22. aprill 2015

Tallinna lapsevanemad saavad hakata lasteaiakohta taotlema riigiportaalis eesti.ee

Selline vahva Raepress, 22. aprill 2015 uudis lapsele lasteaiakoha taotlemise kohta portaalis eesti.ee.

Tallinna lapsevanemad saavad hakata lasteaiakohta taotlema riigiportaalis eesti.ee

Alates maikuust saavad Tallinna lapsevanemad taotleda oma lapsele lasteaiakohta riigiportaali eesti.ee kaudu. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinn kasutanud elektroonset infosüsteemi lasteaedadesse vastuvõtu korraldamisel juba aastaid. „Nii oli e-teenuse loomine munitsipaallasteaiakoha taotlemiseks igati loogiline ja kahtlemata ka oodatud samm,“ rääkis Mihhail Kõlvart. „Uus teenus muudab kohataotlemise lapsevanematele mugavamaks ja operatiivsemaks, samuti muutub läbipaistvamaks rühmade komplekteerimine.“ Lapsevanem saab riigiportaalis täita taotluse, kuhu märgib kuni kolm lasteaia valikut ja koha soovimise aja ning täpsustab oma kontaktandmed. Lisaks on vanemal võimalik näha, mitmes on tema laps valitud lasteaia kohataotlejate nimekirjas. Esitatud taotlust on võimalik vajadusel muuta või kustutada.  Vaba koha olemasolul teeb lasteaia direktor riigiportaali kaudu vanemale lasteaiakoha pakkumise, mida vanem saab vastu võtta või edasi lükata, samuti sellest keelduda. E-teenuse avamise esimestel nädalatel on ühtlasi tegu testperioodiga, mil soovitakse veenduda, et süsteem töötab tõrgeteta. Lapsevanematel on sel perioodil võimalik Tallinna Haridusametile anda tagasisidet ja teha ettepanekuid e-teenuse parendamiseks.
Lisainfo: Rainer Rannala, üldosakonna juhataja Tallinna Haridusamet Tel 6404503 rainer.rannala@tallinnlv.ee

20. aprill 2015

Hea teada: liikumine on vajalik, istumine kahjulik

Liikumine on tervisele vajalik, kuid sageli oleme harjunud istuma kodus, tööl, külas, autos jne. Kasutame siis võimalust ja liigume ning liigutame ennast rohkem. Meenub vanarahva tarkus, et pole külma ja kehva ilma, kuid on vaid vale riietus. Liikumisharrastus peab saama alguse juba varasest lapseeast. Veel praegugi meeldib mulle ujuda, tantsida ja jalgrattaga sõita, jalutada meeldib ka, kuid mitte üksinda ja saab kuuulata linulaulu, mõtteid vahetada, loodust nautida. Selliseid inimesi on palju, sest inimesed tahavad tervelt elada ja see nõuabki liigutamist. Tegelikkuses on lihtne koos sõbrannaga või kaaslasega leida ühine hobi ja siis ennast vahel lausa sundida välja minema. Pärast on hea tunne ja palju rõõmu koosveedetud hetkedest. Oma perearstile olen aastaid kurtnud seljavalu ja tema nõuanded olid asjakohased. Nii võimlen kodus, tööl tuletan endale meelde, et iga tunni järel lihtsalt tuleb püsti tõusta, seista või jalutada ning trenni või sporti on mõnus teha. Praegu tahaks hoopis jalutada rannaliival või sõita jalgrattaga ning teha fotoaparaadiga kevade leidmise pilte.
Artikkel liikumisest ilus 19.aprilli Postimehes tervise rubriigis ja on järgmine:

Arst: istumine on «uus suitsetamine»

