31. jaanuar 2010

Ütle, mis ma täna süüa teen?

Tuttav küsimus või mis? Käis selline teema pimedate foorumist läbi. Jagan omi muljeid. Tavaliselt on nii, et tahaks ikka ka teiste pereliikmete soovidele vastu tulla ja nende soove arvestada. On meil juu igaühel omad lemmikroad ja maitsed. Mulle meeldib küüslauk ja ingver, lastele see üldsegi ei meeldi aga 2 potiga ikka toitu ka ei viitsi teha.

Täna tahtsin katsetada oma uut Rimi kleepsude eest koju tassitud keeksivormi. Ostsin nädala sees valmis ka apelsinid. Kui täna siis kokkama asusin selgus, et apelsinid olid Rene kõhtu jalutanud. Poodi ka enam ei viitsinud minema hakkata. Lähtusin siis loominguliselt ja pani keeksitaigla alla maisihelbe puru ja sellele valasin peale koogisegu. Maitses hea.

Lapsed söövad praktiliselt kõike ja tahaks midagi uut ja huvitavat teha. Hea on küsida, et mida teised tahavad süüa, sest oma isude ja maitse järgi ma toitu valmistan. Mu ema oli väga hea restoranikokk ja tema valmistatud piduroogi kiitsid paljud inimesed. Esime asi, mida ema m ul valmistada lasi oli mannapuder, siis lisandus sibulapeki kaste ja palju muudki. Tõsisemalt hakkasin söögitegemist harrastama kui iseseisvalt elama hakkasin.

Nüüd saan kokkamisega suurepäraselt hakkama. Vahel lihtsalt on nii, et tulen töölt koju ja olen nii väsinud ja siis vaatan seda suurt segadust meie 5 ruutmeetrilises päkapiku köögis. Tegelikult unustasin kirjutada, et tegin täna hommikul makarone singi ja munaga, päris hea oli. Õhtuks tegin keeksi. Ma ei kurda, sest olen lastega pikalt (6 aastat) kodus olnud, siis kui nad olid väikesed. Ma olen oma eluga täiega rahul ja saame hakkama. Oma pisikesel juubelil ütlesin, et targalt elatud aastad.

30. jaanuar 2010

Mustamäe halduskogus 26.01.2010

Halduskogu päevakord oli järgmine:
Punkt 1. Informatsioon Munitsipaalpolitsei tööst Mustamäel.
Ettekandja: Munitsipaalpolitsei esindaja.
Punkt 2. Informatsioon kevadtöödest Mustamäe linnaosas.
Ettekandjad: linnaosa valitsuse esindaja.
Punkt 3. Mustamäe LOV eelarve.
Ettekandja: ressursijuht Anne Baumeister
Punkt 4. Raha eraldamine reservfondist.
Ettekandja: ressursijuht Anne Baumeister.
Punkt 5. Muud küsimused.


Kuna Gerd Tarand on nii hästi asjaga kursis, siis panen siia tema blogist jutu munitsipaalpolitseist, koos lingiga.
Millega see MUPO siis õigupoolest tegeleb…

Teisipäeval toimunud Mustamäe halduskogu istungil andis lühikese ülevaate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusest ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov. Peale halduskogu koosolekut palusin tal mõningaid numbreid täpsustada. Kuna talle jäi aga enda sõnul halduskogu koosolekust mulje, et inimestel ei ole mingisugust ettekujutust, kuidas või mida munitsipaalpolitsei teeb, siis tegi ta vastuseks üsna põhjaliku ülevaate.

Mis seal ikka imestada – millist muljet sa veel eeldad kui Isamaa- ja Res Publica Liitu esindav Anneli Entson palub juba ameti struktuuri tutvustades aeglasemalt rääkida. MUPO veebileht võiks enne sellise teema käsitlemist ikka soovitusliku lugemise hulgas olla. Mina olen varem möödaminnes munitsipaalpolitseist kirjutanud ka siin.

Kõik järgnev on aga ilma minu kommentaarideta ning Kalmer Filatovi poolt kirja pandud. Minul jääb ainult üle teda tänada. MUPO 2009. aasta rikkumiste statistika Mustamäel, panen kirja järgmisesse postitusse, paari tunni pärast.

Munitsipaalpolitsei korrakaitseüksust juhib ameti juhataja, kelle alluvuses on kaks ameti juhataja asetäitjat. Asetäitjad juhivad ja koordineerivad ametis olevate osakondade tööd. Teenindava personali hulgas on esiteks üks juhi abi, kelle ülesandeks on ameti dokumendiregistri Postipoiss haldamine, avalduste ja vastuste registreerimine jm. Teiseks on teenindava personali hulgas üks peaökonomist ja üks vanemspetsialist, kelle ülesandeks on ameti finantsarvestus. Kolmandaks on ametis kaks juristi, kelle kohustuseks on kaitsta kohtus munitsipaalpolitsei poolt tehtud väärteomenetluse otsuseid ja lahendada teisi juriidilisi küsimusi, mis tekivad ameti tööga seoses ning kaks haldusspetsialisti, kelle kohustuseks on tagada korrakaitseüksuse sujuv töö kõikvõimalike töövahenditega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on korrapidamise sektor ja kuus osakonda:

Korrapidamise sektor – allub vahetult ameti juhatajale ning sektoris on ametis 5 vaneminspektorit, kes töötavad ööpäevaringselt vahetustega. Korrapidamise vaneminspektorid võtavad vastu avaldusi (telefoni teel) ja suunavad operatiivselt sündmuskohale patrulli, vastavad telefoni teel linnakodanike küsimustele ning vastutavad telefoni teel laekunud informatsiooni kontrollimise eest.

Registriosakond – haldab väärtegude registrit ja tegeleb väärtegude registreerimisega ning kogub ja analüüsib väärteomenetluse alast statistikat jne. Osakonnas on 10 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle alluvuses on üks IT vanemspetsialist, kes tegeleb kogu ameti IT alaste küsimustega ning kelle kohustuseks on tagada kogu ameti arvutivõrgu laitmatu töö ning üks arhivaar, kes korraldab kogu ameti dokumentatsiooni arhiveerimist. Viis vanemspetsialisti ja kaks spetsialisti registreerivad väärtegude registrisse andmeid väärtegude kohta ning kontrollivad väärtegude registri andmeid.

Patrulliosakond – teenindab operatiivselt telefoni teel saabunud avaldusi ning vastavalt välja töötatud patrulli maršruutidele teostavad järelevalvet munitsipaalpolitsei pädevusse antud õigusrikkumiste osas. Osakonnas on kokku 26 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja (üks) ning peainspektori (üks) kohustuseks on taksokontrolli teostamise organiseerimine. 10 vaneminspektorit ja 14 inspektorit käivad tööl vahetustega. Ööpäevane patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) ja taksokontrolli patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) töötavad ööpäevaringselt vahetustega ning ametnikud vahetuvad iga 12 tunni tagant. Taksokontrolli patrull tegeleb põhiliselt taksode kontrollimisega ja väärtegude tuvastamisel viiakse läbi väärteomenetlused. Tavaline patrull kontrollib kõiki korrapidajale telefoni teel laekunud avaldusi ja teostab järelevalvet välja töötatud maršruutidel kõikide muude munitsipaalpolitsei pädevusse kuuluvate rikkumiste osas. Väärtegude avastamisel alustavad ametnikud väärteomenetlusi ning vormistavad esialgsed menetlustoimingud. Alustatud väärteomenetlused antakse üle menetlusosakonna ametnikele. Kui rikkuja tabatakse otse sündmuskohal, siis viiakse menetlus patrulliametnike poolt lõpule. Enamus patrullis töötavatest ametnikest omab liikluse reguleerimise väljaõpet ning vajadusel, nt suurte ummikute puhul, tuleb neil tagada linnas sujuv liiklus.

Menetlusosakond – tegeleb järelevalve teostamisega ja väärtegude menetlemisega. Osakonnas on 29 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). Osakonnas on 8 tugipunkti s.o igas linnaosas üks tugipunkt. Kokku on 8 peainspektorit, 11 vaneminspektorit ja 8 inspektorit. Nimetatud ametnikud on jagatud tugipunktidesse ning igas tugipunktis on vastavalt töökoormusele 2- 6 ametnikku. Tugipunkti igapäevast tööd korraldab peainspektor. Iga tugipunkti kasutuses on sõiduk ning tugipunkti ametnikud teostavad iga päev oma piirkonnas järelevalvet ja rikkumiste tuvastamisel menetlevad väärtegusid lõpuni (koguvad tõendeid, teostavad menetlustoiminguid jne). Samuti viivad nad lõpule patrulli poolt alustatud väärteomenetlused ning kontrollivad munitsipaalpolitsei dokumendiregistris registreeritud avaldusi ning vastavad nendele avaldustele. Menetlusosakonna ametnikud osalevad vajadusel avaliku korra tagamisel ka väljaspool töö aega (nt laulu- ja tantsupidu, õllesummer, esimese septembri üritused jm) ning osa ametnikest on saanud liikluse reguleerimise väljaõppe ning vajadusel kaasatakse neid koos patrulliosakonna ametnikega liikluse reguleerimisel. Menetlusosakond tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (rikkumised on kirjas Tallinna linna heakorra eeskirjas ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjas), liiklusseaduse (rikkumised on kirjas liikluseeskirja 13. peatükis), jäätmeseaduse (rikkumised on kirjas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas), kaubandustegevuse seaduse, tubakaseadus, alkoholiseaduse, karistusseadustiku (§ 262) paragrahvide osas, mis on pandud riigi poolt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti on menetlusosakonna ametnikel kohustus menetleda väärtegusid pakendiseaduse teatud paragrahvide osas, kuid seda ainult siis, kui laekub vastav väärteoteade. Järelevalve teostamise õigust pakendiseaduse üle munitsipaalpolitseil ei ole.

Kontrolliosakond – tegeleb piletite kontrollimisega ühistranspordis (Ühistranspordiseadus). Osakonnas on 42 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). 5 vaneminspektorit ja 36 inspektorit töötavad graafiku alusel. Üks grupp töötab alates kella 07.00st kuni kella 19.00ni ja kaks gruppi töötavad Iga vahetuse ajal on tööl kolm kuueliikmelist ekipaaži, kelle kasutuses on tööks vajalik buss. Eelnevalt välja töötatud maršruutide järgi, mida pidevalt muudetakse, kontrollivad need ametnikud ühistranspordis reisijate sõidupileteid ning rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlusi ning teostatakse esialgsed menetlustoimingud. Kui rikkujad on kiirmenetlusega nõus, siis viiakse menetlused kohe ka lõpule. Juhul, kui asjaolud ei ole selged, siis teostatakse esialgsed menetlustoimingud ning koostatakse väärteoprotokollid ja need materjalid antakse üle ametnikele .., kes viivad väärteomenetlused kontoris lõpule (hindavad kogutud tõendeid, koguvad vajadusel tõendeid juurde ning koostavad üldmenetluse otsuse ja tagavad selle, et otsused oleksid seaduses ettenähtud ajal menetlusalustele isikutele kättesaadavad). Kuna tegemist on väga levinud rikkumisega, siis tegelevad selle osakonna ametnikud ainult nimetatud rikkumiste avastamisega.

