30. oktoober 2010

Laupäev Mustamäe bowlingukeskuses

Täna toimusid Mustmaäe bowlingukeskuses Eesti Invaspordi Liidu karikavõistlused bowlingus. Korraldajaks oli Tallinna Invaspordiühingu juhatus. Kohale oli tulnud 36 invasprotlast üle Eesti, kes võistlesid kokku 12 meeskonnas. Seda traditsioonilist võislust oleme läbi viinud juba aastaid ja nii on lihtne asju teha, kui tead täpselt, et Rita paneb ruumid kinni ja räägib peakohtunikega läbi, Signe tellib karikad ja dipolmid ja organiseerib registreerimislehed ja muud vajalikud materjalid. Meie koos Arkoga toome asjad kohale, ise aitan registreeruda kohapeal, korjan raha ja vormistan protokollid ning kirjutan välja diplomid. Kõige selle vahepeal jõuan pilte ka teha, kuigi jah mõnda see segab aga samas on tore näha, et invaspordiüritustest mälestused jäävad ja on hiljem, mida vaadata lisaks tulemustele. Paraku on nii, et 3 parimat võistkonda saavad karikad ja diplomid ja teised peavad veel harjutama, et suuremate punktitulemusteni jõuda.Võitjad bowlingus 2010.

Pilte ja protokolle näeb Eesti Invaspordi Liidu kodulehelt www.eil.ee

Kutsume noori mängima ratastooolitennist


12.-13.november 2010 korraldab Eesti Invaspordi Liit koostöös Eesti Tennise Liiduga TERE tennisekeskuses ratastoolitennise koolituse. Tulge proovima ja õppima, mängima või pealt vaatama! Oleme palunud kohale koolitajad Soomest, ka meie oma tennisetreenerid on kohal ja jõudumööda õppimas ning õpetamas. Teatud hulga ratastoole pakume kohapeal, ise võib kaasa võtta soovitavalt aktiivtooli.

Osalema ootame nii ratastoolis istujaid kui ka tavaelus ratastooli mittekasutavaid inimesi - lapsi, noori, täiskasvanuid. Samuti on oodatud inimesed, kes tunnevad huvi selle spordiala vastu sellest teabe levitamise eesmärgil: kehalise kasvatuse õpetajad, füsioterapeudid jne. Väljaspoolt Tallinna tulijatele saame pakkuda teatud hulgal ka majutust. Kohti koolitusele on piiratud hulgal - nii et registreerimist ei maksa jätta viimasele minutile!

Toimumisaeg: 12.-13.november 2010 Koht: TERE tennisekeskus Algus: kell 10.00
Eelregistreerimine kuni 8.november eil@eil.ee Lisainfo: eil@eil.ee Registreerunutele saadame välja lisainfo ajakavaga. Palun levitage seda infot võimalikele huvilistele! Küsimused teretulnud!

Signe Falkenberg, peasekretär Eesti Invaspordi Liit, reg.nr. 80018936, Regati pst. 1 Tallinn 11911, GSM 372 50 83 905, signe@eil.ee Skype: svfalk13, www.eil.ee

29. oktoober 2010

Miks arvatakse, et puudega inimesed ei või töötada?

Mõned on küsinud, et kas tõepoolest inimesed, kellele on määratud 100% töövõimakaotust ikka suudavad ja tohivad tööd teha. Tavaliselt vastan alati jaatavalt ja küsin, et miks mitte kui on sobiva koormusega töö ja nad tööd leiavad. Töö oin kõige parem ja tõhusam abi vaesuse vastu, sest paraku on meie riiklikud puude toetused ja töövõimetuspensionid pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Riigikontroll räägib töövõimetuspensionide taotlejate arvust, samas vaikib maha kutse- ja tööõnnetuste seaduse puudumise ja kutsehaigetele määratud pensionitest. Rohkem võib lugeda siit:Küsimused puudega inimese tööle võtmisel . Muret teeb pigem see, et kutseõppe ja hariduse saamised täisealistele inimestele on peaaegu olematud, eriti eesti keelt mitte oskavatele inimestele. Mõista on raskem, kui hukka mõista.

Sajaprotsendiliselt töövõimetud suudavad siiski tööd teha
Sulev Oll 29. oktoober 2010 12:02

Töövõimetuspensionäride hulk Eestis kasvab kiiresti, kusjuures osa neist käib tööl ja saab lisaks pensionile ka palka.Olen alti neile ka meie Tallinna koja lingi saatnud ja uskmatutel palunud uurida infot Töötukassast toetavate teenuste ja toetuste kohta. Lood inimestest, kes ametlikult on peaaegu või täiesti töövõimetud, aga siiski tööd teevad, tunduvad anekdootidena, aga on tõesed.

Aruandes Riigikogule tõdeb Riigikontroll, et “tulu teenis 41% töövõimetuspensionäridest, kusjuures osa neist on sellised, kelle töövõimetus on 100% ja kes seega ei tohiks olla võimelised tulu teenima.”. Lähtudes väitest, et üht tululiiki – palgatulu – teenib 35% töövõimetuspensionäridest, puudutab see Eestis ikkagi rohkem kui 27 000 inimest.Pensioni saamise õigus tekib alates 40% töövõime kaotuse tuvastamisest, protsenti hinnatakse kuue kuu kuni viie aasta järel. Ekspertiisi teeb sotsiaalkindlustusamet.

Sada pluss sada

Seda, et teema on väga üleval, näitavad ka arvukad küsimused ja vastused Internetis.“Kui mulle on määratud 40% töövõimetust ja saan riigilt ka igakuist pensioni selle eest, kas siis võin töötada täiskohaga tööl ja saada täispalka?” küsib üks huviline Delfi Naisteka foorumis. Vastus kinnitab, et nii see tõesti on: “Riik selles osas mingeid kitsendusi ei tee – tean, sest eelmisel aastal just uurisin põhjalikult, kui isa oma 80%ga otsustas tööle minna.”

Vestluse jätk samas foorumis näitab, et Riigikontrolli väide sajaprotsendiliselt töövõimetutest, kes siiski töötavad, vastab vägagi tõele. “Muuseas, mul ka üks sõbranna 100% töövõimetu, kuid ometi töötab täiskohaga ja käib selle kõrvalt veel ülikooliski,” kirjutab üks arutelus osaleja. Selgitusena, miks osa inimesi eelistab ühekorraga nii tööl käimist kui töövõimetust, võib võtta ka järgmist kommentaari:

“No kurat – saan nüüd jah paljonäriks kohe – olen 100% ja käin täiskohaga tööl. Saan siis teie arust 200% sissetulekut või? Aga millise vaevaga ma ennast tööle vean, kuidas ma igal hommikul endale jala alla panen (protees), milliseid valusid ma kannatan, kui suur on minu igakuine ravimite arve? Seda ei taha nagu keegi kommenteerida, sest seda kõrvaltvaatajana ei teata ja polegi ju vaja, sest teie elud korras ja kadedus lööb välja, et keegi saab kahest kohast kohe. Ja ei tule selle riigipoolse pinsiga välja, kuna on ka kaks last koolitada ja tahaks ka vahest midagi endale lubada.”

Puudega inimeste töötamisse suhtub soosivalt ka sotsiaalministeerium. Võimalik on saada isegi toetust, mis korvaks töötamisega seotud lisakulud. Üks põhjus, miks saja-protsendi-arutelud üldse tekkida saavad, on see, et töövõimetuse taotlemisel hinnatakse töövõime kaotust mitte skaalal “on võimeline töötama – ei ole võimeline töötama”, vaid muudel alustel.

Riigikontroll nuriseb

“100% töövõimetusega inimene võib olla täiesti suuteline töötama talle sobival töökohal, mis vastab tema tervislikule seisundile,” tõdeb ka sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Helmi Tampere väljaandes “Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja”. Töövõime kaotuse protsendi määramisel lähtutakse nii isiku kõige kauem kestnud kui ka viimasest ametikohast, terviseseisundist ning osaliselt ka haridusest ja võimest õppida. Ei arvestata aga sissetulekut, võimalust tervist taastada, võimet teha muud tööd või omandada uut ametit.

Just nende põhimõtete suhtes ongi Riigikontroll väga kriitiline, väites, et inimestel puudub motivatsioon püsivat töövõimetust mitte taotleda. “Seetõttu määrataksegi peaaegu kõigile, kellele korra juba on määratud töövõimetus, see hiljem kordusekspertiisi käigus uuesti,” väidetakse aruandes Riigikogule. Olgu põhjus milline tahes, tõsi on see, et töövõimetuspensioni saajate arv on tõesti hüppeliselt tõusnud.

Kui kümme aastat tagasi oli neid Eestis 44 000, siis nüüd juba 78 000. Osaliselt võib selle taga aimata majanduslanguse mõju: osa inimesi, keda kannustas töötuks jäämise hirm, vormistas mingigi sissetuleku saamiseks varasema töövõime kaotuse nüüd ametlikult. Oma osa on siin ka tööõnnetustel. Kulutused, mis riik pensionide maksmiseks teeb, on kasvanud veelgi kiiremini: 663 miljonit krooni aastal 2000 ning 2,5 miljardit krooni mullu. Nii inimeste kui raha hulga kasv muudab Riigikontrolli vägagi kriitiliseks. “Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab, aga riik pole teinud midagi töövõime kaotuse tuvastamise süsteemi korraldamiseks,” väidetakse aruandes.