Liikumine on võimalus osutada oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele haiguste ennetamiseks, töövõime tõstmiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab «halva» kolesterooli ja suurendab «hea» kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, vähihaiguse tekkeriski ning alandab stressi ja tõstab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Värskeks uudiseks südamehaiguste ennetamisel on, et istumine kahjustab südant ja veresooni varem arvatust oluliselt rohkem. Seda on põhjalikult uuritud Rootsis. Nii Rootsis kui Eestis istub inimene keskmiselt 8-9 tundi päevas. Pika ja liikumispausideta istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi: trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine.
Istumist nimetatakse «uueks suitsetamiseks» ˗ seda just südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Pikaajalise istumisega südamele tekitatud kahju neutraliseerimiseks on väga oluline roll regulaarsel liikumisel. Kahjuks suudab regulaarne tervisetreening neutraliseerida istumisega tekitatud kahju ainult osaliselt.
Teadusuuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega, aga regulaarne liikumine. Regulaarne koormus tähendab spordiga tegelemist vähemalt kaks, veel parem kolm või enam korda nädalas. Üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kaitse südant.
Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Seega on võimalusi väga palju ja igaüks saab nendest välja valida omale sobivamad. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas.
Samas ei tohi me oma südant liigselt üle pingutada. Liikumisharrastusega alustamisel või  taasalustamisel tuleks vältida hasartseid spordialasid. Näiteks populaarne ja kaasakiskuv korvpall ning teised liikumismängud võivad hasardi tingimustes viia südame ülepingutamiseni. Harvad pole olnud ka juhud, mil keskealine mees tuuakse infarktiga haiglasse otse palliplatsilt. Üle 40-aastastele tervisespordiga alustajatele soovitan eelnevalt teha südame koormustesti. Sellega saame näha südame- ja veresoonte käitumist kehalisel koormusel ja määrata ka optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul. Pulsisageduse ealine maksimum on 220 lööki/min lahutada vanus. Näiteks 50-aastasel inimesel on see 170 lööki/min. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85 protsenti maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70 protsenti maksimumist (50-aastasel inimesel 100-120 lööki/min) annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti.
Pulssi loetakse randme- või kaelaarteril 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitav kontrollida umbes 10 minuti möödumisel tervisetreeningu alustamisest. Pulsimõõtmine on tunduvalt lihtsam pulsikellaga. Tänapäeva kiirel ajastul tuuakse peamise vähese liikumise põhjusena esile ajapuudust. Ütlen veendunult iseenda ja paljude mu patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Alustamiseks on vaja liikumine oma päevaplaani sisse planeerida. See ajakulu kompenseerub edaspidi kuhjaga tõusnud tööefektiivsuse näol. Hädavajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega ˗ tehes vähemalt 6000 (soovitavalt 10 000) sammu päevas. Alustage väikestest asjadest: kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto uksest kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab teie tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet.
Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise, siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.
Liikumisharrastusega alustada ei ole kunagi hilja, aga kõige lihtsam on seda teha juba lapseeas. Liikumisrõõmu kujunemine lapseeas muutub elu igapäevaseks osaks, hilisemas vanuses on seda palju raskem kujundama hakata. Lapsed jäljendavad oma vanemaid ja kuna täiskasvanud veedavad palju aega teleri või arvutiekraani seltsis, siis lapsele valikuid andes potsataks ta enamasti ikka arvuti taha. Tingimused liikumisharrastuseks peavad looma vanemad. Lapsed õpivad mitte meie sõnadest, vaid tegudest. Et lapsel tekiks vajadus taas ja taas kogeda liikumisest saadud heaolutunnet, on vaja, et ta kogeks seda kõigepealt koos vanematega. Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. Terve ja treenitud süda toob puna palgele ja rahulolu südamesse ning elu on elamist väärt.

Mehhiko kultuuriõhtu 28.04.15

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi teisipäeval 28.aprillil kell 16 Mehhiko kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Mehhiko kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Maria del Pilar Martin Garcia, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Puuetega Inimeste tegevuskeskuses tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde.  Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus!
Tallinna Puuetega Inimeste Koda Tel 6554161, Endla 59, www.tallinnakoda.ee

19. aprill 2015

Hea teada: 10 suurt kasvatusviga tänapäeva lastel

Selline huvitav ja mõtlemisainet pakkuv artikkel, milles paljud täiskasvanud tänapäeva laste käitumise vead ära tunnevad. Eks siis iga vanem ja ka võõrustaja saab oma pere kombeid ja reegleid tutvustada, selgitada ja rääkida lastega. Kui ei räägi, siis ei olegi midagi imestada, et lapsed just selliselt käituvad. Mäletan isegi kuidas ema mulle viisakusreegleid seletas ja ise veel imestas, et kuidas mina nii lihtsaid asju ei tea. Samamoodi suhtus ta minu külalistesse ja tere ning head õhtut oli ikkagi viisakas öelda, mitte salaja ära hiilida. 

10 suurt kasvatusviga, mida tänapäeva algkoolilaste vanemad massiliselt teinud on

