31. oktoober 2009

Karikavõistlustel abiks vabatahtlikuna

31.oktoobril 2009 toimusid Tallinnas, Mustamäe Bowlingukeskuses, Eesti Invaspordi Liidu karikavõistlused bowlingus. Olin korraldamisel abiks. Vabatahtlik töö on see, mida tihti peale aetakse segi palgatöö kõrvalt tasuta tööga. Olgu selleks siis nõustamine, projektide kirjutamine, raamatupidamine või seaduste tundmine ja selgitamine.Tegelikkuses olen üle 10ne aasta vabatahtlik just spordiüritustel, laagrites ja ELIL-i preojektides abistajana, kaardistajana ja fotograafina. Vastutan vabatahtlikuna lõikude eest, mida tahan korda ajada ja ära teha.

Invaspordialasid on mitmeid, tuntumad on ratastoolisõit, ujumine, laskmine, bowling, kelguhoki, boccia, kergejõustik, kabe, maele, koroona, laagrites kalapüük ja ratastoolis vigursõit. Oluline on see, et sportlasel on liikumispuue ja ta on spordihuvilline, teeb trenni ja näitab oma tased võistlustel. Parimad võistlevad ka MM-idel ja OM-idel välismaal.

Meie panime oma ühingu poolt välja 3 võistkonda. Võistkondi registreerus 15 ja kolmeliikmelised võistkonnad tulid kõik kohale Eesti eripaikadest - Tallinn, Tartu, Järva, Võru, Narva, Ida-Harju, Läänemaa. Võisteldi 2 viskevoorus ja punktid liideti kokku. Parimad said diplomid ja karikad.

Lõplik paremus oli selline:
1. Tallinna Invaspordiühingu võistkond Tallinn 1 - Ilmar Lilleorg, Mai-Liids Käärd ja Ülo Kalviste.
2. Läänemaa Invaspordi võistkond Haapsalu 730
3. Tartu LPIÜ võistkond Tartu 1

Korraldajaks oli Tallinna Invaspordiühing.
Rohkem infot http://www.eil.ee/
Tallinna uudiseid ka: http://tallinnainvaspordiyhing.blogspot.com/

Mina ja halduskogusse

Jess, jess, jess! On need vast head uudised ja kui sain KOV valimistel 18.oktoobril 52 häält, siis lootsin ja hoidsin pöialt, sest tahan väga saada oma linnaosa, Mustamäe halduskogusse. Vaikselt ootasin ja küsisin meie sotside listi kaudu järele, et millal need kohtade saajad avalikustatakse. Jaak Juske lubas, et lähipäevil ja siin see on.
Hurraa.

Nüüd on vaja teha tööd ja asja uurima hakkata, kuigi jah mustamäelasena olen eluga suhteliselt hästi kursis. Probleemide ja kitsaskohtadega samuti.

Kokku on sotse kaheksas halduskogus kokku 20.
Õnnesoovid kõigile värsketele halduskogu liikmetele!

Haabersti
Katrin Saks
Lembit Kolk

Kesklinn
Jüri Pihl
Maimu Berg
Enn Vetemaa
Reet Laja

Kristiine
Maris Sild

Lasnamäe
Katrin Lugina
Imbi Masing
Hermo Kuusk
Svetlana Adamson

Mustamäe
Gerd Tarand
Tiia Tiik

Nõmme
Mart Meri
Jaak Kangilaski

Pirita
Barbi Pilvre
Arvo Uukkivi
Meelis Virkebau

Põhja-Tallinn
Jaak Juske
Lisette Kampus

Õnne ja jõudu meile kõigile!

30. oktoober 2009

Võimalik uus linnavalitsus

Täna siis selgub uus võimuvahetus Tallinnas. Samas ka suures osas vana. Eesti Päevalehe artikkel pakub v'lja selised valikud. Eks n'is, sest õhtu on hommikust targem.

Tõenäoliselt lepivad täna kella 16st nii valitsemisleppe teksti kui ka poliitiliste ametikohtade üle aru pidama hakkavad sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased kokku selles, et sotsid saavad endale volikogu esimehe koha, ühe abilinnapea koha ning ühe linnaosavanema koha. Mõlemad erakonnad on seni varjanud kiivalt oma soove ametikohtade jaotumise ning võimalike kandidaatide osas, kuid poliitkuluaarides peetakse üsna kindlaks, et volikogu esimehe koht läheb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhile Jüri Pihlile, abilinnapeaks tõuseb Andres Anvelt ning linnaosavanema koha saab Katrin Saks.

Võimalik uus linnavalitsus

Linnapea Edgar Savisaar
Valdkonnad: üldjuhtimine, korrakaitse, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, linna esindamine vabariigis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega.
Struktuuriüksused: Linnakantselei, Linnaarhiiv, Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused.

Abilinnapea Taavi Aas
Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehitusjärelevalve, linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise järelevalve.
Struktuuriüksused: Linnaplaneerimise Amet, Munitsipaalpolitsei Amet.

Abilinnapea Deniss Boroditš
Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine, riigikaitse, kriisireguleerimine.
Struktuuriüksused: Keskkonnaamet, Kommunaalamet.

Abilinnapea Tiit Terik
Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine.
Struktuuriüksused: Haridusamet, Kultuuriväärtuste Amet, Spordi- ja Noorsooamet.

Abilinnapea Merike Martinson
Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus.
Struktuuriüksused: Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Abilinnapea Andres Anvelt
Valdkonnad: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega.
Struktuuriüksused: Ettevõtlusamet, Transpordiamet.

Abilinnapea Toomas Vitsut.
Valdkonnad: linnavara, omandi- ja maareform, elamumajandus.
Struktuuriüksused: Linnavaraamet

28. oktoober 2009

Kiirlaen on tarkade inimestele

Täpselt nii ma sellest artiklist aru sain. Aga kas ikka on targa ja teadliku inimese toode, kui kõrval artiklis kirjutab tuntud võlanõustaja, et inimesed enne kiirlaenu võtmist kirjutavad alla lepingule, mida pole vaevyunuds läbi lugema. Tark inimene nii ei tee. Noorinimene ja see, kellel kiirelt raha vaja teeb küll. Mõtlemata tagasi maksmisele.
Pigem on kiirlaen inimesele, kes tavaliselt pankadest laenu ei saa ja siis riskibki kiirlaenu firmadega, kes oma riske laenu tagasi saamisel ka kõrgemate intresside ja kiiremate tähtaegadega seovad. Minu arvamus on, et tark inimene ei peagi kiirlaenu kontoritest laenama, sest kui ongi vaja osta maja või korterit, siis seda saab kaaluda, uurida, käia nõustamisel ja seejärel tutvuma lepingutingimustega ning sõlmida leping. Autosidki saab liisingusse võtta. Tark uurib ja mõtleb ja siis teeb omad otsused.

Uudis tänasest Postimees.ee -st:

Kiirlaen on targa ja teadliku kliendi toode

http://www.tarbija24.ee/?id=180494

Tänasel Euroopa Komisjoni korraldatud laenudega seotud tarbijaõiguste ümarlaual jäi kõlama mõte, et kiirlaen on targa ja teadliku kliendi toode, kuid paraku võivad seda kõige rohkem vajada just need, kes pole rahaasjades kõige targemad. Kiirlaenufirma Credit24 tegevjuht Raul Paiste märkis, et kiirlaenu eeliseks pangalaenude ees on eelkõige paindlikkus. Näiteks ei anna pank laenu inimesele, kes töötab katseajaga või kelle tööstaaž on alla 6 kuu, samuti algavad pankade tarbimislaenud 5000 kroonist ning laenuperioodid 6 kuust. Kiirlaenuna on aga võimalik laenata ka väiksemat summat ja soovi korral kas või kaheks nädalaks. Näiteks peaks kiirlaen Paiste sõnul hästi sobima ootamatute kulude katteks, nagu hambaravi, autoremont jne, kuid kindlasti peaks seejuures mõtlema, kas laen suudetakse määratud tähtajaks ka tagasi maksta. Kiirlaenu kallidust pangalaenudega võrreldes põhjendas Paiste kõrgema riskitasemega - just nimelt sel põhjusel, et laen antakse ka neis olukordades, kus pank laenu ei annaks, kaasneb sellisega kliendiga ka potentsiaalselt kõrgem risk.

Võlanõustajate tähelepanekud:

Võlanõustaja: laenulepingut ei loeta

http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/volanoustaja-laenulepingut-ei-loeta.d?id=26528475

Peaaegu ükski laenuga hätta sattunud ja võlanõustaja juurde tulnud laenuvõlglane ei ole enne lepingule allakirjutamist tutvunud lepingu tingimustega, ütles Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe. „Praktiliselt ei ole mitte keegi läbi lugenud,“ rääkis Silver-Schöbe laenulepingu tingimustest, kirjutab Aripaev.ee.

