29. november 2011

Homme on meil kasutatud asjade turg


Sinu seismajäänud asjad otsivad uut peremeest? Sinule vana on temale uus! Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) toimub 30. novembril kell 13.00- 17.00 kasutatud asjade turg. Uue tänuliku peremehe võivad leida nii riided, jalatsid, majapidamistarbed, raamatud, käsitöö, jne. Tule müüma, ostma, ära andma või vahetama- hea meeleolu leiad niikuinii! Kontaktisik: Imbi Sikkal, tel: 5093711, e-post: imbisikkal@hot.ee  Korraldajad: Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Tallinna Parkinsonihaiguse Selts

28. november 2011

Novembrikuu kaunid õied koos vahva töömesilasega

Kaunid õied novembrikuus. Vallatu töömesilane sõpradelt ning Kaie Segeri kingitud jõulukaktus, mis juba mitmendat korda õide puhkes juba novembrikuus oma suures õitemeres. Aitäh sõbrad, töökaaslased, pojad ja Arko. Sel korral siis pidu minu südames. 



24. november 2011

Käisime PÖFFil filmiõhtul

Pliks plaks eile lõi ette 42! Hommikul tööle, siis lõunapaus töökaaslastega saalis ümber pika laua taga koos kringli, tradiltsiooniliste kiluleibade ja salatiga. kella 16ks Tallinn Ülikooli strateegilise juhtimise eksamile ja siis kella 18ks PÖFFile. Arko kutsus mind minu sünnipäeva puhul kinno Solarisesse. Mina ostsin pileti ja istusin 4.reas aga 5 ratastoolis külastajat istusid esimese rea ees ja neil olid pead kuklas, sest ekraan on suur ja päris kehv seal ees filmi vaadata. Ei tea miks kinode ehitajad arvavad, et ratastoolis kliendid tahavad istuda teiste ees ja kaelad kõveras, pead kuklas filme vaadata. See ongi esmaseks põhjuseks, miks Arko eriti kinos ei taha käia. Aga eile käisime ära. Loodan, et kõik see, mida 2 kuud õppisin ikka kasutuks ei osutunud ja eksami tehtud sain. Kuigi jah küsiti ka seda, millest ma eriti palju kas ei mäletanud või ei meenunud. Nüüd ootusärevuses.  

Pimedate ööde filmiks oli Belgia 2011 film pealkirjaga "Tule nagu oled". Rezisöör oli ka kohal ning peale filmi oli 0-korrusel kohvikus ka arutelu. Programmis Erinevus rikastab eelinfona reklaamiti "väga muhe komöödia ja samal ajal tõsiseid teemasid käsitlev film. Peale filmi aatriumis arutelu teemal "Kas puudega inimene on oma saatuse sepp?" - teisisõnu räägime erivajadustega inimeste iseseisvumisest. Arutelu juhtis Monika Haukanõmm (Eesti Puuetega Inimeste Kojast) ning kaasa rääkisid filmi režissöör Geoffrey Enthoven, Maarja küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ja Küllike Bode, kes on vaegkuulja. Lisaks Arko Vool (Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust) ja lapsevanem Pille Unger. Märksõnadeks olid: seks, süütus, iseseisvumine, reisimine, sallivus ja unistuste täitumine. Täiega põnev film oli ning osatäitjad olid üsna elust enesest, lihtsalt nii hästi mängiti. Kolmest puudega inimesest 2 olid ratastoolis (sh elektritooliga ja teine kasvaja tagajärjel ratastoolis surija) ja siis kolmas oli praktiliselt pime mees. Positiivset filmi toetas ka arutelu, milles selgus, et igal noorel inimesel on õigus unistada, elu nautida ja suureks saada ja seda vahel reisides ilma oma vanemateta, kui selleks on tahtmine, võimalused, unistused ja toetavad peresuhted. Koju jõudsime alles kella 22 ajal. Siis poisid ootasid lilledega juba, sest mul oli ju sünnipäev. Nii armas neist. Täna jõudsime perega õhtusöögile Kamikadzesse. Toit oli seal hea ja maitses hästi ning teenindamine viisakas. Sel aastal siis suurt pidu ei teinudki, vaid olin koolis ja kinos.  Erinevus rikastab maailma ja nagu filmi tegijagi ütles on paljud meist erilised koos oma vajaduste ja soovidega. 
Foto: FB Erinevus rikastab albumist.