Pere ja Lapse lugeja saatis meile kokkuvõtte oma tähelepanekutest tänapäeva laste kohta. Kas tunned allolevas kirjelduses oma lapse ära? Siis on aeg peeglisse vaadata ja endale tuhka pähe raputada — sa ei ole kasvatustööga just kõige paremini toime tulnud!
Sa ei tea päris täpselt, kuidas sinu laps külas käitub, kuid tead päris hästi, mismoodi käituvad need lapsed, kes sinu koju satuvad. Need on asjad, mida tegelikult laste käitumise juures oma kodus näha ei tahaks:
1. Lapsed ei ütle külla tulles ei tere ega head aega. Näen oma lapse sõprade hulgas väga palju selliseid, kes iialgi ei tervita ning lahkudes lihtsalt uksest välja astuvad, sõnagi mainimata. On ka nii juhtunud, et laps on külast ära läinud nii, et me pole arugi saanud, et ta on läinud, ning otsinud teda WC’st ja vannitoast, enne kui aru saame, et jalanõusid ja koolikotti polegi enam esikus.
2. Lapsed ei tunne kella. Kuigi kella õppimine algab lasteaias ja sellele pühendatakse palju aega ka algkooli õppeprogrammis, ei oska väga paljud lapsed ikka veel aru saada, mida tähendab „kolmveerand viis” või „kümne pärast seitse”. Puhas lastevanemate tegemata töö!
3. Lapsed hilinevad süüdimatult. Kui on kokku lepitud, et külla tullakse kella viieks, ei ole kell viis ukse taga veel kedagi. Pole ka 5.15 ega 5.30. Kui siis helistada ja uurida, kaugel ollakse, tuleb vastuseks, et alles hakatakse kodust tulema.
4. Lapsed muudavad suvaliselt oma plaane ega vaevu sellest teavitama. Läheb osaliselt kokku eelmise punktiga. Lapsed ei anna teada, kui nad ei saa, taha või viitsi kokkulepitud ajal külla tulla või õue minna ning jätavad üksteist täiesti süüdimatult teadmatusse ootama. Mobiiltelefonid on kõigil olemas, mille abil plaanimuutustest teavitada, kuid nad ei tee seda, sest neile pole õpetatud elementaarset viisakust.
5. Lapsed ei reageeri korraldustele. Külas olles rikutakse majareegleid ja hoolimata korduvast keelamisest tehakse keelatut üha uuesti ja uuesti. Puudub igasugune austus teise pere elu, täiskasvanute ja reeglite vastu.
6. Lapsed ei suuda kuulata, räägivad vahele ja vaidlevad vastu. Jah, möödas on need ajad, kui laps räägib siis, kui kana pissib, kuid see ei tohiks minu meelest tähendada seda, et lastel on alati ja igas olukorras õigus ning eesõigus! See, et täiskasvanutele ei hauguta vastu ja nende jutule vahele ei segata, peaks kehtima ka tänapäeval, kuid kahjuks see nii ei ole…
7. Lapsed ei tunne raha väärtust. Summad, mida lapsed saavad taskurahaks, on meeletud. 20 euro eest nädalas saab algkoolilaps osta sellise hulga kommi, krõpsu ja limonaadi, et jagub terveks nädalaks tervele klassile. Nad ei tea, kust ja kuidas see raha tuleb ja neid ei huvita üldsegi, sest suured rahad on kogu aeg emme-issi rahakotis olemas ja vabalt võtta. Emme-issi rahustavad oma südametunnistust ja seda, et lapse jaoks aega ei ole, muudkui sajalisi luftitades ja järjest suuremat taskuraha andes ning edevamaid tehnikavidinaid ostes.
8. Lapsed ei tunne asjade väärtust. Läheb katki — viskame ära, ostame uue. Millestki pole kahju, miski pole haruldane või kättesaamatu. Kõik on vabalt saada, hinnast hoolimata, ja tulemuseks on see, et lapsed ei tunne mitte ühestki asjast enam siirast rõõmu. Nad lihtsalt ei oska hinnata ASJU, sest teavad väga hästi, et asjad on asendatavad.
9. Lapsed ei oska mängida. Kokku saades istutakse oma nutitelefonides või teiste ekraanide küljes, omavahel peaaegu ei räägita. Nad ei oska ühtegi mängu ega suuda endale välja mõelda ühtegi mõistlikku tegevust, kui neilt ekraanid ära võtta. Kui lapsed õue saata, istuvad nad nõutute nägudega majatrepil ja räägivad tunde sellest, kui igav neil on, aga selle peale, et võtta pall, ehitada puu otsa onn, uurida lähemalt kraavi sisemust vms, nad tõepoolest ei tulegi.
10. Lapsed pirtsutavad toiduga. Ka need ajad on möödas, kui tuli nälja kartuses alati taldrik tühjaks süüa ning vägisi kurgust alla kallata ka klimbiline mannapuder või põhjakõrbenud maksakaste, kuid tänapäeva lapsed on harjunud sööma ainult poesalatit, pitsat ja saiakesi ning tervislikud ja „vanamoodsad” kodutoidud on neile võõrad ning neid ei võeta suu sissegi. Olen kohanud lapsi, kes ei ole iial värsket kaalikat maitsnud ning imestavad ühepajatoidu peale suud ammuli. Mõned söövad hommikuks võileibu, lõunaks koolis ainult leiba (makaronipäeval ka makarone) ning õhtuks veelkord võileiba, vahepalaks kommi, šokolaadi, saiakese ja pitsaviilu ning tunnistavad, et ei mäletagi, millal ema ise viimati kodus süüa tegi.
Kas ka sina oled selliste lastega kokku puutunud? Kirjuta!

17. aprill 2015

Hea teada: veebileht õpetab toiduainete pakendit lugema

Leidsin sellise uudise, et on valminud koduleht, millelt saab infot toiduainete ja kaupade märegistuse kohta.

Veebileht õpetab tarbijaid toiduainete pakendit täpsemini lugema

Põllumajandusministeerium koondas olulisema toidumärgistust puudutava informatsiooni eraldi veebilehele www.toidumärgistus.ee, et sellega lihtsustada tarbijate ponnistusi pakenditel oleva info lugemisel. «Veebilehelt saab tarbija teada, millist infot ta peab kindlasti pakendilt või pakendamata toidu müüjalt saama ning millised tooted võivad tegelikult peituda erinevate tootenimetuste taga,» ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, vahendab asutus.
Põllumajandusministeeriumi tellitud toidumärgistuse alasest uuringust selgus, et kuigi suur osa tarbijaist otsib toidu pakendeilt infot valikute tegemisel, on märgistust keeruline mõista. Seepärast on tarbijad sageli eksitatavad nii toidu koostise kui päritolu suhtes. Mõne tarbijagrupi puhul on ka huvi toidumärgistuse vastu üldiselt väike. Kevvai arvates peaksid tarbijad kindlasti rohkem tundma huvi erinevate toitude koostise vastu. «See on eelkõige oluline tervisliku ja tasakaalustatud toitumise seisukohalt, et tarbijad pööraksid tähelepanu toidu koostisele ning toitumisalasele teabele,» toob põllumajandusministeeriumi asekantsler näite. «Aga ka toiduohutuse küsimus, kui me räägime toiduallergeenide märgistamisest pakendil  või mõistete nagu «kõlblik kuni» ja «parim enne» õigest mõistmisest.»
Veebileht annab infot märgistamise üldpõhimõtete, kohustusliku toidualase teabe märgistamise ning tootegruppide kaupa toidu koostisele esitatavate nõuete kohta. Lehekülg on tõlgitud ka vene keelde. Alates 2014. aasta 13. detsembrist jõustusid üle Euroopa uued toidumärgistamise nõuded, millega kehtestati minimaalne kirjasuurus, selgemalt peab esitama teavet allergeenide kohta. Viimati jõustusid Eestis 1. aprillil nõuded pakendamata toidu, sealhulgas toitlustusasutustes pakutava toidu puhul teabe esitamise ning liha päritolu märgistamise kohta. Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud alates 1979. aastast. Uue veebilehega saab lähemalt tutvuda siin.

