14. august 2018

Lilleline ja nii kuum juuli!

Tegelikult ka ei osanud mitte
keegi oodata, et juulis tabab meid kuumalaine, mis meenutab lõunamaa suvekuumust. Kesksuvi oli alguses päris tavalise Eesti suve moodi aga umbes täpselt sel ajal, kui mina tööle pidin minema, läks kuumaks.
Kõik sivelilled hakkasid korraga õitsema. Termomeeter näitas üle 30 c ja naisterahvad otsisid välja õhukesed ja kirevad ja lillelised kleidid. Tore oli veeta puhkust Tõrvaaugu talus, kus toimus Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu suvelaager. Sai ujuda, loenguid kuulata, puhata, mängida bocciat, metsas jalutada ja toredalt aega veeta. Mõnus oli. Ujuma sai kah.
Käisime Arkoga Saaremaal tema sünnipäeva puhkust veetmas. Polnudki pea 10 aastat saarde jõudnud. Nüüd jõudsime Kuressaare kesklinna sööma ja Mändjalas, hotell Saaremaas ööbida. Vastuvõtt oli tore ja invatuba igati korralik. Toit maitses hea ja merevesi oli mõnus. Kui nuriseda, siis ainult liiga järsu kaldtee pärast, kust Arko üksinda üles ei saanud. Laupäeva õhtul käisime kaluritepäeval ja kuulasime Meie Meest. Kala sõime ja jalutasime Sõrve sääres. Järgmisel hommikul jõudsime veel Karujärves ujumas käia ja Ämbris tuulikuid vaadata.  kui kohanimega eksin, siis hiljem parandan. Pikk oli üldine praamijärjekorras. U 1,4 km aga mandrile saime ja tark ei torma, vaid kannatab koos omadega.
Arko päris õiget sünnipäeva tähistasime maal ja linnas. On ikka õnnelikud need suvised sünnipäevalapsed. Sääski jagus igale poole aga herilasi oli rohkem. Ühele astusin peale ja see oli valus. Jalatald valutas vist nädalapäevad. Higistamine ja töö tegemine käis käsikäes.
Juuli lõpus oli veel lapselapse sünnipäev aga sellest ma juba kirjutasin pikemalt. Kahju oli sellest, et Tallinnas merevesi külmaks läks.  Mõnes kohas isegi 4-5 c. Hämmastav, kui õhk on 30 c ja merevesi 4 c. arko õe Kaarinil sünnipäevale jõudsime aga palju üritusi palaval nädalavahetusel võtab päris võhmale. Aga ilus ja tore on. Mmmmmm muhu leib ja suitsukala. Torti sai kah. Mustikakooki tegin ise.
Imrele ja Tiinale jõudsime külla. Grillisime, käisime Siiril,  st. laste vanaemal külas ja pärast ujusime mingis tehisjärves Kose juures.
Kass oli igal õhtul mind ootamas ja ega ta eriti süüa tahtnudki, pigem ikka rõdule ja ümbrust uudistada. Mõnus suvi on sel aastal ja suvi kestab veel.









































7. august 2018

Hea teada: Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja miks nii paljudele „ei“ öeldakse?

Sellel aastal on palju kirjutatud sotsiaalhoolekandest, toetustest ja teenusetest. Olukord on muutuv ja sellest korraldamises osalevad mitu osapoolt. Eriti muutunud on olukord tööealistel inimestel, sest juba mitu aastat hindab tööealise puudega inimese tervislikku olukorda ja töövõimet Töötukassa, kus inimesele tuvastatakse osaline töövõime, puuduv töövõime või otsustatakse, et töövõime ei ole vähenenud ehk inimene on suuteline tööd tegema. Inimesele saadetakse otsus koju postiga ja koos selle otsusega saab inimene töötukassalt plastikkaardi, kus on märgitud isikuandmed tõõvõime kao ulatus ja periood. Sealt töötukassast edasi liiguvad taotlused edasi Sotsiaalkindlustusametisse, kus tehakse ekspertiisiarsti poolt otsus ning inimesele saadetakse koju kirjaga ümbrikud, milles on kirjas puude raksusastme ja lisakulude otsus ja plastikkaart puude astme, liigi ja kehtivuse aja kohta. Otsust tehakse tähtajaliselt. Nüüd on siis inimesel võimalus taotleda teenuseid. Rehabilitatsiooniteenuseid saab töötav või aktiivsusnõudeid täitev osalise töövõimega inimene Töötukassast aga puuduva töövõimega või mitte töötav puudega inimene peab pöörduma Sotsiaalkindlustusametisse ja esitama taotluse hindamiseks. Eks muutused ja piirangud tekitavad pahameelt ning sellest on hulgi artikleid ilmunud. 