Võlanõustaja sõnul on pilt muutunud, kes võlanõustaja poole pöördub, sest praegu kehtib reegel, et iga inimene võib sattuda makseraskustesse. „Vähem tullakse pikaajaliste laenude raskustega, pigem ikka kiirlaenude puhul. Kõige enam küsitakse võlanõustaja käest, kuidas läbirääkimisi pidada, sealhulgas ka inkassofirmaga, ja kuidas saavutada kokkulepet.

27. oktoober 2009

Oktoobrikuu 2009.aastal


Sajab, sajab. Juba mitu nädalat vist. Hommikul kui ärkasin ja aknast välja piilusin, siis ei saanud aru on see öö või päev, pigem polaaröö vist. Tahan päikest. Vihma ei taha. Vastik, vastik.

Tahaks päikest näha kuldsetel vahtrapuu lehtedel säramas aga näen vaid vihma ja pori. Õhtul oli peale noortekeskuste kaardistamist nii pime, sest tänavalaternad veel ei põlenud. Tallinna teedel ja tänavatel on nii hallb nähtavus, et jälgisin hoolega sõiduteed. Tihti on nii, et jalakäijad jalutavad Mustamäe kvartalisisestel sõiduteedel nii hooletult, et ei tee autosid märkamagi. Pole neil ei helkurit ega hirmu auto ette jääda. Siis ikka peab autojuht või kaassõitjad uurima sõiduteed, et inimesi teel liiklemas märgata.

Inimesed, olge nüüd mõistlikud, kasutage liikumiseks võimalusel kõnniteed ja kindlasti helkurit. Praegu on nii pime, sügisõhtune aeg, et peale kella keeramist on õhtuti tänavad hämarad ja kui juhtub ka vihma sadama, siis on veeloigud igal pool, nähtavus kehv ja ei saa loota vaid autojuhtidele. Kandke helkurit! See on kõige odavam elukindlustus.

Puuetega inimeste taksoteenus Tallinnas


Pärleid Delfi otsingust invataksost. Eks olen harjunud paljudele selgitama ja infot andma, kuid sellegi poolest on tagasisidet lahe lugeda. Invataksost. See on lihtne ja vajalik. Kes veel ei ta, saab siit nüüd vastused. Teenindavad Tulika Takso ja Termak, koordineerib Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Koordinaatoriks olen mina Tiia Tiik. Peamine on see, et liikumis- ja nägemispuudega kliendid, kes seda invataksoteenust vajavad ja selleks vajalikud andmed esitavad ka selle teenuse kasutamisega rahul on. Ka Tallinna linna elanikeregistrisse kantud sügava või raske liikumispuudega ratastoolis põhikohaga töötavad inimesed saavad meilt taotleda tööle pääsemiseks invatransporditeenust. Sõiduks tööle ja koju.

Puuetega inimeste taksoteenus Tallinnas

http://www.lomm.ee/203/Read/Article/114/Puuetega-inimeste-taksoteenus-Tallinnas-2008.html

Kuidas seda teenust saab?

Kui soovite seda teenust, siis tuleb pöörduda Tallinna Puuetega Inimeste Koja projektijuhi Tiia Tiiki poole. Vastuvõtuajad on T-N 10:00-16:00, asukohaks on Endla 59, Tallinn. Infotelefon töötab E-R 10:00-16:00 telefonil 655 4160.

Kuidas teenust osutatakse?

Teenust osutatakse soodushinnaga taksoteenuse kaardi alusel Tallinna elanikeregistrisse kantud puudega inimestele kehtiva sügava ja raske liikumis-, nägemis- või liitpuude korral alates 4. eluaastast tingimusel, et te ei saa kõrvalabita kasutada ühistranporti. Invabuss on mõeldud ratastoolis klientidele.

Kuidas toimub tasumine?

Sõidu eest tasutakse arve alusel sularahas või pangakaardiga ja taksoteenuse kuulimiidiks on 600 krooni, millest kliendi omaosalus on 1/4 arvest.

Milline firma seda teenust pakub?

Alates 07.01.2008 teenindab Tulika Takso ja alates 01.01. 2008 teenindab Termaki Autopargi AS.

Kas on ka lisakohustusi?

Vajadusel kaasa võtta puudega inimese parkimiskaart. Turvavöö on kohustuslik invabussis. Keelatud on anda enda kaarti teistele kasutamiseks. Puudega lapse kaart kehtib koos lapsega.

Rohkem infot: http://www.tallinnakoda.ee/1,84

26. oktoober 2009

Kaabel-TV kliendid peavad vaatama väliskanaleid vene keeles

Muutsime paar kuud tagasi kaabel TV paketti ja sellele pakutavale kolmikpaketile lisandusid mitmed kaabeltv kanalid. Lisaks saime kiirema püsiühenduse. Interneti kiirema ühendusega oleme rahul aga paljud uued telekanalid on venekeelsetena. Seda ma pakkumisest välja ei lugenud. Reklaamiti soodsamat hinda, kiiremat püsiühendust, lauatelefoni kasutamisvõimalust koos tasuta kõnedega STV klientidele. Ei ühtegi sõna venbe keelsetest kanalitest. Mõned kanalid ligi 70 kanalist on küll topelt nii inglise kui vene keelsetena. Mina vene keele valdajana ei näe sellest suurt probleemi, kuid inglise keelsed saated nõuavad pingutamist ja jälgimist ja kuna meie pere teised liikmed seda vene keelt nii hästi ei oska, siis on see nende jaoks probleem. Väide, et pole seadust, mis käsiks keelt määrata, kuid kaudselt on see tarbija pettus. Samas võiksid kanalid olla vene keele asemel pigem inglise või eesti keeles. Harivad saated on huvitavad ka keele mitte valdajale. Valikute küsimus.

Uudiski tänases ajalehes samal teemal:
Kaabel-TV kliendid peavad vaatama väliskanaleid vene keeles
http://www.tarbija24.ee/?id=179593

Vanemaid televiisoreid kasutavad kaabeltelevisioonifirmade kliendid peavad paljude ingliskeelsete kanalite puhul leppima originaalkeele asemel vene keelega, kuna kanalite näitamist originaalkeeles ei nõua ükski seadus.
Nii Starmani kui STV kaabeltelevisioonivõrkudes on seatud paljudel ingliskeelsetel telekanalitel, nagu Discovery, History, National Geographic Channel ja Reality TV, esimeseks valikukeeleks vene keel.

Stereotelerite omanikud saavad kanali keelt muuta, kuid vanemate telerite omanikel see võimalus puudub.

Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen ütles BNSile, et vene keel on seatud esimese valikuna sel põhjusel, et vene keelest saavad aru rohkemad Eestis elavad inimesed kui inglise keelest. Hartikainen ei näe keelevaliku seadetes probleemi, kuna kõigil stereotelerite omanikel on keele muutmise võimalus.

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi ütles BNSile, et ükski õigusakt ei reguleeri, mis keeles tuleb edastada välismaiseid telekanaleid. «See tuleneb kanalitootja ja operaatori vahelisest lepingust. Seega ei ole tegemist seaduserikkumisega. Tarbijakaitseamet ei saa sundida ühtegi ettevõtet edastama telekanaleid esmajärjekorras originaalkeeles,» lausus Kauksi.

Kauksi sõnul on tarbijakaitseamet saanud kaabeltelevisioonifirmade telekanalite keelevaliku kohta kaebusi, kuid eraldi arvestust selliste kaebuste kohta ei peeta.

25. oktoober 2009

18 aastat proua Tiigina


Tänase päevani olen siis olnud juba 18 aastat Tiik, Tiia Tiik. Kuna minu neiupõlve nimi oli suht keeruline Everst, siis olen rahul. Hea ja lihtne eesti nimi. Lühike ja meeldejääv. Nii ta tundus aga kui mind selle nimega kutsuma hakkati, siis algselt ei jõudnud üldse kohale, keda arstivastuvõtul kabinetti kutsuti. Pärast ajas naerma.