16. aprill 2015

Astangu keskus kutsub sügisest õppima

Kas teadsite, et Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses saab erivajadusega inimene omandada bürootöötaja, tarkvaraarendaja või abikoka kutsehariduse?
Just nüüd on õige aeg esitada avaldus alustamaks 2015. a septembris õpinguid Astangul! Kutsehariduse erialadele (erialade tutvustused manuses) ootame inimesi, kes tahavad omandada ametioskusi ja kelle tervislik seisund võimaldab valitud erialal töötada.  
ABIKOKA ERIALA: Õppekava on kohandatud põhikoolis lihtsustatud õppes õppinutele.
Ootame õppima ka neid inimesi, kelle põhihariduse õpingud on jäänud lõpetamata või kelle haridustase on nõutust kõrgem.
BÜROOTÖÖTAJA & TARKVARAARENDAJA ERIALA: Sihtrühmaks on erivajadusega inimesed, kes on omandanud põhihariduse põhikooli riikliku õppekava alusel. Õppima võivad tulla ka juba keskhariduse omandanud inimesed. Kutsehariduse erialasid õpetame koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega. Kutsehariduse erialade õppijad kuuluvad Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirja. Lõputunnistuse väljastab Haapsalu Kutsehariduskeskus. Õppetöö toimub Tallinnas, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Õppekeskkond ja õpilaskodu on kohandatud liikumispuudega inimestele. Õppijatel on võimalik taotleda kõiki soodustusi ja toetusi, mis on mõeldud kutseõppeasutuse päevases õppevormis täiskoormusega õppivatele õppijatele. Kõiki lõpetajaid toetakse võimetekohasele tööle asumisel.
Astangu kutsehariduskursuste 2014. aasta lõpetajatest töötab praeguseks 69% avatud tööturul.  
Huvi korral võtke ühendust telefonil 687 7231 või meili teel info@astangu.ee.
 
Lugupidamisega 
Mai-Liis Sõerd
Kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, tel +372  687 7225, mob +372  5887 2350 mai-liis.soerd@astangu.ee Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga

Tallinna Puuetega Inimeste Koda jätkab kogemusnõustamise teenuse pakkumist

Edastan MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koja 16.04.2015 pressiteate:

MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda jätkab kogemusnõustamise teenuse pakkumist puuetega laste ja noorte peredele.
Tallinna Puuetega Inimeste Koda jätkab kogemusnõustamise teenuse pakkumist  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti rahastamisel. Kogemusnõustamise teenuse eesmärgiks on ennetada puuetega laste ja puuetega noorte vanemate sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide teket, aidates seeläbi parandada nende perede toimetulekut ja elukvaliteet, soodustada laste ja noorte kasvuks ja arenguks vajaliku perekeskkonna kujunemist. Tallinna elanikele pakub kogemusnõustamise teenust Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kus Vabaühenduste Fondi rahastatud projekti käigus koolitati eesti ja vene keelsed vabatahtlikud kogemusnõustajad, kes on ise puuetega laste ja noorte vanemad.
„Puudega lapse vanemat suudab poolelt sõnalt mõista ja toetada see, kes ise on sama kogenud - teine vanem. Puuetega laste ja noorte vanematel on palju väärtuslikke teadmisi ja oskusi, kuidas välja tulla kriisiolukorrast, kust leida abi, kuidas oma last abistada ja arendada. Sellised teadmised ja oskused on väga väärtuslikud - mõistlik on sellist ressurssi kasutada. Kui vanema enda tugivõrgustik on nõrk või olematu, siis on see hindamatu abi, kui vanem saab suhelda teise vanemaga, kes on kõik selle ise läbi elanud,” selgitab teenuse vajalikkust kogemusnõustamise eestvedaja Külli Urb.
Kogemusnõustamise teenus on Tallinna linna elanikele tasuta. Kogemusnõustamise kohta saab rohkem informatsiooni aadressilt http://tallinnakoda.ee/1,196. Teenusele saab registreeruda esmaspäeviti ja kolmapäeviti 9:00-11:00 ning reedeti 16:00-18:00 koordinaatori Anu Väli numbril 58849965 või e-maili aadressil kogemus@tallinnakoda.ee
Tom Rüütel, tom@tallinnakoda.ee

Mehhiko kultuuriõhtu 28.04.15

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi teisipäeval 28.aprillil kell 16 Mehhiko kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Mehhiko kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Maria del Pilar Martin Garcia, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Puuetega Inimeste tegevuskeskuses tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus!
Tallinna Puuetega Inimeste Koda , Tel 655 4161, Endla 59, www.tallinnakoda.ee
 

15. aprill 2015

Erinevus rikastab: Täna tähistatakse mitmekesisuse päeva!