Töötama peaks rohkem

Veel heidetakse ette, et Eestis puuduvad abinõud töövõime kaotanud inimeste kiireks tagasitoomiseks tööturule. Seega pole mure mitte see, et töövõimetud töötavad ja palka saavad, vaid see, et 60% osaliselt või täielikult töövõimetutest inimestest ei teeninud mullu tulu ja olid riigi ülalpidamisel. Tõsi, sotsiaalministeerium on kavandamas siin muudatusi. Eelkõige puudutaks see töövõimetuse hindamist. Tulevikus hakataks hindama inimese säilinud töövõimet, seega seda, mida inimene on suuteline tegema. Praegu on see muudatus siiski veel idee tasandil.

Mullu lisandunud töövõimekaotused

- Esmakordse püsiva töövõimetuse määramise ekspertiise kokku 14 364.
- Esmakordse püsiva töövõimetuse määramisi 12 973.
- Sajaprotsendilisi püsiva töövõime kaotusi 1418.
- 40–90% püsiva töövõime kaotusi 10 892.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet

27. oktoober 2010

Nüüd siis olen ka keskealine naine

Sest täna hommikul potsatas meie postkasti paks ümbrik. Sees postkaardid koos ümbrikutega suu ja jalaga maalijate kirjastuselt vabatahtliku arvega ning kaaskirjaga, mis kutsus annetama ja aitama puudega kunstnikke. Varasemad aastad olin kuulnud, et neid saadetisi eriti üksikutee keskeas naistele saadetakse aga minuni need polnud jõudnud. Selline päev siis täna ja ei teagi, mida selle kingitusega teha. Samas tunnen mõlemat kunstnikku nii Mellat kui ratastooli-Tiiat ja hindan nende püüdlusi. Selliseid inimesi on ka vaja. Ikka selleks, et tõestada omi andeid ja mitte viriseda. Õnne ja kordaminekuid nendele.
Kes tahab kaarte endale, võib minuga ühendust võtta. Rohkem infot saab ka nende kodulehelt http://www.sjkkirjastus.ee/. Aeg mõelda päkkapikkude aja peale ja varuma hakkata kingikotti varustust.

Uskumatu reklaamitrikk


Pealtnägija sai ikka viimase peal saatega maha. Tubli töö poisid! Tunne on mul räbal. Kui varem elasin tedmise all, et selline trikk pole võimalik, siis tänasest tean, et kõik on võimalik. Juhtub... aga halb on see, et ära lollitada suudeti uskumatult kõrgel tasemel linnaosa valitsuse ametnikud. Ka meie majja Endla 59sse toodi see reklaamplakat Korea kultuuripäevade kohta. Hea müügitöö - kenad esindajad, head lubadused ja uskumatult pakkumine tasuta pileti näol. Ja jällegi sai tõeks minu lemmiklause, et tasuta asju pole olemas. Kodus vaatasime saatet koos ja leidsime, et sinna me küll minna ei tahaks. Muigasin, et äkki rabavad Arkolt veel rattad alt ja viskavadnurka ja siis ole mees ja tõesta miks sa koju kõndida ei jaksa. Üle oma varju ei hüppa. Kurb on, et meie seas selliseid trikkidega inimesi on. Eks elu õpetab ja areneme koos oma eksimuste, kogemustega. Parem hilja, kui mitte kunagi. 31.oktoober on halloween - parem kõrvitsapead linnas otsida ja noori kloune vahtida, kui Saku Suurhalli minna. Tahaks loota, et need inimesed, kes alatuid reklaamitrikke teevad ka oma tegude eest vastutavad ja vabandavad inimeste ees. Inimesed olge valvsad. Olge vabad oma valikute ees. Usalda aga kontrolli ka siis kui arvad, et sulle meeldib teiste maade kultuur.

Lõuna-Korea kultuuripäevade reklaaplakat.

foto: Peeter Langovits

24. oktoober 2010

Pärast äikeseööd kinno


Tõepoolest ma hommikul enam ei mäletanud, et öösel raksatas äike pea kohal müristada. Ehmusin ärkvele, pöörasin teise külje, pugesin kaissu ja nohisesin edasi magada. Õnneks unetuks see mind ei teinud. Laupäev oli täis toiminguid märgusõna naisteeri. Saime sõbrannadega kokku ja läksime Solarisesse kinno vaatama filmi Söö, palveta, armasta ja mulle meeldis see film ja eriti see, et piletid tegi välja Merka, kes meid sünnipäeva puhul kinno kutsus. Peale kallistuste ja kingituste valimist kappasime trepist ülesse kinosaali nr 5.
Pärast kino hakkasime Merkale reisiplaane tegema nii, et minulgi tuli tuju reisida, keeli õppida ja ma tõepoolest mõistan neid noori, kes jätavad Eestis kõik maha ja lähevad rändama, kogemusi saama ja otsima uusi võimalusi. Läheks isegi, kui oleks noorem, poleks lapsi ja kui mind ei seoks siin miskit.

Kinos polnud kohe päris kaua käinud. Solarise kinos istusime viimases reas, seitsmendas, sest saal oli nii tilluke nagu kunagine Lembitu või Oktoobri kino. Natuke tõbine nagu ma olin, sügeles kinos minu nina vahet pidamata, ninna tükkis mingi kahtlane kopitushais, mille päritolu ma välja ei osanud selgitada. Kas kino või minu kõrval istuv härrasmees. Ulrika arvas, et see oli hoopis popkorni lõhn.

Pärast filmi vaatamist, suundusime linna peale jalutama, esimene kohvik ei meeldinud mulle. Juu oli liiga puhveti moodi. Läksime linna peale, vaatasime ära korstnapühkija kuju, mis tundus nii tilluke ja sellise uskumatu koha peal - Ararati viinapoe ees keset tänavat mingil künkal. siis näitasin Hollywoodi ees rukkilille purskkaevu. Pildi allikaks on teadagi Internet.

Siis leidsime õdusa kohviku kohe seal samas. Sööki pidi ootama aga see eest polnud hinnad kõrged ja veingi sünnipäevalapse Merlelt oli jutu kõrvale mõnus rüübata. Aeg lendas. Koju jõudes lippasime Rimist läbi ja ostsin pitsat Arkole ja lastele, keda polnudki kodus. Tore on sõbrannadega kokku saada ja linna peal jalutada. Jäime kõik kolmekesti sellega rahule. Aga Solarise kinosaalid mulle eriti ei meeldinud, Kosmose kino on ikka parim, on ruumi, õhku ja nostalgiat. Pileti hindki on suht normaalne.

23. oktoober 2010

Minu artikkel taastusravist


Mustame linnaosa ajalehes, www.tallinn.ee/mustamae OKTOOBER 2010. a. № 8 (194) 2

Taastusraviteenus Mustamäe polikliinikus

Tiia Tiik,
Mustamäe halduskogu liige

27. septembril 2010. aastal kohtusid Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmed taastusravi osakonna juhataja Hilja Reppoga, kes selgitas, et Mustamäe polikliinikus tegutsev taastusravi osakond on Lääne Tallinnas üks suuremaid. Info taastusravi kohta saadakse perearstidelt või haiglast. Üldiselt suunab taastusravile perearst, kirurg, traumatoloog või muu eriarst, kuid on ka juhuseid, et klient tuleb taastusravi arsti vastuvõtule, kes täpsustab tervislikku seisundit ja määrab vajaliku ravi tööealistele ja eakatele inimestele. Lapsi teenindavad Õismäe ja Pelgulinna polikliinikud. Inimesi suunatakse ka haiglatest ning käivad ka Tehnika Ülikooli tudengid. Põhjuseid on erinevaid, kuid enim vajatakse liikumisravi, basseinis võimlemist, logopeediteenust. Taastusraviteenuseid
rahastab Haigekassa, kuid alati on patsientidel võimalik saada täiendavaid tasulisi teenuseid nagu aparatuurne teraapia, massaaž, laserravi. Kohapeal on füsioterapeut ja tegevusterapeut, kes õpetavad inimestel kasutama abivahendit ja võimlemisharjutusi, mida saab kodus jätkata. Omaosaluse hinnad jäävad sõltuvalt raviliigist 40 -100 krooni vahele. Kõik protseduurideks vaja minevad materjalid ja ravimid ostab inimene ise. Uurisime, et kas on haigusi, mille korral ei tohi taastusravi saada ja selgus, et need juhtumid selgitab välja taastusraviarst,
kes koos õdedega koostavad raviplaani, harjutustekava, programmi. Vastunäidustatud on onkoloogilised haigused ja pahaloomulised kasvajad, südamestimulaatori
kasutajatele ei tehta ravi. Taastusravi teenuseid on võimalik saada kas individuaalselt või grupis tööpäeviti kella 8st kuni 18ni. Keskmiselt külastab
keskust 50-60 inimest päevas ja ravikordade arv ulatub 3 – 10 korrani, kusjuures soodsam on tasuda korraga 10 korra eest ja see kaart kehtib 2 kuud.