Siis tuli harjumus ja sellele lisaks ka kaks poisslast. Abielu jäi küll lühikeseks (ametlik lõpp 1997.jaanuar) ja poiste väikelastest suureks kasvatamine parajaks kaktsumuseks, kuid nüüd nad on minust pikemaks sirgunud ja parajad teismelised. Saab juu suurem poeg Imre märtsi lõpus juba täisealiseks (18!) ja pesamunagi juba käib 15.eluaastat. Jah olid ajad. Kui meenutada seda kuldset ja natuke porist sügishommikut 25.oktoobril 1991. aastat, siis oli kõik kaunis ja pidulik. Eriti veel musta Volgaga sõit abielu registreerimisele Roosikrantsi tänavale ja pärast fotograafi juurde, kui sellel aparaat järsku rikki läks ning seetõttu me kudagi autosse ära ei mahtunud. Onudest lillepoisid Almar ja Kristan meie põlvedel, lisaks varuautojuht ja puilmaisa Antsu väga hea peretuttav Mai. Kahjuks jäid pooled pildid tegemata, sest fotograaf hahtus registreerimiselt ja üldpilt ja koos vanematega pilt jäi tegemata, kuid mälestused jäid ja pulmapilte siia riputama ei hakka. Parem üks tõeliselt ilus Volga ja mälestused 18. pulma-astapäevast.

24. oktoober 2009

Ravikindlustuseta saab vaid hädapärast abi

Kui käid tööl või õpid või oled pisikese alla 3-aastase lapsega kodus, siis sa tead, et sul on haiguskindlustus aga kui sa kaotad töö, siis on algselt ravikindlustus paar kuud olemas. Edasi läheb juba keeruliseks. Keeruliseks on läinud paljude inimeste elu, kasvõi töötkaotuse pärast. Prognoositakse aasta lõpuks töötuid Eestis 100 tuhat. See on võikese riigi kohta hirmuäratavalt suur arv. Koledalt suur number. Üks on kindel, et kui tööd pole, siis on esmane minna töötukassasse. Seal ennast kirja panna ja uurida kas on võimalik saada töötuskindlustust, olla tööotsija, uurida pakutavaid tööturuteenuseid, koolitusvõimalusi ja tööpakkumisi. Sealt saab infot.

Tänases Postimees.ee Tarbija artikkel, millest ka siia tahan lõpuosa panna.
Ravikindlustuseta saab üksnes hädapärast abi
http://www.tarbija24.ee/?id=178833

Eestis on hinnanguliselt vähemalt 60 000 ravikindlustuseta inimest, kellele on tagatud vaid vältimatu arstiabi. Nii registreerimata töötus kui ka mustalt töötamine kasvatab kindlustamata isikute arvu iga päevaga. Suuremat uuringut, milline on ravikindlustuseta inimeste koosseis, pole Eestis tehtud juba viis aastat. Küll aga näitas statistikaameti 2004. aastal korraldatud leibkondade uuring, et ravikindlustuseta isikutest moodustasid enamuse registreerimata töötud.

Kuna kindlustamata inimestele on tagatud vaid vältimatu arstiabi, satuvad nad sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul üldjuhul arsti juurde siis, kui vajavad intensiivsemat ravi, mis on kallim. Ravikindlustamata isiku ühe statsionaarse juhtumi kulu on umbes 17 protsenti suurem kui ravikindlustusega inimestel.

Osaline päästerõngas

Lisaks vältimatule arstiabile saavad haigekassa kindlustuseta inimesed ravi ka Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku alla kuuluvas ravikindlustamatute osakonnas. Paraku on see ainus omataoline osakond Eestis: kuigi stasionaarsete voodikohtade arvu on Tallinna linnavõimud tänavu seoses töötuse järjepideva kasvuga suurendatud viie võrra, s.o veerandsajani, ei pruugi ka see probleeme täielikult lahendada. Hooldusravikliiniku juhataja Jüri Ennet tunnistas, et voodikohti võiks nende asutuses praegusest rohkemgi olla, ent kui võrrelda seda ravikindlustusega inimeste arstiabi kättesaadavusega, on kõik proportsioonis.

Tallinna kesklinnas Magasini tänaval asuvas majas ravitakse väga palju kodutuid inimesi, kuid ravikindlustamatute osakonna vanemõe Svetlana Rätsepso sõnul on viimasel ajal nende patsientide seas üha rohkem täiesti tavalisi inimesi. Samuti tuleb ennast ravima palju alkoholismi tõttu töötuks jäänud noori, keda sageli õnnestub siiski tööellu tagasi suunata. Nii nende noorte kui ka kodutute pärast tuleb ravikindlustuseta haigete osakonnas palju tööd teha sotsiaaltöötajatel, kes peavad vajadusel aitama vormistada dokumente, leidma inimestele öömaja.

Ravikindlustuse reeglid

• Ravikindlustus kehtib töösuhte lõppedes veel kaks kuud. Et ravikindlustus ei katkeks, tuleb ennast ühe kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist töötukassas arvele võtta, kuna ravikindlustus algab töötuna arveloleku 31. päevast.

• Ravikindlustus on tagatud kõigile töötukassas registreeritud töötutele ega sõltu ei eelnevast tööstaažist ega töösuhte lõpetamise põhjustest. Ravikindlustus ei ole seotud töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega.

• Kui töötu ei ilmu kolm korda järjest talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule või keeldub mõjuva põhjuseta talle sobivast tööst, lõpetatakse tema arvelolek. Ravikindlustus kehtib kuu aega pärast seda, kui andmed töötukassas arveloleku lõpetamise kohta on kantud ravikindlustuse andmekogusse.

• Ravikindlustuseta inimesele on tagatud vältimatu arstiabi, Tallinnas saab lisaks pöörduda Ida-Tallinna keskhaigla hoolduskliiniku ravikindlustamatute osakonda aadressil Magasini 34, kus patsiente võtavad vastu sisearst, kirurg ja psühhiaater.

• Ligikaudu 40 protsendi töötuna arveloleku lõpetamiste põhjuseks on tööotsingu katkestamine, st lõpetatakse töötukassas kohalkäimine. Enamasti löövad käega need, kes ei saa enam mingit hüvitist ega toetust.

• Ainuüksi selle aasta üheksa kuuga oli selliseid arvelt maha läinuid pea 18 000, kellest hinnanguliselt kümnendik võib olla tegelikult tööle läinud, suurem osa on aga registreerimata töötud.
Allikas: töötukassa

22. oktoober 2009

Ma käisin koolis - Taas kooli projektiga

Kui koos klassijuhataja Evi Eliasega klassi sisenesime geograafia tunni alguses, siis minu poeg Rene ei suutnud seda uskuda. Uskumatu aga tõsi oli see, et olin jälle koolis. Põhjuseks ikka presidendi algatatud projekt "Taas kooli". Kui mulle ligi 2 nädalat tagasi ettepanek tehti, siis mõtlesin, et miks ka mitte. Tarvis oli vaid välja mõelda teema, millest 8. klassi lastele rääkida. Kokku tehti ettepanek ligi kümnele lapsevanemale. Alles jäi meid kolm, sest ka isad loobusid erinevatel põhjustel.

Üles ehitasime tunni nii, et esmalt rääkis Pille valikute tegemise oskusest ja selle olulisest rollis tulevikus. Ta tõi näiteid oma kooliajast, pedagoogidest, kes olid nõudlikud, kuid kes siiani meeles, sest neilt oli palju õppida. Siis rääkis ta veel õpilasfirmadest ja äriettevõtjaks oleisest peale töö kaotust. Teisena rääkisin mina, et sotsiaaltöötaja ja raamatupidaja. Tegelen ka raamatupidamisega. Sotsiaaltöötajad aitavad inimesi, kellel on toimetulekuraskused - nt lapsi, noori, alaealiseid õigusrikkujaid, töötuid, puuetega inimesi, eakaid, kodutuid, vangist vabanenuid. Kolmanda rääkis Aimi koolivormist, oma kooliajast ja vastastikkusest mõjust ja käitumisest. Kell kuulutas vahetunni algust veel ennem, kui meie lõpuni jõudsime. Ei hakanudki lastel igav ja meilgi ja õpetajatel oli põnev. Meile kingiti klassi poolt kollased roosid ja tänukiri. Pilti tehti ka.

Vabatahtlikuks olemisest.

Olen vabatahtlik olnud üle kümne aasta. See on andnud palju uusi kogemusi ja avardanud minu silmaringi. Minu esimene vabatahtliku kogemus oli 5. klassi õpilasena, kui käisin abiks lasteaias sõime lapsi riietamas õue minekuks. Veel mainin naabri koera hoidmist ja lillede kastmine, linetantsu laagris ja festivalil kaasa löömist, spordiüritustel ja laagrites olemisest.


Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus - nt lapsevanemad ekskursioonidel, õpilase abistamine õppimisel, Teeme ära, koerte varjupaik, Madonna kontsert, sügisjooks jalgratta parkla, uuskasutuskeskus. (vaata lisaks http://www.vabatahtlikud.ee/).


