7. aprill 2021

Vaktsineerimisest

Olen see laps, keda ei vaktsineeritud, sest arstid ei tahtnud riskida. Me koos kaksikõega sündisime liiga vara ja tol ajal olin mina nõrga tervisega ja seepärast süstimisest loobuti. Kopsuproovi tehti ikka. Muutuvad ajad, areneb meditsiin. Suureks saades ja asja uurides selgus, et täiskasvanuid ikka tohib vaktsineerida. Nüüd olen ma ennast 3 aastat järjest lasknud pookida gripi vastu. 

Teist aastat möllab maailmas ringi koroonaviirus, siis muud varianti polegi, kui vaktsineerida või haigus läbi põdeda. Olen kehva tervisega ja astma tõttu riskirühmas, siis otsustasin veebruaris oma perearstile kirjutada, et soovin vaktsineerida ja palusin viisakalt ennast ootelehele panna, et juhul, kui keegi ei saa kohale tulla, siis mina saan kiiresti kohale tulla. Pealegi töötan kodukontoris ja saan palju tööd ära teha kaugtööna ja selgus, et ka tööl oleksin saanud mõni nädal hiljem oma kaitsesüsti kätte. Vähendasime kontakte, olime kodus aga ikka suutsime kokkupuutuda koroonahaige inimesega ja istusime kodus 10 päeva eneseisolatsioonis. Õnneks meile seda viirust külge ei hakanud. Oleme palju kodus olnud, poes käime lõuna ajal ja õues jalutame looduses või koduläheduses kõrvaltänavatel. Reisimisest ja suvest unistame ikka, maale praegu ei lähe, sest Tallinn see suur koroonaviiruse kolle. Hoiame ennast ja teisi. 

Märtsi keskpaigas sain kõne perearstilt, kes kutsus mind vaktsineerima ja rääkis ohtuest ja nädal hiljem ma AstraZeneca vaktsiini kätte sain. Ma ei kartnud kõrvalmõjusid, sest teiste läbielamised viirust põdedes on olnud kordades hullemad, kui süsti kõrvalmõjud. Teada on, et iga operatsioon, sünnitus või ravimid võivad olla tüsistustega või kõrvalnähtudega aga ikka kasutame ravimeid ja usaldame arste. Peale süsti oli mul järgmisel hommikul käsi süstikohast natuke valus ja pea kumises, kuid 1 tablett valuvaigistit tegi mind korda. 

Arvan, et igal inimesel on vabadus ise otsustada kas vaktsineerida või mitte. Tasub kuulata oma perearsti või eriarsti, sest meditsiin areneb, arstid saavad uusi teadmisi, teaduspõhised katsetused ja inimeste kogemused aitavad otsusteni jõuda. Kindlasti soovin ka juuni alguses 2. süsti saada. Tean, et hoime ennast, kasutame maski ja peseme käsi. Samuti kasutame poodides ja adutustes desovahendit ja hoiame 2 m distantsi.  Aga mask ajab mind köhima ning inimesed ei mõista, et mul on krooniline köha ja ma pole koroonas. Püsime kodus ja jääme terveteks ja negatiivseteks. 

5. jaanuar 2021

Kehtestati sotsiaaltransporditeenuse kasutamise määrad uueks aastaks

 Jagan ka tööalast infot. Link uudisele avaneb siit. Sotsiaaltransporditeenuse kohta leiab uut infot Tallinna linna kodulehelt (LINK

Kehtestati sotsiaaltranspordi kasutamise määrad uueks aastaks

Tallinna Linnavalitsuse määrusega kehtestati puudega inimestele osutatava sotsiaaltransporditeenuse kasutamise määrad alates 2021. aastast.

Ratastoolitakso_foto Albert Truuväärt_Pealinn









Juhuveoteenusele linna haldusterritooriumil ja mujal Eestis asuvasse sihtkohta või sealt tagasi sõitmiseks määrati kindlaks tasuta ja osalise tasuga sõidukordade arv ja omaosalustasu ning täistasulise sõidu võimalus. Taksoveoteenusele kehtestati linnaeelarve vahenditest tasutav maksumus kalendrikuu kohta, kasutaja omaosalustasu määr ja täistasulise sõidu võimalus.