Selgus, et viimastel aastatel on tõusnud taastusraviteenuse kasutamisel noorte
osakaal. Tõdeti, et ägedate haigusseisundite korral puudub praegu võimalus kodus taastusravi saada. Samuti on probleemiks ligipääsetavus, invaparkimine ja ruumide kohandamise vajalikkus raske liikumispuudega inimestele, kelle jaoks praegusel hetkel pole taastusraviteenuste kättesaadavus tagatud. Taastusravi osakonna töötajad teevad oma tööd hästi, sest seda kvaliteeti näitab kaebuste puudumine ja klientide kasvav huvi oma tervise parandamiseks taastusraviteenuseid kasutada elukoha läheduses Mustamäe polikliinikus.

Oktoobrikuu sotsiaalkomisjonis

20. oktoobrikuu päeval käisin halduskogu liikmena linnaosa sotsiaalkomisjonis. Nagu alti olid esmalt ravimite-, toimetuleku- ja taastusravi toetuste taotluste läbivaatamine. Siis otsustasime hooldekodusse soovijate järjeokrda võtmise ja kuna kõik need praktiliselt voodihaiged ja eakad inimesed oma kodus hakkama ei saa ja viibivad hetkel haiglates, siis otsustasime nende soovid rahuldada. Paljud neid maksavad 100% oma pensionist holdekodu kuludeks ja Tallinna linn maksab üksikutele eakatele juurde selle puuduva osa, mida tavaliselt lastelt juurde küsitakse, nõutakse.

Sel korral oli huvipakkuvaim taotlus see, kus ema ja poeg olid teinud endale erafirma ja tegelikkuses olid pere täisealised lapsed töötud. Samas äri käis ja firma töötas ning sai tulu. Teine eitav juhtum oli see, kus üks härra käis sanatooriumis paar nädalat suvel puhkamas. Nüüd küsis toetust kulutuste hüvitamise kohta ja tõi pangakonto väljavõtte, mille jääk osutus imetlusväärselt suureks. Põhjusi äraütlemiseks kaalutakse alati aga kui inimene ikka elabki rohtudest ja need reteptiravimid on kallid, siis mingit toetust inimesele eraldatakse. Ei ole kergeid juhtumeid, kuid neid oli kuu aja kohta vähe. Ju on põhjus selles, et inimesed ei tea, ei suuda vajaminevaid dokumente esitada ja paljud ei soovigi oma korterisse sissekirjutatud laste palgatõendeid esitada. Kurb on see, et praegu on palju pikaajalisi töötuid ja vaesus aina süveneb.

22. oktoober 2010

Õigusnõustamine Tallinnas

Selline info siis saadeti meile ja kellel väga abi vaja, siis saab minna Tallinna Linnavalitsuse infosaali. Oluline on see, et nõustamine on nii eesti kui vene keeles.

Üliõpilaste Õigusbüroo praktikandid nõustavad linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, I korrus)
esmaspäeviti kella 10-13 eesti keeles;
teisipäeviti kella 10-12.30 vene ja eesti keeles ning kella 12.30-16 eesti keeles; kolmapäeviti kella 9-12 ja 13-15 eesti keeles;
neljapäeviti kella 10-13 vene ja eesti keeles ning kella 13-16 eesti keeles ning
reedeti kella 9–14 eesti keeles.

Telefoni teel konsultatsioone ei anta. Abi saamiseks tuleb teenindusbüroosse kohale tulla. Teenindamine toimub nö. elavas järjekorras.

Üliõpilaste Õigusbüroo annab Tallinna majanduslikult vähekindlustatud elanikele tasuta õigusabi ka Tallinna Ringkonnakohtus
esmaspäeviti kella 10-17 nii eesti kui vene keeles;
teisipäeviti kella 11-16 eesti keeles;
kolmapäeviti kella 10-13 vene ja kella 13-15 eesti keeles; neljapäeviti kella 12-16 eesti ja vene keeles ning reedeti kella 14.15-16 eesti keeles.


Lisainfo: Krista Paal, Eesti Juristide Liidu direktor
tel. 644 9501 www.juristideliit.ee

20. oktoober 2010

Kes vastutab turvalisuse eest taksos?


Olen mitmeid kordi taksojuhte, bussijuhte ja reisisaatjaid koolitanud erivajadustega inimeste teenindamise alal. Ikka ja alati jõuan selle küsimuse juurde, et kes vastutab kui klinediga midagi juhtub sõidu ajal. Hea vastus on, et bussijuht, takosjuht, klient ise. Omast kogemusest tean, et tihti ei anna juht arugi, et tema vastutab sõidukis seisjate ja istujate elude eest. Ka nende sisenemisel ja väljumisel. Invatakso koordineerijana räägin alati turvaliseusest. Klient võib paluda mida iganes, kui invabussi ehk taksojuht peab lähtuma liiklusseadusest ja tingimustest, mille abil tagama turvalise ja ohutu sõidu. Kui seal on kirjas, et inimene tuleb kinnitada turvavööga, siis seda tuleb teha. Aeg ja kiirus ei saa olla argumendiks selle mitte tegemiseks. Tegelikkuses on ratastoolis inimene abitu ja võib väiksemagi pidurduse korral kukkuda, end ära lüüa või ümber minna koss ratastooliga. Olen käinud Saksamaal, Hispaanias ja Belgias. Seal on elementaarne, et teenindaja ei alusta ennem sõitu, kui reisijad pole korralikult turvavööga kinnitatud ja ratastool põranda külge fikseeritud.

Miks on meil see teisiti? Miks arvavad teenindajad, et nad vahele ei jää ja vabandavad ennast välja sellega, et kliendid ei soovi kinnitamist. Vastus on ühene. Invatakso juhile annab korraldusi tema ülemus ja tööeeskirjades on sees ohutu teenindamise nõuded. Vähemalt peaksid olema. Bussijuhid peaksid endale kindlaks jääma ja ennast kehtestama, et enne takso, buss ei liigukui klient pole turvavööga kinnitatud. Inimelud on tähtsamad ja ravikulud on kallid, mida pärast transpordifirmadelt süüdijäämise korral välja müistetakse. Karm tõsiasi, mida taksojuhid ei tea.

Invatakso juht riskis ratastoolimemme eluga

"Süda jõnksatas, kui ratastool hakkas sõidu ajal liikuma!" on eaka ema arsti juurde viia lasknud tartlanna pahane invatakso juhi peale, kes jättis sõidukis kinnitamata nii tooli kui ka selles istunud vanuri. "Invatakso sõitis eile hommikul minu 85aastase ema maja ette. Taksojuht lükkas ema ratastooliga autosse, kuid jättis nii tooli kui ka ema turvarihmadega kinnitamata," on üks nimetuks jääda soovinud tartlanna puudega inimesi sõidutava sohvri ükskõiksusest hämmelduses. Proua sõnul peatas taksojuht auto tema nõudmise peale paarisaja meetri kaugusel ja kinnitas ratastooli alles siis sõiduki põranda külge.

Ta tunnistab, et võis taksojuhile tõepoolest teravusi hüüda, ent ratastoolis istuv inimene ei tohiks tema arvates juhi lohakuse pärast kannatada. Vähe sellest – kui tool sai väikebussis lõpuks kinnitatud, jäänud memmekese turvavöö ikka lahti. "Emal on raske luuhõrenemine. Järsul pidurdamisel ei jõuaks ta käepidemetest kinni hoida," läks murelik tütar ema elu pärast ähmi täis.

Kui sõitja ei saa invataksos turvavööd ise kinni pandud, palub ta abi juhilt, selgitab oma firmas tekkinud kodukorda osaühingus Tartaline invataksonduse eest vastutav Mart Mandel. "Samas on tõsi, et juht vastutab, et turvavöö kõikidel sõitjatel kinni oleks. Kuid keerulisel juhul, näiteks raseda või mõningal juhul ka ratastoolis olija puhul, jäetakse rihm lahti. Pigem on sageli just klient see, kes ei soovi, et bussijuht hakkaks rihma kinnitama, sest taksomeeter siis juba tiksub," väidab ta.

Turvatunne on eelkõige ikkagi inimese enda tekitada, arvab ka Tartumaa Liikumispuudega Inimeste Ühingu esimees Tiina Laas. "Kel käed töötavad, saab ju rihma ise kinnitada. Või tema saatja," leiab ta. Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu esimees Jüri Järve ütleb, et ratastool kinnitatakse invataksos põranda külge nii eest kui ka tagant. Lisaks tõmmatakse üle toolisistuja rinna turvavöö. Tartu kodulehtki väidab, et eriotstarbelises sõidukis sõidutatakse ratastooliinimesi alati fikseeritult ja turvavöötatult.

19. oktoober 2010

Tulekul on Tallinna Invaspordiühingu infopäev

KUTSE

Reedel 22. oktoobril korraldab Tallinna Invaspordiühing infotunni, mis toimub kell 17.00 Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuse (Endla 59) saalis.