21. november 2011

Uus võlanõustamise infotelefon

Tunnen Üllet juba palju aastaid ja hindan tema töösse pühendumist kõgelt. Ta on suure südamega ning sotsiaaltöötajana valutab südant töörahva muredes. Ta rääkis mulle oma plaanidest ja mina omadest kogemustest kiitsin takka ja otetasin seda väärt ideed, sest igapäevaselt puutun oma töös kokku puuetega inimeste sotsiaalnõustamisega. Kui on teadjaid tarku ja kogemustega sotsiaaltöötajaid, siis peaks nende tööd märkama, väärtustama ja tasustama, sest raskustesse sattunud inimestele tuleb nõu anda ja toetada. See infotelefon on väärt tegu. Rein Sikku poolt kirjutatud artikkel on 21.11.11 Eesti Päevalehest.

TÄISMAHUS: Ülle Schmidti telefoninõu teeb võlgnikule pai

Missioon: õblukese naisterahva õlul on tuhande võla koorem, mure ja valu, aga Ülle Schmidt ei väsi aitamast. Telefon laual lööb värisema. Ülle Schmidti silmisse tuleb asjalik pilk, et vastu võtta uus murekoorem. „Tere, võlanõustaja kuuleb,” ütleb ta sõbralikult. Võib-olla on see murelikule võlgnikule esimene kord, kui talle sõnadega pai tehakse, mitte ei nõuta karmilt raha tagasi. Järgnev jutt käib vene keeles. „Kas olete pangaga kontakti võtnud? Jaa, ma kuulan teid, rääkige, kui suur on summa.” Pastapliiats kirjutab paar rida, nõustaja silmad teevad ringi. „Hea, et rääkinud olete, aga kirjutage panka, pakkuge oma variandid… Ei, mitte tellerile, kirjutage panga juhtkonnale, siis jääb jälg teie ettepanekutest.” Pastapliiats laskub kirjaridade kohale. Nõustaja sulgeb silmad ja jätkab uue veenva hooga. „Kirjutage… Ka venekeelsed kirjad võivad olla, needki loetakse läbi… Ja jätke ka endale koopia, et saaksite tõestada: tunnete võla vastu huvi. Peagi on teie linnas tasuta juriidilised konsultatsioonid, minge kindlasti kohale…” Nõustaja kuulab, noogutab, kuulab. Veel üks murekoorem, võib-olla tuhande esimene, maandub ta õlgadele.

Kõigini ei jõua. Kui Eestis hakatakse kunagi kirjutama võlanõustamise ajalugu, siis on Ülle Schmidt ja Terje Lääts seal kindlasti kuldsete tähtedega sees. Just nemad astusid esimestena võlaorjusse langenute kaitseks välja. See oli masu eel, siis kui enamik pidas kiirlaenuohvreid pehmelt öeldes lumpeniks. Nüüd on mõistetud: võlaorjusse võib sattuda igaüks, kui halb saatus üle läve astub. Asi ei pea olema sugugi ainult kiirlaenudes, vaid näiteks ka rahanappuse tõttu tasumata korteriüüris. „Samas võiks inimene kirjutada oma kohtutäiturile avalduse, et võlaosade tasumise järel jääks talle ikkagi kätte miinimumpalk,” pakub nõustaja ühe lahenduse. Paraku satuvad kohtutäiturite, inkassofirmade ja pangalaadsete asutuste haardesse jäänud inimesed pigem paanikasse kui asuvad pidama asjalikke läbirääkimisi laenu kustutamiseks.

