31. august 2011

Lugu sellest kuidas kultuuripealinnad kohtusid Turkus


26. augustist 28. augustini viibisime Soomes Invalidiliito kutsel kultuuripäevadel Turus. Kuna 2011. aastal on kultuuripealinnad Tallinn ja Turku, siis oli meil ka Eestis 160liikmeline delegatsioon. Laevareisil oli 2 suurt Hansabussi , 2 Termaki invabussi ning invabussid Tartust, Võrust, Saaremaalt, Raplamaalt ja paar sõiduautot pealinnast. Kokku oma 11 sõidukiga autorong. Paljud olid eri Eestimaa nurkadest, liikumispuudega inimesed ja 37 ratastoolikasutajat. Mõned meist sattusid laevareisile ja välismaale esmakordselt aga suuri probleeme ja ära eksimisi ei tulnud, sest Eesti Liikumispuudega inimeste Liidu tegevtöötajad (eesotsas Auliga) olid suurt eeltööd teinud, et reis kulgeks viperusteta ja õnnestuks. Nii see oligi, sest samal ajal olid Turus merepäevad, kus oli kohal palju purjekaid ja jahte, nägime ilutulestikku, külastasime Turu invaühingu suvekodus Kuusistos. Seal pakuti meile nii maitsvat suppi, torti ja kohvi, et see maitse on siiani suus. Ööbimiskohad olid kolmes erikohas - hostel Turkus, Petrea Kuntoutuskeskuses ja hostelis Linnasmäki. Meil vedas, sest olime hostelis Turku, mis oli jõe kaldal ja kesklinnas, kus linnamelu, Aura jõe ääres tsirkuseakrobaatide etendus koos tuleshouga. Kultuuripäevad avati pidulikult Kuppitta hallis ja Eesti ning Soome delegatsioonid marssisid sisse lippude saatel. Kultuuriprogrammis esinesin koos Kristiinaga ratastooli linetantsuga. Enne seda toimus Turu linnaekskursioon. Juhtus naljakaid asju ka nagu näiteks pkk söögijärjekord Turu ülikooli restoranis Macciavelli, mis pidi toimuma hajutatult, kuid tegelikkuses osutus järjeokord parajaks kultuurikilomeetriks. Boonuseks olid vabatahtlikud abistajad, keda oli nii hallis, õues kui ka sööklas inimesi abistamas, lükkamas ratastoole, treppidel liikumisel, söögi ette kandmisel. Seda söögijärjekorda seistes mõtlesin ,et kaotasime palju väärtuslikku aega, mida oleksime saanud kasutada bowlingu mänguks, muuks tegevuseks või programmi nautimiseks. Soomlased märkisid seda ära ka humoorikalt oma lõpukõnedes ja lootsid, et me tagant järele sellele seigale naeratusge mõtleme. Toimus ka mölky maavõistlus, mille võitsid Soome esindus. Soomlased olid sõbralikud ja ei olnud märgata mingit tormamist ja kõik sujus hästi. Vaatasime kunstinäituseid ja müügilette, osalesime loteriis. Oleks tahtnud rohkem vestelda ja linna näha ning mõnda suurde poodi saada, kuid piirdusime kiire tualetikülastusega tagasiteel asuva bensiinitankla valikuga. Tore oli sellise suure seltskonnaga kultuuripäevasid külastada ja nautida soomlaste külalislahkust. Aitäh korraldajatele, sest meil, osalejatel ,oli tore ja mõnus kultuurireis. Ilm oli mõnusalt soe ja ööd hostelis kuumad. Kindlasti oli palju hetki ja mõtteid, mis siia lisamata jäid aga mälesutsed on endiselt värsked, sest käisin veel lahkumispäeva varahommikul linna peal jõe ääres laevu pildistamas. Meri kutsub ja tahaks kohe väga sõita suurel merel nende vanade jahtidega. Siin blogis piltide autorid on Tiia Tiik ja Sven Reemet, Mart Lehtmets. Meie pilte näeb siit.