Abilinnapea Betina Beškina selgitas, et aasta tagasi muutis ja laiendas Tallinn sotsiaaltransporditeenuse kasutamise võimalusi. „Tagasiside põhjal võime öelda, et teenuse kasutajad on muudatustega üldiselt rahul, näiteks taksoveoteenuse limiidi kasv on olnud abivajajatele väga vajalik. Kasvanud on ka liiniveoteenus, mida kasutavad puudega lapsed ja täisealised kooli, tööle ning hoolekandeasutusse sõitmiseks,“ rääkis Beškina. „Tulevaks aastaks on sotsiaaltransporditeenuse kuludeks linnaeelarvesse planeeritud ligi 1,7 miljonit eurot, millest liini- ja juhuveoteenusele üle 1,14 miljoni ning taksoveoteenusele üle 550 000 euro. Juhuveoteenuse tasuta ja osaliselt tasuliste sõidukordade maht jääb samaks, kuid uue, klientide poolt soovitud võimalusena saab järgmisel aastal lisaks sellele kasutada piiramatult täistasulisi sõidukordi, makstes sõidu eest Tallinna linna ning teenuse osutaja vahel kokku lepitud hinnakirja alusel.“

Sotsiaaltransporditeenuse kasutamise määrad juhuveoteenuse kasutamisel linna haldusterritooriumil asuvasse sihtkohta või sealt tagasi sõitmisel on järgmised: maksimaalselt 12 tasuta sõidukorda kasutaja kohta kalendriaastas ning maksimaalselt 4 osaliselt tasulist sõidukorda kasutaja kohta kalendrikuus (omaosalustasu on 2 eurot). Täistasulisi sõidukordi saab kalendriaasta jooksul kasutada piiramatult, tasuda tuleb vastavalt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning teenuse osutaja vahel kokku lepitud hinnakirjale.

Juhuveoteenuse kasutamisel linna haldusterritooriumilt mujal Eestis asuvasse sihtkohta või sealt tagasi sõitmisel on kasutada maksimaalselt 4 osaliselt tasulist sõidukorda kasutaja kohta kalendriaastas (omaosalusega 13 senti kilomeetri eest). Inimesel, kes ei saa puude tõttu kasutada ühistransporti või teisi sotsiaaltranspordi liike, on võimalik kasutada taksoveoteenust, mille eest tasutakse linnaeelarve vahenditest kuni 190 eurot kalendrikuus.  Omaosalus on üks neljandik teenuse igakordsest maksumusest. Kehtestatud limiitidest suuremas mahus saab kasutada juhu- ja taksoveoteenust, makstes sellest täies ulatuses vastavalt sotsiaal- ja tervishoiuameti ning teenuse osutaja vahel kokku lepitud hinnakirjale. Sügava ja raske puudega lastele osutatavast sotsiaaltranspordi teenuse kuludest kaetakse osa riigi tasandusfondi toel.

Sotsiaaltransporditeenuse kasutamiseks tuleb sotsiaaltransporditeenuse korra alusel esitada elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale kirjalik taotlus. Sellest lähtudes hinnatakse isiku abivajadust ja koostatakse otsus, mis annab õiguse kasutada liini-, juhu- või taksoveoteenust.

Alates 1. jaanuarist 2021 osutab sotsiaaltransporditeenust aktsiaselts Tallinna Linnatransport, mille juurde loodi erivedude osakond, taksoveoteenust osutab aktsiaselts Tulika Takso.

Pildil: Abivajajatele tõstukiga ratastoolitakso teenust osutav Tulika Takso võttis sügisel 2019 kasutusele uued kohandatud sõidukid (foto: Albert Truuväärt)

31. detsember 2020

Aasta 2020 saab mööda ja tuleb uusaasta!