Tasku arvelt. „Saime aru, et hoolimata Eesti 25-st tasuta võlanõustamise kohast on meile vaja ka anonüümset infotelefoni, kuhu inimene võiks murega helistada,” räägib Schmidt. Telefon laual lööb värisema. Nõustaja haarab pastapliiatsi. Vastab vene keeles. Veidi hiljem eesti keeles. „Rääkige ühistuga läbi… Pakkuge välja graafik… Peaasi, et te kontakti ei kaotaks.” Veidi hiljem ajakirjanikule: „Olen töötanud nii vanglas kui ka sotsiaalabis ja ju vist oskan seetõttu mõista, aga samas ka mured seejärel unustada, muidu ei jõuaks sellist koormat kanda.” Mis edasi? Kas võlanõustamine võiks otsa saada? Nii uurin. „Ju tuleb meil õppida elama koos võlgadega. Üritan julgustada inimesi oma võlgadega tegelema, isegi siis, kui ees ootab pankrot või võlgade aegumine kümne aasta jooksul. Teha on palju. Näiteks peaks olema võlanõustaja iga 40 000 inimese kohta, näiteks Tallinnas kümme. Aga on 2,5. Soomes ei tohi kiirlaenufirmad teha öösiti ülekandeid. Ja hommikul on laenajal võimalik öösel võetud laenust ka loobuda. Aga meil tegutsevad mõned samad firmad kui Soomes, kuid reeglid on hoopis teised…” räägib Ülle Schmidt, kuni telefon hakkab uuesti huugama. Esialgu on võlanõustajail kavas hoida infotelefoni töös aastavahetuseni, tehes seda tasuta, et mitte öelda: ise peale makstes. Nad on tänulikud vabatahtlikele abilistele, kes kodulehe tegid. Aasta lõpuks peaks selguma, kas võlgnikele antav omakasupüüdmatu abi leiab finantseerijaid või mitte. Esimesel kahel nõustamiskorral on vastu võetud veerandsaja võlgniku kõned. 

Võlanõustajate infotelefon. MTÜ Võlanõustajad eestvedajad Terje Lääts ja Ülle Schmidt panid eelmisel nädalal käima infotelefoni numbriga 5800 1471, mis aitab võlgadega kimpus olevaid inimesi kaks korda nädalas: teisipäeviti kella 16–19 ja reedeti kella 12–15. Võlanõustajatega saab ühendust e-posti teel volanoustajad@hotmail.com, valminud on koduleht www.volanoustajad.eu. Võlgadesse sattunu saab telefonitsi nõu, mida võlamurede puhul esimeste sammudena ette võtta ja kuhu pöörduda põhjalikumaks tasuta nõustamiseks. Vastatakse nii eesti kui ka vene keeles.

19. november 2011

Tähelepanekuid elust - noored trollis

Eile hommikul sõitsin bussiga Mustamäelt ülikooli. Buss oli pooltäis ja ekspress sõitis kiiresti ja sujuvalt mööda ühistranspordirada. Sellepärast mulle meeldibki ühistransporti kasutada tipptundidel, st hommikul ja õhtul, et pääseb kiiremini, kui autoga ummikutes istudes. Vene keelt olin õppinud poole ööni ja hommikupoolikul 4 tundi üritasin pea erksa hoida. Vahepeal siis käisin söömas ja töö juures asju sisse tippimas ning õhtuks sättisin taas kooli. Trollipeatuses ootasin suhteliselt kaua, sest mis teha kui meie ühistransport kella 16 ajal harva käib. Tundub, et Mustamäe trolli ühendus linnaga on tihedamalt korraldatud. Läksin pikka madalapõhjalisse trolli ja sättisin ennast istuma. Järgmises peatuses, Kristiine kaubanduskeskuse juures sisenes kamp noori. Tüdrukutel, kes paistsid nii 13-14 aastastena olid käes energiajoogipudelid. Sel hetkel tabasin ennast mõtisklemas, et kui ajakirjanduses räägitakse vaid krõpsudest ja coca-colast, siis tegelikkuses on nende söökide asemele noorematel lisandunud starterid. Mulle tundub, et noored söövad korrapäratult ning pigem kustutakse oma nälga energiajookidega. See on paha, sest noor inimene vajaks pigem sööki, kui kofeiini rikkaid energiajookisid. Ka oma laste pealt näen, et noorematena olid nad pidevalt näljased, kuid nüüd lausa meelitan neid toidu juurde ja siiski valitakse sööki või minnakse söömata magama. Arvan, et seal on ka oma raha kasutamise võimalused, sest taskuraha või palgaraha on ise meeldivama ostmiseks kasutada. Eks siis tuleb rohkem tähelepanu pöörata noorte söömisharjumustele. Aga mina toetan koolides tasuta söögi kättesaadavust. See peaks olema seniks, kuni noored õpivad. Oleks kasvavatel noortel toit korralikku sööki täis ja vanematelt saadud raha kutsekoolides, gümnaasiumites ei kuluks selliste energiajookide ja krõpsude ja snäkkidele.    

