Vanem poeg tänasest täisealine 29.03.2010

Aeg lendab. Aasta siis oli 1992 kui Imre sündis päikeselisel pühapäeva 29.märtsi varahommikul 9:40 Tallinnas Mustamäe Kiirabihaiglas. Tol ööl keerati ka kella. Päike säras, lift oli rikkis, arstid unised. Kaalus väike poeg 3,600 kg ja oli 50 cm pikk. Nüüd 18 aastat hiljem kaalub mingi 67 kg vist ja on juba 1,99 m pikk. Suureks kasvatatud. Hommikul soovisime õnne koos kollaste rooside ja koogiga. Õhtul käisime koos söömas Tabasalu Osmanis. Meie pere on täienenud 5 liikmeliseks, sest nüüd on mul Imre sõbranna näol ka korralik ja viisakas preili Merle. Tore on noorust vaadata. Pärast sõitsime veel Türisalu pangale kevadet nuusutama. Renega läskime õue aga noored vaatasid läbi autoakna. Imelikud vist?!

Ka Rene kasvab ja on suureks kasvanud aga tema sünnipäevaga on veel 8 päeva aega. Pidu peame suurel reedel. Lastel koolist vaba päev ja nii see elu juba on, et meie laste kevadised sünnipäevapartyd langevad ikka lihavõttepühade ajale. Sõbrad näeme 02.04.2010 Kutsed saab peakangelastelt endilt. Meie oleme kohal. Pidu! Lapsed on eluõied on öelnud targad inimesed.

Ja veel Imrele lubasin sünnipäevaks kinkida B-kategooria autokooli. Koolgi valmis vaadatud OÜ-st Autosõit.

Kosmoses Valentinipäeva vaatamas

Olen vanamoeline, sest mulle lihtsalt meeldib kinos käia. Lemmikuks on endiselt kino Kosmos. Nagu lapsepõlves ja teiseks plussiks on see, et hind on mõistlik. Õhku on ja heli on hea, rahvast õnneks lahedalt ja sellist suure kinosaali mega tunnet mujal pole kui seal Tõnismäel. Käisime vaatamas Valentinipäeva filmi. Tahtsin Solarisse minna aga Arkole seal ei meeldi. Millegi pärast tehakse kinosaalid nii, et kui külastaja on ratastoolis, siis temale pakutakse kohta esireas. Paraku igaühele koht esireas, pea kuklas ei meeldi. Nii jõudsime kokkuleppele, et läheme filmi vaatama Kosmosesse. Seal mõnus lai 11ses rida ja sealt saab ka mõnusalt ringi istuda tavakohale. Natuke jama on aga saab hakkama, sest aste on vaid pingirea ees ja kinno jõuame tavaliselt paaril korral aastal. Mis teha, kui mõnele meeldib kodukino, minule päris kino. Varsti tahaks jälle kinno minna. Valentinipäeva film oli tegelikult päris lahe ja mina jäin selle filmiga rahule. Kinost väljudes sadas mõnuga, kevadist vihma. Ongi parem, siis sulab lumi ja vesi teeb ka tänavaid ehk kiiremini puhtamaks. Praegu on seda pori ja soppa ikka väga palju, eriti veel hangedena. Tänavad on konisid ja prügi täis. Ei tea mis välismaalased meie linna heakorrast arvavad??? Vastik, vastik.