 Oli keeruline aasta aga loodame, et mäletada on nii mõndagi head.  Meile tuli 10.07 2020 uus beebi Stella Marii. Siis oli Arkol sünnipäev ja juulikuus sõitsime Soome. Peale seda oli Liisa Marial pidu. Ja siis läks koroonaviiruse tõttu elu koduseks. Sain võimaluse töötada lisaks kontoris ka kodukontoris. Töö sai tehtud ja nakkust vältida. Veel proovisin koos Tiiuga rullmasaazi ja sellega sain ära kasutada Imre ja Tiina poolt aasta tagasi saadud kinkkekaardi. Teise kaardi eest otsin fotokoolituse. Kodune, perekeskne ja köhimise aasta oli see minu jaoks aga tore ikka. Loodan, et uuel aastal tuleb lund ka ja saavad lapsed kelgutada ja lumeingleid teha ning tervist ja koroonaviirusest võiksime jagu saada. Mina soovin võimalusel ennast vaktsineerida. Endale parem ja teiste jaoks kindlam viis nakkusest hoiduda. Ja muidugi tahn ma reisida soojale maale. Praegu näen neid soojamaa reise ja seikluseid ainult unenägudes. Aga mul ei ole passi, sest vana pass sai otsa (aeg sai mööda) ja uut pole veel viitsinud teha, sest reisi ei saanud planeerida novembrisse ja nii lükkasin oma 1,5 nädalat puhkust kevadesse. On nüüd mida oodata. Näiteks uut aastat numbriga 2021. Meil on nurgas ilus jõulupuu ja meie kass on sellesse lausa ära armunud. Kogu aeg magab kuuse all tooli peal.

Olge terved! Püsige kodus aga jalutage õues. Head uut aastat! 

26. detsember 2020

Reisiblogi: Automatk Soome ehk autoga polaarjoone taha 7

  7.päev - 26.juuli 2020, pühapäev


Käes on meie Soome reisi viimane päev. Ärkame metsas ja alustame sõitu Lahtisse. Terviseradadel on jalgratturid ja parklasse juba tulnud 2 autot kuigi kell on alles 9 hommikul. Otsime kohviku, kus sööme crossante ja joome kohvi. Otsime üles suusahüppetorni ja külastame seal kõrval asuvat suusamuuseumit. Selgub, et meile on seal külastus tasuta. Arkot viiakse liftiga 2.korrusele ja trepitõstukiga saab alla keldrisse. Seal on Soome suusaajalugu, varustus, riietus, näidised maratoni toidupakkidest, medalid, meened, kingitused, suusad ja suusakepid,  suusakombinesoonid, fotod suusatajatest jne. Päris huvitav on. Suusahüppemägesid on 3 ja ühe all on bassein. Suur staadion koos tribüüniga on tuttav televiisorist. Rahvast on vähe aga inimesed käivad basseinis ujumas. Hea lahendus ikka välja mõeldud. Sõidame Helsinkisse. Käime poes, pargime auto poe alla parkimismajja. Ostame sööki kaasa ja läheme laeva järjekorda. Kuna on pühapäevaõhtu, siis on autosid palju, mis Soome tuevad, sest eesti kalevipojad tulevad põhjamaale tööle. Kindlasti on ka selliseid turiste nagu meie. Laevale saime kiiresti ja päikesepaistelise ilmaga alustame teed kodu poole. Istume laeva kohvikus, üks onu laulab baaris ja sööme vorstikesi salati ja kartulikrõpsudega. Istume väljas tuule käes ja ootame koju jõudmist. Tallinna jõuame hilisõhtul. Arko on ikka kindlalt autoroolis olnud ja mina kõrval päevikud pianud, mis nüüd ka arvutisse sisse tipitud. Pildid kindlasti meenutavad neid reisimälestusi.