Vabatahtlikud muudavad oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm. Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust saada uusi väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, ennast arendada ning avardada oma maailmapilti. Vabatahtlike päev on 5. detsembril. Oluline on vabatahtlikke tunnustada, motiveerida. Vabatahtliku pass on oluline CV lisana töökogemuste, oskuste, teadmiste, sinu aktiivsuse näitajana.


Rääkisin ka Euroopa noortevahetusest. Eesmärk on tutvuda võõra maa kultuuriga, inimestega, kindla sihtgrupiga, tasuta reisida ja saada uusi kogemusi, õppida ja õpetada keelt. Meie asutuses, Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on teist aastat vabatahtlik. Esimesena oli Atanas Makedooniast ja teisena kuni suveni on Ines, kes on pärit Portugalis aga elab Hispaanias.


Miks ma tahan vabatahtlikuks hakata?

1) Kui palju aega saan ma pühendada vabatahtlikule tegevusele?
2) Mis valdkond mind huvitab?
3) Kas eelistan töötada üksi või koos teistega?
4) Mida on mul teistele pakkuda?


Vabatahtlikul on õigus loobuda vabatahtlikust tööst, kuid kui on kokkulepitud, siis on kohustus ka minna või teatada, kui mingid põhjused seda takistavad. sa saad teha midagi head ja kasulikku; saad ennast proovile panna, omandad uusi teadmisi ja oskusi, leiad uusi sõpru ja tuttavaid ja mis kõige tähtsam veedad oma vaba aega sisukalt ja lõbusalt.


Tallinn on Kultuuripealinn 2011. aastal. Selleks oodatakse paljude vabatahtlike abi, et oleks koos tegemise tunne, aidata kaasa vabatahtlikkuse populaarsuse kasvule Eestis ning anda programmis kaasalööjatele tegutsemiseks ka vajalikud teadmised ja oskused. Kultuuripealinna vabatahtlikud peegeldavad oma abivalmiduse, heatujulisuse ja pealehakkamisega kultuuripealinna suhtumist kõigile tallinlastele ja külalistele ning innustavad kohalikke seda suhtumist jälgima. Vabatahtlikud näitavad, et kultuuripealinna aasta on meie kõigi ühine pidu! Vabatahtlikud on kultuuripealinna nägu.


Minu jaoks oli see uus kogemus. Muuseas vabatahtliku tööna.

20. oktoober 2009

Seksi ja blogimisega volikokku ei pääse

Valimised on läbi ja ka minu nimi on Delfi artiklisse saanud. Eks ta on, et see blogimine sai alguse kevadel ja olen sinna püüdnud kirjutada elust, tegemistest ja oma arvamustest. Olen ma tavaline sotsiaaltöötaja, pereinimene ja 2 poja ema. Mulle on tähtis elada ausalt ja olla aktiivne linnaelus ja selle paremaks muutmisel kodanikele. Muidugi osalesin minagi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammi kokkupanemise aruteludes, kampaaniat sai ka tehtud ja postkastidesse flaiereid, ajalehti postitatud. Ninni nänni õhupallide näol jagus minunigi. Ilm ei soosinud eriti meie tegemisi, kuid eelmistel KOV valimistel sain 25, seekord juba 52 häält. Ühelt poolt vaadates tundub seda vähe aga kui tegelikkuses mõelda oma silme ette see enam kui poolsada inimest, siis ei urise ja olen rahul. Teen oma tööd, tegemisi edasi. Samuti osalen edaspidi poliitikas ja hoian ennast ja teidgi linna asjadega kursis.
Tänud neile inimestele, kes mind valimas käisid. Ja sotsid osutusid üle Eesti siiski võitjateks, sest palju rohkem hääli saime, võõreldes 4 aasta taguse valimistega.

Delfi artikkel siis selline:

Seksi ja blogimisega volikokku ei pääse

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26364665&l=fpOpinion

Seekordses blogikokkuvõttes vaataks, kuidas läks neil blogipidajatel, kes pidasid blogi valimispropaganda vahendina ja milliseid mõtteid kirjutasid blogipidajad enne valimisi, valimiste ajal ja nende järel.
Mida lähemale valimistele jõuti, seda rohkem pärle ja pori hakkas leiduma ja lendama.

Blogides naerdi ja diskuteeriti muu hulgas valimisprogrammi sõnastuse üle, kus pöörati tähelepanu tütarlaste esteetilisele ja kõlbelisele kasvatusele ning poiste karsklusele. (Kokkuvõttes sai blogijutus nimetatud valija valimistel 47 häält).

Valiti Eesti seksikamat naispoliitikut (mainitu sai valimistel ühe hääle) ja imestati aktuaalse porno üle. Kas selline tähelepanu tõi ka soovitud valimitulemuse? Kokkuvõttes koguni üheksa häält! Iga valimise juurde käib ka ennustamine ja kriitika. Paar näidet.

Selles kirjutises vihjati sissekirjutustega manipuleerimisele ja siinses kritiseeritakse eelmiste valimiste andmete kustutamist.

Nüüd aga valimite päevast.

Enamus blogijatest kirjutas sellest, kas ja kuidas on juba valimas käidud. Sekka kirjeldati, kuidas kaugemalgi oma kodanikukohustust täitmas käidi.

Siiski kirjutati ka võimalikust rikkumisest ning muidugi ei saa unustada ka juhtumit, mis juba sündides legendiks sai.

Tulemustest. Nende üle imestatakse, arutletakse ning nende tõttu tuntakse kaasa.

Vaatame ka mõningate blogipidajate KOV tulemusi, kes oma blogi vahendusel endale valimisreklaami tegid.

Irja Tähismaa; 7 häält; Virgo Kruve 7 häält; Ago Press 22 häält; Gerd Tarand 167 häält; Tiia Tiik 52 häält.

Kokkuvõtteks võiks teha järelduse, et seks ja blogi ei ole kõige tõhusamad abivahendid valituks tulemisel.

19. oktoober 2009

Meil on reedel tondipüüdjate pidu


23.oktoobril on meil hea meel on teid kutsuda 23.oktoobril kell 18.30

Tondipüüdjate (Ghostbusters) peole


Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Soovitav riietus Tondid, Vaimud ja nende püüdjad vt ka
http://www.youtube.com/watch?v=2xfwz2TRGss

Muusika rock-funk ansamblilt "Melony Green". Avatud baar.
Sissepääs 30 krooni ja koolinoortele 15 kr. Tule ise ja võta sõber kaasa!
Lisainfo üritustest: tel 656 4048 või tiiu@tallinnakoda.ee Kuulutust võite julgelt levitada oma võrgustikes!

Peo korraldavad: Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Tel: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

18. oktoober 2009

18.oktoobril selguvad valimistulemused

Täna on siis see päev, kui saame teada uued volikogu tulemused. Veel eilseni sai kampaaniat teha ja see pikk ja pingeline aeg saab mööda. Eks hoiame pöialt, et rahvas teed oma valiku, targa valiku. Aga jah, mindki paneb muigama asjaolu, et Heimar Lenk karjub appi, sest ei jõua valijatega kohtumisel selgitustööd teha, et mika ikka Lõuna-Eestis Savisaart valida ei saa. Ka enamus valimisreklaame on pealinna kesksed ja nii polegi siin midagi imestada kui Keskerakond reklaamib, et annab pensnionäridele 2 tuhandet kroonigi. Oleks siis veel, et lubatakse tervele Eestile aga nii kartuli- kui küttepuudeabi on Tallinna omadele.

Ja meilgi Jõgevamaal viibides tuli vastata küsimustele, et kas kartulid käes, et oi ei. Me oleme need rikkad, kelledele seda abi ei antagi. Nii võibki jääda mulje, et hr Savisaar kõigile annab ja ise kõik ära teeb. Sellest ei räägita, et tegelikkuses on Tallinnas palju ametnikke ja tavainimestest töötegijaid, kes igapäevaselt oma tööga vajalikud on. Aga neist räägitakse harva. Oole juu neil valimistega miskit pistmist, seda juhul kui na ei kandideeri. Ootame siis õhtut ja tulemusi, peame pidu ja loeme hääli.

Selleks sai kohe esimesel eelhääletuse päeval e-valimistel osaletud. Tänagi tegelesime noore inimese kasvatustööga stiilis kõik kindlasti valima. Vedasime autoga ühe noore sugulase esmalt kodukoha valimisjaoskonda ja siis peale valimist Tallinna. Uskuga või mitte aga kesk Eestis oli lumi maas ja tali käes. Seetõttu sättisimegi suuna kohe Õismäele kummivahetusse ja näe imet, saimegi kohe jaole. Oleme seal varemgi käinud. Korralik ja kiire töö, tublid vene mehed, oskavad tööd ja teevad ka ratastoolis mehele allahindlust. Tänane päev on korda läinud ja loodame, et õhtulgi positiivsel lainel püsime. Jaak Juskel saabunud meilgi hinas Tallinnas kõrget valimisaktiivsus, mis on täiesti hea. Kes pole veel valimas käinud, see jõuab veel. Aega on kuni kella 20ni. Siis hine valimispidu.