Mustamäe sotsiaalkomisjonis 24 03 2010

Täna istusin Mustamäe sotsiaalkomisjonis. Masendav kui palju on töötuid, sh neid, kes ei saa mingit abiraha, sest on pikaajalised töötud, kuid taotlesid toimetulekutoetust. Teise grupina olid eakad ja puudega inimesed, kes soovisid ravimitoetust. Uskumatu kui palju kulub inimestel Haigekassa soodustusega retseptiravimite välja ostmisele. Samas kulub üksikutel vanaduspensionäridel 2 ja 3 toaliste korteri kommunaalkuludeks poolpensionist, mõnedel rohkemgi veel. Kuna linnaosal raha vähe, siis olid arutusel hooldekodusse paigutamised ja kaasosaluste otsimine omaste ja pärijate näol. Arutasime igasuguste üldkulutuste nt gaasipliit, hambaproteeside, abivahendite ja taastusravi kulude osalist toetamist, kuid paljudele paraku tulid eitavad vastused, sest pension suurem ja ravimikulutusi siiski tasuti. Jätkuvalt on uus trend, kus mitut last kasvatad isad ja soovivad emade kontole laekuvat lastetoetust isade arvele. Need ettepanekud ka tublide ja kohusetundlike isade kasuks otsustatakse.

Töötutele ei oskagi muud soovitada, kui jalad selga ja Tõõtukassasse aga enne seda mõtle milline on sinu unistuste töökoht? Millised isikuomadused aitavad sul elus edasi liikuda ja millsed väärtused, hoiakud ja motivatsioon on vajalik. Koosta cv ja loe raamatuid, õpi ja arenda ennast, tutvu töökuulutustega. Samas on linnaosades alustanud tööd ka töötute klubid.

Loe lisaks:
Infopäev: Millest alustada, kui oled töötu?
Tallinna ettevõtlusamet korraldab 8. aprillil 2010 kell 11.00-15.00 infopäeva "Millest alustada, kui oled töötu?" Infopäev toimub Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses aadressil Tõnismägi 2.

Teemad:

• Milline on minu unistuste töökoht?
• Millised isikuomadused aitavad mul elus edasi liikuda?
  Väärtused, hoiakud, motivatsioon.
• Kuidas otsida tööd?
• CV koostamine. Soovitused tööintervjuuks.

Lektorid: Kristel Rannamees ja Ivika Born.

Infopäev on tasuta. Sünkroontõlge vene keelde.

Osalemiseks palutakse täita registreerimisvorm ettevõtja infopunktis või internetiaadressil www.tallinn.ee/koolitus.

Lisainfo: Tallinna ettevõtlusameti ettevõtja infopunkt Vabaduse väljak 7, Tallinn, tel 640 4225.

Lapse autoavarii saaga lõpp

Liiklusõnnetus ise juhtus 09.09.2009 Mustamäe tee 96 juures, kus minu liiklusekasvatust saanud poeg jooksis punase tulega kella 16:40 paiku ülekäigurajale ja peaga Mitsubishi esiklaasi. Kiirabi viis poisi haiglasse. Poiss pääses suhteliselt väikeste kahjustustega. Kuna Tallinn on nii väike, siis jõudis lapsele otsa sõitnud naisautojuht minu mobiilinumbrile helistada ja nõuda autoklaasi vahetuse osalist raha 1700 krooni. Mina shokis, et autoesiklaasi lennanud poeg elus ja paranemas vastasin, et lasen politseil asja uurida. Uuritigi kuni veebruari keskpaigani. Vahepeal jõudsime mitmeid kordi uurija juures käia seletusi andmas. Minu jaoks jäi arusaamatuks, et ülekäigurajal lapsega juhtunud õnnetuses jäi süüdlaseks alaealine laps. Ei lugenud ka kirja pandud selgitus kahetsuse kohta. Trahvi saime ikkagi ja süüdi jäi laps, kes oli mõned kuud vanem kui 14aastane.