Infotunni teemad:
1. „Puuetega inimeste ja lastega perede huvialategevuse toetamine Tallinna linnas“ – Rein Ilves, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja ja peaspetsialist Kaili Kukumägi
2. Laskmise spordiala tutvustus – invasportlane Helmut Mänd, ühingu liige, räägib oma kogemustest treeningutel, meistrivõistlustel ja olümpiamängudel.
3. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti 2011.aasta pearaha kinnituste tegemine kirjalikult või elektrooniliselt - Rita Goruskina, ühingu esimees

Infotunnile on oodatud kõik spordihuvilised inimesed.

Lisainfo Tallinna Invaspordiühingu juhatuse esimehelt Rita Goruskinalt, mobiil 55 48 505, epost ritasport@hot.ee Endla 59, 10615 TALLINN

17. oktoober 2010

Sven Mikser - SDE uus juht

Kõige olulisemaks sündmuseks . Üldkogu toimus laupäeval, 16.10.2010, kus valiti erakonnale 3 kandidaadi: Marianne Mikko, Sven Mikseri ja Jüri Pihli hulgast salajase hääletuse tulemusel uus juht - Sven Mikser. Õnnitlused noorele tegijale.

Ise veetsin enamus üldkogu ajast valimiskasti juures ja hääli lugedes. Vajalik töö igatahes ja seetõttu kandideerisin ka revisjonitoimkonna asemel valimistoimkonna liikemks. Suure hulga kandidaatide seast mina paraku valituks ei osutunud aga ma vähemalt proovisin, sest revisjonis olemise võimaluse andsin sellel korral teistele erakonnakaaslastele. Aga abiks olen erakonnas ikka, kui selleks vajadust on. Loodame, et nüüd tulevad paremad ajad ja Sven Mikser suudab rohkem, paremini, julgemalt, mõistlikumalt koostööd tehes noore targa mehena sotse juhtida.
Pildi allikas Delfi.

15. oktoober 2010

Ülikooli hoonete kaardistamine sai tehtud koos tormituultega.

Eile õhtul veel arutasime kodus, et kas täna maksab ikka minna tänavale kaardistama. Ikkagi selline ilm, tuul tormab ja marutab. Õnneks täna veel ei saja lund ega vihma. Kohtusime Sven Kõllametsaga kell 9.30 TTÜ Küberneetika maja ees parklas. Peale vajaliku madala serva ületamist kaevuluugi kohal saime tööga alata. Pildistasin, tirisin uksi kinni ja lahti, kappasin mööda treppe, sest ratastoolis Sven ja Arko treppidest üles ei saa. Olgugi, et pärast mitmeid astmeid paistab kauguses lift, kohvik, õpperuumid ja wc-d. Ruumi nagu oleks koridorides aga kaldteed sinna ehitatud pole. Eks paljud arvavad nii, et pole meil sellised liikumispuudega üliõpilasi. STOPP! aga mõtelge miks pole, noo vastus on kui ligipääsetavust pole, siis pole ka õpilasi. Ja kui noor inimene ükskord diplomi saab, siis tahab edasi tööle minna. Üks võimalus võiks olla see, et tööandjaks on ülikool. Kinnine ring. Ja just sellepärast me mitu kuud mööda Tallinna Tehnikaülikooli õppehooneid käisimegi, et olukord kirja saaks, pildid lisaks ettepanekutele aruandeks vormistada ja siis edasi ootama jääda. Millal küll olukorra parandamiseks midagi ette võetakse. Oleme 3 kuuga käinud Tallinnas Mustamäel, Tõnismäel, Koplis, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Tartus. Objektegi üle 30. Samas oli vastuvõtt mõistev ja inimesed toredad. Lubasid pilte teha ja mõõta, andmeid koguda kaardistamise jaoks.
Pärastlõunal läksime autoteenindusse ja lasime autole uued talvepapud alla panna. Küll oli kiire ja korralik, viisakas teenindus seal Ülemiste keskuse taga. Nüüd siis homme Jõgevamaale sünnipäevale. Kummid küll vilistavad ja auto undab nagu sõidaks lennukiga. Eks harjume ja ootame lund, sest nüüd oleme kindlalt teel. Ja tuul sahmib ikka viimaste üksikute värviliste puulehtedega ja proovib ikka kindlameelselt neid lehekesi kätte saada, et lennutada sügistuultes mööda teid. Autoaknale langevad vähesed lumehelbed.

14. oktoober 2010

Kuidas on sõita SEBE ratastoolibussiga?

Sel sügisel läks käiku SEBE ekspressbuss, mis sõidab liinil Võru-Taru-Tallinn. Vajalik eelregistreerimine. Ootan kogemusi ja kommentaarte neilt, kes on seda ratastoolibussi kasutanud. Täna suhtelsin ühe haigla sotsiaaltöötajaga, kes küsis infot selle bussi ja invatakso kasutamise kohta.

Loe edasi Ratastoolibuss

Contra kuulutabRatastoolibuss tähendab tavapäraste mugavustega kaugliinibussi, milles saab sõita ka ratastoolis reisija. Bussis on igapäevaselt olemas koht ühele ratastoolile, samas on olemas võimalus transportida ka mitut ratastoolis reisijat.

Sõiduplaan
Ratastoolibuss sõidab iga päev liinil 86 Tallinn - Tartu - Võru. Võrust väljub buss hommikul kell 7:00, Tartusse jõuab kell 8:15 ja Tallinnasse kell 10:45. Tallinnast väljub buss kell 16:15, Tartusse jõuab 19:00 ja Võrru kell 20:15.
Vaata ka detailset sõiduplaani

Pilet
Ratastoolis reisijal peab olema pilet. Tasuta reisivad puudega lapsed ning sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud. Tasuta sõidu õigust tõendab vastav dokument.

Koolitatud bussijuhid
Ratastoolibussi bussijuhid on läbinud liikumispuudega inimeste abistamise ning ratastooli tõstuki käsitlemise koolituse.

Eelbroneering
Ratastoolikoht on vajalik ette broneerida hiljemalt 48 tundi enne soovitud reisi väljumisaega. Broneerimiseks on vajalik teatada reisija nimi, kontakttelefon, ratastooli tüüp, vajadus tava bussiistme järele, saatja olemasolu ning reisi algpeatus ja lõpp-peatus. Broneeringuid võtavad vastu ja kinnitavad Võru liikluskorraldajad telefonil 786 8721, 525 0070 või e-postil dispetser-voru@sebe.ee.

Tõstuki kasutamine
Tõstuk asub bussi keskmise ukse juures. Reisija pealeaitamiseks bussijuht avab ukse, seab tõstuki valmis ning tõstab reisija õigele kõrgusele. Edasi liigutatakse ratastool sobivasse kohta ning fikseeritakse kinnitusrihmadega bussi põranda külge kahest või neljast kohast. Reisija koos ratastooliga kinnitatakse lisaks ka turvavööga.

Valik pilte ratastoolibussist ning tõstukist:

13. oktoober 2010

Uut liiklusseaduses alates 2011.

Kuna töömeilile saabus kiri Eesti Puuetega Inimeste Fondist, siis asusin selle nädala alguses seda uut liiklusseadust uurima. Seadust oli vaja muuta, sest 2001.aastast kehtivat liiklusseadust on korduvalt muudetud. Hetkel kehtiv liiklusseadus oli pea 10 aastaga ajale jalgu jäänud. Selgus ka, et 1.jaanuar 2011.a hakkab kehtima ka uus euromärgistusega liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (liiklusseaduse §167). Pildil selle aasta lõpuni kehtiv kaart. Allikas: Internet
Vana kujundusega kaarte ei tohi väljastada (kuid juba väljastatud kaartid kehtivad uue sotsiaalministri määruse eelnõu kohaselt kuni kaartil märgitud kehtivusaja lõpuni). Kuna vana kujundusega kaartid on praktiliselt otsas, siis muudeti hetkel kehtivat sotsiaalministri 19.01.2001.a määrust nr 15 ja pikendati hetkel kehtiva määruse alusel väljastatud kaartide (ja kehtivusaeg lõppes sellel aastal) tähtaega 31.12.2010.a.

Tööst puuetega inimestega jäid mulle silma järgmised huvipakkuvad asjad:


§ 2. Mõisted
33) liikumispuudega isik on raske ja sügava liikumispuudega isik;

55) pime isik on isik, kelle paremini nägeva silma nägemisteravus koos korrektsiooniga on alla 0,1 või kelle vaateväli on kitsam kui 20 kraadi;

§ 30. Turvavahendite kasutamine
(1) Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
(2) Sõitjal ei pea turvavöö olema kinnitatud:
1) jääteel sõites;
2) kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või
3) kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.

§ 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded

(6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.