17. november 2011

Eile osalesin Mustamäel lipupäeval

Eile, 16. novembril käisin Mustamäe lipupäeval. Ilus üritus oli Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja, Mustamäe linnaosa vanem proua Helle Kalda pidas kõnet ja kahele anti kätte Mustamäe kõrgeima tunnustusena tiitliga kaasnev pronkskuju „Mõtlev mees“ kunstnik Valli Lember-Bogatkina ja Tallinna Laste Turvakeskuse meeskond.Mõtleva mehe kuju autoriks on Tauno Kangro, kes võttis ka kohal viibis. Lipupäevale pühendatud kontserdiga esines Bonzo, kes mulle väga meeldis ja õhtu lõppes vestlusringi ja tordi söömisega.

15. november 2011

Oktoobrikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjonis


Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolek toimus 31.10.2011 ja teemaks oli hambaravi kättesaadavus Mustamäe linnaosas. Koosolekul olid esinejateks hambaravikeskuse juhataja kt Krista Vapper ja ülemõde Eve Laasner. Kohtusime Mustamäe polikillikus ja saime teada, et hambaravikeskuses tegeldakse hammaste ravi ja kirurgiaga, parodontoosi ehk igemete raviga, vajadusel valmistatakse ka hambaproteese. Teeme ka röntgenipilte, sh panoraampilte ja ka hammaste valgendamise protseduurile võite meie juurde tulla. Hambaravi on tasuta kuni 19-aastastele lastele ja tasuta antakse ka vältimatut abi,  kui see tähendab patsiendile eluohtikku seisundit. Samas kui hammas hirmsasti valutab, siis ei tähenda see veel vältimatu abi vajadust, reeglina antakse siis esmaabi. Meie hambaravikeskuse kabinetid asuvad: Väike-Õismäe polikliinikus, mis on hetkel suletud renoveerimistöödeks, Mustamäe polikliinikus, Kopli polikliinikus,  Pelgulinna Sünnitusmaja naistekliinikus. Hambaravile registreerumine toimub telefonil 1314 ja aega saab broneerida ka ID-kaardiga Internetis: https://digireg.ltkh.ee/Veebiregistratuur/faces/Index.jsp .
Mark Levin valutas südant, et Eesti on ainuke riik, kus ei kompenseerita hambaravi. See toob kaasa probleeme, kus inimeste hambad on kehvas seisus ja inimesed suudavad maksta vaid esmaabi eest kuid hammaste ravimiseks raha lihtsalt ei jätku. Kogemus on, et inimene peab käima ravil üks kord aastas. Praegu inimesed kardavad tulla esimesel korral, et kulud on nii kallid ja jätavad tulemata. Eve Laasner rääkis, et praegu tehakse noortele, kes saavad 19.aastasteks, üritusi ja teavitame, et hambaauk hakkab arenema hamba sees, mitte väljapool. Vahe kontroolil ja ravil on 150 eurot. Alus panna nendele lastele, kes on käinud regulaarselt hambaarsti juures, siis on probleem selles, et kui saab 19 aastaseks, siis kaob silmapiirilt 5 aastaks ja siis on ravi kulud suuremad. Selgus, et vähe on neid inimesi, kes hambaravi ei vaja. Neid peab õpetama, meil ei õpetata selliseid inimesi, kes oskaksid seda tööd teha. Praegu on nii, et inimesed, kes tulid tööle, puudub paber, mis tõendaks väljaõpet. Meil täna ei ole nõuet, et assistendil peaks olema eriväljaõpe. Kes on tulnud ja soovib tööalast soovitust, siis saame anda kinnituse, et omab töökogemust ja on meil töötanud. Meie tahaks saada õde, kes spetsialiseerub hambaravi õeks. Komisjoni ettepanek oli, et inimestele peab olema tagatud minimaalne rahastus hambaraviks. Alar Sepa ettepanek oli koostada õppekava koolituseks ja siis on praktikabaas olemas. Eve Laasner teadis rääkida, et Tartus Dentes koolitab hügieniste, kuid meil seda teenust ei rahastata.  Kokku töötab hambakliinikutes 32 inimest, sh 32 arsti, sama palju abilisi on vaja. Kõik hambaarstid ravivad ka lapsi. Minu küsimusele narkoosiga hambaravi kohta vastas Krista Vapper, et lapsi teenindab Tallinna Lastehaigla aga täiskasvanutel sellist teenust ei ole, sest see nõuab eraldi järelvalvega ruumi toibumiseks. Kevadel üritasime koostöös PERHiga teha eraldi vastuvõttu lastele ja puuetega inimestel, kuid praegu tehakse narkoosis hambaravi ainult lastele lastehaiglas. Erakabinetid, kus tehakse narkoosiga hambaravi on kallis ja anestesioloogid võivad keelduda. Nõmme polikliinikus töötab hambaravikabinet ja personal on 10liikmeline.
Tundsin ka huvi mida võetakse ette võlglastega ja selgus, et iga kvartal võetakse võlglased kokku ja sellega tegeleb finantsosakond. Marika Lillemäe selgitas, e: mõnel harval korral oleme ka kompenseerinud. Mark Levin tundis huvi, kui kiirelt saab hambavalu korral vastuvõtule ja selgus, et samal päeval. Mustamäel on esimene raviarstile vaba aeg 1.novembriks. Kui arst vähe siin tööl käib, siis on ka järjekord pikem. Räägiti ka, et lastele eraldi hambaarsti ei ole ja kõik noored hambaarstid, kes meile tööle tulevad, paneme ka hambaid tõmbama. Meil kõik arstid teevad kõike. Proteesib 3 inimest ja Nõmmel 4, kokku 7.  Hetkel ortotondid meil lastele hambaklambreid ei pane. Panoraampilti ei pea alati tegema. Arst ravib, arve koostatakse osakonnas ja registratuuris saab tasuda. Nüüd on võimalik saada programmi abil soodustust arvest maha ja ei pea enam haigekassasse kuludokumenti esitama soodustuse saamiseks. Programm LIISA kontrollib soodustust ja broneerib selle ära. Keskmise hambaplommi hinda on raske öelda, sest see oleneb ravist, sest võimalik on hambaid ravida 3 erineva täidisega. Hinnakirjaga saab tutvuda kohapeal ja ka Internetis. Hambatäidisele lisandub tööraha jm. Praegu paneme flaierit kokku. Tahame minna keskkoolidesse teabepäevi tegema. Osades koolides on ka hambaarstid kohapeal.