Loe edasi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta siit  (LINK) ja artiklit siit (LINK):
 

Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja miks nii paljudele „ei“ öeldakse?

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna juht Raivo Piiritalo selgitab viimastel päevadel teravamalt päevakorda kerkinud küsimuste valguses uuesti lahti, mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kes seda saavad ja mida selle raames pakutakse.
Sotsiaalkindlustusameti eelarvest rahastatava sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) eesmärgiks on puudega või mittetöötava ja –õppiva piiratud töövõimega inimese toetamine igapäevaeluga toimetulekul. Selleks, et teenust saaks käsitleda just sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusena, peab ta vastama mitmele tingimusele. 
Esiteks, tegemist on sotsiaalteenusega, mille kaudu inimene ja tema pere ning toetajad õpivad, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. Sotsiaalne rehabilitatsioon ei ole taastusravi, kus tegeletakse inimese ravimisega. Tema eesmärk on õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. 
SRT on olemuselt aktiivne, mis tähendab, et inimene teeb ise võimetekohaselt kõiki tegevusi, mida eesmärgi saavutamiseks on vaja teha – näiteks võimleb või õpib abivahendi abil riietumist. Neid oskusi harjutatakse rehabilitatsioonispetsialisti juhendamisel ja abiga, kuid lisaks annab spetsialist harjutusi ja ülesandeid, mida teha kodus iseseisvalt või koos pereliikme/hooldajaga.
SRT on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt tugiisik) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks osutatakse vajadusel tegevusterapeudi, loovterapeudi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, eripedagoogi, logopeedi, füsioterapeudi, kogemusnõustaja, arsti ja õe teenuseid.
Kusjuures siin on oluline silmas pidada, et sotsiaalse rehabilitatsiooni puhul on arsti ja õe teenused vaid nõustava sisuga ega sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu näiteks diagnoosimist, raviplaani koostamist, retsepti väljastamist, raviprotseduuride tegemist või eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamist.
Sotsiaalkindlustusamet ei rahasta raviteenuseid
On ilmne, et enim küsimusi on seoses sotsiaalse rehabilitatsiooniga tekitanud füsioteraapia. Sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatav füsioteraapia on eelkõige nõustav teenus. Siin on eesmärgiks õpetada inimesele ja tema abistajatele võtteid igapäevaseks toimetulekuks. Tegemist ei ole taastusraviga ja Sotsiaalkindlustusamet ei saa kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarvet haigekassa teenuste rahastamiseks.
Füsioterapeudi eesmärk sotsiaalse rehabilitatsiooni raames on leida sellised aitamise viisid, mille teostamisega inimene, tema lähedased ja tugiisikud saaksid kodustes tingimustes hakkama. Selleks on aastas ette nähtud 6 seanssi. Selle käigus õpetatakse näiteks võtteid, kuidas kodus ringi liikuda, kuidas saada voodisse ja voodist välja, tualetti jne. Õpetatakse harjutusi, mida inimene igapäevaselt ja mitu korda päevas ise tegema peaks, et säilitada või parendada senist füüsilist seisundit, samuti õpetatakse omastele või abilistele võtteid, kuidas puudega inimest füüsiliselt tema igapäevategevustes aidata. Lisaks antakse nõu, kuidas kohandada oma kodu ümber selliselt, et inimesel oleks seal parem ringi liikuda ja toimetada (et neid kohandusi ka reaalselt sisse viia ,on ette nähtud toetused kodukohanduseks).
Sotsiaalse rehabilitatsiooni raames ei pakuta meditsiinilist füsioteraapiat ehk taastusravi, mille eesmärgiks on inimese ravimine ja vaevuste leevendamine ja mille hulka kuuluvad ka näiteks massaaži, soolavannid, külmakambri ravi jms. Segadust võib tekitada see, et ka taastusravi hulka kuulub harjutuste tegemine, millel on aga teine eesmärk.
Miks nii paljudele ära öeldakse?
Kõigepealt kordan üle, et Sotsiaalkindlustusamet ei rahasta raviteenuseid ja et puue ise ei ole automaatselt sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelduseks. Kui inimene vajab taastusravi, aga ei vaja abi igapäevaelus toimetulekuks, siis ei ole ta ka sotsiaalse rehabilitatsiooni klient.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osas räägivad 16-aastaste ja vanemate inimesega ning teevad otsuse SKA juhtumikorraldajad. Oluline on silmas pidada, et juhtumikorraldajad ei hinda kellegi terviseseisundit ega pane diagnoose. Juhtumikorraldajad aitavad inimesel vestluse käigus täita küsimustikku nende igapäevaelus esinevate takistuste kohta, mis võivad olla seotud nende tervisest tulenevate probleemidega.  
Siinkohal täpsustan, et eitavate vastuste suur osakaal puudutab 16-aastaseid ja vanemaid inimesi. Võin öelda, et suur osa äraütleva vastuse saanud inimestest taotlesid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust selleks, et leida leevendust liigeseprobleemidele või saada taastusravi. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad ei saa aga kindlasti otsustada seda, kas inimene vajab meditsiiniteenust või mitte. Nemad otsustavad, kas inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Juhul, kui sotsiaalset rehabilitatsiooni vajadust ei tuvastata, annab juhtumikorraldaja nõu, millised teenused võivad veel kõne alla tulla. Loomulikult otsustab nende vajaduse üle vastav asutus ise – olgu see siis arst/haigekassa või kohaliku omavalitsuse esindaja.