15. oktoober 2009

15.oktoober on valge kepi päev

Täna, 15. oktoobril toimub Tallinnas üritus “Tallinn liigub valge kepiga”, mis on pühendatud rahvusvahelisele Valge kepi päevale ja punktkirja looja Louis Braille juubeliaasta lõpetamisele. Ürituse peakorraldajateks on MTÜ Jumalalaegas ja Eesti Pimedate Ühingu Raamatukogu.

Kena rahvusvahelist valge kepi päeva teile kõigile!

Nagu vanasõna ütleb, keda ei näe, teda pole olemas. Seepärast tuletagem täna ennast teistele meelde, et Eestis on olemas ka nägemispuudega inimesed.
Nagu teistelgi, on meil omad rõõmud, mured ja soovid.Vahel samad mis teistel, vahel erinevad. Olles teiste jaoks olemas, arvestatakse ka meie soovide ja vajadustega rohkem. Kui ei ole soov osaleda mõnel ühisüritusel või midagi muud suurt ette võtta, võib teha ka muud. Võib ju näiteks helistada mõnele oma tuttavale ja küsida kuidas tal läheb ja rääkida oma elust. Me oleme ju kõik inimesed, mõni ainult näeb rohkem ja mõni vähem. Ja vahel võib juhtuda, et vähem nägev inimene saab paremini nägevale hoopiski toeks olla. Me võime olla ka tugevam pool. Inimene on olulisem kui tema nägemine. Enesekindlust ja rõõmu soovis oma teatega Artur Räpp, Põhja Eesti Pimedate Ühingust.

Aastast 1964 tähistatakse 15. oktoobril ülemaailmset valge kepi päeva juhtimaks tähelepanu nägemispuudega inimeste erivajadustele. Tänavu on päeva märksõnadeks iseseisev ja turvaline liikumine, mis on ühiskonnas muutunud üha ohtlikumaks, kuna lubatakse ehitada kõnniteid ja ohutussaari sõiduteega samal tasapinnal olevateks.

Juhtimaks tähelepanu neile probleemidele ning tähistamaks pidulikult „Braille 200“ lõpetamist korraldatakse üritus „Tallinn liigub valge kepiga“.

Kell 11 liigutakse Vabadussõja võidusamba juurest üheskoos Toompeale Riigikogu hoone ette ning sealt iidseid munakivitänavaid pidi Raekojani. Kell 12 toimub Lai 30 asuva Eesti Tervishoiu Muuseumi saalis „Braille 200“ aasta pidulik lõpetamine.

Üritus muuseumis algab lühinäidendiga “Louis Braille”, mille esitavad Soome nägemispuudega inimeste teatri näitlejad, etendusel on sünkroontõlge. Pärast etendust antakse üle esseevõistluse “Kuus punkti” võitjate auhinnad. Päeva lõpetuseks teevad “Braille 200” korraldustoimkonna liikmed juubeliaastast kokkuvõtte ning tänavad toetajaid, partnereid ja abilisi. Juubeliürituse muusikalised vahepalad esitab pime klarnetist Vello Vart.

Pärast ürituse lõppu saab tutvuda muuseumis avatud näitusega “Nägemata nähtud maailm”, mis kajastab Eesti pimedate ja vaegnägijate elu, tööd ning õpinguid.

“Braille 200” üritustesari sai avalöögi 4. jaanuaril, kui Tallinna ja Tartu suurtes kaubanduskeskustes korraldati koguperepäev punktkirjast ning pimedate eluga seonduvast. Järgnes hulgaliselt üritusi - näitus “Louis Braille ja punktkiri” Nõmme raamatukogus, pimedate elu tutvustamine 4. klasside õpilastele Jüri raamatukogus, Eesti Piibliseltsi konverents, kunagisele Tallinna pimedate koolimajale mälestustahvli paigaldamine, esseevõistlus “Kuus punkti”, punktkirja tutvustamine Jõhvis ja messil “Pere ja laps” Saku suurhallis ning nägemispuudega lugejate konverents Viljandi Linnaraamatukogus. Praegu on samas avatud näitus “Raamatud sõrmedele ja kõrvadele”.

Sarjas toimunust ja punktkirjaga seonduvast võib lugeda portaalist www.braille.ee.

14. oktoober 2009

Renoveeritud aga liikumispuudega inimestele ligipääsmatu spordihoone Koplis


Taaskord käis linnapea Edgar Savisaar avamas enne valimisi renoveeritut spordihoonet Koplis. Olime meiegi kohal, sest ehitusmääruse alusel kuuluvad renoveeritud ja uued ehitised ligipääsetavaks muutmisele ka liikumispuuetega inimestele.

Käisime meiegi seal kohal aga seal on jäätud tegemata kõik see, mis on vajalik liikumispuudega inimesele ligipääsemiseks. Ei parkimiskohti, kohe majja sisenemisel on takistuseks 2 astet, puuduvad invawc-d ja riietusruumi ees on kõrge läveserv. Rääkimata veel treeningsaalidest, mis asuvad 2. korrusel, lasketiirust ja spordisaalist, mis asuvad keldris ja teel sinnani on 15 astet ja lisaks 6 astmeline trepp.

Kurb, et tänatakse ehitajaid, kes selliseid hooneid renoveerivad ja selliseid projekte lubatakse ellu viia ja avada.

Pilte vast avatud majast näeb siit.
http://picasaweb.google.com/arko.vool/UusMalevaSpordihooneAvamine14102009?feat=email#

Fotode autor Tiia Tiik. Kommenteerida oskab hästi kohalviibinud ratastoolikasutajad Arko Vool ja Sven Kõllamets. Arko Vool telefon 580 58063.

Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
invatakso koordinaator
Tallinna Invaspordiühingu juhatuse liige
telefon 655 4160
mobiil 52 19 102

Raepress, 14. oktoober 2009
Uus spordikeskus avas Põhja-Tallinnas uksed

Linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Kaia Jäppinen ja Deniss Boroditš ning Põhja-Tallinna vanem Enno Tamm avasid uue ja kaasaegse Põhja Spordihoone (Uus-Maleva 10).

Linnapea Edgar Savisaar tõdes, et tallinlased on muutunud aasta-aastalt sportlikumaks – Tallinna Sügisjooksul oli sel aastal osavõtjaid rekordiliselt 10 500, aga ka teised rahvaspordiüritused on viimastel aastatel jõudsalt populaarsust kogunud. „Tundub, et neli aastat tagasi Tallinna linna poolt algatatud terviseliikumiseprogramm „Tallinn liigub” on linlaste poolt omaks võetud. Rahva teadlikkus tervislikest eluviisidest on seeläbi kasvanud, sportimise tingimused paranenud ja ka meie sportlikke eeskujude saavutused on nakatanud pealinlasi spordipisikuga. Olgu selleks siis kepikõnd, rullitamine, suusatamine, võrkpall või hoopis mõni idamaine võitlusala,“ rääkis linnapea avakõnes. „Kui teistes linnaosades on spordikeskused olemas, siis Põhja-Tallinn oli seni vaeslapse rollis. Nüüd on ka neil see võimalus olemas ja usun, et vastvalminud Põhja Spordihoone aitab kaasa sportlike põhja-tallinlaste arvu kasvule.“

Samas tänas linnapea kõiki, kes kaasa aidanud spordihoone valmimisele ja avaldas lootust, et kõik suured ja väiksed spordisõbrad leiavad tee uude spordikeskusesse.

Vastavatud spordihoones on võimla, judo- ja pallimängusaal, lasketiir, poksi- ja jõusaal. Iga saali juures on olemas eraldi olme- ja riietusruumid. Spordisaal on mõeldud eeskätt Põhja-Tallinna lastele ja noortele, kuid oodatud on loomulikult kõik spordihuvilised. Põhja Spordihoone asub Kopli Ametikooli territooriumil endises võimlahoones, mis oli enne renoveerimist äärmiselt kehvas seisus. Ehitustöödega alustati 2004. aastal, investeeringuid on tehtud ligemale 12 miljoni krooni eest.

Avatud Põhja Spordihoonet haldab Pirita Spordikeskus, viimase kodulehelt saab täpsemat infot ka saalide jms. kohta.