Meie Soome automatk kestis 7 päeva, kiloemtreid kokku oli 3232 km. Reis läks päris kiiresti ja oli tore näha põhjamaa loodust, loomi ja käia külas jõuluvanal. Eks järgmiseid reise planeerime lõuna Euroopasse aga eks näis kas see õnnestub ja saadakse lüpuks ometi kontrolli alla see COVID-19 koroonaviirus või luuakse vaktsiin, mis selle leviku peatab. Meie jäime terveks ja nautisime põhjamaa valgeid öid. Ja põhjapõdrad. Kodus ootas meid kass.
































Reisiblogi: Automatk Soome ehk autoga polaarjoone taha 6

 6.päev - 25.juuli 2020, laupäev

On laupäev ja see on meie reisi eelviimane päev. Sõidame Oulu linna, tangime ja läksime kaubanduskesusesse sööma pizzat. Käime poodides ja sõidame lõunapoole. On pilves ja sajab. Süidame Jyvaskylasse ja peale seda Lahtisse. Sinna me veel ei jõua. Öö veedame rahvuspargis. On rahulik ja mõnus olla. Asjad kokku ja jälle teele. Läbisõit 616,8 km.  












6. detsember 2020

Reisiblogi: Automatk Soome ehk autoga polaarjoone taha 5

 5. päev - 24.juuli 2020, reede

On reede ja me sõidame Rovaniemi. Sööme kebabit ja see koos kohviga kahele mkasab 25,20 eurot. Praad on megasuur ja hommikusöögist jätkub kauaks. Baar ise asub mootorsaanide muuseumis. kus vaatame eirnevat mootorsaanide tehnikat ja ajaloolisi mudeleid kuni tänapäevani. Kui see kõik nähtud, siis jalutame üle õue ja jõuamegi jõuluvama maale. Käime mitmes erinevas poes ja ostame kaasa suveniire ja kingitusi. Naljakas on keset suve näha jõuluvana, kuuske ja jõuluehteid. Ostan lapselastele põhjapõdra ja 2 keskmise suurusega kelgukoera. Need lihtsalt olid nii armsad Huskyd. Ületame hoovis jälle põhjapolaarjoone ja läheme jõuluvana kontorisse. Seal kõik nii jõulumeeleolud, töötajad sõbralikud ja palju suveniire. Tee jõuluvana kontorisse viib läbi nn tunneli, kus on erinevad konteinerid, kingituste pakkimised ja kaartide saatmise võimalused. Isegi suur pendliga kell on läbi koahe korruse, mis aega lööb. Tõstukliftiga pääseb Arko teisele korrusele. Ootame järjekorras, et jõuluvana juurde jutule saada. Arko ei ole hästi nõus minuga jõuluvana juurde minema, arvab, et ma teen nalja ja et see on rohkem laste jaoks. Mina ei jäta oma jonni, sest kui kord elus sinna põhjamaale pääsen, siis pole minu joaks vahet kas on suvi või talv, jõuluvana ootab. Enne meie ssisenemist sina jõuluvana tuppa, pannakse maha kaldtee, millest ma Arko üles lükkan. Jõuluvana ja meie vahel on pleksiklaas, et mitte koroonat saada. Räägime natuke inglise keeles jõuluvanaga. Noh see minu inglise keel on väga algelisel tasemel aga aru saan ma rohkem, kui ise räägin. Jõuluvana küsib, et kas meie peres väikeseid lapsi ka on ja uhke vanaemana nimetan ära oma kõik 3 lapselast, kes jõuluvana ootavad: juba 5aastane Liisa Maria, veel 4aastane Fredy Markus ja juba 14 päevane Stella Marii. Jõuluvana juures istume, tehakse pilti ja videot ja siis palub jõuluvana mul laulda laulu "Põdra maja". Mina laualan, Arko itsitab. Tema jaoks on see suur tsirkus ja tola mängimine. Minu süda jäi rahule. Pärast saadame postkaarte lastele ja nende perele ja meile ka. Valida sai kas kaardid tulevad nüüd või jõulude ajal. Ilusad margid ostame ka peale ja lupsi laseme nad postkasti, millel kiri jõulukaardid.  