Täna käisin hommikul politseis, rabasin oma noorema poja voodist kaasa (koolivaheaeg ju) ja kamandasin autosse, sest kuidas ta ka ei luba aga üle kuu aja ta oma liiklusõnnetuse trahvile järele iseseisvalt ei jõudnud. Karm värk aga süü kahetsemise ja tervisekahjustuse tõttu sai poiss siiski trahvi 720 krooni ja kuna mina teda üksikvanemana kasvatan, siis ka mina tema nn "eralõbud" kinni plekkima. Ka autoomanik ootab oma raha. Helistas eile ja hirmutas avalduse esitamisega... Maksin täna siiski 1.osamaksena 300 krooni. Renel sünnipäev 6.aprillil, sel aastal siis 15.sünnipääeva kink selline. Poisil vajus nägu pikaks ja istus vaiksel nagu hiireke tagaistmel. Tal õnneks koolivaheaeg ja eks siis edaspidi mõtleb, kui teed ületab ja arvan, et vaatab alati ka valgusfoori poole, et kas seal ikka roheline põleb ja täiskasvanudki peaksid olema lastele oma liikluskultuuri ja käitumisega eeskujuks. Peaks talle sünnipäevaks kiivri kinkima, ennetusabivahendiks.

Kevad tuli Mustamäele suure jääpauguga

Kevad saabus sel aastal teisiti - saabus sellise pauguga, et mul oli hirm, et maja kukub kokku. Kõva ragin hakkas laupäeva õhtul umbes kella 19.30 paiku. Tunne oli nagu keegi korrus kõrgemalt oma sektsioonkapi või diivani läbi akna rõdult õue viskas. Aknad olid pori ja jääd täis aga klaasid terved, kõnniteel suured jääkamakad ja auk maa sees muru peal.

Põhjuseks oli katuse ja aa vahele katuse ääre alla kogunenud suured jääkamakad, mis nüüd lahti läksid ja liikuda hakkasid. Arko arvas, et rõdu kukkus ülemise korruse korterilt alla. Jube oli, helistasin korteriühistu esimehele, ja mina olin paari minuti jooksul juba 3 helistaja. Selline naabrivalve meie majas siis toimib. Tegin digikaga rõdult paar klõpsu. Siis pandi õhtul koheselt lindid maha ning koristati jääkamakad kõnniteelt. Pühapäeva hommikul oli mees katusel, juba vist 3. või 4. korda sel aastal lund ja jääd rookimas. Meie õnn, et sel hetkel keegi maja ees ei kõndinud. Ei kujuta ettegi, mis siis oleks juhtunud. Inimesed olge valvsad.

Töövõimetuse ja puudemääramisest 2010.aastal

Eelmises sissekandes selgitasin arstide juures käimist ja vahepeal olin jõudnud oma arstliku ekspertiisi komisjoni jaoks idkaardiga allkirjastatult 08.02.2010 Sotsiaalkindlustusametile ära saata. Eelmisel korral oli mulle määratud osaline töövõime kaotuse 5 aastaks. See tähtaeg kukkus 28.02.2010. Silmaarstilt viisin vajalikud paberid perearstile 19.02.2010. Ootasin.

Helistasin siis 9.märtsil Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile. Sain seal teada, et perearst on kõik vajalikud andmed esitanud ja minu paberid on ekspertarsti käes. Paluti veel oodata ja võtta soovikorral uuesti ühendust nädala pärast. ootasingi. Viimaks helistasin eile, 19.märtsil tagasi ja sain teada, et ohh imet pension on juba laekunud 18.03.2010 minu pangakontole. Paluti oodata kuni tähitud kirja teade kodusel aadressil tuleb. Ennäe imet, eile õhtul oligi teais postkastis. Läksime siis täna järgi. Meie saame oma tähitud kirjad kätte loomaaia tagant Ehitajate teelt, kus asub Haabersti kandekeskus. Täpselt Arctic Sport Clubi taga. Sinna 0-korrusele viib muidugi 11astmeline trepp, kuid mina saan juu treppidest astutud, eriti valgel ajal ja ei miskit kobistamist kehva nägemise tõttu.

Autosid oli parklas palju aga see kliente kos minuga 3. Sain ümbriku kätte ja läksin autosse lugema. Vihastasin ja olin üllatunud. Hoidsin pead kinni. Kõik oli nagu korras aga osaline töövõimekoatuse % ja keskmine puudeaste olid määratud 6 KUUKS!