13. oktoober 2009

Proovi valimismasinat

Mina proovisin ja olen õigel teel. Tulemus siis selline:

Tuginedes Teie vastustele leidsime kõige suurema kattuvuse nimekirjaga:

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Seisukohad kattuvad 55% ulatuses

Proovi sinagi
http://poliitika.postimees.ee/?r=692

Töötukassa teenustest ja koolituskaardist.

Kas teadsite, et töötukassas on kasutusel koolituskaart? Mina kuulsin sellest esmakordselt alles eilsel ümarlaual, mida korraldas Töötukassa. Huvitav oli kuulata puuetega inimeste vajadustest ja teenuste katmisest. Väga ebaühtlane asi on see erivajadustega inmeste tööharjutus, erinevad tugiteenused, sest eesmärk on endiselt rakendada inimesed tööle avatud tööturul.

Tööturuteenused > http://www.tta.ee/
Kõlama jäi arv 3600, see on praegu üle Eesti töötukassas arvel olevate puudega inimeste arv. Tegelikkuses on puudega tööealisi inimesi 96 tuhat. Keegi ei tea palju neist töötab ja palju d on üldse motiveeritud tööle minema. Põhjuseid on erinevaid nii puude tõttu, erinevate tugiteenuste, töötandjate valmisoleku, tööoskuste, eesti keele mitme tundmise ja madala hariduse tõttu. Arvan, et põhjuseks on ka madal teadlikkus, sest puudega mitte töötavad inimesedei tea millist tööd nad teha tahavad ja saavad. kõik puudega inimesed pole valmis avatud tööturule minema. Aga töötukassasse arvele võtmiseks soovitan ikka pöörduda. Seal tööotsina kirja panna ja koolitust/ümberõpet küsida. Võimalus on minna õppima või ennast ka ise arendada.

Tänane artikkel siis:

Segaduses töötuid pahandasid koolituskaardile seatud piirid

http://www.epl.ee/artikkel/480103
Autor: Agne Narusk
Praegu kasutab kaardi võimalusi 74 töötut, kellest enamik on kutselised veoautojuhid.
Septembri lõpust kasutusele tulnud töötutele mõeldud koolituskaart on selle lühikese aja jooksul tekitanud üksjagu nõutust, segadust ja pahameelt.

Kas tõesti ei saa enam ümber õppida mõne teise töö peale, kus praegu töökäsi nõutakse? Miks saab koolituskaardiga ainult oma erialal edasi õppida, kui seal niikuinii tööd pole, väljendas töö kaotanud raamatupidaja Anne (rääkija palvel jääb täisnimi vaid toimetuse teada) oma meelepaha, kui nn kaart kasutusse tuli. „Tean raamatupidamisest kõike, valdan peensusteni kõiki programme, mul on 15-aastane töökogemus, olen seda tööd ka välismaal teinud,” loetles ta. „Mul ei ole sel alal enam midagi uut juurde õppida, võiksin ise teisi õpetada. Samas olen mõelnud massaaži õppida, kuid koolituskaardiga ma seda ei saa.”

Hiljuti avaldas Delfi töötu Terje O. kirja sellest, kuidas üks Harjumaa töötukassa koolituskonsultant talle telefonivestluses kinnitas, et koolituskaardiga „mitte mingisugune ümberõpe ei tule kahjuks kõne alla /- - -/. Ainult rangelt erialane täiendusõpe”. Ta kirjutas: „Enamik neist, kes praegu töötud on, pole seda mitte sellepärast, et nad oleks halvad tegijad ja seepärast lahti lastud, vaid seepärast, et tervetes tootmis-, teenindus- jne harudes on kitsad ajad ja nii palju töötajaid pole sellele erialale vaja. No miks taeva pärast on siis vaja nende erialade töötajaid veel juurde koolitada?”

Kaks eri asja

Töötukassa kaudu saab endiselt vajaduse korral ümberõpet, kommenteeris töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. „Koolituskaart on lihtsalt üks tööturukoolituse rahastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on pakkuda töötutele kiiremini ja paindlikumalt erialast täiendusõpet,” ütles ta. „Samal ajal tellib töötukassa endiselt erinevaid koolitusi hangetega.”

Sel aastal on tööturukoolituseks ette nähtud ligikaudu 172 miljonit krooni, valdav osa sellest summast on tulnud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Oletuslikult vaid 20 miljonit on plaanitud koolituskaardi koolitustele, vahendas töötukassa. Ülejäänu eest saavad registreeritud töötud endiselt ümberõpet, kui seda on vaja.

Liimali sõnul võiksid koolituskaardi võimalused aidata näiteks erialaspetsialiste, juhte. Koolituskaardiga saab inimene end täiendada mingi vajaliku oskusega just sel alal, millel ta on eelnevalt töötanud, mitte aga asuda juurde õppima seda, mida kord ammu sai (üli)koolis omandatud. Selle, kas ja mida ning kus võiks inimene juurde õppida, otsustab töötukassa konsultant koos koolituse küsijaga, arvestades seejuures tööturu olukorda.

Kujutletav kaart

Koolituskaart pole ei plast- ega papist sedel, mille töötukassa ametnik lahkelt üle laua ulatab. Reaalset koolitusele lubavat kaarti pole olemas ehk 15 000 krooni või alla selle kellelegi kätte ei anta.

Koolituskaardi projekti kaudu endale koolitust otsinud ja leidnud töötu paneb end sinna kirja ja annab koolitajale teada, et tuleb õppima just koolituskaardi alusel. Koolitaja saadab töötukassale registreerimis-teate, kus on kirjas koolituse toimumise aeg ning kui palju see maksab. Töötukassalt saab ta omakorda vastu kinnituse, et selle eest on makstud, ning edasi võib õppimine alata.

See, et koolitus võib maksta kuni 15 000 krooni, ei tähenda Liimali selgitusel seda, et end võib nii kaua eri kursustel koolitada, kuni see summa täis saab.

„Siin on ikka mõeldud, et hüvitame üks kord kursuse või koolituse, mis maksab kuni 15 000 krooni,” ütles Liimal. Kui aga vajadus on tõesti põhjendatud, on võimalik võtta ka rohkem kui ühe kursuse eeldusel, et kõik see kokku ei maksa üle 15 000 krooni.

Oktoobrikuu esimese kaheksa päeva jooksul on koolituskaardi alusel endale koolituse valinud ja õppima asunud 74 inimest üle Eesti, kõige rohkem tuntakse huvi Tallinnas ja Harjumaal, edastas töötukassa alamprogrammijuht Berit Vogt. Nende 74 koolituskaardi koolituste kogumaksumus on 444 210 krooni, ühele inimesele kulus keskmiselt ligikaudu 6000 krooni. Rohkem kui pooled neist 74 inimesest tahtsid minna kutselise sõidukijuhi ametialastele täienduskoolitustele. Eriti suurt huvi tunti koolituse vastu, mis annab autojuhile ohtlike ainete veo eriloa. Järgnesid raamatupidamis- ja finantsalased täienduskoolitused (12,5%) ja laevameeskonna töötajate täienduskoolitused (10%). Õppijaid on praegu kõige rohkem Revali merekoolis ning AS-i MSCA ja Autojuhi Koolituse nime kandvates koolitusasutustes.

Koolituskaardi projekt on katsetamisjärgus. Kas ja mis ulatuses see kasutusele jääb, oleneb sellest, kui paljud sel moel täiendusõpet saanutest aasta jooksul töö leiavad. Praeguse seisuga on järgmiseks aastaks aktiivsetele tööturumeetmetele, sh tööturu-koolitusele mõeldud 325 miljonit krooni.

Koolituskaart

Mõeldud erialaseks täiendusõppeks

Koolituskaardi alusel pakutakse:

•• ametiga seotud tarkvarakoolitusi (raamatupidamis- või personalitarkvara, AutoCad, tööstusseadmete juhtimise tarkvara jms), v.a MS Office’i koolitused;

•• sõidukijuhi ametikoolitusi, mille tulemusena saadakse ohtlike ainete, reisijate, veoste vms veo eriluba;

•• teeninduse tipp- ja keskastme spetsialistide ja kontoritöötajate täienduskoolitusi;

•• tööstuse tippspetsialistide ja keskastme tehnikute täienduskoolitusi;

•• laevameeskonna töötajate täienduskoolitusi;

•• muude valdkondade tipp- ja keskastme spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötajad, psühholoogid, juristid, arhitektid jt) spetsiifilisi täienduskoolitusi.

•• Ei pakuta juhtimisalaseid, üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid ja eriala algtaseme koolitusi.