Parkimiskontrolli osakond – tegeleb valesti pargitud sõidukitega ja nimelt ainult nendega, mida võib seadusest tulenevalt teisaldada. Selliste sõidukitega, mis lihtsalt on valesti pargitud ning mille äravedamiseks puudub seaduslik alus, tegeleb menetlusosakond. Sõidukite äraveo puhul toimetatakse sõiduk parklasse ning parkimiskontrolli ametnikud vormistavad seal kohapeal väärteoasja materjalid ning teevad otsuse. Osakonnas on kokku 16 ametnikku, osakonda juhib osakonna juhataja (üks), 10 kontrolöri ja 5 inspektorit töötavad parklas vahetustega ning nende põhiliseks ülesandeks on parkimise järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Kuna antud juhul tuleb sõidukile järgi isik, kes on sõiduki valesti parkinud, siis on need väärteomenetlused võimalik kiiresti kiirmenetluse korras lõpule viia. Antud juhul on samuti tegemist levinud rikkumisega ning nagu eelpool juba öeldud on võimalik need menetlused kiiresti lõpule viia, siis tegelevad nimetatud ametnikud kitsalt ainult valesti pargitud sõidukitega, mille äravedamiseks on seaduslik alus. Nimetatud ametnikud töötavad samuti vahetustega. Päevasel ajal s.o 08.00st kuni 20.00ni on tööl 7 ametnikku ja kella 20.00st kuni kella 08.00ni on tööl kaks ametnikku.

Kooli- ja sisevalve osakond – nimetatud osakond loodi alles selle aasta algusest. Osakonnas on 18 ametikohta. Osakonda juhib peainspektor (üks). Osakonnas on 2 vaneminspektorit ja 15 inspektorit. Sisevalves töötab 11 ametnikku, kes valvavad nelja linna objekti (Tallinna Linnavalitsuse 2 maja s.o Vabaduse väljak 7 ja 10, Tallinna Volikogu ja Kristiine Linnaosa Valitsus). 6 ametnikku hakkavad järelevalvet teostama Tallinna koolide ümbruses . Nimetatud ametnike tööülesandeks on koolide ümbruses avaliku korra tagamisel osalemine ja avaliku korra rikkumiste tuvastamisel väärtegude menetlemine. Samuti on nimetatud ametnike ülesandeks koolide ümbruses tubaka- ja alkoholiseaduse üle järelevalve teostamine ning heakorra eeskirja § 13 lg 1 ettenähtud rikkumiste ärahoidmine ja väärtegude avastamisel väärteomenetluste läbiviimine.

Tallinna libedad teed...


Käisime täna koolide ja noortekeskuste ligipääsetavuse kaardistamise projekti viimaseid sabasid üle tegemas ja pilte täpsustamas. Ilm oli mõnus aga lumine ja libe.

Linnas oli libedaid lõike ja Järvevana teel oli päris libe parempoolne rada. Seal oli üks naisterahvas oma autogi üle valli tee veerele katuse peale keeranud. Teisaldusauto ja väikebuss üritasid, teda välja tõmmata. Ka Laagna tee oli keskpäeval libe nagu klaas. Liinibussil oli probleeme, et peatuses pidama saada. Olgem siis ettevaatlikud ja valige ohutu sõidukiirus.

Loe lisaks:
Teedel võib kõikjal olla libedaid lõike

Projektist lühidalt. Olukord liikumispuudega inimeste haridusasutustesse pääsemisel tundub endiselt kehv, sest enamus koolimajasid on vanad ja treppidega. Uuemad on ligipääsetavad, kuid enamus osaliselt, sest kui õpilane tahab kooli minna, siis on ta paraku katsumuse ees. Kodukoha kool peaks olema õpilastele esmane valik. Kui võtan näitena oma kodukoha, siis lähim Arte Gümnaasium on ligipääsmatu. Samas on korda tehtud näiteks 32. Keskkool. Pääseb mööda kaldteed kooli sisse. Siis võivad tulla raskused, et saada garderoobi, koolisööklasse, aulasse või ujulasse. Kajuks on koole, kuhu pääseb vaid 1. korrusele, siis algav trepid ja seal see ligipääsetavus lõppebki. Noortekeskused on vaid paaril juhul ligipääsetavad, kuid üle pooltes on takistused sisse pääsemisel. Arenguruumi on ka töötajate suhtumises puuetega inimeste organisatsioonide inimestesse. Suhtumine oli nii mitmeski koolis kui noortekeskuses vastik ja tekitas meis ebameeldivust. Koolides nõuti meilt ka peale tutvustamist ja projekti tutvustuslehe andmist kas töötõendit või saadeti Kinnisvara arendajate poole. Tundub, et meie koolid on nii kinnised asutused, kus infolauatöötajatel ja umbkeelsetel valvuritel puudub suhtlemisoskus ja kartus koolihoonesse sisse laskmisel. Tegelikkuses on haridusasutused samasugused linnaasutused nagu linnaosa valitsus või linnavalitsus. Töötavad juu linnaametnikud ja õpetajad ja koolipersonal ikka inimeste huvides.

Tiia Tiiki vastus üliõpilasele liikumisvõimalustest Tallinnas, talvisel ajal.

Kes ise agar küsima, sellele jaoks leian ikka aega, et vastata. Selleks ma blogit peangi, et kogemusi vahetada ja infot jagada. Loodan, et ta selle koolitöö-uurimuse valmis sai ning panen lugemiseks siiagi. Kirjutab Tallinna Pedagoogilise Seminari tudeng ja tal oli vaja teha analüüs ratastooli teekond. Sellega seoses tekkis paar küsimust, millele ise ei osanud vastust anda. Leidsin internetist Teie blogi ja seda lugedes sain mõned vastused enda küsimustele. Kuid paar konkreetsemat küsimust tekkis mul veel. Kas te oskate ja oleksite nõus nendele vastama? ikka nõus.

Küsiks siis, et mis on need probleemsed kohad Tallinna kesklinnas, et kus konkreetselt on liikumispuudega inimestele vähe mõeldud? kus neid pole, sõltub selle kuhu minna ja kuidas sinna saab (trammi ja kõrgete bussidega on raske liikuda, vajalik madalate bussidele kaasa võtta abistaja, raamatukogusse saaiseks vaja kutsuda nt Estoonia pst-l inimene, kes uksi avab jne)

Ja kas sellise lumega on võimalik liikuda Tallinna kesklinna tänavatel? (arvestades, et osad rajad on suhteliselt kitsad, et kas on kinnijäämise/kukkumise oht) praktiliselt ei ole võimalik, sest ratastooli rattad vajuvad lumest läbi või jäävad kinni ja inimene võib ratastoolist välja kukkuda, kitsastest kohtadest läbi ei pääse jmt.

Kas Tallinna linn teeb või toetab kuidagi, et sellise lumega ratastooliga liiklejad saaksid oma igapäeva toimetused ja käigud tehtud? Infot saad ka meie kodulehelt www.tallinnakoda.ee

Nii kiire on, et pole mahti olnud vastata aga teen seda siiski. Olen ise ka TPSis õppinud ja seda tööd teinud. Kirjutan sulle kirja sisse vastused. Kõige pealt mõtle välja, kuhu ratastoolis inimene minna tahab. Näiteks kodust poodi või kodust arsti juurde või päevakeskusesse. Seejärel on vaja mõelda kuidas ratastooliga toast õue saa? kas on vaja abistajat või Tallinn pakub ka invatakso või ratastooli invabussi teenust. Siis mõtle kuidas liikuda saab tänavatel - kui on lumi, siis on ksi pea võimatu liikuda, isegi autoni või autoga sõites invaparkimiskohtadele või parkimiskohtadele on raske pääseda. Üldiselt on nii, et kesklinnas on viimaste aastatega oluliselt paremaks läinud. Nt pangad, Viru keskus, Tallinna Kaubamaja, Splaris, Coca Cola Plaza on need kuhu pääseb. Aga vanalinnas ja väiksematesse poodidesse, vanadesse majadesse on raske kui mitte võimatu sisse pääseda. Kõnnitee servad on üldiselt ehitatud madalaks. Panen sulle lisasse ka oma uuriuse 2009 ja tööversiooni Tallinna teenustest, mis ei läinud raha puudusel jmt probleemide tõttu trükki. Ka hambaarst ja inkotuba.

Tallinnas on lisaks invatakso teenusele ka isiklik abistaja teenus, koduhooldus jmt. Aga kõik saab alguse inimesest, kui oled hea suhtleja ja sul on toetav pere ja sõbrad, siis nende abile tasub loota. Ka mõni kooliõde või vabatahtlik saab abiks olla. Puuetega inimeste ühingud, kojad ja liidud on need MTÜ-d, kus osaleda, nõu küsida või huvitavalt aega veeta. Vt Tiia Järvpõllu blogi

28. jaanuar 2010

Andres Eylandt´i matuse pildid

Eile paistis ilus päike ja külma oli Tallinnas -27 C. Kurb aga pidulik.
Sõpradele piltide link siit

http://arko.planet.ee/pilte_2010/

Rongaisad peagi häbiposti!

Tänases Õhtulehes jälle see sotsiaalne teema alimentide-elatisraha maksmise kohta. Olles isegi selle teemaga aastaid tegelenud leian, et nende lapse mittekasvatavate ja ka raha maksmisest kõrvale hoidjatega peavad kohtutäiturid rohkem tegelema. Omal ajal suhtlesin kohtutäituriga sageli ja tekkis mulgi küsimus, et kui inimene väidab, et on töötu, kuid tema lai elu ja tööotsad piiri taga, siis saaks Eesti riik midagi ette võtta. Ja võttiski, muudeti seadust, mille alusel saab politsei kaudu nõuda kriminaalasja algatamist. Kui muu ei aitanud, tegin seda minagi. Aega läks ligi 2 aastat aga suure võidu ma sain ja sellest ajast peale oli 6 kuud tingimisi piisabvalt suur ja raske kohtuotsus, mis sundis isa pingutama, et oma 2 lapsele see 1500 krooni tasuda. Kahjuks on vildakas see, et kui isa kulutab lastele elatisraha ja maksab emale, laste ülalpidamiseks, siis on see äkki ema tulu ja nii maksan igal aastal tulumaksu laste nn söögiraha pealt.