Sotsiaaltöötajate töökoosolek Lasnamäel

Saime kokku hingedepäeval Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade puuetega inimeste spetsialistide Lasnamäe uut linnavalitsuse hoonet. Pidasime seal töökoosolekut ja meid oli palju 25 inimest. Päevakorras oli 7 punkti. Esimesena kohtusime Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlasega, kes rääkis kiirabi tööst ülevaade ja koostööst sotsiaalhoolekandega. Kiirabi on erakorralise tervishoiuteenuse osutaja, riigi tasandil osutavad kiirabi teenust põhiliselt õed. Teenuse tellib Eesti Vabariik, leping sõlmitakse Terviseameti poolt, kes määrab teenuse mahud, asukohad jne. Teenindab 17 kiirabiüksust, ööpäevas ca 250 väljakutset, aastas 60 tuhat väljakutset, mida edastatakse häirekeskuse numbril 112. Umbes 40 % juhtudest viiakse haige ravile või diagnoosi täpsustamiseks haiglasse, ülejäänud juhtudel abistatakse kohapeal. Tegutsetakse järgmiste seaduste alusel: Tervishoiuteenuse seadus. Võlaõigusseadus. Andmekaitseseadus. Psühhiaatriaseaduse (2001) alusel on  patsiendil vabadus oma tervise üle otsustada, vabadus valida arstiabi, õigus saada teisest arvamust jne. Tegemist on vaba kodanikuga ehkki ta on haige. Ilma patsiendi nõusolekuta on raske läbi viia paljusid protseduure.  Tahtevastaselt saab psühhiaatrilisele patsiendile osutada tervishoiuteenuseid kolme komponendi  üheaegsel ilmnemisel: esineb ilmselge tervisehäire, ta on ohtlik endale või ühiskonnale, olemasolevast ambulatoorsest abist ei ole piisanud. Ravimite mitte võtmine ei ole kiirabile haiglasse viimise aluseks. Vajalik on klienti veenda, et ta võtaks ravimeid. Nakkushaiguste seadus sh tuberkuloosihaigete tahtevastane ravi. Ülejäänud juhud on kõik need juhud, kus patsient ise soovib ravi saada ja teenuse korraldaja peab tagama privaatsuse jms. Tulemas patsiendikaitse seadus.

