7. detsember 2016

Hea teada: peretoetuste maksmine teises riigis töötamise korral

Palk.ee lehel on 19.10.2016 ilmunud Eleen Laasneri  Postimehe artikkel, mida on vajalik teada kui pere saab Eestis peretoetusi aga üks vanematest töötab välismaal ja kui talle makstakse peretoetusi välisriigis, siis sellest peab teavitama sotsiaalkindlustusametit, et vältida hiljem rahade tagasi maksmist. Link uudisele avaneb siit (LINK).

Riik küsib enam kui 500 perelt toetused tagasi

Viimase üheksa kuuga on sotsiaalkindlustusametis registreeritud 568 piiriülest perehüvitiste enammakset summas 426 000 eurot. Enammaksed tekivad üldjuhul siis, kui toetuse saaja kolib välismaale ja unustab sotsiaalkindlustusametit teavitada.
Riikidevaheline infovahetus on aeglane ja nii võibki juhtuda, et inimene saab samaväärset toetust kahest riigist. Kuigi võiks arvata, et palju esineb seda probeelmi just Soome eestlastega, siis tegelikult on rohkem probleeme nende riikidega, kellega sotsiaalkindlustusametil pole nii tihedaid suhteid, näiteks nagu Norra, Ühendkuningriigid ja Iirimaa.
Enamus mullu riigi poolt tagasi nõutud summadest jäid 100 euro piiridesse, aga oli ka mitmetuhande euro suuruseid nõudeid. «Suurem osa enammakseid tuvastatakse kohe pärast selle tekkimist, kuid on ka juhtumeid, mis tulevad päevavalgele aastaid hiljem. Mida pikem on topelt makstud perehüvitiste aeg, seda suurem on enammakse summa, mis tuleb tagastada,» ütles sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juht Evelyn Hallika. Ta toonitas, et perehüvitiste saajal on kohustus teavitada sotsiaalkindlustusametit kõigist asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste saamist. «Näiteks ka sellest, kui üks vanem on tööle läinud teise riiki või on teisest riigist saanud samaväärseid perehüvitisi,» rääkis Hallika.
Seda, kas pigem on asi tahtmises või unustamises, ei tea amet öelda. «Meie ei saa öelda, et see on tahtlik, pigem inimesed ei tea, et nad peaksid sotsiaalkindlustusametit sellest teavitama,» ütles ametnik.
Välismaal elavatele ja töötavatele eestlastele makstakse perehüvitisi töökoha riigis samadel alustel ja samas suuruses nagu oma riigi kodanikele. «Kui aga perehüvitiste saaja ei ole meid teavitanud ja hilisemas riikidevahelises infovahetuses selgub, et pere saab sama toetust ka teisest riigist täismääras, tekkib perel enammakse ja alusetult makstud hüvitised nõutakse tagasi,» ütles Hallika.

Enammaksete vältimiseks tuleb teise riiki elama või tööle minnes teavitada esimesel võimalusel elukohariigi sotsiaalkindlustusasutust. «Kui perele on makstud hüvitisi täismääras kahest riigist, otsustavad riigid omavahel, millises riigis on tekkinud enammaks ja kumb neist peab oma osa tagasi küsima,» lisas ta. Eestis makstakse perehüvitisi Eesti alalisele elanikule. Kui terve pere lahkub Eestist, siis maksab perehüvitisi täies mahus pere uus elukohariik. Kui osa pereliikmeid jääb elama Eestisse, selgitavad sotsiaalkindlustusasutused omavahelises infovahetuses välja, milline riik maksab perele perehüvitisi ja millises summas. 