Tarkusepäevast

Ega midagi, et suvi läinud linnulennult ja homsest siis saadame lapsed kooli. Olgugi, et kutsekoolid alustasid juba õppetööd 29.augustist ja minu noorem pesamuna juba mitu päeva on Tallinna Ehituskooli käinud. Mõned usinad täiskasvanud lähevad kooli. Kõik, kõik on uus, septembri kuus meenuvad aabitsa read aastasst 1977, kui läksin 1.klassi kooli, mis nüüd kannab nimetust Tallinna Vabriku Põhikool. Aega on palju mööda läinud - tervelt 34. aastat. Sel sügisel alustan taas kooliaastat peale mitut aastat. Uskumatu aga tõsi ta on, et lähen taaskord tarkust taga ajama ja tegelikkuses on see minu 17. kooliaasta algus. Tagasi vaadates tundub lausa igavik, sest viimane 1. septembri aktus oli mul 24 aastat tagasi - 1987.aastal kui asusin õppima Tartu Emajõe Kooli 12. lõpuklassi. Siis tekkis paus ja uus koolis käimise aeg saabus peale laste sündi ja suuremaks kasvatamist, aastatel 2001 - 2007. Siis järgnes paus ja palju toimetamist vabatahtlikuna, mitme kohaga töötamist ning enesearendamist.
Aga möödunud aastal tagasi tekkis soov minna proovima aga hästi ei julgenud ja sel aastal võtsin kokku, töökaaslaste ja sugulaste, sõprade uskumisel käisin sisseastumiskatsetel ja sees ma olingi Tallinna Ülikooli magistriõppes sotsiaaltöö erialal. Täna siis kirjutasin avalduse õppepuhkuse kasutamiseks, panin tööl asjad asendajate jaoks valmis ning homme siis ülikooli. Isegi avaaktus toimub Tallinna Ülikoolis ja see on sel aastal seoses õppehoonete renoveerimistöödega hoopis Tornide väljakul. Loodan, et ilm on hea ja vihma ei saja. Koolipäev algab igatahes juba kell 10 hommikul erivajadustega inimeste infotunniga. Mina olen see inimene, kes palju küsida armastab ja korralikult koolis käib ja koolitükid ära teeb. Head tarkusepäeva koolilastele, nende vanematele ja mõistvatele töökaaslastele ja peredele.

30. august 2011

Võltsitud parkimiskaartide kasutajad hakkavad trahvi maksma

Raepress teatas täna, et võltsitud parkimiskaartide kasutajad hakkavad trahvi maksma

Tallinna Transpordiamet ja AS Ühisteenused poolt loodud veebirakendus võimaldab kontrollida liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaardi kehtivust Tallinnas. Tallinna Transpordiamet ja AS Ühisteenused lõid elektroonilise parkimislubade süsteemi www.parkimine.ee raames Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaardi kehtivuse kontrolli võimaldava veebirakenduse. Nüüdsest saab nende parkimislubade kehtivust operatiivselt kontrollida mobiilse päringu abil.

Augusti keskpaiku loodud veebirakenduse eesmärk on korrastada liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaartide kasutamist Tallinnas. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul tingis sellise rakenduse loomise parkimiskaartide kuritarvitamine. „Edaspidi saab tänaval otse auto kõrval kontrollida, kas liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaart on üldse väljastatud ja kaua see kehtib,“ ütles Aas.

ASi Ühisteenused juhatuse liikme Alar Vasemägi sõnul on uue süsteemi abil avastatud mitmeid võltsitud liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaarte. “Kõige rohkem on võltsitud parkimislubadega pargitud sõidukeid Tallinna Vanalinna parkimisalal ja selle lähiümbruses. Tänu uuele süsteemile saame kindlustada puuetega inimestele tulevikus paremad parkimisvõimalused.”

Alar Vasemägi lisas, et veebirakenduse vastu on tundnud huvi ka teised kohalikud omavalitsused, kellega hetkel käivad läbirääkimised koostöö osas. Võltsitud liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimisloaga Tallinna tasulisel valveta parkimisalal pargitud sõiduki avastamisel vormistatakse auto kasutajale viivistasu otsus või valesti parkimise korral määratakse munitsipaalpolitsei ametniku poolt trahviotsus.

Parkimiskaartide väljastamine Tallinnas:

Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakond võtab taotlusi vastu ja väljastab sotsiaalministri kehtestatud tingimustel liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarte Vabaduse väljak 7, Linnavalitsuse Teenindusbüroos (Roosikrantsi tn. poolne sissekäik) laud 3. Ratastoolis pääseb sisse peaukse kaudu ja siis tuleb klienditeenindaja ise kaarti vormistama.