Tallinnas on ainukesena lahendatud patsientide transport inimestele, kes ise ei suuda kõndida uuringutele, raviasutusse, pigem terviserikke tõttu kui liikumispuude tõttu ja kes vajavad plaanilisele haiglaravile toimetamist. Eesmärgiks on tagada perearsti saatekirjaga saadetud patsiendi jõudmine haiglasse. Teenust saab tellida ainult perearst või med. asutus haige transpordiks ravile. Teenus sisaldab tõstmist jms ja on kliendile tasuta. Teenus on rahastatud Tallinna linna eelarvest. Mujal Eestis on see küsimus lahendamata. Tulevikus vajab lahendamist transport perearsti vastuvõtule - tuleviku küsimus. Enamus haiglaid korraldab transpordi ka haiglast koju. Kiirabilt info saamine – sageli küsivad sotsiaalmajutusüksused oma elanike kohta. Kiirabi töötajaid on õpetatud hoidma ametisaladust. Informatsioonist huvitatud isikuid on palju, alates naabrist kuni ajakirjanduseni välja. Selles küsimuses peab valitsema ühtne kord. Infot võivad jagada isikuandmete töötlemise õigust omavad töötajad kiirabi kaudu. Sotsiaalmaja töötajale info jagamine - kui kiirabi käib, pöördub sotsiaalmaja töötaja tel nr 6971145 küsimustega, kas kiirabi on käinud ja kuhu haiglasse viidi, neile küsimustele  saab vastuse telefonis „jah“ või „ ei“  vastuse. Kohapeal  käivad töötajad on treenitud minimaalse info andmiseks. Kiirabiga võib vanem lapsega kaasa sõita. Tervet peret ei saa autosse kaasa võtta. R. Adlas rääkis et kiirabi ei ole perearst, hinnangud, prognoosid ei ole kiirabi teenus. Kiirabi ei oma infot patsiendi haiguslugudest tema varasema patoloogia kohta, oleme ainult erakorralise töö jaoks. Ene Tomberg selgitas, et Tallinn maksab ravikindlustamatute üldarstiabi eest, ravi teostatakse Magasini tänaval – järjest enam pöördub noori töötuid ja kindlustamatuid inimesi, lisandub rohkem uuringuid raskemad haiged, kulukam. Haiglas tegeleb patsiendiga haigla sotsiaaltöötaja. Üksielava patsiendi puhul proovitakse leida võimalikult palju kontaktandmeid. Inimene ei ole tänapäeval haiglas mitte rohkem kui 4 - 6 päeva. Psühhiaatriliste patsientide teenindamisel tahtevastaselt või esmahaigestumise korral - alati tasub konsulteerida ambulatoorse valvearstiga psühhiaatriakliinikus.

Seejärel rääkisid Diana Ingerainen ja Ene Tomberg perearstide ja sotsiaalhoolekande koostöö võimalustest. Meid tervitas ka sotsiaalosakonna juhataia Tauno Pruli. Oluline on koostöö perearstide vahel ja koostöövõrgustik. Perearstidel on üle 60 tõendi blanketi, eesmärk on koondada infot 4 liiki tõenditele – tulemas tõendireform, kindlasti teeme koostööd teiega. Perearstide ettepanek on, et abivahendi vajadus läheks digiretseptile. Kõik tõendid on tasulised, igasugused tõendamised on tasulised, va puude raskusaste määramisega seotud dokumendid ja töövõimetusleht. Tõendi hinna kehtestab iga PAK. Kõikvõimalikud  ringide tõendid on tasulised. Uue tõendi välja mõtlemisel palun tehke koostööd perearstidega. Hädas ollakse tõendiga, et inimene ei põe nakkushaigusi. Tuleb täpsustada, mis nakkushaigusi silmas peetakse (täid, sügelised jne) kopsu pildi tegemine on tasuline. Mina tõin probleemina välja probleemi puude otsustes, sest otsus on tehtud perearsti terviseseisundi kirjelduse alusel, millest ei selgu inimese vajadus ega abivahendi kasutamine. Meie ettepanek oli saata TSTA poolt soovitus taotlus SKA-le, et puuderaskusastme ja lisakulude vormile kirjutada lahti, millist abivahendit inimene kasutab (nt tugiraami, ratastooli, on lamaja, pime jms) ja millised takistused on inimesel. Abivahendite teema pidi aastaid tagasi minema SKA pädevusse, siis kaoks ka ära vajadus esitada igale poole tõendeid.  2013.  aastaks peaks kõik tõendid olema digitaalsed. Tõendite hulka peaks vähenema STAR programmi täielik käivitamine.

