Vabatahtlik ja vajalikust majandusaasta aruande koolitusest

Täna oli õpetlik päev, sest kella 15-st läksime Tiiu Kristjaniga Raamatukokku Tõnismäele ja osalesime infoseminaril, kus räägiti majandusaasta aruande esitamisest. Selle kohta panin info päev varem ka oma blogisse. Kel võimalik soovitan minna sellele koolitusele. Vajalik ja asjalikud koolitajad. Samas on vist kergem ikka arvutis eelnevalt aruanne valmis teha ja siis pärast andmed failiga eksportida internetti. Küll hakkama saame, sest midagi ülemõistuse keerulist seal ei olnud. Pärast kohvipausi oli veel ID kaardi kasutamise koolitus. Selles ma ei osalenud, sest seda ma juba oskan.
Koolituse info leiad siit:
http://www.bcs.ee/~koolitus/kaubanduskoda/registreerumine.php?utm_source=ngo.ee&utm_campaign=3543d50447-Uudiskiri_3_101_11_2010&utm_medium=email

ID kaardi omad www.olekaasas.ee. Julgemad vöivad kohe siseneda ja uut süsteemi ise uurida ettevotjaportaal.rik.ee, aremad vaadata sest imeloomast esmalt ohutust kaugusest pilte. Harju MAKi seminarid aastaaruannete esitamisest.
Venekeelne seminar toimub 17.02, eestikeelne 11.03 Tallinnas.
1. veebruar on järgmine tähtaeg esitamaks maksuametile taotluse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja pääsemiseks. Abimaterjali selleks leiad www.ngo.ee/teabekeskus esilehelt pdf-failina. Oma põhikirja ja taotlusvormiga küsi abi oma maakonna arenduskeskusest või EMSList. Loe ka TMIN vormi täitmisest.
Kes juba nimekirja kuuluvad, peavad 1. veebruariks maksuametile deklareerima vormil INF 4 mullu saadud kingitused ja annetused. Deklar esitatakse ka siis, kui sinna midagi kirjutada pole!

***
Ja õhtul osalesin vabatahtlikuna kaasas Arko vabatahtliku etteastega Eesti Fotos, kus Kultuuripealinn Tallinn 2011 tehti grupifotosid. Väga lõbus koos koordinaator Piret Ehavaldi ja 6 vabatahtlikuga oli lahe. Aga Arko ütes peale grimmis käimist, et temale jõudis nüüd kohale, miks naised nii kaua peegli ees on. Aga Arko huuleläikelised huuled olid nii armsad ja roosad!!!! Proffide tööd kõrvalt jälgida ja oma ideid välja pakkuda see on lausa rõõm.
Kes teeb see jõuab. Isegi tööd tegin.

Mind tunnustati tänukirjaga

Esimesel korral sain abivalmiduse eest tiitli "pr Käsmu" ELIL Käsmu laagris 2007.aastal.

Teisel korral ELIL-ilt tunnustuse vabatahtliku töö eest 2008.aastal

Kolmandal korral, 21.novembril .2009 ELIL 20 juubelil ja sellel seisis järgmine tekst:



Austatud Tiia Tiik

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
tänab pikaajalise ja tänuväärse töö eest
liikumispuudega inimeste heaks

Ants Leemets
juhatuse esimees 21.11.2009

Nende piltide autor on Tiiu Hermat.
Piltide lingi lisan hiljem.

Lumesadu

Hommikul algas lumesadu, siis läks aina hämaramaks. Ilmateadet ennustas täna kommunaalamet, kes ütles, et kisub jamaks ja sajab palju lund. Sadas ja sadas. Ilus oli, kuigi lumesajus olid autojuhid ettevaatlikud ja teed lumised. Veel päevalgi sain imetleda läbi akna lumiseid puid. Tundus ilus seniajani, kui läksime peale tööd Sõpruse pst Rimisse. Arko jättis auto esimesele invakohale ja läksime poodi. Kui ostud tehtud läksime välja ja ohh üllatust. Kojamees oli nii mees olnud, et kõnniteelt lume auto ukse ette pühkinud, ikka nii, et proovi ise kuidas ratastooliga autoni saad. Mii viskas üle, et peale ratastooli auto peale panekut läksin infoletti ja rääkisin oma mure ära. Ruumi oli juu küll kuhu see lumi lükata aga juu see kojamees kaugemale ei näinud kui kõnniteed puhtaks ja lumi kõrvale labidaga lükata. Tulin poest välja ja saingi kätte selle süüdlase. Oli teine noormees ja tuundus, et ega ta sellest probleemist aru eriti ei saa. Arvan, et juu tevad infolaua töötajad talle selgeks. Järgmisel korral kui sama probleemi ette satun, siis pean ikka kirjalikult poele märkuse tegema.