Vastuvõtuajad :

E - 08:15 - 18:00; T - N 08:15 - 17:00; R - 08:15 - 14:00; Lõuna 12:00 - 13:00 (reedel lõunat ei ole) . Info telefonil 640 4456

Kaardi taotlemiseks esitada kaardi väljastajale:

  1. isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);
  2. puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
  3. eriarsti väljastatud teatis ajutise kõrvalekalde kohta;
  4. parkimiskaarti taotleva isiku foto 3 x 4 cm.

    Parkimiskaardi väljastamisel ja kasutamisel lähtutakse järgmisest seadustest:

    1) Liiklusseadus
    § 68. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused:

    (1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.
    (2) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
    (3) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:
    1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
    2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
    (4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

2) Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a. määrus nr 90

3) Liiklusseadus

29. august 2011

5. septembril algavad linetantsu tunnid

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub endisi ja uusi tantsijaid esmaspäeviti linetantsu tundidesse. Sügishooaeg algab juba 5. septembril 2011! Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse (Endla 59) saalis. Kaasa sobiv riietus ja tantsukingad. Maja taga hoovis on tasuta parkimine! Õpime uusi & kordame vanu "hitte"!

Linetantsu tunnid toimuvad Kaie Segeri juhendamisel:

17.00 – jätkajad / keskaste

18.00 – ratastooli linetantsijad "Silver Wheels" Tallinn

19.00 – edasipüüdlikud / edasijõudnud

Kuutasud: kell 17 - 4 eurot /TPIK liikmetele - 2 eurot, kell 18 - ratastoolikasutajatele tasuta, kell 19 - hind kokkuleppel.

Küsi infot: treener Kaie Segerilt kaie@estonianlinedance.com või helista numbrile 517 9066.

TPIK kontaktisik Tiia Tiik tiia@tallinnakoda.ee, gsm 52 19 102.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn

Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee

25. august 2011

Suve lõpust ja kultuuripäevadele Turusse

Suvi lendab kiiresti. alles oli mai ja juuni, siis puhkuseaeg juulis ning ongi august kiirelt kadunud. Olen käinud tööl juba paar nädalat. Kui alguses olin õhtuks mega väsinud, siis nüüd olen hommikul unine ja kuidagi ei tahaks voodist välja ronida. Samas peab ju. Aga tööd on saanud teha, asju ajada ning korraldada.

Sellesse nädalasse jääb ka suur rõõmusõnum, sest Imre sai tööle. Kui eelmisel nädalal lappas veel töökuulutusi ja uuris kes tema CV-d on uudistamas käinud, siis neljapäeval sain kuulda, et poja esimene töövestlus on reede hommikul. Käiski ära ja see tööintervjuu sai tehtud alla 10 minuti ja otsus oli tööandja poolt, et esmaspäevast saab tööle hakata. Pealegi veel erialasele tööle mööblifirmasse. Poeg oli rahul ja õnnelik, sest kuidas need tislerioskused ikka tulevad kui kogemustega ja tööga ja tore, et on tööd. Mina juba muretsesin siin vahepeal, sest kool sai juba otsa enne jaanipäeva. nüüdseks haigekassakindlustuski otsas ja raha ka ei tule. Lastetoetused on suveks kinni keeratud ja kulud on, kuid erilisi tulusid pole. Õnneks lasteisa oma jätkuvat alla 100 euro suurust elatisrahu ikka kohtutäituri abiga kannab. Mina siis maksan tulumaksu aga hea, et oma isakohustust sedamoodi siis juba üle 16 aasta täidab. Toredad ajad on meil, ei mingeid muid kohustusi kui rahaülekandmine.

Mõtlesin siis oma esimesele tööpäevale. Aasta siis oli 1988 ja septembri algus. Läksin sõbranna soovitusel raamatupidajaks Tallinna Kommunaalsoojusvõrkudesse (praegu Tallinna Soojus). Ametiülesanded piirnesid palgaarvestusega ning haiguslehtede tegemisega ning rahade panka viimise ja toomisega. Oli rublaaeg ja raha numbrid suured ja kui maksti kvartalipreemiat, siis käisime direktori Volgaga ja spordikotiga raha toomas Olümpia kõrvalt pangast. Olid ajad, kui lisaks 140 rublasele kuupalgale maksti kord kvartalis 75% preemiat heade töötulemuste eest ja tulemused olid head, sest kõigile meie majas maksti. See oli päris korralik summa, mida 4korda aastas saadi, lisaks 13. palk vanematele töötajatele. See oli piisavalt motiveeriv, et töökohal püsida. Kui lapsepuhkusele jäin, siis oli raske lapsetoetustest ära elada. Praegune emapalk on ikka abiks paljudele noortele vanematele ja isapuhkusest ei osanud tol ajal unistadagi. Vot sellised kanged eesti naised.