(9) Takso tagaistmel alla kolmeaastase lapse sõidutamisel ei ole lapse turvavarustuse kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps. Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
(1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.
(2) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
(3) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

(4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

§ 70. Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund
(1) Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
(2) Haigusseisundid, mille esinemisel on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud, on:
1) nägemisvõime vähenemine – korrektsiooniga nägemisteravus kahe silmaga koos on alla 0,5 või ainsa nägeva silmaga alla 0,6;
2) horisontaalne vaateväli on kitsam kui 120°;
3) tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus), välja arvatud käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
4) raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
5) juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud käesoleva seaduse § 101 lõikes 7 sätestatud eritingimuse mittetäitmisel.
(4) Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst.
(5) Liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde.
(6) Arstil on õigus valida iseseisvalt metoodika, mille alusel uurida liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetatud isikut, ja otsustada, kes viibivad liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise juures või samas ruumis.
(7) Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja.
(8) Kui isikul on tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud politsei nõudmisel teostama tervisekontrolli liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks.
(10) Liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisiakti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 124. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja peatumine
(3) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui:
1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud;
2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

LIIKUMISPUUDEGA JA PIMEDA INIMESE LIIKLEMISE TAGAMINE

§ 166. Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.

§ 167. Liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart
(1) Liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
(2) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud parkimiskaart või 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse poolt väljaantud liikumispuudega inimese või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
(3) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vormi ja väljaandmise tingimused kehtestab sotsiaalminister määrusega. (määrus koostamisel)
(4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.

§ 187. Parkimistasu
(1) Kohalik omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega:
1) tasulise parkimise ala;
2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad;
3) parkimistasu soodustused ja vabastused.
(5) Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Haagise parkimisel peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud haagise tiislile, nii et oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatule.

12. oktoober 2010

Puuetega inimeste infopäev 05.11.2010

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit kutsuub infopäevale 5. novembril. NB! Infopäev on mõeldud kõigile huvilistele puudeliigist sõltumata. Lisainfo päevast leiate selle kirja lõpust, lisast või kodulehelt www.elil.ee.

Infopäev Tallinnas: Puuetega inimeste aktiveerimine tööturul ning motiveerimine ettevõtlusega tegelemiseks 5. november 2010 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla 59, Tallinn

KAVA

Infopäeva juhib Samuel Golomb
9.45 – 10.00 kogunemine, kohv/tee
10.00 – 10.30 Tööturuteenuste tutvustus - Anu Kippar, Eesti Töötukassa Tallinna büroo juhtumikorraldaja Tööturuteenuste üldine tutvustus. Puudega inimestele ja töövõimetuspensionäridele mõeldud teenused, sh koolitused ja praktika. Teenused tööandjatele puudega inimese või töövõimetuspensionäri tööle võtmisel. Tööpakkumiste vahendamine.
10.30 – 10.40 Küsimustele vastamine
10.40 – 11.00 SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tutvustus - Ervin Truu, konsultant. Arenduskeskuse põhimõtteid ning toetamise võimalusi ettevõtlusega alustamiseks.
11.00 – 11.10 Küsimustele vastamine
11.10 – 11.30 Teisitiolemise võimalus - Mella arvutiabi, FIE Meelis Luks
Ettevõtliku puudega inimese olemus, töö, kunst, hakkama saamine.
11.30 – 11.40 Küsimustele vastamine
11.40 – 11.50 Paus
11.50 – 12.10 Puudega inimene ettevõtluses - Ain Kuusik, AS Alexela Oil juhatuse esimees. Ettekanne tööandjalt, kes pakub tööd puudega inimesele.
12.10 – 12.20 Küsimustele vastamine
12.20 – 12.40 SA Archimedes Programm PRIMUS tutvustus - Inga Kukk, koordinaator üliõpilaste tugiteenuste alal. Kõrghariduse omandamine, täiend- ja ümberõpe. Tugiteenused puudega üliõpilastele kõrgkoolides. Täiend- ja ümberõpe.
12.40 – 12.50 Küsimustele vastamine
12.50 – 13.10 Sotsiaalteenused ja -toetused puudega inimesele - Maris Liiders, Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja - Kalev Aedma, Harju Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse peaspetsialist. Riiklikud ja kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused ja -toetused puuetega inimestele.
13.10 – 13.20 Küsimustele vastamine
13.20 – 13.40 Tagasisidelehtede täitmine.
Registreerimine individuaalseteks konsultatsioonideks lektorite juurde.
13.40 – 14.30 Kerge eine (kohv/tee ja pirukad)
14.30 – 15.00 Turvalisem elu kodus - abi ühe nupuvajutuse kaugusel - Paavo Ala, Meditech Estonia OÜ juhatuse liige
15.00 – 16.30 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tutvus - Auli Lõoke, tegevjuht. ELILi eesmärgid, tegevus, käimasolevad projektid. Paralleelselt toimuvad individuaalsed konsultatsioonid valitud lektorite juures.
16.30 Õnneloosi peaauhinna - Nokia 7310 Supernova - loosimine.
Lisainfo:
- Osalemise soovist palume kindlasti teada anda e-posti aadressil: infokersti@gmail.com või helistades numbril 5390 2126
- Registreerimine kestab kuni 29.oktoober 2010.
- Liikumis- ja nägemispuudega inimestele tagatakse transport.
- Puudega inimestele tagame soovi korral infomaterjalid ka elektrooniliselt.
- Kurtidele ja vaegkuuljatele tellitakse vajadusel viipekeele tõlk.
- Infopäeval on vene keele tõlk ning infopäeva venekeelsed materjalid.

Registreerimisel on vajalik ära märkida erivajadused (viipekeele tõlk, transport jms). Registreerimata jätmise korral ei saa korraldajad tagada osalejale infopäeva materjale, toitlustamist jt teenuseid.

10. oktoober 2010

Miks on vaja korraldada puuetega inimestele suuri avalikke spordiüritusi?

Nii küsis saate Puutepunkt autor Anne Lill Arkolt. Korraldasime koos Arkoga Vanalinna päevade ratastooli võidusõitu 2 järjestikkusel aastal. Tore on see, kui sport ja meelelahutus koos on. Pärast ratastoolirallit läksime vanalinna päevade kultuurist osa saama. Oluline on see, et puuetega inimesi ei pea kartma, häbemnema ega muretsema, et nad sporti teevad või elus hakkama saavad. Jätke virisemine, võrdsed võimalused. Rohkemat leiad siit blogisissekandest.

Arko Vool, Invaspordiliidu juhatuse liige, vastas küsimsele:
Miks on vaja korraldada puuetega inimestele suuri avalikke spordiüritusi?

nii: Üks asi on igapäevase treeningud kuskil spordisaalis, aga teine asi on võistlustele kohale tulla, omasugustega jõudu proovida, ennast selles mõttes proovile panna. Proovilepanekut on meile vaja nagu tervetelegi inimestele. Enese proovilepanek annab nii hingele kui ka füüsilisele vormile midagi, mida nagu ei oskagi seletada.

Tuleb meelde kevadine ratastooliralli Schnelli tiigi ääres. Sinna tuli üks noormees Astangu koolist, pealtvaatajaks. Kohapeal ta otsustas, et ta proovib ka. Tal olid muidugi käed nõrgad, ta ei suutnud tervet distantsi läbida, ta läbis ainult ühe ringi. Aga hiljem ma sain selle noormehega kokku Astangul, ta kiitis seda üritust väga ja ütles et ta ei oleks uskund, et ta julgeb niimoodi rahva ees kaasa lüüa. Kohapeal aga oli see emotsioon nii võimas, et ta otsustas võistelda. Ta ületas ennast.

Mõju on väga võimas, selles mõttes, et tavainimesed kui näevad sellist üritust, nad peatuvad, vaatavad ja küsivad, et millega on tegu. Nii tutvustavad ka puudega inimesed iseendid, nad näitavad ennast. Et nad on ka maailmas olemas ja ei istu ainult nelja seina vahel. Seda on ühiskonnale väga vaja. See jõuab parimal juhul isegi Riigikogusse või linnavalitsustesse ,kus saadakse aru et on ka meie kõrval inimesed kes võib-olla vahest vajaksid nagu rohkem tähelepanu.

7. oktoober 2010

SDE Tallinna piirkonna koosolekul 6 10 2010

Eile õhtul kogunesid sotsiaaldemokraadid Rahvusraamatukokku. Osakondade koosolekuel valisime delegaadid SDE üldkogule, mis toimub 16.10.2010. Mustamäe osakonna liikmeid oli kohale tulnud 28. Delegaatideks esitati 20. Peale häältelugemist selgusid 14 delegaati ja 2 varukandidaati. Nii sain minagi 14 häält ja osalen delegaadina 16.10.2010 SDE üldkogul ja esimehe valimise otsustamisel.

Kuna osakondade koosolekud toimusid erinevates saalides ja ruumides, siis asjaolud kujunesid nii, et Mustamäe osakond kogunes koridoris, mistõttu täiendavaid sõnavõtte Mustamäe kohta ei toimunud. Peale seda toimus Andres Anvelti sõnavõttning 5 juhatuse esimehe kandidaadi debatt. Sõna said järjekorras Marianne Mikko, Heljo Pikof, Indrek Saar, Sven Mikser ja Jüri Pihl. Küsimusi esitati üksteisele ja saalist oli rohkesti küsijaid. Kohale oli tulnud 152 Tallinna piirkonna liiget ja külalist. Peeter Kreitzberg tutvustas lühidalt valimisprogrammi nagu Mustamäe osakonna juhatus Tallinna juhtkonnale ettepaneku tegi.