Vahendan infot. Kas teadsite, et täna, 15. aprillil, on Eestis mitmekesisuse päev, mille eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust.
Tutvu üritustega siit (LINK).

Mitmekesisus on loomulik nii looduses kui ka inimeste seas; see teeb maailma põnevaks. Meie ümber on inimesed, kes ei ole täpselt samasugused nagu me ise. Sellest hoolimata oleme kõik ühtmoodi olulised ja vajalikud.
- Inimesed meie ümber on erakordsed ning meil kõigil on õigus võrdsele kohtlemisele.
- Mitmekesisus on võimalus. Inimesed, olenemata oma soost, vanusest, rahvusest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või erivajadusest, rikastavad ühiskonda ja annavad võimaluse üksteiselt õppida.
- Erinevad inimesed, kellel on võrdsed võimalused, loovad mitmekesise ühiskonna, mis on rahumeelne, kestlik ja loov.
Mitmekesisuse päeva korraldab Erinevusrikastab.
Vaata ka Eesti mitmekesisuse kokkuleppe, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Inimõiguste Keskuse ja Suurbritannia Suursaatkond Eestis konverentsi eelarvamuste, mitmekesisuse ja eduka organisatsiooni seoste teemal (LINK).
Head mitmekesisuse päeva! Lugupidamisega, Tom Rüütel.
 

14. aprill 2015

Tööjutud: kliendid kiidavad

Olen sotsiaaltöötajana töötanud ühes ametis üle 15. aasta. Kliendid tulevad ja lähevad, aastad kaovad ja mõned tulevad tagasi. Tooma uusi dokumente, vahetama taksokaarti või on nad üldse selle ära kaotanud. Ainus asi, millega kliendid ja nende lähedased, pereliikmed rahul pole on see meie Mooni tänava bussipeatus. Seda lubatakse juba aastaid teha, sest vajadus on olemas kuna Taksopargi ja Hipodroomi peatuse vahel peaks kindlasti olema Mooni peatus. Sellega kaasneb vajadus teha ülekäigurada aga see on võimalik ja vajalik. Linn on kommunaal- ja transpordiameti poolt andnud lubaduse, et see peatus tuleb. Vastusega saab tutvuda siit (LINK).
Viimasel ajal juhtub päris mitu korda kuus, et pensionäridel varastatakse rahakott koos raha ja dokumentidega ning siis on vaja kõik uuesti taotleda. Olen siin vahel ka olnud lohutaja, toetaja, nõuandja ja mida kõike veel. Inimesed on toredad ja eriti nalja teeb see, et olgugi mul kindlad vastuvõtu ajad, siis inimesed tulevad ikka kas hommikul õvi üldsegi päeval, kus vastuvõttu pole. Mõni rõõmustab, et sa oled ju alati kohal ning siis on kõik saanud kiiresti korda aetud, kuid on ka selliseid, kes on pahurad, et uks on kinni ja mina linnas üldsegi koosolekul. Tänagi üks klient heistas ja küsis, et kas ma teda mäletan ja rääkis kuidas ta mulle tuppa astus ja pikali kukkus. Ma tõepoolest ei mäleta, sest neid kukkumisi juhtub harva aga inimesi käib palju. Samas nemad mäletavad mind hästi ja tulevad või helistavad, kui mõni probleem tekib või soovivad lihtsalt saada nõustamist, et oma elukesega paremini hakkama saada. Mõni kiidab ja on lihtsalt tänulik, et temasse viisakalt suhtutakse. Mõni teine on jälle häbelik ja poetab pisaragi, sest abi on nii raske küsida või siis paluvad viisakalt luba suhelda vene keeles. Eks ma siis ikka luban suhelda ja seletan neilegi püüdlikult sotsiaalteenuste korraldust ja toetuste saamise tingimusi. Tallinnas palju võimalusi, kuid ka palju inimesi aga kui on tööd, siis lendab ka aeg kiiresti ning hommikust saab õhtu ja esmaspäevast kesknädal ja reede. Vahel on nii kiire, et pole aega lõunatada ega kohvi juua aga õnneks on kliendid viisakad ja võileib või supp saab ikka tööpäeva jooksul söödud ning on aega ka majas teiste inimestega suhelda, kogemusi vahetada või paar sõna vestelda. Igal esmaspäeval tulen usinasti tööle ja ootan rõõmuga oma kliente, olgu need siis uued või vanad tuttavad.

