1. jaanuar 2020

Roheline detsember

Detsember on ikka olnud jõulukuu. Lumi, päkapikud, raekoja platsil ehtes jõulupuu ja selle ümber jõuluturg. Need mälestused korduvad ikka ja jälle. Sel aastal jõudsin linna jõulupuud vaatama alles kuu keskpaigas, sest siis oli abilinnapea pr Betina Beskina vastuvõtt linna sotsiaaltöötajaele.  Käisin seal minagi ja oli meeldiv õhtu, kus tänati 2019.aasta parinatest parimaid sotsiaaltöötajaid.
Veel jõudsin korraldada ühe koolituse sotsiaaltöötajatele, kus HENK MTÜ turvustas raskesti mõistetavate klientide jaoks välja töötatud juhendit ja rääkis intellektipuudega laste, noorte ja täisealiste inimeste erinevatest toimetulekutest ning puuetega inimestele sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel teenuse vajaduse ja ühistranspordi kasutamise õpetamise ja harjutamise tähtsusest, sest eks seegi ole eluks vajalik toimetulekuoskus, mis ei teki nüüd ja kohe, vaid see nõuab tööd ja vaeva vanematel, asutustes ja paljud suudaksid seda teha, kui neid on harjutatud ja eelnev töö tehtud. Sotsiaaltranspirditeenus ehk eritransport on kallis ja kulukas aga ühistransport on Tallinna elanikele tasuta ja kui busdid, trammid ja trollid on madalapõhjalised ja peatuseid teavitatakse häälteavituse ja tabloodel  kirjeldusena, siis saab ka ümberistumisega kohale. Tallinn on üks suur omavalitsus, kus on olemas ühistransport ning seda on mugav kasutada. Mina ise sõidan igapäevaselt tööle ja koju bussiga. Alati ei saa istuma aga koos minuga sõidavad paljud õpilased ja vanenad on neile bussisõidu selgeks õpetanud. Sageli kuulen kuidas emad lastele helistavad ja kontrollivad, et lapsed kooli lähevad.
Veel oli Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek, mis möödus töiselt ja sktiivselt. Olin jälle häältelugeja ja otsused said tehtud, muudeti vananenud põhikirja jne. Jõulupidu toimus sel aastal nii Sõle spordisaalis, Nõmme tantsusaalis koos linetantsijatega kui ja merel auriku Katharina pardal. Oli tore ja tegus kuu. Veel oli invaspordiühingu liikmetega jõulubowling ja liikumispuudega inimeste jõulupidu.
Tööl sain endale uue ja kiire ja arvuti. Üldse oli aasta hästi töine, tormakas ja kiire, kuid kõik vajalikud tööd said tehtud ning olime välja teeninud pika jõulupuhkuse, mis kestis tervelt 9 päeva, mis möödusid kiirelt.
Jõulureede õhtul võtsime vastu vanema poja Imre peret ja jagasime kingitusi. Enne seda käisime surnuaial ja süütasime küünlad ning jõululaupäeval käisime Kaarli kirikus jumalateenistusel ja laulsime koos jõululaule. See traditsioon kordub aastast aastasse ja isegi Arko on sellega leppinud.
Jõuluõhtul olime koos noorema poja Rene perega. Lastest, nende elukaaslastest ja lastelastest on alati palju rõõmu. 1. jõulupühal sõisime Jõgevamaale Arko emale ja Toomasele häid pühi soovima. Aasta lõpus veetsime 3 päeva lõunamaal ehk Riia linnas. Oli tore aasta 2019.  Meie suguvõssa südis juurde väike Mirely ja Arko müüs Toyota maha ning ostis uue Voljswagen Passati. Veel jääb aastat meenutama suvine Hispaania autoreis ja sügisene Egiptuse, Jeruusalemma lennu- ja bussireis. Kahjuks oli üsna kurb ja sünge aasta, sest lahkusid kauaaegsed töökaaslased, tuttavad aga elu pole igavene ja igaührle on antud aeg elada ja surra. Head teed Auli, Mati, Ants, Genadi. Igaühega neist on palju meenutada või on nad andnud väärt kogemudi, ühiseid üritusi, hetki, mõtteid. Kuusepuu sai koju toodud ja jõulutuledes küünlavalgel oldud. Oma kodus on kõige parem olla. Kass naudib seda eriti. Jõulukass ei tundnud üldse kuuse vastu huvi ja kui Mari-Liis rääkis, et varem kass ronis kuuse otsa ja ajas puu ümber, siis meil on Kiisumiisu igati viisakas ja väärikas 9aastane kodukass.
Sai loetud palju raamatuid ja vaadatud kinos parimaid filme. Eriti meenub kaua oodatud Eesti suurfilm "Tõde ja õigus". Ajalugu peab meenutama ja edasi andma järgnevatele põlvedele. 2019 on ajalugu. Elagu uus ja imeline 2020 aasta.