Kolmapäeval toimus Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna komisjon, kus arutasime ja otsustasime toetuste maksmise, hooldusravi osalise hüvitamise Tallinna abipaketist, spordilaagri kulude osalise hüvitamise, hooldekodusse suunamise vajaduse jmt. Eitava vastuse andsime vanaprouale, kes oli unustanud juunis sünnipäeva toetuse (ehk hinnatõusukompensatsiooni) avalduse esitamata. Eks hädalisi, pikaajalisi töötuid ja raskesse olukorda sattunud inimesi ole igas linnas ja vallas. Tallinn lihtsalt on nii suur oma 8 linnaosaga ja abivajajaidki palju.

Täna ärkasin hea enesetundega aga peale hommikust vanniprotseduuri hakkas minu pea nii tugevalt valutama. Mõtlesin, et läheb üle aga ei läinud. Terve päeva piinlesin peavalu käes ja oli selline palaviku tunne, kui siiski üle 36,9 C ei pingutanud. Peavalust aitab üle saada magamine ja seda ma peale tööd tegingi. Ronisin koju ja kohe voodisse. Arko turgutas mind punasesõstramorsi ja kalapulkade, kartulitega. Magasin edasi ning peale uudiseid koristasime koos Imrega keldriboksi, sest meie korteriühistu "Meie Lootus" oli just tänaseks päevaks tellinud konteineri ning sinna me siis õhtul oma mittevajalikku träni tassisimegi. Midagi jäi siiski keldrisse ka. Pärast läksime selverisse sööki, jooki ja nänni reisile kaasa ostma. Noored olid ka kaasas ja koolilaadapäevadelt rabatud kraam tassiti täna nende poolt kenasti tuppa.

Õhtul pakime asju ja hommikul sõidame Soome kultuuripäevadele Turusse. Muljeid siis kui tagasi tuleme. Ilm pidi igatahes ilus olema ja meie suur liikumispuudega inimeste 160-pealine turismigrupp vallutab reedel reisisadama D-terminaali. Nii tore saab jälle välismaale.

23. august 2011

Kalevipoja rullimaratonil

Pühapäeval sõitsime Mustveesse. Põhjuseks ikka meie pere aktiivne spordimees, kes osales EMT rullituuri raames Mustvees Kalevipoja maratonil. Veel laupäeval enne lauluväljakule minekut kontrollis Arko järele, et ratastoolisõidu start on kell 12.05. Seda kinnitas ka FB leht ja planeerisime ajavaruga 200 km sõitu Tallinnast Peipsi poole. Kohale jõudsime ajaliselt ja kui meid lubati parkida niidetud heinamaa serva, siis protestisime, et ratastoolis on raske mööda heinamaad liikuda. Läksime registreerima ja numbrit välja võtma ja meile teatati, et start on antud. Jõudsime siis vestelda ka peakorraldajatega, kes väitsid, et start oli kell 11 aga nadi tunne oli küll ja hinge tegi täis, sest pikk tee selja taga ja sellise ebatäpsuse pärast siis niisama sõidetud sai. EMT rullituuri korraldajad siis otsustasid, et Arko võib sõita suusatajatega koos. Suusatajad läksid paremale ja Arko koos Hegertiga paremale. 3,6 km sai sõidetud ning Arko 2. koha.Päris lahe oli kuulata kuidas rulluiskudel rattad sahisesid ning tuul gruppide vahel keerles. On ikka palju spordiinimesi meil, igas vanuses ja ka mehed on selle ala tõelised tegijad. Kiiduväätrt algatus see EMT rullituuridel ratastooli ralli sisse viimine aga kurvaks teeb see, et meie sportlasi nii vähe on. Loodame, et neid tuleb juurde, sest 2,5 - 5 km maantee või tänavasõitu on just paras pingutus, mis annab hea koormuse ning sportliku vormi.
Pilte näete siit.