Paraku ei räägita sellest üldse, et maksmata alimentide võlg ei aegu ja seda 109 000 krooni saab meiegi lapsevanem maksta veel aastaid. Nüüd juba saab märtsis vanem poeg 18 ja siis saab järgi nende aastate isalt saamata raha.

Uudis ise selline:
Varsti rongavanemad kõik avalikult internetis näha! http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=364340

Alimentide maksmisest kõrvale hiilinutel pole enam pääsu, sest justiitsministeerium lõi avaliku veebilehe nende emade-isade kohta, kes on seni keeldunud elatusraha maksmast."Kus ma elanud olen, et ma sellest võimalusest midagi ei tea," üllatus Tallinnas elav üksikema Katrin Sibul, kui võlgnike nimekirjast kuulis. Üksi kaheksa-aastast tütart kasvatav Sibul peab võimalust tänuväärseks ning ütles, et laseb kohtutäituril ka oma lapse isa nime, kes lapsele võlgu üle 100 000 krooni, sinna üles riputada, vahendab Postimees.

"Jõuab endale osta üle kahemiljonilise maja, aga lapsele raha maksta ei jõua," kurvastas Sibul. Ta lisas, et kindlasti aitab avalik nimekiri paljudel lapsevanematel alimentide eest võlgu jäädud raha kätte saada. Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul ongi üks nimekirja ülesriputamise eesmärke, et see motiveeriks inimesi oma võlga tasuma.

Praegu on kohtutäituritel käsil üle 4700 juhtumi, kus isa või ema ei maksa teisele vanemale lapse eest elatusraha. Lastele võlgu jäädud raha on kokku üle 43 miljoni krooni.

27. jaanuar 2010

Minu artikkel Kuukiires 1. 2010

Siin see on:

Üldkoosolek pimedate ühingus

Kirjutanud: Tiia Tiik

Reedel, 11. detsembril 2009. aastal toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingus üldkoosolek. Ühingu rohkem kui 542 liikmest oli kohal alla 40 inimese.
Päevakorras oli:
1. PPÜ 2010. aasta tegevuskava kinnitamine
2. 2010. aasta eelarve kinnitamine
3. PPÜ revisjonikomisjoni liikmete valimine kuni 2010. aasta ühingu juhatuse volituste lõppemiseni ja korraliste valimisteni.

Koosolekut juhatama hääletati Priit Kasepalu, protokollijaks valiti üksmeelselt Ulrika Tint. Häältelugejaks valiti toetajaliige Anne-Mall Kroon.

Esimese päevakorra punktina luges Ulrika Tint ette Põhja- Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2010. Peale ärakuulamist ning arutelu, otsustas üldkoosolek selle kinnitada.
Toimetuse märkus: Ühingu 2010. aasta tegevuskava on loetav käesolevas infolehes eraldi artiklina.

Teise päevakorra punktina kandis Ulrika Tint ette 2010. aasta prognoositava eelarve.
Toimetuse märkus: Ühingu 2010. aasta eelarve on loetav käesolevas infolehes eraldi artiklina.

Eelarvesse sai Tiia Tiiki ettepanekul lisatud ühingu planeeritud tegevuste elluviimiseks projektide rahastamine 50-tuhande krooni ulatuses tuludesse ja kuna tegemist on projektidel sihtfinantseerimisega, siis sama summa (50 000 krooni) kanti kulude poolele ka juurde. Selle ettepanekuga ei olnud nõus 4 liiget. Kuna ettepaneku poolt hääletajaid oli aga enamuses, siis võeti muudatusettepanek arvesse.

Üles kerkis küsimus Viktor Paringult, et miks tasuvad ühingu liikmemaksu nii vähesed inimesed. Järgmise aasta eelarvesse on koos sisseastumistasudega planeeritud selleks viis tuhat krooni. Kui ühingu 542 liiget tasuksid kõik liikmemaksu, siis teeks see tuluna 27-tuhat krooni.
Eduard Borissenko vastas, et vastavalt põhikirjale saab need liikmed, kes 2 aastat järjest pole liikmemaksu maksnud, ühingust välja arvata. Mõned liikmed on veteranidena liikmemaksust vabastatud. Neile, kes liikmemaksu ei tasu, ei saa ühing ka koosolekukutsega kirja saata.
Peale arutelu ning lisaettepanekute sisseviimist otsustas üldkoosolek eelarve kinnitada.

Kolmanda päevakorrapunkti juures selgitas Eduard Borissenko esmalt revisjonikomisjoni valimise vajalikkust. Kuna ühingul on raha vähe ja 1. jaanuarist lahkub majast Tondi 8A suurim rentnik juuksurite erakool, siis pole mõtet audiitorile suuri summasid maksta. Järgnevalt seati üles revisjonikomisjoni kandidaadid ning Eduard Borissenko palus liikmekandidaatidel ennast lühidalt tutvustada. Kõik kolm kandidaati on PPÜ liikmed ja kahel ka pikemaajaline raamatupidamise ja revisjonikomisjoni töökogemus. Seejärel otsustati valida 3-liikmeline revisjonikomisjon koosseisus: Tiia Tiik, Saima Murr ja Ahti Tomp.
Sellega olid päevakorrapunktid käsitletud.

Peale nii öelda ametliku osa lõppu andis Eesti Pimedate Liidu esindaja Anne-Mall Kroon Talvi Viinapuule üle aukirja ning kommikarbi. Talvi osales edukalt Euroopa Liidu punktkirjaesseede konkursil.

Järgnevalt teatas Eduard Borissenko, et ühingu kauaaegne liige ning spordi- ja kultuuritegevuse eestvedaja Heidi Nugis läheb alates 2010. aasta algusest pensionile. Heidi Nugis on töötanud pimedate kombinaadis ja ühingus 1963. aastast.

Invataksoteenuse koordinaator Tiia Tiik soovis rääkida taksojuhtide koolitamisest. Tallinna Puuetega Inimeste Koda on kahe aasta jooksul viinud läbi 10 koolitust taksojuhtidele, lisaks koolitati Kultuuripealinn 2011. aasta vabatahtlikke ja Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse õpilastega koostöös Tallinna Autobussikoondise bussijuhte ja reisisaatjaid. Viisakas ja teadlik suhtlemine klientide ja taksojuhtide vahel on hea kliendikultuuri aluseks. Samuti on vajalik õpetada dispetšereid suhtlema erinevate puudeliikidega inimestega. Kõik me tahame saada head teenindust ning selles on ka meiepoolsel viisakal käitumisel suur roll.

Pime ühingu liige Aare Karu oli üldkoosolekule tulnud koos oma juhtkoeraga. Härra avaldas pahameelt, et midagi huvitavat ühingus ei toimu. Mida täpsemalt ta soovis, seda ta kohalviibijatele ei selgitanud. Tõusis kohe koosoleku alguses püsti ja lahkus koos oma noore juhtkoeraga protestiks koosolekult. Kui nad jõudsid saaliukse kõrval oleva riidenagi juurde, sisenesid inimesed koosolekule. Koer seisatas koos peremehega, kes hoidis teda kinni jalutusrihmast mitte rakmetest ja ootas. Hetke pärast pistis juhtkoer koonu põrandal oleva koti luku vahelt sisse ja tõstis välja kilekoti, nagu mulle esialgselt tundus, lõunasöögiks mõeldud võileibadega. Peremees ei kuulnud midagi. Jõudsin veel tagant kolmanda rea keskmiselt istekohalt hüüda, et koeral on kilekott suus, kuid peremees ei kuulnud ning jätkas teekonda koos koeraga välisukse suunas. Koer neelatas paar korda ja tema kõhtu kadus kilekott koos toiduga. Saali jäi õhku rippuma vorstilõhn. Hiljem selgus, et arvatavate võileibade asemel oli koera kõhtu kadunud 650 grammine poolsuitsuvorsti kang. Mul on kahju, kui tark ja noor juhtkoer inimeste mõtlematu käitumise puhul haigestub või sureb. Kui koeraomanik ei tea, mida koer sööb, siis ta ei oska kahtlustadagi. Juhtkoerte koolitaja peaks siiski rääkima koerakasutajaga, sest koerakasutaja vastutab oma koera söötmise, kommete ja tervise eest. Veterinaarabi on kallis, samuti ravimid. Pigem ennetada, kui koera tervisega riskida, sest seda nägid televiisorist kõik, et koera võõrad inimesed söödavad. Kohal olnud pimedatest ja eakamatest vaegnägijatest ei märganud seda vahejuhtumit keegi.

Kurb on see, et kui koer samamoodi kauplustes käitub, siis võib tulevikus üles kerkida probleem, kus teisigi koolitatud juhtkoeri pimedatega poodidesse ei lubata. Tõepoolest on paha mõeldagi kui labradori tõugu juhtkoer oma ilase koonuga toidukaupu nuusutab. Õiged juhtkoerad nii ei tee. Rääkisin ka juhtunust Maarjale, kellel ka koer kaasas oli. Tegelikkuses võib selline üleannetu temp koera tervisele halvasti mõjuda ja koer haigeks jääda. Pärast oli kott kadunud ja keegi sellega teele asunud.

23. jaanuar 2010

Külmapühad kodus




Külm on. Eile õhtul tõrkus isegi meie tubli Opel aga läks käima. Peale Marientali Selveri invaparkimiskohale ebaõnnestunud parkimisel läksime poodi süüa ostma.
Ebaõnnestumises polnud süüd mitte Arkol, vaid lumekoristamisel. On lihtne lükata lumi parklast ära ja loomulikult nii nagu varematelgi aastatel seda nähtud on. Invakohad on kas pooleldi või täielikult kaetud lumehunnikutega. Nuta või naera aga poodi oli vaja minna. Parkisime, siis mujale lootuses, et ostlemise ajal keegi meid kinni ei pargiks.

Küsite, et milleks invaparkimiskohti üldse vaja on? Milles peitub see erilisus, et tava kohtadele ei sobi parkida. Esmalt selles, et kui juht on ratastoolis, siis peab tal olema nii palju ruumi, et auto kõrvale ratastool paigutada ja siis ümber istuda. Tundub loogiline aga kes ei tea, see selle peale ei tule.

Teiseks probleemiks on lumi, kõnnitee kõrged servad, sest kõik mis jääb üle 2,5 cm on juba raske ilma kõrvalabita ületada. Saab aga võib ka selili kukkuda. Üks Tallinna Pedagoogilise Seminari tuteng saatis mulle peale blogiga tutvumist küsimuse, et kuidas talvel saab liikuda ratastooliga lumes. Vastasin ausalt, et ega hästi ei saagi. Olen isegi mässanud kuhjas poekäruga ja no ei saa mööda lund selle manööverdamisega hakkama ja kui mul on selline kiiks, et viin alati poekäru poodi sisse tagasi, siis lume ja madala servaga ei taha need Rimi, Selveri ega Prisma kärud üldse edasi veereda. Arvan, et nüüd mõistate, kui tähtis on talvine teehooldus ja lumekoristus või selle lihtsalt lükkamine parkla servadesse.