Invaparkimiskaarti väljastatakse uue liiklusseaduse alusel alates 1.07.2011 sügava, raske ja keskmise liikumis- ja nägemisfunktsiooni häire korral tähtajaga, mis ajani kehtib puudeaste. Muudel tingimustel antakse abivahendikaart ainult ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde korral, kui inimene kasutab liikumisel abivahendit või ajutise nägemisfunktsiooni korral. See kord peaks ennetama olukorda, kus perearstid annavad tõendeid. Koduvisiidi tegemise otsustab iga perearst ise, kas visiit on näidustatud või mitte, ühtseid  kriteeriumeid ei ole võimalik teha. Eesmärgiks on, et klient jääks rahule, klient peab saama aru, mis toimub ja kogu tegevus fikseeritud haigusloos. Helistamised, meilid fikseeritakse tervisekaardis. Patsientidele meeldib, et nendega suheldakse ja nendega tegeletakse. Veel jõudsime mõtteid vahetada Linnakantselei poolt korraldatud transporditeenuse auditeerimise kokkuvõte teemal ja sotsiaalteenuste nõuete parandamise vajadust. Malle Ojamaa tutvustas transporditeenuse tellimislehtesid ja meelespea tellijale, et infot oleks rohkem. Aluseks on võetud PIT programm. Kui klient ei ole rahul et talle transporditeenust ei korraldata langetab otsuse kohalik sotsiaalkomisjon.  Taotlus tuleb kliendilt alati vastu võtta ka siis, kui on näha, et ei ole teenusele õigustatud.

Mina andsin infot invatakso komisjoni tööst ja selgitasin, et TPIK taksokomisjon käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kord aastas. 2010 aastal toimus 1 koosolek ja sel aastal  3. Koosolekutel on tutvustatud taksoteenuse rahulolu uurimuste kokkuvõtteid, arutanud invatranspordi kasutamisel üles kerkinud probleeme ja arutanud jooksvate küsimuste all esitatud avaldusi, kinnitanud detsembris järgneva aasta tööbussiringi omaosaluse suuruse, eurole ülemineku hinnakirja ja teinud ettepanekuid Linnavalitsusele, Tallinna PIK juhatusele ja audiitoritele. Selle aasta taksoteenuse rahulolu tulemuste kokkuvõte valmib 15.detsembriks. Praegu on invatakso kliente kokku 1046 inimest, sh Termaki ratastoolibussi invatakso kliente on 180 ja Tulika takso kasutajaid 866. Järjekorras on 21 klienti. Probleem on selles, et klientide arv kasvab, taksohinnad tõusevad aga raha juurde ei eraldata. V. Kapstaga kooskõlastasime, et seoses rahade ülekasutamisega on sel aastal võimalik anda välja taksokaarte ainult ratastoolikasutajatele. Seniks võtame sügava ja raske liikumis- ja nägemispuudega isikud ootejärjekorda.

Toimus ka ringkäik uues Lasnamäe linnaosa hoones. Saime sisse piiluda kolleegide tubadesse ja uurida millised on nende töötingimused. Maja on uus ja avar, kuid märkasin ka paari puudujääki, milleks oli liiga kõrge teeninduslett klienditeeninduses, mida on liikumispuudega inimestel problemaatiline kasutada. Samas olid ruumid ligipääsetavad, olemas lift ja inva-WC, maja ees olid invaparkimiskohad. Kui ainult majani paremini pääseks, sest praegu sõidavad Laagna tee kanalis küll madalapõhjalised bussid, kuid trepp on järsk, mis üles viib ja sealt ülesse ikka igaüks ei pääse. Sõidab ka bussiliin nr 39, kuid see käib harva või pole astmetega. Aga nagu meile räägiti on aasta pärast sõidutee kanalisse välja ehitatud ja bussid madalapõhjalised. Ümbrus on küll hetkel veel lage. Pae park oli vaikne ja inimtühi.   