Esimese töönädala tegemistest

Juba ongi nädal tööd tehtud ja peale puhkust sisse elatud. Jõudsime auto teenindusse viia, seejärel kiruda ja vanduda, sest auto lihtsalt ei sõitnud. Tunne oli nagu sõidaks hobusega Endla tänavalt koju Black Mounti ette. Arko veel proovis autoga linna vahel sõita aga mida sa ikka teed, kui auto uriseb, jõnksutab ja tagant tahmapilve välja ajab. Kohutav. Teeninduses vahetati õlisid ja filtreid ja tehti sõbrakaart. Säh sulle sellist sõbrahinda. Mustamäe osakonna juhatuse koosolekul käidud läksime koju. Sööma ja uudiseid vaatama. Hommikul siis Arko helistas ja kästi auto kohale tuua. Mooni tänaval siis selgus, et vaatavad üle kas lõunaks või siis lubasid esmaspäeval ette võtta. Arko rahulikus ise ja teatas, et autot on kella 3ks vaja. Poole tunni pärast siis helistati, et auto on korras. Kohapeal vabandati, et nende viga oli ja nüüd on korras. Võtsime võtmed ja proovisime sõita ja masin töötaski. Hea seegi, sest saime autoga sünnipäeva söögid ja joogid ära tuua.

Aeg lendab kiiresti ja nii oligi kaua edasi lükatud ja hoolikalt planeeritud sünnipäev käes. Kohale tuli palju sugulasi, sõpru ja tuttavaid. Üle Eesti tulid kokku ja mõned jätsid tulemata ka. No mis teha, kui loomad ja viljad ei anna oodata... Tegelikult oli tore pika laua taga sülti ja salatit ja torti süüa. Sai jutustada, tantsu lüüa ja oligi pidu hommikuks läbi. Peale koristustööd ja prisket hommikusööki jõudsime lõunaks koju. Magasime veidike ja õhtul läksime lauluväljakule Vabaduse laulule. Lootsin kogu hingest, et ei saja. Oligi mõnus ilm, rahvuslikus meeleolus ja mis peaasi tasuta pidu. Ratastoolirahvale ja nende saatjatele olid korraldajad suure vaateplatvormi teinud ja see oli väärt. Kui ise kõnnid kahel jalal, siis tavaliselt ei kujuta ettegi, et ratastoolis istudes näeb ainult inimeste vöökohti ja tagumist poolt. Muu kogu ilu ja tulede võlu laval jääb siis nägemata. Rahvast oli palju kohale tulnud ja tabasin ennast mõtisklemas, et huvitav muusika valik. Ootaks nagu 20 aasta taguseid laule aga tuleb noorte muusikat ja siis trummipõrinat, sekka Riho Sibul ning Kerli ja Sinead. Jõudsin arvamusele, et ju vist sellepärast tehti selline valik, et kutsuda kohale ka nooremaid. Tulid minugi pojad ja rääkisin teistele, et meie perel on taasiseseisvumispäevaga eriline suhe, sest minu emal sel päeval sünnipäev. Kui ema veel elas, siis ta oli õnnelik, et elame vabas Eestis ja tema sünnipäev on alati vaba ja lipupäev. Nüüd oleme sel päeval ikka surnuaial küünlaid käinud panemas ja mälestusi meenutamas. Kell 23:02 oli see hetk, millal lasti õhku valged õhupallid, mis augustiöösse kadusid. Rahvas juubeldas regilaulu saatel.

Aasta 1991 olid ärevad ajad. Alustades sellest, et minu laste isal oli läbimata NL sõjaväeteenistus ja selle kartuses ta jaanuaris metsa peitus. See tundub uskumatu aga hirmutasid need Läti sündmused ja inimesed olid hirmul. Seda suurem oli rõõm, kui 20. augustil taastati Eesti Vabariigi iseseisvus ning 7 kuu pärast sündis minu esiklaps, kellele anti EV sünnitunnistus. Nüüd on need vabaduse lapsed 19-aastased ja sama vanad kui meie sel ajal. Hea ja uhke on elada ja tunda, et oled vaba eestlane oma kodumaal. Mulle igatahes meeldis see koosviibimine ja ühtsus, mis inimesi lauluväljakutel seob. Oleme väike riik aga meid on siiski terve väljaku täis ja rohkemgi veel ning lapsed on meie tulevik.