•• Sobiv õppeasutus tuleb välja valida töötukassa nimekirjast. Vaata: www.tootukassa.ee

Kommentaar

Agne Narusk

toimetaja

Suures koolituskaardi rahva ette toomise tuhinas ununes peamine: kuidas anda uuest võimalusest teada nii, et see oleks kodanikele arusaadav ning et info haakuks sellega, mis peaks neile juba varasemast tuttav olema. Nii juhtuski, et inimestele jäi ekslikult mulje, nagu pääseks nüüdsest töötukassa kaudu õppima vaid siis, kui oled sealt saanud koolituskaardi. Või mida muud sai välja lugeda pressiteate ning selle järgi treitud uudisnupu pealkirjast „Töötud saavad paremaks koolituseks koolituskaardi”. Kehva üllatusena lisandus sellele teadmisele fakt, et koolituskaart on vaid neile, kel on vaja täiendusõpet. Aga meie, ülejäänud, küsisid pettunud.

Õli valas tulle Eesti kõige kuulatavamas raadiojaamas kõlanud sotsiaalministri kommentaar, et koolituskaart parandab oluliselt töötute ümberõppevõimalusi. Tundub, et alustada tuleks a-st ja o-st ning selgitada inimestele, mis ja kellele on tööturukoolitus, mis vahe on ümber- ja täiendusõppel.

P. S. Huvitav, kui paljud teadsid enne seda lugu, et isikustatud koolituskaart polegi nimeline plast- või papist kaart, mida saab taskusse pista?

11. oktoober 2009

Kandideerin valimistel, sest tahan...


1. Parandada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust.
Ühistransport linnas on tähtis igas eas inimestele. Kaasajastades transpordivahendeid, muutes sõidugraafikuid ja liine paindlikumaks paraneb kvaliteet ja linnakeskkond.

2. Pakkuda aktiivselt lahendusi parkimise parandamisele.
Kui pargid, kõnniteed ja valgustatud ülekäigurajad on turvalised, siis suureneb inimeste tervis ja heaolu. Vabatahtlikuna osalen mittetulundusühingutes ja kaardistan koos ratastoolis inimestega hoonete, teede ja tänavate ligipääsetavust.

3. Muuta paremaks linnaelanikele toimetulek avalike teenuste ja informeerituse kaudu.
Sotsiaaltöötajana tean, et teenused peavad olema kättesaadavad igaühele, kes linna toetust vajavad.

Tiia Tiik, SDE kandidaat nr 171 Mustamäel.

7. oktoobril kutsusid puuetega inimesed poliitikuid debatt

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldas Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) avaliku valimisdebati puuetega inimesi puudutavates küsimustes.

Debati eesmärk on välja selgitada, mida kavatsevad Tallinnas kandideerivad poliitikud teha pealinna puuetega inimeste ja nende hooldajate heaks järgmisel neljal aastal. Omalt poolt koostasime ettepanekud ja khtusime aprillikuu jooksul suuremate erakondade esindajatega, tutvustamaks puuetega inimeste ootusi olukorra parandamiseks Tallinna linnas. Ettepanekud on kättesaadavad aadressil http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1101

Osalesid (pildil vasakult) Aleksander Laane (Erakond Eestimaa Rohelised), Siimu Loogma (Rahvaliit), Merike Martinson (Keskerakond), Hanno Pevkur (Reformierakond), Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit), ja Katrin Saks (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Kõlama jäid koostöö vajadus linnavalitsus ja puuetega inimeste koja vahel, parem kaasamine volikogu tasandil, lubadused ja mitmed küsimused puuetega inimestelt, kes loodavad oma probleemidele lahendusi leida. Eks näis mida valimised toovad. Tehtud on nii mõndagi kohalikul kui riigi tasandil, samas on teenuste, eluaseme ja (hoolde) vanadekodude noortekodude vajadus suur, ebapiisavad on teavitamine töötukassa ja pensioniameti vahel. On mida veel ära teha. Loodame ja ootame peale valimisi ka lubatuste täitmist ja elluviimist. Puuetega inimestest ei saa mööda hiilida.


10. oktoober 2009

Puuetega inimeste tervisepäev




Täna tegime sporti ja toitusime tervislikult koos Kristiine ja Haaberst Linnaosa terviseedendajatega Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Kohal olid nii Mihhail Korb Kristiinest kui ka Viktor Vassiljev Haaberstist. Toimusid sportlikud tegevused- boccia, koroona, lauatennis, grossing, ratastooli vigursõit, vibulaskmine ja kepikõnd. Alguses oli veel virgutusvõimlemine, jooga ja lõpetuseks ka Erich Kriegeri kontsert koos Aare Jaamaga. Tervisepäeva lõpetas tervislik toidulaud. Abiks olid mitmed vabatahtlikud ja siinkohal saab tutvustada ka meie uut vabatahtlikku Inest, kes meie juurde saabus Portugalist ja jääb noorsoovahetusprogrammi raames meiega kuni juunikuuni 2010.

Ise olin abiks organiseerimas koos Arko Vooluga ratastooli vigursõitu ja see läks korda. Said ka need proovida ratastooliga liikumist, kes tavaliselt seda omal kahel jalal teevad. Proovisin minagi ja sain eelviimase koha. Vist pean veel harjutama.

Kõikidele osalejatele oli ka väike üllatus meepurgi ja helkurvõtmehoidja näol. Iga ala kolmele parimale sportlastele lauatennises, boccias, vibulaskmises ja ratastooli vigursõidus anti kätte karikad. Piltide tegemisega olid ka mitmed ametis. Ka ilmataat soosis meie ilma ja tuul, mis kurikad ratastooli vigusõidu rajal ümber ajas, tekkis alles peale sõitude lõppu. Hurraa. Sport ja hea tuju võitsid.

Mihkel Aitsam 80!


Õnnitlesime eile juubilari 80 sünnipäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskesksuses. Kohale oli tulnud palju sõpru, töökaaslaseid, sotsiaalminister ja Tallinna abilinnapea M.Martinson. Kuuldi, öeldi palju kauneid sõnu meie teerajaja Mihkli kohta, sest tema oli see, kes tallas jäljed ette invapoliitika rajamisel ja nüüd on palju, kes tema sõnade ja tegude järgi käivad. Mind suutis ta veenda astuma poliitika avaratel teedel ja ta on hea õpetaja mulle, nagu tõeline vanaisa.

Minul oli lapsepõlves unistus oma vanaisast. Mihklis leidsin oma invavanaisa, sellise hellitusnimega ma teda ikka kutsun ja talle see meeldib. Tean seda. Oma kiires argipäeva toimetamistes leian alati aega, et kuulata Mihkli tarku mõtteid ja oma juurde lisada. Ta on tubli eesti mees.

Õnnitlused.
parimad palad siit lingilt piltidena:

8. oktoober 2009

Võimekas linnapea

Küll meil on ikka võimas linnapea, kõike ta avab ja nüüd räägib ka 14 kanalil ning vastab isegi linnakodanikele oma infotelefonil. Kust küll see aeg veel tööga tegemiseks võetakse? Kes teeb, see jõuab. Tegelikkuses tuli välja, et jutt tuleb lindilt ja nii võimekas see Savikas ikka kah pole.


Raepress,8. oktoober 2009.Linnapea vastab infotelefonile

Tallinna linnapea Edgar Savisaar avas infotelefoni 616 4090, kuhu helistades saab teada linnapea arvamust pealinna olulistel teemadel.


Linnapea jagab infot näiteks pensionäride olukorra, linnavara müügi, Tallinna erinevate projektide, abipaketi jt. teemade kohta. Linnapea sõnul soovivad linlased üha sagedamini infot otseallikast ehk linna juhilt. „Ka täna toimuvale online-pressikonverentsile laekunud küsimuste paljusus kinnitab eelöeldut,“ tõdes Savisaar. „Infotelefoni teemade valikul olen tuginenud senikogetule ja linnarahvaga kohtumisel kõige enim küsitud valdkondadele. Tallinn ei ole kunagi soovinud erinevalt Toompeast, võimu ja rahva distantseerumist, vastupidi – just selleks, et linnajuhtimine läbipaistvamaks muuta ja linnapea tegemistel silma peal hoida – avasime kevadel ka linnapea kabinetis veebikaamera.“

7. oktoober 2009

Puuetega inimesed kutsuvad poliitikuid avalikule valimisdebatile

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldab täna kell 15.30 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) avaliku valimisdebati puuetega inimesi puudutavates küsimustes.

Debati eesmärk on välja selgitada, mida kavatsevad Tallinnas kandideerivad poliitikud teha pealinna puuetega inimeste ja nende hooldajate heaks järgmisel neljal aastal.