SDE Tallinna piirkonna üldkoosolekul võeti vastu avaldus: Programm „Igale lapsele lasteaiakoht“ tuleb taastada.

6. oktoober 2010

Mihklipäeval külas Viljandi linnas.

29.septembil sai Tallinna sotsiaaltöötajatega Viljandi linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tutvumas käidud. Vaatasime, kuulaisme ja nägime kuidas lõunapool asjad käivad. Mulle
meeldib Viljandi linna koduleht palju rohk
em, kui meie Tallinna linna oma, sest praegu on linnakodanikul raske leida puuetega inimeste organisatsioonide, pensioniameti ja töötukassa juhtumikorraldajate kontakte. Hea kogemus oli eelmisel nädalal sotsiaaltöötajatega Viljandi linnakülastus, kus sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt tutvustas meile sotsiaalvaldkonda ning Viljandi linna kodulehekülg, kus on lihtsalt, arusaadavalt ja selgelt üles ehitatud koostööpartnerite info koos nimetuste, aadresside ja meilidega. Link Viljandi kodulehel on järgmine http://www.viljandi.ee/index.php?page=515 .


Külastasime Viljandi Puuetega Inimeste Nõuk
oda, päevakeskust Ingerit. Vaatasime mitut erinevat kunstinäitust Kondase keskuses. Sõime lõunat Grand Hotelli restoranis (oma raha eest ikka). Ja aega jätkus veel jalutamiseks rippsillal, lossihoovis ning ilus ilm soosis meie päeva, eriti kui seda vaadata veetornist, kuhu üles viis 137 astet. Huvitav on kuulda ja vaadata kuyidas teised omavalitsused toimetavad.

Kuidas saada taastusravile Mustamäel?

Käisime ja uurisime olukorda 27.septembril 2010. aastal koos Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmetega. Kohtusime Mustamäe Polikliinikus taastusravi osakonna juhataja Hilja Reppoga, kes selgitas meile olukorda. Selgus, et Mustamäe polikliinikus tegutsev taastusravi osakond on Lääne Tallinna Keskhaiglas üks suuremaid. Info taastusravi kohta saadakse perearstidelt või haiglast. Üldiselt suunab taastusravile perearst, kirurg, traumatoloog või muu eriarst, kuid on ka juhuseid, et klient tuleb taastusravi arsti vastuvõtule, kes täpsustab tervislikku seisundit ja määrab vajaliku ravi tööealistele ja eakatele inimestele. Lapsi teenindavad Õismäe ja Pelgulinna polikliinikud.

Põhjuseid taastusravile pöördumisel on erinevaid. Taastusraviteenuseid rahastab Haigekassa, kuid alati on patsientidel võimalik saada täiendavaid tasulisi teenuseid nagu aparatuurne teraapia, massaaž, laserravi. Kohapeal on füsioterapeut ja tegevusterapeut, kes õpetavad inimestel kasutama abivahendit ja võimlemisharjutusi, mida saab kodus jätkata. Omaosaluse hinnad jäävad sõltuvalt raviliigist 40 -100 krooni vahele. Kõik protseduurideks vaja minevad materjalid ja ravimid ostab inimene ise. Uurisime, et kas on haigusi, mille korral ei tohi taastusravi saada ja selgus, et need juhtumid selgitab välja taastusraviarst, kes koos õdedega koostavad raviplaani, harjutustekava, programmi. Vastunäidustatud on onkoloogilised haigused ja pahaloomulised kasvajad, südamestimulaatori kasutajatele ei tehta ravi.

Taastusravi teenuseid on võimalik saada kas individuaalselt või grupis tööpäeviti kella 8st kuni 18ni. Keskmiselt külastab keskust 50-60 inimest päevas ja ravikordade arv ulatub 3 – 10 korrani, kusjuures soodsam on tasuda korraga 10 korra eest ja see kaart kehtib 2 kuud. Selgus, et viimastel aastatel on tõusnud taastusraviteenuse kasutamisel noorte osakaal. Tõdeti, et ägedate haigusseisundite korral puudub praegu võimalus kodus taastusravi saada. Endiselt on probleemiks ligipääsetavus, invaparkimine ja ruumide kohandamise vajalikkus raske liikumispuudega inimestele, kelle jaoks praegusel hetkel pole taastusraviteenuste kättesaadavus tagatud. Tähtis on aga see, et need kes taastusravi vajavad, seda ka saavad ja nad on töötajatega rahul, sest kaebusi pole esitatud.


5. oktoober 2010

Heategevuskross «Tanel Leok ja sõbrad» tuleb taas

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidul on taas heategevusprojekt, millega toetatakse liiklusõnnetuses kannatada või vigastada saanud lapsi. Möödunud aastal olid päris suured summad, mis väheste laste vahel ära jaotati. Nüüd otsitakse uusi lapsi/ noori, kuid neid on raske kätte saaada linnaosadest, sest keegi ei taha eriti andmeid välja anda. Samas parandaks see paljude õnnetusse sattumise tagajärjel liikumispuude saanud lastel ravi ja teenuste kättesaadavust või aitaks tasuda abistajale, massaazile, taastusravile või taksosõitude eest jmt.

ELIL saatis sellise info:
Teist aastat korraldab Eesti krossiäss Tanel Leok heategevuskrossi Tanel Leok ja sõbrad, mille tuludega soovitakse toetada õnnetuse tagajärjel liikumispuude saanud lapsi. Kross toimub 9. oktoobril Kose-Risti krossirajal.

Eelmisel aastal koguti 180 000 krooni, mis jagunes 10 lapse vahel. Oleme veendunud, et tegelikult on abivajajaid tunduvalt rohkem. Ka sel aastal on koostööpartneriks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, kelle ülesandeks on jõuda peredeni, kus kasvab õnnetuse läbi liikumispuude saanud laps ning korraldada abi jõudmist nende lasteni.

Pöördume omakorda Teie poole palvega aidata infot viia sihtgrupini – usutavasti on omavalitsuste sotsiaaltöötajatel enam taustainfot põhjuste kohta, mis on lapsel tinginud liikumispuude.

Sihtgrupiks on kuni 16-aastased (kaasaarvatud) lapsed, kes on saanud õnnetuse tagajärjel liikumispuude. Õnnetus ei tähenda üksnes liiklusõnnetust vaid ka muud traumat (kukkumine, uppumine, olmetrauma jms) - oluliseks kriteeriumiks on sünnipäraselt terve laps, kellega on midagi saatuslikku juhtunud. Heategevusprojektiga liituda soovivad pered võtku kindlasti meiega ühendust e-aadressil elil@elil.ee, edastades oma kontaktandmed, lapse nime, vanuse ja ka lühikirjelduse, mis lapsega juhtus. Kui puudub meili saatmise võimalus, helistagu 6720223 või Evely 5019369 ja Auli 5293144

Lisast leiate taustainfot - korraldustiimi mõtteid korraldatavast üritusest ning eesti- ja venekeelse ankeedi, mille vanemad täidavad ja meile tagasi saadavad. Kui võimalik, siis palume sotsiaaltöötajatel ankeedi koos infoga saata lapsevanemale. Loodame Teie aktiivsele kaasabile, leidmaks sihtgruppi kuuluvaid abivajajaid. Kui te tunnete, et lapsevanem ei saa meiega ühenduse võtmisega hakkama, oleksime väga tänulikud, kui sotsiaaltöötaja teeks seda tema eest.

3. oktoober 2010

Kõik puudega inimesed endale abivahendeid ei saa

Artikkel pärineb invamess 2010 ajal antud selgitustest. Abivahendite müüki ja rentimist, laenutust doteeritakse Sotsiaalministeeriumi kaudu maavalitsustest. Teadagi on Tallinn suurlinn ja meil on selline kord, et kui abivahendid maksavad üle 25 tuhande krooni, siis peab pöörduma esmalt abivahendifirmasse ja seejärel vaatab hinnapakkumised üle sotsiaalameti komisjon. Eelistatud on tööealised inimesed ja lapsed. Erinevate abivahendifirmadega sõlmitakse lepingud teatud kroonide ulatuses. Kui see raha mingil müüjal (nt Invaru uudist http://www.invaru.ee/cms/uudised/36) otsa saab, siis nad müüvadki abivahendeid täishinnaga. Need jutud ja hinnad pole võetud laes, vaid need on inimeste tegelikud mured ja probleemid. Lugedes kommentaare selgub, et tehasest saab odavamalt. Ei tea kui palju on meie puuetega inimeste hulgas inimesi, kes ise välismaale oma ratastoolile tehasesse järele sõidavad. Mure on inimestel olemas ja nii elavadki inimesed vaesuses, sest paraku on ka sotsiaalosakondadel raha vähe ja seda omaoslaust ei maksta välja isegi taotluse puhul. Tean seda, sest veel eelmisel nädalal olin Mustamäe linnaosa sotsiaalkomisjonis ja seal oli taotlus ühelt suhteliselt noorelt nägemispuudega inimeselt. Abivahendina vajav lugemisteleviisor maksis 53 000 hinnapakkumise alusel, milles omaosalus oli kliendile 5300 krooni. Kuna puuetega inimestest töötab vaid ligikaudu 17%, siis praktiliselt pimedal meesterahval vajalikku raha võtta polnud. Ka sotsiaalosakonna komisjoni otsus oli eitav. Tõenäoliselt nüüd see inimene oma televiisorist unistama jääbki. Kui just ei tehta sarnaselt Tantsud tähtedega korjandust. Sarnaselt on otsas ka rehabilitatisooniteenuse rahad ja tingimused on väga kitsad loetud tundide ulatuses teenuste kasutamisel.