13. aprill 2015

Vilistlaskonverentsil 25 aastat sotsiaaltöö õpetamisest TPSis

Ma käisin koolis... Vanas armsas koolis, kus olen veetnud kokku 5,5 aastat oma elus sotsiaaltööd õppides koos oma klassikaaslastega, õpetajatega, koostööpartneritega. Sel korral siis vilistlaskonverentsil, mis toimus 25.märtsil 2015 ja millega tähistati 25 aasta möödumist sotsiaaltöö õpetamisest Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris. Konverentsi kava oli pikk ja sisu mahukas. Kahjuks olin ma samale päevale saanud ka silmaarstile numbri ja pidin vahepeal ära käima ja tagasi tulema. Konverentsile olid kutsutud avama ja esinema: Silver Pramann, TLÜ Pedagoogilise Seminari direktor, Rait Kuuse, Sotsiaalministeerium, Viivi Neare „Sotsiaaltöö eriala õpetamisest Tallinna Pedagoogilises Seminaris“. Sellel järgnesid ettekanded valdkonnagruppides. Mina jõudsin kuulata sotsiaalhoolekande üldküsimusi, mida juhtis Viivi Neare, lisaks Tõnis Vaik „Juhtumikorraldus ja sotsiaalteenused – mõtted ja võimalused“, Kersti Põldemaa „Kodutus kui sotsiaalne probleem ja selle lahendamise võimalused Tallinna näitel“. Valdkonnagrupis edastati teavet ja arutati riigi ning kohalike omavalitsuste koostöö, vastutuse ja sotsiaaltöö korralduse küsimusi. Toodi välja parimaid praktikaid sotsiaaltöös. Teise gruppi ma ei jõudnudki aga päevakaava järgi oli selleks lastele ja peredele suunatud sotsiaaltöö. Valdkonda juhtis Helbe Põdder, rääkisid Anne Luik-Ristikivi  „Perekonnaõiguse arengutest Eesti Vabariigis“ ja Aita Saar „Lastekaitsetöö praktikast“.
Valdkonnagrupis arutati perekonnaga seonduvaid sotsiaalseid probleeme ja lastekaitse küsimusi, samuti esitati parimaid praktilisi näiteid organisatsioonide või KOV tegevuses. Kolmandas grupis oli teemaks sotsiaaltöö puuetega inimestega. Valdkonda juhtis Kaja Adra, esines Tiina Kangro „Omastehoolduse ja riigiressursi vahekorrast puuetega inimeste hoolekandes“. Valdkonnagrupis arutleti puuetega inimeste igapäevaeluga toimetuleku soodustavate, aga ka raskendavate küsimuste üle. Neljandaks grupiks oli sotsiaaltöö eakate inimestega. Valdkonda juhtisid Maarika Pukk ja Maire Grass, esinejaks oli Ülle Kasepalu „Institutsionaalne hooldus versus koduhooldus“, Mare Peil „Eakate rõõmud ja probleemid“. Valdkonnagrupis vahetati kogemusi eakate inimeste elukvaliteedi säilitamise, aga ka parandamise üle. Viienda grupi valdkonnaks oli ennetustöö, varajane sekkumine ja võrgustik sotsiaaltöös. Valdkonda juhtis Helgi Hilborn ja rääkis „Tõenduspõhisuse olulisus ennetustöös“, kaasesinejaks Mati Sinisaar „Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse noortetöö“.
Valdkonnagrupis jagati teavet ja arutleti ennetustöö ning varajase sekkumise erinevate toimimiste, tasandite aga ka kogemuste kohta. Seejärel toimus aulas konverentsi lõpetamine. Vilistlane Andrei Petuhhov tegi ettekande „Positiivset ja mõtlemapanevat teavet vilistlasuuringust 2015“, seejärel esines Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari naisrahvatantsurühm, järgnes esinejate ja teenekate õppejõudude tänamine. Siis vestlesime kohvilaua taga ja sõime maitsvaid suupisted. Ülevaate tegin päevakava alusel ja oli tore näha oma armsaid õpetajaid ja kallit pinginaabrit Aitat. Tegin ka mõned pildid, mis näitavad arenguid koolimajas, kus nüüd on kenam, ilusam, lift sõidab korruste vahel ja tingimused on paremad. Koolis oli väljas ka ajalooline näitus ning särasilmsed õpetajad olid endiselt energiast pakatavad. Palju oli juurde lisandunud ventilatsioonitorusid ning muutunud garderoobi asukoht aga ligipääsetav on hoone küll ja korruste vahelised märgistused, ekraan tunniplaaniga, fuajee viimistlus olid akadeemiliselt maitsekad.
Kahju on vaid sellest, et sügisest 2015 ei õpetata enam selles toredas majas sotsiaaltöötajaid. Sellest majast on saanud tunnistuse u 1000 õpilast ja elukestev õpe on vajalik, kuid nõuab palju jõudu, kannatlikkust ja eneseületamist pere, laste, töö ja hobide kõrvalt aga julgustan kõiki õppima, sest siis on vaim värske, lisaks toredad koolikaaslased ja uued teadmised. Minust ja aitast tegi pilti Andrus. Aitäh!



