Poest ostisme söögi ja joogid kaasa ning otsustasme täna pidada külmapühi ja lihtsalt nokitseda kodus. Panna raadio ja soolalamp tööle. Lihtsalt olla kahekesi koos. Lapsed on küla peal ja nii tore on. Õhtuks teeme ahjukana ja kartuleid nämm. Tahakski midagi sooja juua. Kapis ongi veel jõuluteed olemas, see aitab pisikese köha ja nohu vastu tõhusalt. Lumi on ilus ja päikest oli hommikul ka läbi akna tore vaadata.

22. jaanuar 2010

Täna olen mina kurb...

Lihtsalt kurb ja mõtlen... Mälestused jäävad ka siis, kui sind enam ei ole.

Pühendatud sõber Andres Eylandtile, 02.02.1970 - 22.01.2010

Sõbrad on nagu tähed,
me ei näe neid
aga nad on alati olemas.

See oli mu moto, mille sõber vettehüppajale peale 6 aasta tagust tuttavaks saamist saatsin SMSiga. Tutvusime hakkasime suhtlema ja nii meie tutvus kirjavahetusena edasi arenes, tingimuseks, et me ei kohtu kunagi. Aga ära iial ütle iial. Panime nalajatamisi endile nimed, mina talle Muki ja tema mulle Kiizu. Ja nii tore oli kui helistasid ja teisel pool telefoni toru teatas vapper hääl: Tsau kiisu. Nii tundus see nii iseenesest mõistetavana ja aatast aastasse. Eelmisel nädalal kui helistajaks oli Arko, kes helistas minu telefonilt ja vastajaks reibas: Tere kiisu. Naljakas aga Arko polnud see kiisu. Suhtesime ja ka Arko sai Andresega sõbraks. Aeg lendas. Sel nädala helistas Ülle ja rääkis, et Andresel on kopsupõletik ja on Pärnu haiglas.


Esimene kohtumine silmast silma oli meil detsembris 2005. Leppisime pimekohtuinguks kokku Kristiine keskuse. Nägin teda kaugelt 2.korrusel kaldtee peal. Astusin ligi, see oli kohtumne päeval - 5.12.2005. Kinkisin sõbrale lumepalli-küünla ja tema jäigi uskuma, et see on lumepall. Täiega suur üllatus. Läksime minu töö juurde. Eelnevalt olin käinud maha tee Endla 45 (Kristiine Keskus) - Endla 59 (Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus) ja veendunud, et seda teed saab läbida elektrillises ratastoolis. Pärast viis Andres mind oma saatjana Ruslana kontserdile, kes oli selle aasta Eurovisooni võitja, Saku Suurhalli. See oli parimaid hetki minu elus, õnneks on neid palju. Pidu!

Pärast jätkusid kohtumised, ka siis kui Pärnus oli üleujutused ja talle koju -Tammiste hooldekodusse - külla läksin. Minu sotsiaaltöö eakate praktikabaasiks 2,5 nädalaks oli ka see Pärnu linna hooldekodu. Olen iseloomult maksimalist ja optimist. Tahtsin saada kogemusi ja õppida juurde midagi uut, olla toeks 34aastasele sõbrale vanadekodus. Õppisingi ja veendusin, et Eestis puuduvad seni majad ja võimaused, sest noortele on kuni täisealiseks saamiseni lastekodud ja järgmine etapp on eakatekodu. Soomes ja mujal maailmas on igas vanuses erinevad asutused. Noortel noortekodu koos avalike teenustega, et iseseisvuda ja oma ellu astuda. Meil on see vanematekodu või siis pigem kukkumine vanadekodusse.

Peale seda suhtlesime ikka edasi, küll jõuga ja nõuga. Olime teineteisele toeks ja tõelised sõbrad. Kui Andresel olid kehvemad ajad, siis ikka aitasin teda, ka plastikakirurgia kliinikusse opetarsioonidele saamisel, käisin tal külas, ka intensiivis ja "mängisin" tema nn õde. Hiljem hellitas tema mind ikka poliitik-sotsiaalministri- tiitliga ja küsis nõu, infot, telekava ja jagas omi lennukaid mõtteid, uusi projektiideid ja mõtteid.

Saatsin reisil käies talle postkaarte, sest see valm stas talle suurt rõõmu. Viimati pool ulaakate naistepiltidena Hispaania reisilt Barcelonast. Jõludeks kandsin mina talle "jõuluvorsti" kingiraha.

Andresel oli palju sõpru, ma tundsin neist väheseid aga teadsin paljusid... Oma "pisikese" 40-juubelipeo lauda saatsid Andres ja Ülle mulle imeilusa alpikanni potilille. Paraku jäid tema ettevõtmised vanadekodu seinte vahele ja transpordi puudumise pärast realliseerimata. Andres oli ja jääb, minu mällu kui igavene võitleja ja unistaja. Sõbrad, leidke aega oma perele, lähedastele ja kallitele inimestele, sest me ei või iial teada kuaks meile neid antud on. Liiga vara, 40 juubel jäi napilt pidamata

Sõber vettehüppaja jääb alati minu mälestustesse igavesti nooreks.

20. jaanuar 2010

Vabatahtlik ja vajalikust majandusaasta aruande koolitusest

Täna oli õpetlik päev, sest kella 15-st läksime Tiiu Kristjaniga Raamatukokku Tõnismäele ja osalesime infoseminaril, kus räägiti majandusaasta aruande esitamisest. Selle kohta panin info päev varem ka oma blogisse. Kel võimalik soovitan minna sellele koolitusele. Vajalik ja asjalikud koolitajad. Samas on vist kergem ikka arvutis eelnevalt aruanne valmis teha ja siis pärast andmed failiga eksportida internetti. Küll hakkama saame, sest midagi ülemõistuse keerulist seal ei olnud. Pärast kohvipausi oli veel ID kaardi kasutamise koolitus. Selles ma ei osalenud, sest seda ma juba oskan.
Koolituse info leiad siit:
http://www.bcs.ee/~koolitus/kaubanduskoda/registreerumine.php?utm_source=ngo.ee&utm_campaign=3543d50447-Uudiskiri_3_101_11_2010&utm_medium=email

ID kaardi omad www.olekaasas.ee. Julgemad vöivad kohe siseneda ja uut süsteemi ise uurida ettevotjaportaal.rik.ee, aremad vaadata sest imeloomast esmalt ohutust kaugusest pilte. Harju MAKi seminarid aastaaruannete esitamisest.
Venekeelne seminar toimub 17.02, eestikeelne 11.03 Tallinnas.
1. veebruar on järgmine tähtaeg esitamaks maksuametile taotluse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja pääsemiseks. Abimaterjali selleks leiad www.ngo.ee/teabekeskus esilehelt pdf-failina. Oma põhikirja ja taotlusvormiga küsi abi oma maakonna arenduskeskusest või EMSList. Loe ka TMIN vormi täitmisest.
Kes juba nimekirja kuuluvad, peavad 1. veebruariks maksuametile deklareerima vormil INF 4 mullu saadud kingitused ja annetused. Deklar esitatakse ka siis, kui sinna midagi kirjutada pole!

***
Ja õhtul osalesin vabatahtlikuna kaasas Arko vabatahtliku etteastega Eesti Fotos, kus Kultuuripealinn Tallinn 2011 tehti grupifotosid. Väga lõbus koos koordinaator Piret Ehavaldi ja 6 vabatahtlikuga oli lahe. Aga Arko ütes peale grimmis käimist, et temale jõudis nüüd kohale, miks naised nii kaua peegli ees on. Aga Arko huuleläikelised huuled olid nii armsad ja roosad!!!! Proffide tööd kõrvalt jälgida ja oma ideid välja pakkuda see on lausa rõõm.
Kes teeb see jõuab. Isegi tööd tegin.

Mustamäe sotsiaalhoolekandekomisjonis 20.01.2010

Täna toimus Mustamäe sotsiaalhoolekandekomisjon, mis algas kell 10.00 ja lõppes 12.35. Arutada ja otsustada oli palju asju.

Sotsiaalhoolekandekomisjon

http://www.tallinn.ee/g4102s33507

Sotsiaalhoolekandeseaduse § 33 alusel, Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2005 määruse nr 13 "Tallinna linna eelarvest perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korra ja "Tallinna linna eelarvest perekonna sissetulekutest mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korra kehtestamine " alusel, mille punktide 4.5 ja 4.8 kohaselt arutab keerulisemaid toetuste taotlemise küsimusi (taotluse korduv läbivaatamine, erandite tegemine, piirmäära ületamine) linnaosa sotsiaalhoolekande komisjon, Mustamäe Linnaosa Halduskogu 08.12.2009 protokollilise otsuse alusel.
Linnaosa sotsiaalhoolekandealaste probleemide lahendamiseks - linnaosa elanikele toetuste määramiseks, sotsiaaleluruumide andmiseks ettepanekute tegemiseks, hooldekodusse paigutamist vajavate isikute arvele võtmiseks.

Komisjoni esimees: Tiiu Meriväli - sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Liikmed:
Marika Lillemäe - sotsiaalhoolekande osakonna juhataja asetäitja
Ants Rooste - õigusnõunik
Aivi Kokk - sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist
Tiia Tiik - halduskogu liige
Mark Levin - halduskogu liige
Ene Värbu - sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist

Lühidalt: ravimitoetuse osalise maksmise otsustamine, hooldekodusse paigutamine ja järjekorda võtmine ning laste osaluse suhtes kokku leppimine, lisaks toimetulekutoetuse määramine, lasterahade maksmine ühe vanema arve asemel teise arvele, hinnatõusukompensatsiooni taotlemine ja hooldaja määramine või mitte määramine. Rasked olukorrad ja juhtumid, mille arutelu pikalt kestis, sest lisaks eakatele ja puuetega inimestele on lisandunud palju töötuid, kellel töötuabiraha ja töötutoetus on lõppemunud aga millestki elama peab. Paaril juhul elasid inimesed varjupaigas. Karm elu aga olin komisjonis kuni lõpuni ja viisin ennast paljude asjadega kurssi.

Kes loevad horoskoope?

Eks tavaliselt ikka naised. Loen minagi, kuid midagi erilist küll meelde ei suuda jätta. Panen siis siia ja võrdlen aasta poole peal ja lõpus ka, et kuidas läinud on. Kes oma märgi kohta lugeda tahab, saab seda teha Õhtulehest pealkirjaga: Edda Paukson: 2010. aasta ei tule möödunust etem.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=363209

AMBUR
(23. november - 21. detsember)

Amburitel on oodata sujuvat aastat - mõistate oma töid ja tegemisi suurepäraselt ajastada ning teha mis tahes muudatusi. Olete tasakaalukam kui tavaliselt, oma väljaminekuid oskate paremini planeerida. Peate olema kokkuhoidlikum ning ostma kaupu, mis on odavamad. Hea kuu on detsember - siis võite leida mõne lisateenimisvõimaluse, tasuvama töökoha või tõstetakse teie palka.