Just eelmisel neljapäeval koolitasime Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidus Euroopa kultuuripealinna vabatahtlikke. Rääkisid liikumispuudega inimesed, kuidas neid abistada, kui on abivahendiks kepp, kargud, tugiraam, ratastool või protees. Lisaks oli juttu teemal invaparkimine, sõidusoodustused, invatakso, liikumisvabaduse portaal invainfost, invateenuse osutajatest.

Rääkisin sõidusoodustustest puuetega inimestele, invataksost ja uulmis-, nägemis- ja liikumispuudega inimeste abistamisest ja teenindamisest. Juba siis mainisin, et porbleemiks on ratastooli lükkamine lumes, liivas või killustikul. Raskusi on tänava äärekividelt maha ja pealesõidud, trepid ja kaldteed, lävepakud. Tõin näitena, et talvel lumekoristuse järgselt on raske bussijuhtidel peatustesse sõita kui peatuse ees ja taga on lumehunnikud. Inimestel on raske astuda üle lumehunnikute ja ratastoolis või lapsekäruga noortel raske bussi saada kui bussiukse ette jääb post, prügikast või reklaamitahvel. Ka see on takistuseks, kui parklate lumest lahti lükkamisel jäetakse lumi invaparkimiskohtadele. Nii ei saaks ja ei tohiks teha, see on lubamatu.
Eks reisisaatjadki õpivad puuetega inimesi teenindama ja arenevad. Reegel on see, et enne appi tõttamist küsi kas inimene soovib, et teda abistatakse. Seejärel saab edasi uurida, et mismoodi ja kuidas seda abi anda. Inimesed tahavad ise võimalikult palju hakkama saada. Aga need vabatahtlikud, kes koolitusel olid said küll teadmisi juurde ja peale koolituse teooriat ka praktikat teha abivahendite kasutamisel ja proovimisel.

Karikavõistlustel abiks vabatahtlikuna

31.oktoobril 2009 toimusid Tallinnas, Mustamäe Bowlingukeskuses, Eesti Invaspordi Liidu karikavõistlused bowlingus. Olin korraldamisel abiks. Vabatahtlik töö on see, mida tihti peale aetakse segi palgatöö kõrvalt tasuta tööga. Olgu selleks siis nõustamine, projektide kirjutamine, raamatupidamine või seaduste tundmine ja selgitamine.Tegelikkuses olen üle 10ne aasta vabatahtlik just spordiüritustel, laagrites ja ELIL-i preojektides abistajana, kaardistajana ja fotograafina. Vastutan vabatahtlikuna lõikude eest, mida tahan korda ajada ja ära teha.

Invaspordialasid on mitmeid, tuntumad on ratastoolisõit, ujumine, laskmine, bowling, kelguhoki, boccia, kergejõustik, kabe, maele, koroona, laagrites kalapüük ja ratastoolis vigursõit. Oluline on see, et sportlasel on liikumispuue ja ta on spordihuvilline, teeb trenni ja näitab oma tased võistlustel. Parimad võistlevad ka MM-idel ja OM-idel välismaal.

Meie panime oma ühingu poolt välja 3 võistkonda. Võistkondi registreerus 15 ja kolmeliikmelised võistkonnad tulid kõik kohale Eesti eripaikadest - Tallinn, Tartu, Järva, Võru, Narva, Ida-Harju, Läänemaa. Võisteldi 2 viskevoorus ja punktid liideti kokku. Parimad said diplomid ja karikad.

Lõplik paremus oli selline:
1. Tallinna Invaspordiühingu võistkond Tallinn 1 - Ilmar Lilleorg, Mai-Liids Käärd ja Ülo Kalviste.
2. Läänemaa Invaspordi võistkond Haapsalu 730
3. Tartu LPIÜ võistkond Tartu 1

Korraldajaks oli Tallinna Invaspordiühing.
Rohkem infot http://www.eil.ee/
Tallinna uudiseid ka: http://tallinnainvaspordiyhing.blogspot.com/

Ma käisin koolis - Taas kooli projektiga

Kui koos klassijuhataja Evi Eliasega klassi sisenesime geograafia tunni alguses, siis minu poeg Rene ei suutnud seda uskuda. Uskumatu aga tõsi oli see, et olin jälle koolis. Põhjuseks ikka presidendi algatatud projekt "Taas kooli". Kui mulle ligi 2 nädalat tagasi ettepanek tehti, siis mõtlesin, et miks ka mitte. Tarvis oli vaid välja mõelda teema, millest 8. klassi lastele rääkida. Kokku tehti ettepanek ligi kümnele lapsevanemale. Alles jäi meid kolm, sest ka isad loobusid erinevatel põhjustel.