Debatil osalevad Hanno Pevkur (Reformierakond), Merike Martinson (Keskerakond), Siimu Loogma (Rahvaliit), Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit), Aleksander Laane (Erakond Eestimaa Rohelised) ja Maimu Berg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Aprillikuu jooksul kohtus TPIK suuremate erakondade esindajatega, et tutvustada ootusi puuetega inimeste olukorra parandamiseks Tallinna linnas. Ettepanekud on kättesaadavad aadressil http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1101

TPIK eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 20 000 puudega inimest, kellest ligi 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

5. oktoober 2009

Vastus autobussikoondisest reisisaatjate kohta

Lp Tiia Tiik

Täname Teid, et pöördusite Tallinna Autobussikoondise AS -i poole oma tähelepanekutega reisisaatjate osas. Kuna Teie poolt tõstetud küsimused on väga erinevad, siis kommenteeriksime ainult meid puudutavaid küsimusi (probleeme). Bussides ei ole reisisaatjatele ettenähtud kindlat istekohta, valdavalt on nad bussi keskel ja liiguvad vajadusel.

Teie väitel ei saanud juhtkoeraga bussi siseneda. Palun tulevikus võimalusel saatja abil teatada bussinumber ja kellaaeg, et välja selgitada, kes ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt. Bussiuste ettevaatamatu sulgemine ja väidetavalt vanurite uste vahele jätmine on siiski üldistatud seisukoht. Kindlasti on juhtunud kahetsusväärseid olukordi, kuid väita, et kõik bussijuhid ei oska oma tööülesandeid täita, oleks nende suhtes ebaaus.

Täname Teid ka pakutava koolitusteenuse eest, kuid Tallinna Autobussikoondise AS -is on välja töötatud teeninduskoolituse programm, mille raames tuntud psühholoog käsitleb ühe osana ka puudega inimeste teenindamist.

Lugupidamisega

Andres Herkel
Tallinna Autobussikoondise AS
Teenindusdirektor
telefon 650 9500

Hetki õpetajate päevast lasteaedades

On jah meil selline hea traditsioon, et õpetajate päeval külastame lasteaedasid.Naistepäeval ka. Seekord, siis sattus mulle millegi pärast praktiliselt venekeelsed lasteaiad - oli see juhus või kellegi teadlik valik. Sellele vaatamata oli lasteaedades soe vastuvõtt ja 5st lasteaia juhatajast 4 oli kohal ja sain ka nendega isiklikult vestelda. Üks juhataja oli just samal ajal saalis õpetajate päeva kontserdil koos Mustamäe Linnaosa vanema hr Kalle Mihkelsoniga.
Vestlesin siis sekretäriga nagu mulle öeldi, kuigi oletan, et tegemist oli juhataja asetäitjaga.

Lühidalt olukorast lasteaedades:
Küsimusele kuidas teil läheb vastasid kõik ühest suust, et hästi. Oldi positiivsed ja nõustuti, et raksel aal kokkuhoidlikumalt, kuid lapsed on hoitud, söödetud ja personal usin ja töökas. Meeleolu oli igatahes hästi positiivne ja paljudes lasteaedades olime sotsiaaldemokraatidena mitmendat korda.

Muredest, mida olin sunnitud välja meelitama:
- remont on kulukas, kuigi tehakse nii omavahenditest (nt igal aastal üks ruum) või on suuremad asfaldteerimistööd ja parkla korda tehtud eelneval aastal;
- vajalik teha torutöid ja õealal vanade puude maha võtmist;
- lasteaedades on rühmad lapsi täis ja vanemad töötuks jäädes lapsi lasteaiast ära ei võta ja lasteaiad võimaldavad paarile perele ka toidutoetust ja lasteaiatasu vabastust;
- ühes lasteaias oid ka lastevanematel ja rentnikel makseraskused;
- praegu on lasteaedades järjekorras lapsi keskmiselt 70 last, sest vanemad saavad kira panna kuni 3 lasteaeia nimekirja;
- kahes kool-lasteaias on lapis keskmiselt koolis 75 ja lasteaia poolel üle saja ja ühes lasteaias läheb kooli osa lasteaia alt välja 2012. aastaks;
- koondatud on töökohti (koristajad, söögitädid) ja sooviti, et palgaraha võiks olla suurem lasteaias on 2 rühma kohta üks söögitädi, kuid üks juhataja ütles, et juba nõukogu ajast on rühmaõpetajad harjunud lastega mtimekülgselt tegelema;
- üks kool-lasteaed oli nii külm, sest kütteperioodiga pidi alustatama tänasest.

Jõudu teile õpetajate päeva puhul kallid lasteaia töötajad!

Spordiraha taotlemise raske aeg

Olen spordiklubiga seorud olnud juba umbes 10 aastat. Ja tundub, et selle aja jooksul on palju muutunud, lisandunud on mitmeid uusi spordiklubisid, spordihalle, väljakuid ja ujulaid. Ent tava inimesele ja puudega inimesele jäävad paljud luksuskaubaks. Osalt hinna poolest, sest kallis on maksta lastele ja ka oma sportmise kulusid täise mahus. Hea näitena saan tuua Nõmme suusakeskuses, kus tõepoolest oli möödunud talvel võimalik 30 kroonise tasu eest laenutada suusavarustust ja see ongi minu meelest ligilähedane summa, mille eest lapsed ja noored saaksid sporti teha. Kui summa läheb kallimaks 100 kroonist ühe pereliikme kohta ja kui pereliikmeid on 3-4, siis on see ikka kallis ja pigem luksus meie palkade suuruse juures. Kui noorim võsuke hakkas sulgpalli treeningutes käima, siis algselt oli omaosalus 140 krooni kuus, seejärel suurenes pidevalt ja selle aasta alguses küsiti juba 750-850 krooni kuus, mis tõttu pidin loobuma hinna tõttu ja teisalt ka treeningute kehvema kvaliteedi tõttu. Tahaks ja ootaks, et sellise raha eest peaks laps saama kvaliteetset ja rohkem individuaalset trenni, kuid kui laps poole treeningtunnist varupingil oma mängu aega ootab, siis kaob huvi ja kerkib üles küsimus, et mille eest ma oma raha välja käin. Ka minu suurem noormees käib trennis jõusaalis, kus algsel lubati 315 kroonis tasu, hiljem lähemalt uurides selgus, et see summa on vaid 2 nädala Arctic Sport Cllubi kasutamise tasu. Lubasin 17 aastasele pojale ja aastase lepingu me vormistasime. Suvel hingasin kergendatult, sest siis oli võimalik saada nn maksepuhkust.

Suuurem probleem on puuetega inimeste sportimise võimalused, sest erinevate vajaduste tõttu ja puude raskusastmega seoses vajavad need inimsed erinevat lähenemist treeningutel, lisavarustust ja kohandatud keskkonda. Samuti pole mõeldav, et pimedad või liikumispuudega inimesed ühtesid treeninguid teeksid. Kui siis on sarnasus ujumises, kuid mujal on niivõrd erinevad sportimisvajadused, et raske on leida treenereid. Kurb oli tõdeda, et linn vähendas 2.poolaasta sporditoetust üle 50% ja seadis meile uued tingimused spordialade ja treeningute kohta alates järgnevast aaatast. Mõru maik jääb suhu, kui kokkulepped, mis on aastaid kehtinud, süsteem lammutatakse ja needki vähesed liikumispuudega lapsed, kes varem treeninguid said kasutada peavad loobuma ebapiisava rahastuse ja treeningutele seatud piirangute tõttu.

Pigem peaks linn rohkem toetama individuaaltreeningutega tegelevaid puuetega inimeste MTÜ-sid, sest nende inimeste sportimisel peab olema tagatud individuaalne lähenemine, kohandamine ja väiksemad rühmad. Neid kulutusi on palju ja kahjuks leidub Tallinnas vähe spordikoole, kes puuetega inimestega tegelevad. Lihtsalt ei teata, ei osata ja ei mõelda niikaugele kui uusi hooneid ehitatakse. Näitena võib tuua uue kaasaegse Haabersti Vabaaja Keskuse, kus küll on ligipääsetav keskkond, kuid ujulasse ratastooli kasutav klient ei saa.

Lõpetuseks arvan, et tegelikkuses võiks linnavalitsuse eelarve kaudu toetada sportimist ja dotatsioni maksta spordiklubidele, sh spordihalle, ujulaid jmt, et inimestel oleks parem tervis, treenitud vorm, pikeneks tervelt elatud eluaastate arv. Tehkem siis väikse Eesti kohta universaalsemaid asju, mis sobivad nii väikelastele, noortele, puudega inimestele kui eakatele. Terves kehas terve vaim.

Lisan ka tänase Eesti Päevalehe artikli lingi, mida soovitan lugeda:
ANALÜÜS: Pearahaküttide raske aeg
http://www.epl.ee/artikkel/479437