Kui peaksitegi sel aastal töökoha kaotama (kõige tõenäolisem aeg on selleks aprillist kuni juuli lõpuni), muutute õige pea taas aktiivseks, sest kaua ei suuda te halvas tujus olla. Uue töökoha leiate ilmselt üsna ruttu. Tõenäolisus on selleks kõige suurem 7. juunist 3. oktoobrini. Töövestlustel olete edukas ning võite ka suurest konkursist võitjana välja tulla.

Sõpradega suhtlete vabalt, eriti olete üksteisele abiks aasta algusest juuli lõpuni. Võimalik, et aasta jooksul võib ilmsiks tulla mõni saladus, mis teile sekeldusi toob. Paljud Amburid hakkavad õppima ning teevad seda suure innuga. Juunist septembrini võtate agaralt osa seltsielust, igasugustest koosviibimistest, spordite ja reisite. Terve aasta pöörate tähelepanu laste arendamisele, tegelete nendega palju. On oodata ka pere juurdekasvu. Küllalt tempokas on veebruar: teil on palju suhtlemist, kirja- ja arvutitööd, ringisõitmist. Võimalik, et loete palju, tekib soov õppida keeli. Energiat on rohkesti ja te saate kõigega hakkama. Võiks öelda, et esikohal on sel aastal kodu, suhted kodustega ja vanematega. Tõenäoliselt abistate üksteist, olete mõistev ja sõbralik - ehk teete remonti, kujundate koduaeda või uuendate mööblit.

Kuni 18. maini on teil eriti palju huvitavaid mõtteid. Olete üliaktiivne ja tegus, et neid kohe ellu viia. Arutage siiski kodustega kõik läbi, muidu võib tekkida vaidlusi, millest alustada ja mida üldse ette võtta. Pole välistatud ka elukoha muutus. Suhted on suurepärased nii tööl kui kodus. Abielu võib sellel aastal veel romantilisemaks ja sügavamaks muutuda (eriti ajavahemikus aprillist juulini). Tervis on hea, kui te seda ise ülepingutamisega ära ei riku. Olete suhteliselt vastuvõtlik külmetustele. Eriti tundlikud on häälepaelad, bronhid ja tugevama külmetuse korral põis, naistel munasarjad ja selg.

19. jaanuar 2010

Ülevaade tööturumeetmetest 2010.

Tallinna Puuetega Inimeste Kojale tuliTöötukassalt selline kiri, mille panen siiagi. Äkki on huvilisi.

Lugupeetud ettevõtja

Saadame teile ülevaate tööturumeetmetest, mille on välja töötanud Sotsiaalministeerium, et toetada tööandjaid töökohtade loomisel ja säilitamisel, töötu tööle võtmisel ning koondamise läbiviimisel. Neid meetmeid osutab tööandjale Eesti Töötukassa (www.tootukassa.ee)
1. Palgatoetust makstakse2010. a tööandjale, kes võtab tööle vähemalt 6 kuud (16–24-aastane 3 kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Toetuse suurus on 50% töötaja palgast (maksimaalne töötasu alammäär). Tähtajatu töösuhte puhul makstakse palgatoetust 6 kuud ja tähtajalise (vähemalt 6 kuulise) töösuhte puhul poole töösuhte kestuse vältel.
2. Tööpraktika käigus on tööandjal võimalus välja õpetada sobiv töötaja ja töötul võimalus saada praktiline töökogemus. Praktika kestus on kuni 4 kuud. Tööandjale makstakse juhendamistasu ning töötule stipendiumi ja sõidutoetust.
3. Puude või pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks abistab töötukassa puudega inimest töövestlusel, võimaldab töötada koos tugiisikuga, annab töötamiseks abivahendi ning hüvitab tööruumi või töövahendi kohanduse.
4. Reageerimine suurematele ja/või olulise mõjuga koondamistele hõlmab järgmist:
· koondatavate teavitamine (tööõigus, tööturuteenused, koolitusvõimalused, hüvitised ja toetused jms), töövahendus ja muu uue tööl leidmiseks vajalik abi;
· tööandja nõustamine koondamise läbiviimisel ja tagajärgede leevendamisel.
5. Tööandjale vajaliku tööjõu vahendamiseks osutab töötukassa töötajate värbamist toetavaid teenuseid (sh eelvalik, tööandjate ja tööotsijate kohtumiste korraldamine jms). Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (www.eas.ee) aidatakse alustavatel ja laienevatel ettevõtjatel leida sobivat tööjõu ning vajadusel viiakse läbi koolitus.
Juhul kui kirja ei kuvata korrektselt vaadake siit: www.rik.ee/e-mail/est

Labour market services for employers www.rik.ee/e-mail/eng
Услуги рынка труда для работодателей www.rik.ee/e-mail/rus

Bussiliiklus harvemaks -ei ole võimalik!

Kui jalakäijana ja ühistransporti kasutades sai varem kiiresti Mustamäelt Kesklinna, siis praegu on suht hõre liiklus ja paraku palju aega kulub peatustes ootamiseks. Uudise peale, et Tallinna linn kärbib bussijuhtide palkasid ja muudab liiklusgraafikuid ei oska ma küll miskit kosta. Suu vajub lahti. Põhjuseks, et reisijate arv väheneb - aga need kes kasutavad ühistransporti pidevalt peavad kauem ootama ja töölt koju jõudmiseks kulub üha kauem aega. Kurb, et nendeks ootajateks on ikka noored lapsed, tööealised ja palju eakaid, kellele linnas prii sõit. Reisisaatjaid on ka koolitatud ja tööle võetud, kuid juba ka töölt vabastatud. Sealt jääb ka raha üle ja juu neid juurdegi koolitatakse.

Kaua sa ikka suudad talve ajal oodata. Põhjendus siis selline tänasest Eesti Päevalehest:

Sõidugraafikud hõredamaks
http://www.epl.ee/artikkel/486493

Kuigi bussijuhtide kollektiivlepingut seni muudetud ei ole, langesid ametiühingu andmeil bussijuhtide palgad eelmise aasta jooksul üle 10 protsendi, sest varem tegid juhid palju ületunnitööd. Keskmine bussijuhi brutopalk normtundide korral on 14 000 krooni.

•• Et Tallinna ühissõidukite kasutajate arv on vähenenud, kavatseb linn osa liine ajutiselt sulgeda või tipptunnivälist graafikut hõrendada.

•• „Tallinn on osa Eestist ning üldise majanduskliima muutused ei jäta ka meid mõjutamata,” ütles abilinnapea Taavi Aas. „Kõikides omavalitsustes kas suletakse bussiliine või jäävad need hõredamaks.”

•• Abilinnapea sõnul tuleb siinjuures rõhutada sedagi, et erinevalt maakondadest ei saa Tallinn riigilt ühistranspordi toetuseks abi.

•• Abilinnapea kinnitas, et tipptundidel jäävad graafikud praegusele tasemele, kuid tipptunnivälise aja intervalle on võimalik pikendada, sest muudatus puudutab vaid väikest osa inimestest.

•• Samuti on plaanis mõni eks­pressbussiliin suveks sulgeda. „Suveperioodil kuivab ekspressliinide kasutajaskond kokku, sest hõredama liiklusega ajal eks­pressliin ajavõitu ei taga ja see­tõttu kasutatakse raha säästmiseks sama marsruudi tavaliini,” sõnas Aas.

•• Et kulusid veelgi kokku hoida, on plaanis põhjalikult ümber korraldada piletisüsteem. Ettepaneku järgi saaks järgmise aasta algusest paberpiletit osta ainult ühissõidukijuhi käest.

•• Uudse piletiliigina tulevad järgmisest aastast kasutusele elektrooniliselt fikseeritavad ja korduvalt laetavad piletikaardid, mis võimaldavad kaardile laetud summale vastava arvu kordi ühissõidukit kasutada.

•• Tallinn on selle aasta eelarves autobussitranspordi jaoks eraldanud 432,3 miljonit krooni. Möödunud aasta esialgses eelarves oli linna autobussitranspordi korraldamiseks ette nähtud 518,5 miljonit krooni ehk 16,6% rohkem kui tänavu.

Aga hea on see, et kui nädalavahetusel käisin linnas, siis nägin, et enamus ristmikke ja ühistranspordipetuste esiseid on lumest puhtaks roogitud. Mida ei saa öelda jalakäijate tänava kohta Inglise Kolledzi kõrval Pärnu maanteel. Seal oli nii palju pehmet lumesodi, et raske jõuda nr 5 bussipeatuseni, kuigi peatus oli puhas.

18. jaanuar 2010

Invaspordi Liidu 2päevasest koolitusest

Käisime koos Arko Vooluga reedel ja laupäeval, 15. ja 16. jaanuaril, Salzburgi hotellis 2-päevasel koolitusseminaril, mis oli 2 ühes, üldkoosolek ka kohe peetud. Koos meiega esindasid Tallinna Invaaspordiühingut ka treenerid Kristina Võidula ja Valjo Rattasep, kes küll lahkusid enne esimese koolituspäeva lõppemist.

Kohale jõudsime kenal reedesel pärastlõunal, parkisime auto õuele ja esimene katsumus ootas meid hottelli ligipääsemisel, sest see trepp ja kaldtee olid nii libedad nagu vähese lumega kaetud uisuväli. Naera või nuta aga kaldtee oli meeter pikk ja praktiliselt püstloodis, noo oma 35% oli küll selle kaldtee tõus (norm ehitusmääruses 4 %, lubatud ka kuni 8 %. Edasi oli kõik suurepärane, kenad ruumid, maitsev restoranisöök, hea teenindus koos kenade lauanõudega. Ka hottellitoad oli ehitanud nii, et sinna ratastooliga sisse pääses, kui jah erilisi kohandusi polnud ja WC ja dushshiruumi eraldav klaassein muutis selle kitsaks. Muu oli mõnus ja eriti see kaminasaal, mida olin varem nääinud M-klubist vist, kui mu mälu mind ei peta. Ööbisime sisiki kodus ja laupäeva hommikuks tuliime tagasi koolitusele.

Kokku oli meid tulnud umbes täpselt 20. Signe andis ülevaate ja analüüsis 2009. aasta võistluste korraldamist, protokollidetegemist. Nii sain minagi teada mida ja kuidas teha ja pean tõdema, et kuna viibisin nii üldkoosolekul kui koolitusel esmakordselt, siis omad tarkuseterad sain sealt minagi. Teine kord jälle targem. Räägiti ka arvutis turniirisüsteemi pidamisesest ja võistluste arvestust - sain teada ka täpselt Shveitsi süsteem ja olümpiasüsteem. Kergejõustiku näite põhjal kokkuvõtete tegemisele sain ka teadmisi juurde, samuti projektide rahastamisele teistmoodi lähenemist, eriti paljude klasside korral võistlusest kokkuvõtete tegemisest loodan tulevikus järele proovida. Õhtul kojuminekule sättides leitsime auto kõrvalt suure männi oksaharu, mis õnneks oli meie Opeli esiotsa lumega katnud, kuid maandunud õnnelikult autode vahele.

Võistluste ajakava ja eelarve koostamine oli juba tttavam teema, sest olles ise projekte teinud, teiste omasid üle 10-aasta hinnanud ja parandanud oli kõik teada. Projektitaotluste kirjutamine sai kiirelt üle libisetud ja üles loetletud ka võimalikud rahade taotlemisa kohad. Kogemuste vahetamise tulemusel soovitasin kodustada ajakirjanikku ja edastada oma ürituste kohta palju informatsiooni erinevatesse võrgustikesse.
Kohtunike koolitamise küsimused võeti päevakorda tulevikus, küll peatuti enne laagrit kohtunike instrueerimise osas peakohtuniku poolt.

Juttu oli ka uute alade arendamisest ja varustuse muretsemine, nt laenutamisest Soomest. Kokkuvõtteks leidsime, et vaja on teha tööd ning kaasat puudega noori sportti harrastama. Klassifitseerimise kohta saime kaj uhtnööre ning kokkupandi ka täpsustatud 2010 aasta kalenderplaanist. Sel aastal tähistab Eesti Invaspordi Liit 20. tegevusaastat ja aprillis toimuvad
uue juhatuse valimised. Seniks aga tuleb aktiivselt ja agaralt treenida ning osaleda aktiivsemalt invaspordi võistlustel. Probleemiks on endiselt vähene rahastus riigi ja linnade poolt, noorte vähene kaasatus, transpordi kulude väikene katmine ja invasportlaste klassifitseerimise vajadus.

Kalendri leiab siit: http://www.eil.ee/est/kalender

16. jaanuar 2010

12.01.2010 Mustamäe Halduskogu koosolekul

Päevakava oli selline:
1) Mäepealse tn 21A kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.
2) Ülevaade turvalisusest Mustamäel
3) Informatsioon Szolnoki turust.
4) Halduskogu komisjonide tööplaanid 2010. aasta I poolaastal.
5) Muud küsimused

Pildi autor: Tiia Tiik.

Kõik järgnev on Gerd Tarandi poolt nii hästi kirja pandud, et isan lingi, millelt saab täpsemalt lugeda pealkirja alt:
Õiguskord Mustamäel, Szolnoki turg jms.

http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/4860

Kadride valimised Tallinnas

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmena olen kuulunud sotsiaaldemokraatlike naiste tegemistesse juba 5 aasta jagu. Eelmised valimised olid üle 2 aasta tagasi. Nüüd siis jälle olid juhatuse valimised ja kui eelmisel korral kandideerisin juhatusse ja osutusin valituks, siis seekord valiti 5-liikmekst tagasi 2 Ülle ja mina ning täiendavalt veel 2 liiget.

Naiskogu Kadri Tallinna piirkonna aastakoosolek toimus 13.01.2010 Tallinna Volikogu majas. Järgnevaks kaheks aastaks valiti tagasi esinaiseks Carol Ojasoo.
Juhatuse liikmeteks valiti: Barbi Pilvre, Ülle Schmidt, Tiia Tiik, Zoja Tint.
Esindajaks Kadri volikogus Mariann Aroson ja revidendiks Ly Kovanen.
Koosoleku alguses tervitas naisi erakonna esimees Jüri Pihl, kõneldi päevakajalistel teemadel ning kinnitati 2010.a. tegevuskava põhiteemad.

12. jaanuar 2010

Valmis invatakso uurimus 2009

Tallinna Puuetega Inimeste Koda teatab, et valminud on 2009. invatakso kasutajate rahulolu uurimus. Tallinna Puuetega Inimeste Koda viis küsitlust läbi kaheksandat korda ja seetõttu on uurimuse tulemused võrreldavad eelmiste aastate tulemustega. Valimisse kuulus iga 9. invatakso magnetkaardi kasutaja. Kuna küsitlus oli kirjalik ja vastamine vabatahtlik, siis oli vastajaid võrreldes eelmise aastaga vähem – 48 klienti (2008 – 64 ja 2007 – 46). Üks valimisse osutunud inimene oli surnud.

Pooleks jagunesid vastajad vanuses 16 – 64-aastased ja üle 65-aastaseid - 49,9%, alla 15aastaseid vastajaid oli 3 (6,2%). Järeldusi on lihtne teha, sest aasta aastalt suureneb eakate osakaal ja väheneb invataksot kasutavate laste arv. Aasta alguses oli invatakso (Tulika Takso) kuulimiit 800 krooni ja langes 600-kroonile märtsikuus. Seoses Tallinna linna eelarve kärbetega vähenes alates aprilli kuust taksoteenuse limiit 540 kroonile ja invabussi teenuse osutaja (Termaki Autopargi AS) langetas hinda, mille tulemus jäi klientidele sõitude arv samaks (10 korda 0,5 tunnist sõitu). Jätkusid ka taksojuhtide ning invatransporditeenuse osutajate koolitused. Samuti kooitasime Tallinna Autobussikoondise reisisaatjaid ja bussijuhte, et pöörata tähelepanu ja osata abi pakkuda erinevate puudega inimestele.

Uuenduslik on sellel aastal kurtide ja kuulmispuudega inimestel taksotellimine SMS-i alusel. Samuti sai tõlgitud taksoteenuse taotlemise ja kasutamise tingimused venekeelde. Materjalid ja infrmatsioon on kättesaadav ka www.tallinnakoda.ee > taksoteenus all. Küsitlusest selgus, et 62,5% vastajatest vajab taksojuhtide abistamist, ei vaja vastas 29,2% invatakso klientidest ning 8,3% kasutas abistajat, abikaasta või hooldajat..

Rahulolu taksoteenuse kasutamisega on püsinud samal heal tasemel 97,9%-ni (2008 – 93,9%, 2007 - 64,2%, 2006 – 77,7%) ja kehvemaks on läinud 2,1% arvates (2008 – 6,1%, 2007 - 20,7%; 2006 – 22,3%) ning dispetserite teenindamisega oli rahulolu tõusnud 100% (2008 – 96,9%, 2007 – 95,7%, 2006 – 57%) ja neid kliente, kes polnud rahul ei olnud. (2008 – 3,1%, 2007 - 4,3%, 2006 – 43%).

Taksoteenuse koordineerimisega, st Tallinna Puuetega Inimeste Koja tööga olid rahul kõik 49 vastajat, st 100% (2008 – 93,8%, 2007 - 92,5%, 2006 - 90,5%) vastas jaatavalt ja rahulolematuid kliente ei esinenud (2008 6,2%, 2007 - 7,1%, 2006 - 3,2%), tuues välja asjatundlikkust ja kiidusõnu koordinaatori tööle pühendumisel.

Koostöö ja infovahetus on olnud läbi aastate tähtsal kohal Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja linnaosavalitsuste sotsiaaltöötajate vahel (koosolekud, nõupidamised, ümarlauad jmt), on arutatud probleeme, vahetatud kogumusi ja saadud uusi teadmisi. Alates 2005.aaastast on töötavad ratastoolikasutajad pääsenud tööle Termaki Autobussi AS tööbussiringi abiga. Üles on kerkinud pimedate inimeste vajadus tööbussiringi kasutamiseks tööle pääsemisel.

Uurimusega on võimalik tutvuda ja need edastatakse järgmiselt:

1) teenuse finantseerijale - Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile ja linnaosavalitsuse puuetega inimeste spetsialistidele

2) teenust osutavatele taksofirmadele - Tulika Takso ja Termaki Autopark;

3) TPIK kodulehele – www.tallinnakoda.ee > trükised ja materjalid > taksoteenuse rahulolu uurimus 2009.a.

Lugupidamisega,

Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
invatakso koordinaator
telefon 655 4160,
mobiil 52 19 102
e-mail tiia@tallinnakoda.ee

9. jaanuar 2010

Lumekoristus Tammsaare teel



Nii see käib, nädal aega kestis sadu, siis tegime tööd labidaga ümber auto ja autoni. Esmaspäeval kukkusin korteriühistu ees (Tammsaare tee 121) istuli ja tõmbasin maja esisel sõiduteel endaga kaasa ka Arko, kes ratastooliga koos selili kukkus, lumiste ja jäätunud rööbaste vahele. Püsti mina teda ei suutnud tõsta ja pika pusimise peale tuli meile appi mööduv meesterahvas. Saime ratastooli normaalsesse asendisse, kuid minu selg oli vähe viga saanud, võrreldes Arko nikastatud seljaga. Kahju oli tema valu näha. Teisipäeval oli postkastide ees teade, et kolmapäeval tuleb traktor. Tuligi ja maja ees aeti sõiduautod hommikul peale paari auto ära. Olukord sai parem, kuid lund sajab aina juurde.

Täna siis saadeti mehed katusele, lumi lendas, valvasin köögiaknal ja hoiatasin majast vääljujaid, et nad ettevaatlikud oleksid. Olidki. Lumi ja purikaid said alla loobitud, päris suur kolin oli kui neid labida ja harjaga rünnati. Aga mehel, kollaste tunkedega, oli turvaköis korralikult igaks juhuks järel. Lasin pojal piltigi sellest tulnukast teha. Töö kestis kohe mitu tundi.
Jalakäijana on terves linnas raske liikuda, lisaks ka kesklinnas jääpurikate kukkumise oht. Inimesed – olge valvsad.

8. jaanuar 2010

Bella leidmise lugu


Tere!

Meil on väga hea uudis - leidsime oma pisikese eile õhtul lõpuks üles! Imesid juhtub!

Pere, kes ta oma hoole alla oli võtnud, võttis meie kutsi nagu taevast sadanud uus-aasta kingitust ega plaaninudki teda tagastada. Käisid isegi linnas otsimiskuulutusi maha tõmbamas! Neil oli olnud enne taks ja see sai õnnetult surma - peksti surnuks (kuidas küll selline õudne lugu sai juhtuda? Mustamäel?)

Õnneks leidus aus noormees, Nikolai Bonev, kes tundis seda peret, märkas linnas meie kuulutusi ja kuulis ka raadiost. Ta võttis meiega ühendust, sest pole õiglane oma muret ja südamevalu vähendada teistele südamevalu põhjustades. Ta aitas meil ka koerakest kätte saada. Suur- suur tänu talle abi eest!