Tahtin karjuda, et tule taevas appi kui nägin, et tähtaeg on kuni 31.08.2010.
Kordusekspertiis juuli keskpaigas. Palju õnne Eesti ametnikud. Tööd tuleb aina juurde. Ikka mitu kuud asja ajamist ja tasulisi eriarsti visiite, siis jälle 4 kuud vaikust ja jälle hakkab kogu see protseduur otsast peale. Uskumatu. Kuigi ka ekspertarst oli märkinud, et mul on kaasasündinud nägemispuue, kuid siiski määrati see ainult pooleks aastaks.
Elu täis üllatusi, seda enam ,et möönud aastal saatsime Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt Sotsiaalministeeriumisse argumenteeritud kirja olukorra kirjeldusega ja palusime võtta puude ja töövõimetuspensioni määramisel arvesse korduvaid taoltusi, hoida kokku iimresursi, paberit ja kogu seda aeg ja raha, mis kulub nende puuete, töövõimetuspensionide ja rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. Meie ettepanekutega arvestati ja sellest aastast ongi võimalik määrata nii puuet kui töövõimetuspensioni 6 kuust 5 aastani. Olles selles sotsiaalhoolekande temaatikas sotsiaaltöötajana igapäevaselt kursis maadleme ikka samade probleemisde eest. Jõudu ja jaksu inimestele.

Tasuline arstivisiit vol 2

Kui jaanuaris kirjutasin, et äisin tasuise simaarsti uuringul, siis sellele järgnes teine st kordusvisiit uuringutele 18.02.2010 silmakliinikus ja kolmaski lisauuring, mis minu jaoks ebaõnnestus, sest mina lihtsalt ei suutnud nii palju ja just selle keerulise silmaarsti uuringu jaoks vajalikku rohelist mummu tema lõua otsa näha. Neid kahte uuringut tegid teised silmaarstid ja neid uuringuid ma 1,5 kuud ootasingi, sest selle taga kogu minu paberimajandus seisiski. Küll prooviti ühe silmaga, siis teisega ja jälle esimese silmaga aga ei miskit. Kui inimesel on tugev lühinägevus juba olnud üle 40-aasta, siis ega jah ilma prillideta eriti ei näe. Silmaarst vabandas ja ütles, et seda uuringut pole võimalik minu nägemisega teha.

Läksin siis silmaarsti juurde järgmisel päeval, sest selleks ajaks oli mulle ka aeg määratud. Tee peal lohutasin siis, et õiges keskkoolis Tartus käisin. Tartu Emajõe Kool ongi riigikool nägemispuudega lastele. Silmaarst oli seekord viisakas ja silmaarsti ukse taga ootas vaid üks naisterahvas. Pikemal uurimisel ja puurimisel selgus, et see varahommikune klient on mu üks parimates sõbrannadest. Muig. Kohtuda varahommikul ühe ja sama silmaarsti juures on täielik kokkusattumus. Sain kiiresti sisse, vastasin vajalikele küsimustele, sain tagasi oma mahuka haigusloo, mille eelmisel korral peale visiiti talle olin üle ukse andnud. Seekord oli arst normaalne, viisakas ja täitis pabereid. Vahepeal tegi veel mingeid optilisi mõõtmisi ja näitas mulle pastapliiatsit teatud kauguses ja erinevate nurkade all. Silma sisse vaatas ka, mis mind hetkeks pimestas. Siis saabus see õnnelik hetk, mil ta ulatas mulle selle otsuse. Kaasaegsele arvutiajastule vaatamata oli see vormistatud käsitsi, koos mitme diagnoosiga. Sain teada, et see tuleb viia perearstile. Ja mina selline ullikene teadsin, et need paberid liiguvad meilinduse vahendusel. Ma ikka olen blondiin ja unistaja vist. Rabasin lehe, tänasin viisakalt ja soovisin head päeva.