10. november 2011

Eile ma nägin seda väikest ja sinist...




Elektriautot. Kui paar päeva räägitakse aina sinisest ja jalgpallist, siis meil käisid töö juures külas Põhja-Tallinna sotsiaaltöötajad ja siis nad kutsusid ka vaatama. Saime siis seda sinist elekriautot uudistada nii seest, kui väljast. Päris lahe oli, eriti tuled ja kuju. Kutsusin teisigi meie maja töötajad seda sotsiaaltöötajate abimeest vaatama ja nii me ta pildile püüdsimegi. Kui sotsiaaltöötajad lahkusid, siis auto veeres minema hääletult. Kommenteerisime, et isegi elektriline ratastool teeb valjemat müra, kui see sinine auto. Saime teada, et auto on töiselt vajalik ja kasutuses nii inimeste kui vahendite transportimiseks. Ööseks viiakse ilusti sotsiaalosakonna hoovile laadima ja ongi kõik. Elektriauto oli vahva kujundusega tuleviku auto. Väike aga töine naisterahvaste sõiduvahend.

9. november 2011

Hooldajatele infotund 16.11.11


Novembrikuu omastehooldajate kokkusaamine toimub 16.novembril algusega kell 13.00. Teeme ülevaate esimesest omastehooldajate foorumist, mis toimus 13.oktoobril Paides ja külla on kutsutud Astangu Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuse juhataja Tiina Kalevik ja füsioterapeut Kadri Soosalu. Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla 59. Üritus on tasuta. Olete oodatud! Korraldaja: MTÜ Inkotuba, tel 555 00290.

8. november 2011

Lääne-Viru kõrgkooli testimas

Täna hommikul süitsime Arko ja Jüriga Narva poole, et minna testima Lääne-Viru rakenduskõrgkooli. Tee oli kuiv, ilm pilvealune ja nii jõudsime Rakverre u 11ks. Tervitasime pulli ja sõitsime Mõdriku poole. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Käisime nii mõisahoonete õmber kui ka sees. Tegime märkmeid, pilte ja vestlesime meestega, kes selle maja renoveerimist ja kohandamist puuetega inimestele kättesaadavaks muudavad. Kui peahoonesse sisenesin, siis tabas mind ohoo efekt, sest maja sisse oli laotud sisemine karp, kus asusid klassid, kohvik, tualetid jne. Saalis käis usin töö, sest kohale oli saabunud ka verekeskus, kes agaralt üliõpilastelt verd võttis. Ühtlaselt hall oli see esimne korrus ja hämaravõitu aga 2. korrus oli helesinine ja sisse ehiatud katuseakende tõttu ka heledam. Pärast istusime kohvikusse maha, jõime kohvi ja sõime lihapirukaid ning seejärel vaatasime ka üle kõrvalolevad mõisakompleksi hooned. Ühiselamud vajavad veel remonti ja on praegu välja arvatud söökla, ligipääsmatud. Tiigid ja järv ning ümbritsev loodus on puhas ja ilus. Väljas õitsesid marie lilled ning tundub, et selline soe november on mänginud loodusele vingerpussi.Kaardistamise töö võttis päris mitu tundi ja nii asusime tagasiteele ja viisime Jüri Piritale. Koju jõudsime 4 paiku. Tore on ka mõnikord kaardistamistööd väikestes maapiirkondades teha. Suurlinnades on palju kaardistatud ja palju tööd on veel ees, sest projekteerijad jätaad pisiasjadkahe silma vahele ja lihtsaid soovitusi oskavad kõige paremini anda liikumispuudega ja nägemispuudega inimesed, kes asja sees ja kellel kogemusi.


3. november 2011

Tule itaalia kultuuriõhtule 15.11.11


Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi teisipäeval, 15.novembril kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) Itaalia kultuuri tutvustavale õhtule. Itaalia kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Vincenzo Pagliuca, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Mustamäe Avatud Noortekeskuses vabatahtlikku tööd tegemas. Vincenzo soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee