

 Pühasöömaaeg restoranis ja väike puhkus.

 selle söögiikoha kõrval oli park, lastemänguväljakutega ja selline lahedalt ehitatud kaarkatusega tualett, kus mõlemale poole viis ka kaldtee ja olid olemas inva-wcd.

 Saksamaa riigipiir oli tähistatud sellise väikse infotahvliga.