Tallinn käivitab omastehooldaja asendusteenuse

Raepress 9. aprill 2015: Tallinn käivitab uue olulise teenuse
Tallinn käivitab pilootprojekti omastehooldaja asendamiseks hooldustoimingutes, mis võimaldab vähendada omastehooldajate koormust, teenus on hooldajatele tasuta. „Kui kohtusin mullu augustikuus Tallinnas tegutseva omastehooldajate tugigrupi liikmetega ja kuulsin nende muresid, mõistsin teenuse üliolulisust,“ ütles abilinnapea Merike Martinson.  „Nii alustasimegi eeltööd teenuse käivitamiseks ja nüüd saan hea meelega märkida, et saame sellega omastehooldajate ränka koormust veidigi vähendada.“
Teenuse eesmärk on omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamine lühiajalise puhkuse ja vaba aja võimaldamiseks, näiteks mõned tunnid asjaajamiseks pangas, arsti külastamiseks, juuksur jmt. Teenust osutatakse hooldajaks määratud isikutele ja muudele, suure hooldusvajadusega isikute hooldajatele hooldatava kodus. Teenus on omastehooldajale ja hooldatavale tasuta, kulud tasub Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Teenust osutatakse kõigil nädalapäevadel kell 07.00-22.00. Teenuse saamiseks tuleb omastehooldajal pöörduda teenuseosutaja poole, kelleks on MTÜ Koduhoolduskeskus Certis. Teenuse sisu on välja töötatud koostöös Tallinna omastehooldaja tugigrupi liikmetega.Lisainfo: MTÜ Koduhoolduskeskus Certis, Jaanika Luus teenuse koordinaator
tel. 522 8938, e-post:
jaanika.luus@hotmail.com

10. aprill 2015

Avati fotonäitus puudega naistest

Raepressi 9. aprill 2015 uudis annab teada, et avati fotonäitus „Imelised naised“. Tänasest saab Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7) vaadata fotonäitust „Imelised naised“, millega soovitakse juhtida tähelepanu erivajadustega naistele.
Näituse üks eesmärke on heategevuslik. Sellega loodetakse koguda rahalist toetust nii näituse jätkumiseks kui ka seminarile „Naised, ärgakem!“, mille eesmärk on teavitada erineva puudega (kurdid, pimedad, liikumispuudega) ja erinevast rahvusest naisi nende õigustest ning toetada neid olemaks julgem, ettevõtlikum ja oma piiravast kestast välja astuma, ütlevad näituse korraldajad.
Fotonäitust avanud abilinnapea Merike Martinsoni tegi sügava kummarduse Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühendusele, kes on algatanud imeväärse projekti. „Mul on hea meel, et sel aastal on Tallinna linn väärtustanud eriti puuetega inimesi, planeerinud terve rida investeeringuid ning nimetanud käesolevat aastat Puuetega Inimeste Aastaks,“ ütles Martinson oma tervituskõnes. „Meil ilmub väga palju uusi teenuseid, me avame puuetega inimeste jaoks terve rea uusi hooneid, nii et ma seisan teie ees uhkusetundega, sest Tallinn arvestab erivajadustega inimestega ning on nende huve linnavalitsuse tegevustes ja ka eelarves tähtsale kohale seadnud.“
Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu vabatahtlik Külli Haav korraldas fotolavastuse puudega naistega ja naistele, mis vormus fotonäituseks. Koostöös Fotogeeni stuudio fotograaf  Sven Tupitsaga jäädvustati kahepäevasel sessioonil naised, kes vääriksid rohkem tähelepanu. Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu ja Eesti Kurtide Organisatsiooni ühenduste naised said võimaluse nautida jumestamist, soengu seadmist ja seista professionaalse fotograafi ees ning kandsid selle välja nii hästi, et piltidest saigi näitus.
Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu esinaise Keiu Roosimäe sõnul on naised võrreldes meestega haavatavam grupp diskrimineerimise, palgalõhe, perevägivalla, seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse ja muudest sellistest seisukohtadest lähtudes. „Puudega naine kogeb haavatavust topelt, sest ei pruugi oma erivajaduse tõttu suuta või osata end kaitsta,“ ütles Roosimägi. „Erivajadustega naiste probleemid on väga teravad ning nende küsimustega tuleb tegeleda järjepidevalt ja jätkusuutlikult. Puudega naine ei vaja haletsust ega soodustusi, vaid võimalusi end teostada ja olla tunnustatud eelkõige inimesena, isiksusena, indiviidina. Sooviksime rohkem tõsta esile ja väärtustada erivajadustega naisi.“
2013. aastal tunnustas Intelligent Community Forum (ICF) Tallinna linna viiendat korda kui üht maailma seitsmest kõige innovaatilisemast kogukonnast. Eesti on maailmas liidrikohal ka infoühiskonna arendamisel ning teadvustamisel. Fotonäituse korraldajate unistus on, et Eesti oleks maailmas liidrikohal ka selles, kuidas meie riigis suhtutakse puuetega tüdrukute ja naiste inimõigustesse ning põhivabadustesse.

7. aprill 2015

Korterikohandamisest ehk tehtud tööst 4. osa

Sellest korterikohandamisest liikumispuudega inimesele kirjutasin ma viimati jaanuarikuu alguses (LINK)ja siis ootas Arko hinnapakkumisi. Saime ka Haabersti Linnaosa Valitsusest vastuse, et liikumispuudega inimese jaoks korterikohandamise võimalikust toetusest saame meie poole summa, mis on 800 eurot, maksimum piirmäär on 1600 eurot 3 aasta kohta. Meie, kui töötavad inimesed ja maksumaksjad ja laenude tasujad, sest olime ju sunnitud korteri ligipääsetava elamispinna vastu pangalaenuga ostma, sest Mustamäe korterist ei pääsenud ratastoolis inimene välja. Tegelikkuses olen ma siiani arvamusel, et tegemist pole mitte toetusega, vaid korterikohandamise teenusega, sest ehitusfirmale tasub tehtud töö eest linnaosa ette antud summa ja üle jäänud ligi 2000 eurot jäi meie kanda. Naistepäeva  nädalal läks remonditööd lahti. Alguses oli lammutus ja uue üles ehitamine ja vedas veel selles, et meie maja ehitajatelt õnnestus ehitusfirmal osta samu seinaplaate, mis ei rikkunud korteri üldmuljet. 5 tööpäeva järel oli tulemus selline, millega meie rahule jäime. Arko on nüüdseks korduvalt iseseisvalt seda pesemise tuba kasutanud ja töötab hästi see lahendus. Veidike kitsas on aga minule jäi suur vann ja Arkole dušširuum. Oleme rahul ja see jääb nüüd meile aastateks. Tasus ette võtta see asjaajamine. 