Kõnime erienvates hoonetes, poodides ja jalutame püstkoja juurde. Loomade parki me ei lähe vaid läheme huskyde parki, mille pilet maksab 10 eurot. Eks koerad tahavad ka süüa. Minu jaoks on need 2-3-4 kaupa puurides istuvad koerad nii masendavad, sest neid peetakse nagu hunte, kitsastes puurides, kus koerad aias jooksevad või magavad puurikatustel. Iga puuri juures on koera pilt, nime ja vanusega. Neid koerakuute on seal paarkümmend. Koerad lasevad ennast silitada ja hauguvad. Arko oma elektrilise rattaga pakub neile huvi. Puuridest tuleb pissihaisu. Jalutame, vaatan koeri ja igav elu neil koertel suvel, sest siis nad puhkavad ja talvel jooksevad saani ees. Eks see koroonaaeg mõjub turistidele ja külastajaid napib. Mõni koer sättis oma selga minu poole, et ma teda paitaksin ja sügaksin. Armsad koerad, kuid hale see nende puurielu. Eks talvel on lõbusam, lund rohkem ja saavad joosta saani ees. Suvel need koerad siis puhkavad. Karta on, et ka sel hooajal külastajad koroonaviiruse tõttu vähem ja koerad istuvad ilma tööta. Liigume edasi ja hakkame öömaja otsima. Booking pakub invatuba 81 eurot öö ja sõimade siis seda otsima linna, milleks nimi Kemi. Jõuame kohale aga lubatud ligipääsetava hotellivälisuksest võtab meid vastu trepp ja kui küsin vastuvõtust seda invatuba, mis tundub vaba, siis saan vastuseks, et seda ei saa ratastoolis külalistele välja müüa, sest see on liiga pisike, st pole ligipääsetav. Aga saadaval oli 97 eurot maksev tuba ja selle oleksime saanud endale võtta, kuid pidasime seda magamiseks liiga kalliks. Otsisime edasi ja alla 10 euroseid öömaja pakkumisi me 30 km raadiuasest ei leidnud. Sõitsime edasi ja Booking näitas huskide hotelli. Sõitsime sinna ja kell oli juba 8 õhtul. Helistasin ja perenaine tuli välja, võttis keti teeotsa eest ära ja sõitsime õue. Ühel majal oli küll kaldtee, kuid meid juhatati kaugemal asuvasse maja juurde, mille ees oli paar trepiastet, pesemisruumid olid kõrval saunamajakeses. Perenaine vabandas, et koerad teevad saunas läärmi, sest seal on emane koer poegadega. Maksime siis öömaja eest 50 eurot ja 2 inimese pesemisvõimaluse eest veel 10 eurot, kuid kui suutsime Arkoga trepist üles saada, siis Arko arvas, et tema küll ei hakka seda teekonda uuesti dussi alla minekuks läbima. Tegime kohsi ja sõime ning siis läksin mina pesema. Arko jäi veranda peale. Käisn ära ja Arko küsib, et kas ma kuulsin? Ei kuulnud midagi, sest Arko oli telefoniga teinud video kuidas kelgukoerad koos ulgusid nagu soovikontsert. Seda oli vägev kuulata, sest ulgusid nagu hundid. Öösel oli sooja ainult 11 C ja toas tundus jahe. Tegemist oli kristliku pere hoetelliga aga majas sees sai liikuda. Nii see on, et kui lubatakse ligipääsetavust, siis tegelikud olud selguvad alles kohapeal aga saime hakkama. Hommikul ärkasime, tegime kannukohvi ja pakkisime asjad kokku. Poolel teel sain telefonikõne ja SMSi, eto lin oma pesuasjadekoti maha unustanud ha nii sõitsime jälle tagasi. Õnnes ainult paarkümmend kilomeetrit. 

Läbisõit 306 km.      

























































 

    

Vaktsineerimisest

Olen see laps, keda ei vaktsineeritud, sest arstid ei tahtnud riskida. Me koos kaksikõega sündisime liiga vara ja tol ajal olin mina nõrga t...