Artikli Kõik puudega inimesed endale abivahendeid ei saa tekst on saadaval lingilt http://www.tarbija24.ee/?id=320936
1.10.2010 17:14

Tallinna puuetega inimeste koja juhtide hinnangul on erivajadustega inimesed sageli nii vaesed, et neil pole raha abivahendite ostmiseks vajaliku omaosaluse tasumiseks.


Tallinna puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Tiiu Hermati sõnul on majanduslangus halvendanud ka erivajadustega inimeste toimetulekut ja neil ehk rohkemgi. Õnneks on enamik abivahendeid lülitatud riigi poolt kompenseeritavate nimekirja, samas ei kata riik sugugi kogu nende maksumust ja ette on antud ka piirmäärad, mille ulatuses raha kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatakse.

Eluliselt vajalikud abivahendid kompenseeritakse 90 protsendi ulatuses, osa on 25 ja osa 50 protsendi omaosalusega. Näiteks maksavad head kuuldeaparaadid kümneid tuhandeid, aga piirhind, mille piires riik nende ostu kompenseerib, on 3000 krooni. Samas tuleb vaegkuuljaid kogu aeg juurde.

Mis ratastoolidesse puutub, siis lihtsama kasutatud sõiduvahendi saab 20 000 krooni eest, uued maksavad kaks korda rohkem ja elektriliste hind ulatub üle 100 000 krooni. Nende maksumusest kompenseerib riik küll 90 protsenti, kuid paljudel pole ka seda kümmet protsenti kusagilt võtta.

Sotsiaaltöötaja Tiia Tiik ütles, et puuetega inimeste seas on vaesus väga suur. Ka ratastooli või käimisraami rentimine maksab 1500 kuni 2000 krooni kuus, aga puudetoetus on palju kordi väiksem, rääkis ta. Sageli on aga inimestel vaja korraga mitut abivahendit – kes vajab ratastooli, sellel on pahatihti ka erivoodit ja invatualetti tarvis. «Paljudel oleks ka ruume ümber kohandada tarvis, aga selleks polnud Tallinna linnal tänavu üldse raha ette nähtud,» ütles Tiik.

Puudega inimesed saavad toetust 200 kroonist keskmise puude puhul 840 kroonini raske puude korral. Sellest rahast tuleb aga kinni maksta ka transport, mähkmed, ravimid, eritoit ja veel palju muud vajalikku.

Sirje Niitra

Pühapäeval Kadriorus

Täna käisime Kadriorus jalutamas. Ilm oli mõnus ja loodus mitmevärviline. Tore oli jalutada ja puhata, sest invamess on läbi ja võtsime selise jorutamise päeva. Hommikul lugesin Minu Islandi raamatu lõpuni ja see meeldis mulle, eriti veel peale Norrareisi. Tahaks isegi sinna maale minna, näha vulkaanikraatreid, liustikke ja sinist laguuni ning delfiine ja vaalasid ja virmalisi. Põnev oli lugeda seda 2008. aasta finantskrahhi. Soravalt kirja pandud ja lhe lugeda. Vaatasime televiisorist Puutepunkti ja päris hea lõik oli meie kalapüügist kokku pandud. Minu sõnad olid vaid kala näkkamise puhul jess, jess, jess. Mõnus ealmus ja mida sa teed, kui elu pakub selliseid väljakutseid, et saab pilte teha ja kalapüüda ja kõhugi veel korralikult täis süüa oma püütud kala.

Kadriorus oleme käinud juba lapsepõlvest peale, siis kui Lasnamäel elasime. Siis õelastega ja hiljem oma lastega. Nüüd käivad oma lapsed sõpradega seal jalutamas ja meie omaette. Kaunis oli kunstimuseumi lilleaed, kus adnikud olid palju hoolt sinna sisse pannud, mida meie siis nautisime. Kevadeti on need lilletaimed väiksed aga nüüd koos looduslike pargipuude ja purskkaevuga andis imtleda. Päikesekiired piilusid puude vahelt ja süda rahul eriti veel peale Pirita Selverist toidukotiga koju sõitmisel päikeseloojangut ja klaassiledat merd imetledes.
Eestimaal on ikka väga mõnus elada, sest meil on 4 aastaaegu ja nendest igaühes on palju ilusat.

2. oktoober 2010

Tiia Tiik -TPIK nägu, ajakirjas Kojaline nr 4.2010

TPIK nägu TIIA TIIK– sündinud sotsiaaltöötajaks
Autor: LIISA RAUDSEPP

Sotsiaaltöötajaks nimetab Tiia end uhkusenoodiga hääles. Selleks on ka põhjust – lõpetas naine ju Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö eriala töötamise ja kahe lapse kasvatamise kõrvalt. 2004. aastal valiti Tiia isegi Aasta õppijaks Tallinnas. Tallinna Puuetega Inimeste Koja (TPIK) invataksoteenuse koordinaatori töö kõrvalt on ta pidevalt nõustanud kliente ka muudes
sotsiaalküsimustes. Seda muuseas nii hästi, et suust suhu leviv reklaam toob uusi kliente just nimelt sotsiaalnõustamisele.

„Ah Teie oletegi see Tiia Tiik! Räägitakse, et nii hea sotsiaaltöötaja...“ Sotsiaalvaldkonda on Tiia väga palju panustanud vabatahtlikuna– küll liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste kaardistajana, küll artikleid kirjutades ning probleemseid teemasid oma blogis kajastades,
küll igapäevast nõu andes. Samuti osaleb Tiia mitmete kodanikeühenduste töös, tegutseb Mustamäe halduskogus mitmete komisjonide liikmena ning kuulub arvukate organisatsioonide juhatustesse. Milline on olnud omal ajal peaaegu pimedaks tunnistatud naise teekond tänasesse õnnelikku ja tegusasse ellu? Teistmoodi algus Tiia ja tema kaksikõde sündisid enneaegselt, mistõttu jäi Tiiat eluks ajaks saatma nägemis- ning tema kaksikõde liikumispuue. Lasteaias nad ei käinud, mistõttu kooliminek mõjus šokeerivalt. „Kõik lapsed oskasid tantsida, laulda, käsitööd teha. Meie olime nagu hiired. Seisime sõna otseses mõttes klassi nurgas, enne kui hakkasime tasapisi teistega suhtlema,“ meenutab Tiia. Põhikooliaeg oli raske, ent seejärel suunati Tiia Tartu Emajõe Kooli, mis osutus hoopis positiivseks kogemuseks. „Keegi ei öelnud, et pime oled või, et tahad telekat lähedalt vaadata? See on ka puuetega inimeste ühingute roll, et inimesed näeksid teist samasugust. Mul oli nii huvitav vaadata, kuidas keegi teine kirjutab ka, nina vastu paberit,“ naerab Tiia.

Käänuline teekond TPIK-sse „Pärast keskkooli läksin palgaarvestajana tööle, seejärel raamatupidamiskursustele. Pärast 6-aastast lastega kodus viibimist hakkasin taas tööd otsima. Jõudsin olla rahvaloendaja, kassapidaja, karussellitädi Rocca al Mare Tivolis... 1998. a algas invatakso teenuse pakkumine TPIK-s, tarvis oli koordinaatorit ja 1999. aastal tulingi siia tööle,“ jutustab Tiia. „Alguses oli väga palju vaja õppida. Tollal oli teenuseid suhteliselt vähe, internet algeline. Otsida tuli artiklitest, ajakirjandusest, seadusi otsisime paberkandjal Riigi Teatajatest... Kui olin kolm aastat TPIK-s töötanud, läksin Mihkel Aitsami korraldatud tugiisiku koolitustele.
Sellest tekkis nii suur õpihimu, et astusin 2001. aastal Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Tahtsin asuda sotsiaaltööd õppima, aga jäin konkursil teisena joone alla. Õppisin siis kaks aastat sotsiaalhooldust ja pärast seda, aastatel 2003- 2007, sotsiaaltööd. TPIK-s olen ametlikult küll invataksoteenuse koordinaator, ent sisuliselt teen palju ka erialast tööd.