5. detsember 2016

Külas Eesti Rahvus Muuseumis 1

Sellised hetked jäid meie kaamerasse. Pildistamiseks küsisin luba konverentsi korraldajatelt. Minusugusel vaegnägijal oli raskusi võõras keskkonnas ehk suures ja avaras ruumis orienteerumisega, sest palju oli akendest peegelduvat valgust, sildid ja viidad olid nii pisikesed ja seda teksti, mis oli toodete tutvustuses oli mul võimalik näha ainult pealkirju. Aga meeldis ikka, eriti rahvariided, kindad, õlletoobrid, puukingad, piiblid, vaibamuusikal ja palju muud põnevat. Igatahes soovitan milla uurima. Muuseumipood oli ka üsna huvitava kaubavalikuga, eriti postkaardid. Välisuksed ja tualetiuksed olid päris tugevad ja rasked ja peegel kaugel. soovitaksin panna ka seinale peegel, sest siis hea vaadata ja nägu pähe joonistada. Paaris kohas oli Arkol liikumine ratastooliga raske ja nii sain talle abiks olla ja kõik sai nähtud. Suur ta on ja me vist harjunud Vabaõhumuuseumiga. Seal rohkem seda vana aja hõngu. Aga muuseum on suur ja võimas. Pilte tegid Tiia ja Arko.




























  

PIP konverentsil ERMis

Sel aastal toimus Eesti Puuetega Inimeste Koja konverents: Turism ja vaba aeg – kas kättesaadav kõigile? Puuetega inimeste piiriülene liikumine – üks EL põhiõigusi. Päevakava oli huvitav, sest olen rännukirega ja on paljudes muuseume külastatud. Ahvatlev oli toimumiskoht ja võimalus külastada 2. detsember 2016 Eesti Rahva Muuseumis Tartus Raadil.  

Konverentsi reisiplaan/itinary. 
Konverentsi reisijuht on Marju Unt 
10:30 Saabumine ja lennule registreerimine/check-in, kohv ja suupisted 
11:00 Pealeminek/boarding: 
Indrek Saar, Kultuuriminister 
Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees 
Tõnis Lukas, ERM direktor 
Kalle Könkkölä, Soome puuetega inimeste liikumise esindaja 
11:35 Pealeminek lõppenud. Kinnitage rihmad. Boarding completed. Fasten your seat belts. 
Räägime, kuulame ja mõtleme puuetega inimeste liikumisvabaduse teoreetilistest ja praktilistest võimalustest. 
Ettekanded: 
Turismi mõjust inimese heaolule – Dagmar Narusson, Tartu Ülikool  
Euroopa puude kaardi projektist – Meelis Joost, Eesti Puuetega Inimeste Koda Vabaaja teenuse pakkuja vaade puuetega inimestele osutatavate soodustuste ja kultuurile juurdepääsu osas – Ave Svarts, Teater Vanemuine reklaami- ja müügiosakonna juht 
12:30 Pardateenindus/meals and drinks service. 
13:30  Approaching.  Kõneleme, kuulame ja jagame kogemusi liikumisega seotud praktiliste lahenduste ja tulevikueesmärkide teemal. 
Ettekanded: Takistused ja võimalused reisimisel. 
Meie kogemus – Jaan Raul Ojastu ja Jaan Ellerman 
Ülevaade Euroopa puude kaarti kasutuselevõtu ettevalmistustest Soomes  – Petra Tiihonen, Soome vaimupuudega inimeste teenuste Sihtasutus 
Ligipääsetav turism – Gunta Anča, Läti Puuetega Inimeste Katusorganisatsioon SUSTENTO (video teel) 
Ligipääsetava turismi saavutustest Lätis – Armands Muižnieks, Ligipääsetava turismi ekspert, MSc, Turiba Ülikooli lektor 
15:00 Tunnustame. Eesti Puuetega Inimeste Koja puuetega inimestele vabaaja veetmise valdkonnas parima teenuse pakkujatele aastaauhindade üleandmine – Monika Haukanõmm.  
15:15-17:00 Konverentsi külastajatel on võimalus tutvuda Eesti Rahva Muuseumi  ekspositsiooniga: Muuseumis on 3 põhilist väljapanekut. 
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, koos viipekeelse tõlkega. Paigaldatud on silmuskontuur. 

Mõtteid tekkis palju. Huvitav oli Kalle mõte, et puuetega inimesed peavad olema 80% head ja 20% mitte nii head, sest siis asjad muutuvad paremaks.  Meelis rääkis puudega isiku rahvusvahelise kaardi välja andmisest. Petra jutustas kuidas asjad Soomes töötavad. Selle kohta on ka allpool üks foto. Selgus, et puuetega inimestele välja antavate kaartide arvuks kavandatud 300-400 tuhat. Lisatakse juurde kaardi peale A  - st assistent ehk inimene liigub koos saatjaga ja see peaks tagama tasuta saatja kaasa võtmise kogemuse. Soomes toimub praegu teenuste ja toetuste paketti välja töötamine, et teenusepakkujaid koostööle kutsuda ja selleks luuakse andmebaas, et teenuseosutajad ja pakkujad teaksid palju on teenuseid vajavaid inimesi ja millises ulatuses soodustust tehakse. Vajalik on  toetada neid teenusepakkujaid, kes on juba liitunud puuetega inimeste teenuste kaardi projektiga, planeeritakse reklaamikampaamiad. Samuti on vajalik koostöö erinevate osapoolte vahel ja dialoog ühiskonnas, korraldada ümarlaudu sidusrühmadele, leida avatud pakkujaid, nõus kohandama teenusepakkujaid. 
Tarvis on otsustada ja kokku leppida mida teha jq muuta, saadetakse puuetega inimestele laiali küsimustikke. Soomes on puuetega inimeste ligipääsetavuse nõuded ja sotsiaalteenuste nõuded eraldi kehtivad dokumendid. Kaart on midagi, mis teeks muu puude nähtavaks, et inimene ei pea reisimisel tõestama et ta ei näe, pole purjus, vajab istekohta esimestes ridades jne. Inimesed vajavad teenuseid, ei pea maksma saatja eest. Tuleb saada kontakt puudega inimestega, pärast Sotsiaalkindlustusamet annab kaardi välja, mittetulundusühenduste esindusorgan (meil EPIK) haldab teenuste pakette.
Soomes ei ole vahendeid hindamiseks, kuid puue on kogemuspõhine. Peab olema kriteeriumid mis on puue. Kui kasutada neid dokumente, siis on eelduseks mis on puue. On Excel tabel kus on ära toidud puuetegainimeste toetused, teenused liikide kaupa jne.
Soome oleks olnud nõus kasutama digitaalset kaarti, kuid üle Euroopa ei olda valmis ja poe süsteemid arenenud nii kaugele, et kaarti elektroonselt kasutada. Sümbolid pildid kasutamisega kaardi tagaküljel, nt Soomes kasutamisel QR koodi, mille lugemiseks saab kasutada enda vajaduste kirjeldamiseks infovälja.
Kaart peaks olema kommunikatsioonivahend, nt et ei peaks maksma saatja õeest. Toepoolest ei peaks olema ainult kasu saamise eesmärk. Tahavad arutada kuidas pakkuda paremaid teenuseid ka Eestis. 
Peale seda rääkisid 2 Jaani oma ilma rahata reisimise kogemusest Soomest kuni Portugali. Tunda oli keskkooli lõpetanud noorte pealehakkamist, uljust, põnevust , hakkama saamist ka kurtidena ja ilma viipekeele tõlgita reisimisel, hääletamisel jne. 
Lõunapausil juhtus nii, et mitmed inimesed jäid söömata ja kahtlustan selles põhjuses mitteregistreeritud inimeste kohale ilmumist konverentsile, kuid see lahendati nii, et praelõhna tundsime aga kõhtu saime õnneks frikadellisuppi, lihapirukat, pannkooki ja kamavahtu. Õhtul saime külastada värsket ERMi ja päris põnev oli. Peaks vist tagasi minema, sest ühe korraga kõike ära ei jõua vaadata. Kohal oli palju tuttavaid inimesi ja tore oli ka päevajuht. Üritusel tänati ka turismi ja huvitegevuse ja spordi ja vabaaja teenuse osutajaid. 
Tänud korraldajatele. Oli tore reis puuetega inimeste päeva puhul!