6. august 2018

Lapsed on võrratud ehk Liisa Maria 3

Aeg lendab ja keset kuuma suve, täpsemalt juulikuu 27. päeval sai lapselaps 3. aastaseks. Juba. Jah alles ta sündis ja juba jutustab, kilkab ja askeldab ringi. Päris julge tüdruk aga tal ka juba oma suured rõõmud ja väikesed mured ja suur oli sünnipäeva ootus. Isegi nii suur, et Liisa Maria võttis poolteist kuud varem välja lasteaiast sünnipäevapuhkusel. Ootas ja ootas kuniks kätte jõudis see päev. Käisime reedel, st. õigel päeval Liisa Mariat õnnitlemas , sai lauldud sünnipäevalaulu ja tüdrukut korda 3 tooliga lakke visatud. 😀 viisin talle kingituseks nukupea, et saaks õppida soengut tegema ja kuna laps läheb nüüd uude hindude rühma,  siis viisin ka hundi padja. Valetasin Liisale, et see peaks põrus hunt vaid on pisike armas hundikoer. Suur sünnipäeva pidu peeti laupäeval,  Keila taga Ponipesas. Ilm oli kuum ja hingata polnud eriti midagi. Jõime vett ja traavisime ponidega võidu. Ponide nimed olid Kribu ja Tannu. Naljakad loomad aga pisike sünnipäevalaps hakkas natuke kartma. Sõime salatit, liha ja printsessi torti. Oli tore ja vahva sünnipäev, oli lapsi, suuri ja päris beebisid ja sai kiikuda ja palli mängida. Patuut oli kah. Ja need tüütud herilased. Tore, et nii paljud vanaemad, vanaisad, tädid ja onud ja nende lapsed kohale tulid. Lapsed need meie puhas kuld. Tunneme siis rõõmu väikestest asjadest ja lastest ning hoiame kokku, ka need,  kes mõtetes meiega aga sel korral sünnipäevapeost osa ei saanud ja puudusid mõjuva põhjusega. Selline ongi just õnnelik lapsepõlv.  Palju õnne Liisa Maria.  Aitäh lapsed. 😻