Ja väga suur tänu paljudele inimestele, kes helistasid, kaasa elasid ja meiega koos muretsesid; HotLine'i tüdrukutele, kes inimliku soojusega me muret kuulasid ja Uuno, Elmari, Russkoje Radio ja SkyRadio saatejuhtidele, kes teateid edastasid. (Interneti kasutegur osutus seekord väikeseks. Kas internetiinimesed liiguvad liiga vähe õues, et kadunud koeri kohata?)

Oleme siiski tänulikud ka perele, kes meie õnnetu kutsika üles korjas, hästi hoidis ja toitis. Bella oli nädalaga silmnähtavalt kasvanud ja sai mälestuseks kaasa uue kaelarihma, mis uus perenaine oli ostnud.

Suur-suur tänu kõigile ja ilusat aastat koos oma lähedaste ja lemmikutega! Hoidke neid!

Liis, koeraomaniku emme

Jalutu mees jõudis pärast kahte kainestusmajaööd lõpuks koju

Eile helistas mulle töötelefonile Õhtulehe reporter Eve Heinla ja küsis minu blogi kohta. Kuid artiklis blogi ei mainita, kuigi arvan, et sealt kopeeritud tekst peaks kindlasti viitama algallikale.
Tahtis uudist teha. Kuidas tehakse uudisid.... Küsis ka kuidas seda meest leida, vastasin siis, et kui on kaine siis tõenäoliselt kodutute varjupaigast, kui purjus, siis kainestusmajast.
Lp blogide lugejad ja kasutajad - materjali kasutamine algallikale viitamiseta pole lubatud. Järgnevat saab lugeda siit:

Jalutu mees jõudis pärast kahte kainestusmajaööd lõpuks koju

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=361524

"Juhtunust jäi mulje, et tõepoolest on kainestusmaja elus hammasrataste vahele jäänud meestele tasuta öömaja, ja pärast tuleb politsei ja sõidab taksot ka," imestab Tallinna Puuetega Inimeste Koja töötaja Tiia Tiik, kui maja ette sõitis korravalvurite kongiga auto, kundeks ratastoolis napsisõber.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja töötaja Tiia Tiik kirjeldab, kuidas 5. jaanuari pärastlõunal järsku maja ette politseikongiga auto saabus. "Autos oli kodanik, ratastool kõrval, kes kainestusmajast äsja välja kirjutatud. Ta anti üle politseile ja esimene aadress, mis mehele pähe tuli, oli muidugi Tallinna Puuetega Inimeste Koda!" räägib Tiik. "Ja viisakas politseionu uuriski, ühes käes kummikindad rippumas, kas ta võib mehe meile tuua. Ratastoolimehe kodu on Rae vallas ja ta tahab invataksot saada."

Tiik selgitanud, et nende asutus sellist teenust ei korralda. Politseinik käis õues auto juures ära, kuid tuli tagasi. Ratastoolimees Teet ei jäänud vastusega rahule, vaid ütles, et oli olnud Mustamäe haiglas ja sealt õpetatudki, et siit majast saab invatakso-ratastoolibussi teenust.

Kainestusmaja kui eluheidikute hotell

"Läksin politseibussi juurde ja selgitasin, et invataksot saavad taotleda Tallinna linna elanikud. Politseile ütlesin, et inimene tuleb viia kodutute varjupaika ja teatada vallavalitsusse, kes korraldab transpordi, kas siis koju Vaidasse või hooldekodusse."

Ratastoolimees öelnud, et temal raha pole, et peab kerjama, ja et lumi on kah paks, ta ei pääsevatki oma koju sisse. Palus siis politseil ennast bussijaama juurde sõidutada, et käib ka migratsiooniametis asju ajamas.

7. jaanuar 2010

Rõõmusõnum: Bella on leitud!

Kuulsin täna homikul raadiost, et Bella on leitud ja tänati vene meesterahvast. Ta leiti ja üks vene pere tahtis ta endale jätta aga kui oli kuulutus ilmunud ka venekeelses raadios, siis abielupaaril tärkas südametunnistusja nad andsid teada, et koer nende juures on. Liisa läks koerale järgi ja pererahval tulid pisarad silma, kui nägid et väike kutsikas Bella omaa pere ära tundis ja rõõmsalt saba liputas. Seda viiimast kuulsin ma Hedilt. Nii hea meel on mul selle üle, et koer üles leiti ja omanikule tagasi anti. Eks nüüd on noor tütarlaps oa koeraga hoolsam ja enne õtleb kui suurpidustustele koera kaasa võtab. Jõudu Bella pererahale.

6. jaanuar 2010

Abipalve: otsime Bellat!

Selline abipalve laekus minu e-postkasti.

Armsad sõbrad!

Kirjutan meie peret tabanud murest ja palun, et aitaksite. Mu tütrel Liisal oli septembrist saadik väike kutsikas Bella, kes oli talle suureks lohutuseks. See kuts oli väike rõõmusäde ja sai armsaks lemmikuks noorele inimesele.

Uusaasta ööl veel enne südaööd toimus Vabaduse väljakul happening, kus sajad tantsijad rahva seas ootamatult tantsima hakkasid. Liisa oli üks neist tantsijaist. Väike Bella oli tal kaasas, sest ta ei raatsinud kutsikat üksi koju jätta. Bella oli sõbra süles, kuid kui happening algas rabeles ta äkki välja kampsunist ja hoidvatest kätest ning kadus rahvamassi jalgade vahele. Hoolimata otsimisest mitme inimesega varaste hommikutundideni, Bellat ei leitud.

Oleme otsinud varjupaikades, internetis, kleepinud kesklinna kuulutusi ja teatanud raadios. Seni on vaid üks vihje tulnud - keegi oli näinud koerakest jooksmas üles Vabadussamba tagant treppidest Kiek in de Köcki suunas.

Tagant järgi tarkuses oleme kõik targad, et poleks tohtinud koera üldse kaasa võtta. Paraku ei muuda see toimunut olematuks. Päevade möödudes on lootus Bellat leida juba kadumas. Mure ja teadmatus, mis temast saanud, piinavad hinge.

Uusaasta öösel oli Vabaduse platsil ja kesklinnas väga palju inimesi. Kindlasti keegi kusagil nägi Bellat. Seepärast, palun saada see kiri edasi. Palju oli vene noori, palun saada oma vene-keelsetele sõpradele. All venekeelne kuulutuse tekst.

Bella on pisike kääbustaks, väiksem kui keskmine kass. Segavereline emane, kiibiga. Sileda musta karvaga, käpad pruunid, rinnaesine valge, kõrvadel karv veidi pikem ja lokkis, sõbraliku loomuga.

Oleme tänulikud ükskõik millise vihje eest, et teada saada, mis Bellaga juhtus. Tel: 55597575
Kui keegi leiab Bella, pakume vaevatasuks 500 kr.

Ette tänulik,
Liis

В новогодний ноч утеряно щенок мини такса, очень маленькая, милая и добрая.
Собачка нечистопородная, шерст чёрная, на ушах волнистая, лапки коричневые,
грудь белый. Есть кийп. Если видели или знаете чтото, пожалуиста позвоните: 5140297.
Тому кто нашел будем платить 500 крон.

5. jaanuar 2010

Politsei-takso kainestusmajast


Juhtus täna meil selline töine, selle aasta 2. tööpäev olema, et kliente käis, telefon helises. Põhiliselt helistasid inimesed, kes eesti keelt eriti osavalt lugeda ei mõista ja kuna vahetult enne jõule sai neile postitatud 836!!! kirja teatega http://tallinnakoda.ee/uudised/1159 , et limiit väheneb, siis selle teate peale nad helistasidki. Aga see oli päeva alguse poole.

Pealelõunat saabus meie maja ette politseikongiga masin, peal üks kodanik, kes "tasuta" kainestusmajast välja kirjutatud, antud politsei kätte ja esimene aadress, mis mehikesele pähe tuli oli ikka muidugi Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59. Uuris siis viiskas politseionu, ühes käes kummikindad rippumas, et kas ta võib siia tulla. Tahab invataksot, pärit ratastoolis mehike Rae vallast ja tahab invataksot saada, õigemini küll ratastoolibussi ja tema järjekorras Saaremaa hooldekodusse. Ütlesin, et meie sellist teenust kül ei korralda ja meil pole ka mingeid pabereid selle mehe kohta.

Jutt tundus nii absurdne, et palusin politseinikku viisakalt, et ärgu seda meest meile toogu. Politseinik käis õues auto juures ära ja tuli tagasi, sest mehike ei jäänud vastusega rahule. Põhjendas, et oli Mustamäe haiglas ja sealt õpetati, et siit majast saab invatakso ratastoolibussi teenust. Tõmbasin jope selga ja läksin nn kliendiga kohtuma, tutvustasin ennast ja selgitasin, et invataksot saavad taodelda Tallinna linna elanikud. Politseile selgitasin, et inimene tuleb viia kodutute varjupaika ja siis teatada Rae vallavalitsuesse, kes talle korraldab transpordi, kas koju Vaita, kus lumi ja ratastoolis mehike koju ei pääse või siis Saaremaale, hooldekodusse. Selle peale kostis mehike, et temal raha pole ja taksot tema tellida ei saa, et peab raha kerjama, et koju saada ja lumi kah paks, et ei pääsegi majani. Palus ennast siis sõiduutada Tallinna Maaliinide Bussijaama juurde, et ta käib siis juba migratsiooniametis ka ära. Sinna ka vaja asja ajama minna.

Kogu sellest loost jäi mulje, et tõepoolest on kainestusmaja elus hammasrataste vahele jäänud meestele "tasuta" öömaja ja pärast tuleb Eesti Politsei ja sõidab taksot ka.
Palusin politseinikel meest pakasega tänavale mitte jätta ja viia siis kodutute varjupaika ja seal siis tegevad kohalikud töötajad mehikesega edasi. Politseinikud muigasid, soovisid viisakalt head uut aastat ja läinud nad olidki. Ohh seda elukest, ka uudistes oli sellest populaarsest kainestusmajast juttu. Kas stiilis Tallinn hoolib? Kahju hakkas küll sellest vaesest mehikesest aga kuhu mujale teda talvel külmaga, ratastoolis ja suure lumega viia.

Loe lisaks: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=361043

Tallinna kaineri tasuta teenust on kasutanud juba 750 purjutajat

Tasuline arstivisiit


Käin silmaarstil harva. Viimati 2 aastat tagasi, kui tellisin Laservisioonist uued prillid, mis lume ja päikesega ka värvi muudavad. Teenindus oli hea, tehnika kaasaegne ja olin arstil käiguga rahul. Kevadel broneerisin aja i-tatsiendi kaudu naistearstile. Läksin õigeks ajaks ja kõik sujus ka Tänismäe polikliinikus. Ei mingit probleemi.

