Taastumiseks kasutasin rõdu, kus sai lugeda Mihkel Raua eestlase käsoraamatut meie harjumuste ja uskumustest ja sain võtta päikeseteraapiat. Mõnus.
Läksin tööle peale 4,5 nädalat haiguslehel olemist. Esimesed päevad olud üsna väsitavad aga inimene harjub kõigega. Osalesin ka meeskonnatöö koolitusel. Sõitsime maale ja nuusutasine kevadet, jalutasime linnulaulu saatel ning söötsime sääski. Selle aasta esimene grill sai ka tehtud ja maitses hästi. Eriti veel peale pikka, st mitu nädalat kestnud dieeti. Arko ema tegi ka head ja paremat sööki. Rabarberikooki. Nämma.
Lapselastega käisime mänguväljakutel ja uut IDkaarti käisin taotlemas. Järjekord oli pea 2 tundi pikk aga kätte sain dokumendi u poole tunniga, sest läksin enne avamist kohale. Veel jõudsime Tallinna Invaspordiühingu liikmetega tutvuda Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu rehabilitatsioonikeskusega , sh liikumispuudega inimeste treeningsaaliga. Jah kes teeb, see jõuab.
Arst lubas ka jalgrattaga sõitmas käia aga hoiatas, et hoidumine maastikul sõitmisest. Mõnus on jälle tavainimese elu elada. Nüüd teeme juba puhkuseplaane, sest nädala pärast asume teele. Hispaania ja Portugal ootavad. Tahan, tahan, tahan reisile. Seniks teeme tööd ja näeme vaeva ja siis tuleb puhkus soojale maale. Elu on ikka lill.