Suureks väljakutseks on sotsiaalnõustamine ESF projektis Tööotsija tööriistakast – abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale, kuhu kutsus mind Külli Urb. Kartsin, et tean puuetega laste valdkonnast liiga vähe. Minu tugevaks küljeks on pigem puuetega tööealised ja eakad inimesed. Tegin siis ise tublisti eeltööd, otsisin lisainfot, täiendasin teadmisi venekeelsest terminoloogiast.“

Kõige olulisemaks tunnustuseks peab Tiia klientide tagasisidet. „Leian, et klient peab tulema rõõmuga ja lahkuma ka väärikalt. Ta ei pea tundma, et temasse suhtutakse kui madalamasse inimesse. Mul on hea meel, kui suudan inimesele infot või julgustust pakkuda. Teen seda tööd rõõmuga ja see töö meeldib mulle. Hästi tore on, kui mõni klient tuleb ja ütleb: nii kiiresti läks, hästi hea teenindus oli. Mõni toob vahel šokolaadi või lilleõie. Mina ikka ütlen, et pole vaja, aga kui inimene tahab, ei saa ju inimest keelata.“ Tiial on hästi arenenud sotsiaalne õiglustunne, ta märkab probleeme ja detaile, mis võiksid olla teisiti, et inimeste elu paremaks teha. Nii ongi ta teinud arvukalt järelpärimisi ja ettepanekuid linnaosavalitsustele, halduskogu liikmetele, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusele jne. Samuti peab Tiia blogi, mida aeg-ajalt tsiteerivad nii ajakirjanikud kui üliõpilased. „Aga mulle ei meeldi, kui minu fotosid või tekste kasutatakse allikale viitamata,“ on Tiia õigusega nördinud.

Mu pere on mu kindlus
Kust ta selleks kõigeks energiat võtab, imestatakse õigusega. Et Tiiale on perekond väga tähtis, seda märkavad ka kolleegid. Vaatamata mitmesugustele keerulistele perioodidele minevikus on praegune pere tugev ja üksteist toetav. „Ma mõtlen ikka, et elu on mulle nii palju kinkinud. Mul on nii palju toredat– lapsed, suhtlusringkond, mees. Kui näiteks mõned kooliõed on juhtunud kuulma, et me Arkoga koos elame ja et ta on ratastoolis, siis ütlevad, et oi issand, sul on nii raske elu. Mina vastu, et mul pole elu sees nii head elu olnud kui praegu. Arko sõidab autoga, toob ja viib, mina aitan teda ainult trepist üles ja trepist alla. Tõepoolest, kui inimene ise on tasakaalukas, heasüdamlik ja heatahtlik, siis on kõik ju korras. Probleem oli hoopis siis, kui Arkol ei olnud autot– siis pidime peatustes passima niikaua, kuni tuli madalapõhjaline troll või buss. Või mõtlema, kas võtta takso või minna jala. Need olid palju suuremad probleemid.“ Oma ellusuhtumisega on Tiia eeskujuks teistelegi. „Lohutan alati puuetega inimesi ja ütlen, et mis te nutate – Eestis on peresid, kes elavad maapiirkondades 300- kroonise lapsetoetusega ära. Neil ei olegi muud sissetulekut. Teil on vähemasti mingi sissetulek. Tegelikult see ongi suhtumise küsimus. Mõtlen alati, et inimesed ei peaks mõtlema, mida nad ei saa, vaid mida nad saavad!“

TEISED TIIAST
Malle Ojamaa, Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti peaspetsialist:
Kui saaks välja anda tiitleid, siis annaks „Parim koostööpartner teenuse koordineerimise valdkonnas“. Tiia on inimene, kellega saab alati nõu pidada, kes mõtleb probleemile kaasa ja pakub lahendusi. Eriti oluline on, et tema pakutud lahendused on „kahe jalaga maas“. Tiia
väärtustab oma töös partnereid, olgu nad siis puudega inimesed, kes tulevad teenust taotlema, teenuseosutajad või linnaametnikud. Tiia on nõudlik ja korrektne, keeruliste olukordade lahendamisel oskab ta säilitada objektiivse hinnangu andja rolli. Tiia elab kaasa oma laste saavutustele, on siiralt õnnelik, kui nad on edukad. Pereelu on talle väga oluline. Koostöö Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga on olnud pikaajaline, olen Tiiat õppinud tundma ja näen teadmistehimulist ja tulevikku suunatud mõttelaadiga inimest. Mul on temaga koos turvaline
ja kindel tunne koos töötada. Soovin talle edu!

Rita Goruškina, Tallinna Invaspordiühingu juhatuse esinaine:
Tiia on super! Kolleegina tasakaalustab ta mind väga hästi: mina olen emotsionaalne, tema aga nagu „mõistuse hääl“. Tal on hea sotsiaalne närv, seda läheb klientidega suheldes hästi tarvis. Tiia on mulle palju abiks olnud.

Tiia Tiik – noppeid CV-st
Pere: vabaabielus Arko Vooluga, kaks poega
Huvid: linetants, lugemine, fotograafia, poliitika, sport
Blogi: http://tiiatiik.blogspot.com
Organisatsiooniline kuuluvus:
Mustamäe Linnaosa Halduskogu, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, keskkonna- ja revisjonikomisjon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna revisjonitoimkond
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Mustamäe osakonna juhatus
Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
Eesti Invaspordi Liidu revisjonikomisjon
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjon
Naiskogu Kadri Tallinna piirkonna juhatus
Tallinna Invaspordiühingu juhatus

Loe lisaks Kojaline 4' 2010

Täna on invamessi 2.päev


Tulge meile külla Endla 59.
Mind saate kohata Tallinna Puuetega Inimeste Koja lauas.
Eile käis palju külastajaid ja osalejaidki on üle 30.

Invamess 2010, 1.-2. oktoober
Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 1.- 2. oktoobril messi „Invamess 2010", mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Invamessil on võimalik tutvuda:
  • abivahendi- ja meditsiinifirmade toodetega,
  • rehabilitatsiooniasutuste teenustega,
  • õppimisvõimalustega,
  • puuetega inimeste ühingute tegevustega, jpm.


Messi käigus toimuvad erinevad töötoad:

  • tervislik toitumine
  • lapsehoiuteenus ja intervallhoid
  • universaalne disain
  • esmaabi
  • id-kaardi koolitus
  • digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele
  • kunstitegevus
Avatud on pimekohvik ja pimenäitus.

Külastajatel on võimalus saada sotsiaalnõustamist ja õigusnõustamist. Puuetega inimeste filmiprogramm. Võimalus mõõta vererõhku ja veresuhkrut. Lastevanemad saavad oma lapsed jätta lapsehoidu. Infolehe "Kojaline" Invamess 2010 erinumber.

Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59).
Mess on avatud 1. okt. kell 13-19 ning 2. okt. kell 11-16

Külastajatele on mess tasuta.

Messi ajakava:

Laupäev, 02.10.2010
11.00-16.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus)
11.00-16.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja)
11.00-16.00 Töötuba „Digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele“ (2. korrus, ruum 209)
11.00-16.00 Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine (2. korrus, ruum 203)
12.00-15.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201)
12.00-15.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202)
12.00-13.30 Töötuba „Esmaabi“ (viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209)
14.00-15.30 Töötuba „Tervislik toitumine“ (viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209)
15.30-16.00 Filmiprogramm: „Eric. Tule laps“ (2. korrus, ruum 209)

Messi plaan:
Tegevuskeskuse 1. korrus
Saal: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Klubiruum: kohvik
Fuajee: infolaud

Tegevuskeskuse 2. korrus
Koridor: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Ruum 201: Sotsiaalnõustamine
Ruum 202: Kunstitegevus
Ruum 203: Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine

Ruum 205: Lapsehoid

Ruum 206: Õigusnõustamine
Ruum 209: Töötoad: lapsehoiuteenus ja intervallhoid, universaalne disain, esmaabi, tervislik toitumine, filmiprogramm
Ruum 210: Id- kaardi koolitus, digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele

Hoovimaja
Pimekohvik ja pimenäitus

Invamess 2010 osalejate nimekiri:
Adeli Eesti OU
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
MTÜ Eesti Invaspordi Liit
MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Ortoosikeskuse OÜ
MTÜ Eesti Parkinsoniliit
MTÜ Eesti Psoriaasiliit
MTÜ Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing
Eesti Töötukassa
Empatrax OÜ
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
MTÜ Inkotuba
Invaru OÜ
MTÜ Jumalalaegas
MTÜ Kakora
Manual OÜ
MTÜ Merimetsa Tugikeskus
MTÜ Minu Tasakaal
Päevakeskus Käo
MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing
MTÜ Sclerosis Multiplex`i Tallinna Ühing
MTÜ Tallinna Invaspordiühing
MTÜ Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing
MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda
MTÜ Tallinna Reumaühendus
Taneva OÜ
Termaki Autopargi AS
Tervise Abi OÜ
MTÜ THINK Eesti

Koostööpartnerid
Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu

Lisainformatsioon ja kontaktid:
E-post: mess@tallinnakoda.ee
Tauno Asuja, tegevjuht, tel: 52 56 560, 655 4161
Evelin Müürel, projektijuht, tel: 52 25 959


1. päeva invamessi pildid
http://picasaweb.google.com/arko.vool/Invamess2010IPaev1102010#
http://picasaweb.google.com/arko.vool/Invamess2010IPaev1102010#