Eile läksin Silmakliinikusse täpselt kohale, i-patsiendi kaudu registreerisin ka tasulisele silmaarstile, sest tavanumbrid olid maikuuks. Kui 4. korrusele jõudsin, siis oli 451 kabineti ukse taga inimesi 4. Mina jäin ootama. Tuli õde tegi ühed uuringud ja aldus näis igati normaalne. Eks mõistan, et enamus 2,5 tunni jooksul dr T.Petrova ukse taga istuvaid inimesi olid valdavalt üle 75-aastased. Ootasin. Pooletunni pärast kutsuti kabinetti ja kui arst küsis milleks. Kahetsen, et üldse kabinetist välja ei astunud. nii alandav kuulda arsti hädaldamist teises toas istuvale õele, et tema ei jõua, üks tütarlaps (mhh? 40-aastane ma ja ikka arsti arvates veel tütarlaps?) tahab saada VEK-i töövõimetuse määramiseks pabereid. Sain veel kuulda, et mu kaart on tühi, kuigi jah mõne aasta eest olin käinud dr T.Pakosta juures. Tema küsis ja mina vastasin, mida mäletasin. Siis tegi arst suu lahti ja lauusus: miks te ühe ja kindla silmaarsti juures ei käi? Miks te siia tulete. Minge sinna, kus 5. aastat tagasi käisite? Ütlesin, et ma ei tea kuidas oli selle silmaarsti nimi ja ka siin olen käinud aastaid tagasi ja seepärast siis tulingi siia.

Ennekuulmatu, ma ei uskunud oma kõrvu. Pisarad tahtsid silma tulla. Ma siis ütlesin, et mul pole aega oodata 4-5 kuud, vaid mul on vaja ekspertiisi paberid vormistada veebruari lõpuks. Siis ta kommenteeris edasi ebaviisakal moel, vaatas silmi ja küsis, et kas ma siis tõesti ei näe tema sõrmi. No ei näinud, sest toas oli nii pime. Isegi seina tabel ei põlenud. Õde pani tilkasid ja saatis koridori. enne küsis, et ega ma autot ei juhi. Ütlesin, et ei juhi ma oma silmanägemisega autot. Õde teatas seepeale, et mine teid tea, kõik te olete zsellised ja load on olemas. Pettunult istusin taas tunni jagu kabineti ukse taga. Vahepeal oli inimesi tulnud juurde 9! Helistasin mehele ja palusin tal koju minna ja tuua see minu tervisekaart Musytamäelt Silmakliinikusse.

Lõpuks sain veel kaks tähtaega silmaarstile 18. ja 19.02.2010. Laps tõi kaardi ja andsin selle silmaarstile tutvumiseks. Aga paha tunne jäi sellise tervishoiuteenuse kasutamise pärast. hinge jäi kriipima, sest tasulist silmaarsti teenust sain oma raha eest kella 13.40 kuni 16.05. Masendav.

3. jaanuar 2010

Uut aastat tähistamas Laulasmaal


Käisime puhkamas, Laulasmaal kahekesi. Sain novembri lõpus selveri kliendi lehega pakkumise, millest oli raske loobuda. Broneerisimegi ära 2.jaanuariks 2010 Laulasmaa SPAsse öö 2-le. Hind tundus ka odav - sõbranna perelt saadud kingiraha kasutades, võrreldes tavaliste hotellide hinnakirjaga. Vaata ka: http://www.laulasmaa.ee/
Mõeldud ,tehtud, makstud ja invatuba kinni pandud. Aga keegi ei osanud uneski näha, et uusaasta tuleb sellise lumeuputusega. Teed olid lumised, labidas oli pakiruumis ja asusime Mustamäelt teele. Ise viskasin veel Arkole nalja, et ratastoolikate unelmate tali. Kui saad välja, siis jäädki lumme, kui saad sisse, siis läbi raskuste.
Jõudsime tasasel sõidul mööda libedat teed Laulasmaa SPAsse, kuid meid ootas ees mitu sõidukit, kes otsisid teed parklani ja kohta, kuhu autot parkida. Lubatud 200 + 70 parkimiskohta olid enamuses lume all. Nii otsisidki inimesed sobiva koha, kaevasid endale lume alt välja parkimiskoha. Tammusin minagi auto ees jalalt jalale ja läksin asja uurima. Infolauast öeldi peale helistamist, et tullakse lund lükkama. Kuigi jah kui tervistav lõõgastuspakett algab kell 14, siis on kuidagi nukker tegeleda lumekoristusega. Parkisime auto siis kahe lumise auto taha ja tulime tasapisi selg ees ratastooli lumel tirides hotelli.






Kõik järgnev alates 2-korruse invatoast oli lahe. Kurtsime vaid seda, et toa radiaator oli külm ja meil, soojalembelistel jahe. Õhtuks saabuski lisa elektriradiaator. Peale masaazi läksime õhtusöögile. Siis tabas mind vastupandamatu soov külastada veekeskust. Läksin eeluuringutele, sest Arko juu igasugustest jalavannidest ja kitsastest ustest üle ja läbi ei pääse. Uurisin veekeskuse kassast ja tegin hirmus tarka nägu. Noor tütarlaps teatas viisakalt, et jah võite sisse minna siit kõrval uksest, kus on lauatenniselaud. Selgitas juurde, et basseini tõstukit neil küll pole, aga ratastooli saab jätta lamamistoolide kõrvale ja siis minna ise basseini. Muigasin selle peale, sest ega ratastooli inimesed siis eriti kahel jalal ringi kõnni. Arko käis toas dussi all ära. Ohh imet vesi jooksis tuppa, mitte äravoolu torust alla. Tegelesime korsitustöödega, et päästa toapõrandat. Viskasin küll nalja, et eks siin ole koristajad ka olemas. Aga Arko sai viimaks ujuma. Kallutas ennast toolist otse basseini, vesi lendas pahmaki laiali ja ujusime. Pärast saime ka suht kergesti basseinist välja ja tooli. Läksin ise veel tagasi ja mõnulesin neis 3 basseinis ja ujusin. Märkamatult oli kell saanud juba peaaegu pool 10. Laptopist vaatsime kaasa võetud filmi ja toas oli ka wifi, mida Arko testis. Pingutasin seal ujumisel ja mullvannitamisega üle. Täna olid kondid natuke haiged. Masaazi oleks küll rohkem ja kauem tahtnud. Masöör oli suht nõutu näoga kui ratastoolis meest nägi. Näeb neid vist spades harva jah aga pärast kuulsin, et Arko oligi esimene ratastoolis klient, keda nähtud seal mail.

Restoranis õhtut koos süüa on ka lahe aga teeninduse kiirus oli küll vist sarnane minu lapsepõlves. Aeg peatus. Eriti veel hommikusöögi lauas. Venemaa turistid lenlesid parves ümber laua, ke võttis peoga ja pani suhu, kes jõi mahla kohvitassist ja pani selle sinna kust võttis. Kohvi sai otsa, nõud laudadelt olid koristamata. Ootasime, ei miskit, seisin selle laua kõrval, kus oli kohvitermos ära viidud ja tagasi ei toodudki. Pidi aega minema selle keetmisega. Lõpuks toodi baarist tass masinakohvi, viisin selle lauda ja tulin ka endale kohvi ootama. Vahepeal toodi juurde nõusid. Teenindamas oli meid 2 meeskelnerit. Hoitakse sealgi personali pealt kokku. Aga ei virise lahe oli, käiks veelgi. Siis käisime majas sees jalutamas ja nägime, et ümber auto, mille taha meie oma Opeli parkisime, askeldasid veneturistid. Lumesahk oli autode vahele valli kokku ajanud. Meil oli trutt, et omad kotid kokku pakkida ja autoga minema sõita. Nemad jäid sinna peale meie lahkumist lund rookima. Ja mina pead sügama, sest auto tagaluuk oli lumine ja kukkus mulle vastu pead. Nii valus oli aga lumine talitee viis valu meelest ja nautisin seda eestimaist võlu ja talveilu.

2. jaanuar 2010

2010. aasta on saabunud








Ta tuli, suur, uus ja lumesajune, jättes maha, selja taha aasta 2009. Meenutame ja mäletame seda eelmist aastat. Minu jaoks meenub kindlasti Hispaania reis, Arko kooli lõpwtamine, perereis jaanipäeva eel põhja Lätisse ja Riga loomaaeda. Lisaks veel palju tööd, puhkust, reisimist ja Tartu ülikooli hoonete kaardistamist ning kindlasti ka Tallinnas Pirita turismimarzuutide, Tallinna noortekeskuste ja üldhariduskoolide kaardistamist, sai harrastada ka linetantsu ja käidud ratastoolikatega Haapsalu tantsulaagris ja Pärnumaal linetantsu festivalil, kus ilm meid nöökis, mistõttu kolisime üle PÄrnu Kuursaali. Aga ilus aasta oli see möödunud aasta. Pidu oli mitmete sünnipäevade näol, kus saime kokku paljude lähedaste ja toredate inimestega. Ja blogimise aasta oli, Esimesel aastal sain postitatud oma blogisse 217 sissekannet huvitavatest uudistest, tegemistest ja oma arvamustest. Tahan ka sel aastal sellega jätkata. Mälestused jäävad ja meenuvad kui blogi sisu uurin. Eriti Hispaania, Kataloonia reisi omasid. Näen unes siiani sinist merd ja mägesid. Tahaks tagasi. Unistusi on palju. Eks liigun nende täitumise pole. 2009 oli ka poliitika aasta ja KOV valimistel sain 52 häält, mille tulemusel sain Mustamäe Halduskogu liikmeks ja osalen kolme komisjoni toos (keskkonna-, revisjoni-, sotsiaal- ja tervishoiukomisjonide töös). Halduskogu liikmena kuulun ka Mustamäe Laste Loomingu Maja hoolekogusse. Tööd ja tegemised on hoo sisse saanud, nüüd püüan planeerida oma aega, et igale poole jõuda ja mõistlikult oma elu ja toimetustega hakkama saada.

Sellelt, 2010. tiigri-aastalt, ootan tervist, armastust, siis veel tööd ja raha võiks ka tulla nagu suur lumesadu. Poleks paha. Head mõtted. Aga kõige pealt mõtlen ikka omadele, et meil kõigil oleks tervis korras, lastel läjheks koolis hästi, et saaksime olla palju koos ja teha huvitavat ja põnevat. Eile vaatasime filmi ja käisime külas kaksikõel Liial ja tema kaasal Reinul. Nautisime päikeseloojangut mereääres, lä'bi autoakna, sõites Piritalt Koplisse. Täna aga juba uued plaanid ja läheme kahekesi puhkama Laulasmaale. See mu juubelikink sõbranna perelt. Hea mõte ja peabki ära testima Laulasmaa SPA ratastoolis inimese seisukohalt. Aga enne autot lumealt välja loopima. Tali on ilus aga seda lund on nüüd juba liiga plaju.

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...