Kevadelaste sünnipäevad ja lihavõtted

Lapsed kasvavad nii ruttu suureks aga koos on tore olla. Kui pühapäeva hommikul Arcticus koos Arkoga ujumas käidud kella 9-10, seejärel munad ehitud ja värvitud ning Nõmmel linetantsimas Kaie juures käidud, siis läksime poodi kingitusi otsima. Suurem sai lõhnaõli 007 ja voodipesukomplekti, milles tekikott 2,00 x 2,40, et soe oleksja nooremale sai soolaleiva kingiks pann koos kaanega ja võileivagrill, et hommikuti koos pruudiga soojasid võikusid ehitada. Eile kutsusin lapsed külla ja tegime lastega sünnipäevade tähistamise peoga, sõime salatit, vorsti ja torti ja jõime kohvi ja veini ning õhtu möödus kiiresti. 6.aprillil saab Rene 20-aastaseks (alles ta käis lasteaias) ja Imre ka juba suur poiss - pikkustervelt 2.03 m ja sai 29.märtsil juba 23aastaseks ja neil on hästi armsad, tublid ja korralikud pruudid - Tiina ja Mari-Liis. Kallid teile ja oli tore õhtu. Pilti meist tegi Arko ja teised fotod klõpsisin mina. Ja kuna ma pajutibusid vaasi tuua ei saa, siis panin tutid ja kommid ja jänesed koos munadega lauale. Pajuoksad ajavad mu nina sügelema ja aevastama. Vaatan neid autoaknast.   











3. aprill 2015

Tasuta asjade turule asjade kogumine kuni 6.maini ja tasuta asjade turg on 7. ja 8. mail

Alustame taas ASJADE KOGUMISEGA. Paras aeg teha kodus korralik kevadpuhastus ja tuua ära kõik, mida Sa ise enam ei vaja ning kinkida see inimestele, kes väga vajavad kuid puudega lapse või pereliikme tõttu on sattunud majanduslikult keerulisse eluolukorda, kus osta ei jaksa. 

Rõõm on kõigi poolne - sina saad ruumi ja värskust juurde koju ning hea tunde aitamisest!
VÕTAME VASTU asju kuni 6.maini 2015.
OODATUD on kõik asjad, mida inimene eluks vajada võib erinevates suurustes, valikutes, vanustes. 
- RIIDED, JALANÕUD (naiste, meeste, laste, imikute)- KODUTARBED (voodiriided, kardinad, laualinad, nõud, potid-pannid, noad-kahvlid jne)- BEEBITARBED (lapsevankrid, turvatoolid, hooldus, mähkmed jne)- LASTEKRAAM (mänguasjad, lauamängud, jalgrattad, sporditarbed, rattakiivrid jne)- SPORDIVAHENDID JA -RIIDED, JALANÕUD (jalgrattad, suusad, uisud, rulluisud, dressid, tossud jne)- ÕPPEVAHENDID (raamatud, kirjutusvahendid, koolikotid jne)- TEHNIKA (telefonid, arvutid, tv, külmikud, pliidid jms)- HÜGIEENITOOTED (pesemisvahendid, kreemid, kosmeetika)- TOIDUASJAD (kuivained, konservid, hoidised jm)- KOTID, EHTED (käekotid, spordikotid, vööd, kellad, ehted)- MÖÖBEL (suuremate mööbliesemetega, mida käe otsas ära ei jaksa viia, võta palun Ivicaga ühendust ja lepime täpselt kokku kuidas nendega teha)
NB! ENNE KUI SA TOOD, VAATA KINDLASTI ÜLE:1. SÄILIVUSTÄHTAEG (toit, kosmeetika jm)2. KORREKTSUS (asjad peavad olema PUHTAD, TERVED)
PAKKIDEST eelistame kotte (kile, paber, riide, spordi jm), mis jäta palun pealt avatuks, et me sõlmi avades ei peaks neid lõhkuma, siis saavad samade kottidega inimesed asju ära viia. 
VÕID LISAKS TUUA riidepuid ja stangesid.
ASJU SAAB TUUA iga tööpäev kella 10-17 Tallinna Puuetega Inimeste Kotta, Endla 59 Tallinn.Muul ajal toomise osas kooskõlasta meiega aeg (maja muul ajal lukus).

Meie traditsioonilile TASUTA ASJADE TURG toimub sedakorda 7-8.mail. TAT on tore taaskasutus ja kodanikualgatus, kus kõik, kellel on midagi üle, saavad tuua nendele, kellel on see puudu ja ise osta ei jaksa.
Täiendav info ja kontakt:Ivica Mägi ivica.magi@gmail.com

Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...