Üles ehitasime tunni nii, et esmalt rääkis Pille valikute tegemise oskusest ja selle olulisest rollis tulevikus. Ta tõi näiteid oma kooliajast, pedagoogidest, kes olid nõudlikud, kuid kes siiani meeles, sest neilt oli palju õppida. Siis rääkis ta veel õpilasfirmadest ja äriettevõtjaks oleisest peale töö kaotust. Teisena rääkisin mina, et sotsiaaltöötaja ja raamatupidaja. Tegelen ka raamatupidamisega. Sotsiaaltöötajad aitavad inimesi, kellel on toimetulekuraskused - nt lapsi, noori, alaealiseid õigusrikkujaid, töötuid, puuetega inimesi, eakaid, kodutuid, vangist vabanenuid. Kolmanda rääkis Aimi koolivormist, oma kooliajast ja vastastikkusest mõjust ja käitumisest. Kell kuulutas vahetunni algust veel ennem, kui meie lõpuni jõudsime. Ei hakanudki lastel igav ja meilgi ja õpetajatel oli põnev. Meile kingiti klassi poolt kollased roosid ja tänukiri. Pilti tehti ka.

Vabatahtlikuks olemisest.

Olen vabatahtlik olnud üle kümne aasta. See on andnud palju uusi kogemusi ja avardanud minu silmaringi. Minu esimene vabatahtliku kogemus oli 5. klassi õpilasena, kui käisin abiks lasteaias sõime lapsi riietamas õue minekuks. Veel mainin naabri koera hoidmist ja lillede kastmine, linetantsu laagris ja festivalil kaasa löömist, spordiüritustel ja laagrites olemisest.

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus - nt lapsevanemad ekskursioonidel, õpilase abistamine õppimisel, Teeme ära, koerte varjupaik, Madonna kontsert, sügisjooks jalgratta parkla, uuskasutuskeskus. (vaata lisaks http://www.vabatahtlikud.ee/).

Vabatahtlikud muudavad oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm. Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust saada uusi väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, ennast arendada ning avardada oma maailmapilti. Vabatahtlike päev on 5. detsembril. Oluline on vabatahtlikke tunnustada, motiveerida. Vabatahtliku pass on oluline CV lisana töökogemuste, oskuste, teadmiste, sinu aktiivsuse näitajana.

Rääkisin ka Euroopa noortevahetusest. Eesmärk on tutvuda võõra maa kultuuriga, inimestega, kindla sihtgrupiga, tasuta reisida ja saada uusi kogemusi, õppida ja õpetada keelt. Meie asutuses, Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on teist aastat vabatahtlik. Esimesena oli Atanas Makedooniast ja teisena kuni suveni on Ines, kes on pärit Portugalis aga elab Hispaanias.

Miks ma tahan vabatahtlikuks hakata?

1) Kui palju aega saan ma pühendada vabatahtlikule tegevusele?
2) Mis valdkond mind huvitab?
3) Kas eelistan töötada üksi või koos teistega?
4) Mida on mul teistele pakkuda?

Vabatahtlikul on õigus loobuda vabatahtlikust tööst, kuid kui on kokkulepitud, siis on kohustus ka minna või teatada, kui mingid põhjused seda takistavad. sa saad teha midagi head ja kasulikku; saad ennast proovile panna, omandad uusi teadmisi ja oskusi, leiad uusi sõpru ja tuttavaid ja mis kõige tähtsam veedad oma vaba aega sisukalt ja lõbusalt.

Tallinn on Kultuuripealinn 2011. aastal. Selleks oodatakse paljude vabatahtlike abi, et oleks koos tegemise tunne, aidata kaasa vabatahtlikkuse populaarsuse kasvule Eestis ning anda programmis kaasalööjatele tegutsemiseks ka vajalikud teadmised ja oskused. Kultuuripealinna vabatahtlikud peegeldavad oma abivalmiduse, heatujulisuse ja pealehakkamisega kultuuripealinna suhtumist kõigile tallinlastele ja külalistele ning innustavad kohalikke seda suhtumist jälgima. Vabatahtlikud näitavad, et kultuuripealinna aasta on meie kõigi ühine pidu! Vabatahtlikud on kultuuripealinna nägu.

Minu jaoks oli see uus kogemus. Muuseas vabatahtliku tööna.