Suundusin õue ja alustasin auto otsinguid, sest kui ikka on suur hoov ja parkimisvõimalusi iga käänaku peal, nagu Keskhaigla juures, sünnitusmaja ees ja seal ümbruses, siis võibki otsima jääda. Eriti veel minusugune inimene, kes otsib autot värvi ja kuiju järgi, sest meie Opel on pikema kerega, nn universaal-kerega. Lootusetu on autot leida, võtsin mobiili ja helistasn ja leidsingi Arko koos autoga üles. Hädasti oleks sinna haigla ümber ühte korralikku parkimismaja vaja, kuhu autod saaksid parkida. Võtsime suuna minu töö juurde, tegin sellest kullahinnaga paberist endal koopia ja visin originaali perearstile. Pereõde võttis selle vastu, selgitasin ja peale lõunat helistasin perearstile. Minu poolt olid 19. veebruariks kõik tehtud. Perearst lubas kiirest asjad edasi saata Sotsiaalkindlustusametile.

Edasi järgnes ootus.

Mida ma arvan trolliliikluse lühendamisest Koplis

Kuulsin, et peagi kavandatakse trolliliikluse ümberkorramdamist Kopli suunal nii, et trollid ei sõida enam nii kaugele kui vare, vaid teevad Maleva tn ristmiku juures pöörde tagasi linna poole. Mind teeb see murelikuks. Miks?

Täna hommikul kuulsin raadios uudiseid, et Sitsimäel jäi trammirööbaste peal veoauto rikke tõttu seisma. Liiklus oli häiritud mitu tundi ja nr 1 ja nr 2 trammid sõitsid seetõttu Tondile. Trammide sõit taastus kella 8.30 ajal. Paraku tuleviks ei suuda paljud inimesed sellistes olukordades jalgsi kõndida seda maad nt Kopli Kunstikoolini, lasteaiani minna. Seal läheduses on ka paar munitsipaalmaja, kus nt Ankru 1 majas elavad ratastoolis liikuvad ja raske liikumispuudega inimesed, eakad. Kuidas nemad sellistes olukordades trollipeatuseni jõuavad, on teadmata.

On olemas taksod ja invatransporditeenus, kuid trammipeatused on siiani raskesti liipääsetavad ligikumispuudega inimestele. Paraku on trollipeatuse ära kaotamine peale Maleva tänavat mõtlematu tegu. Selliseid lumiseid kõnniteid ja raskeid ilmastikutingimusi võib näiteks tuua igal aastal peale suurt lumesadu või tuisku. Kui Kommunaalamet tellib esmajärjekorras sõiduteede lahti lükkamise, siis on jalakäiad raskemas olukorras. Nemda peavad ootama. Tasub lahti võtta vaid trammide sõiduplaan http://soiduplaan.tallinn.ee/?a=p.routes&transport_id=tram&t=xhtml&l=ee ja see toob minu kahtlustele selgust, sest peale kella 19 või 20 madalapõhjalisi tramme Kopli suunas ei liigu.

Peaks keegi linnaametnik minema ja seda olukorda üle vaatama. Kopli lõpus pole praktiliselt ühtegi ligipääsetavat toidukauplust. Paari peatuse kaugusele jäävad nii Säästumarket kui Selver. Kusagilt peavad need inimesed ka oma toidu koju tooma. Autode parkimiskohti on vähe, tänavad ja hoovid kitsad. lisaksmeenub, et Koplis on ka kodutute varjupaik, kus ratastoolis iniimesed. Ei oska öelda kaua veel see seal on aga ka nende inimeste liikumise võimalustele peame mõtlema. Neid on seal liiklemas näha pidevalt. Kui nüüd mõelda, et talel liiguvad inimesed vähem, kuid peagi saabub kead ja siis suvi ning linnakodanikud ja turistid (sh õpilased, töötud, eakad, puuetega inimesed jmt) tahavad ka ühistransporti kasutada. Kopli poolsaar on tegelikkuses ilusa vaatea, mereäärne koht, kus peredega, laste või lemmikloomadega jalutada ja puhata. Kõikidel pole ka autot nin eelsitama peaks ühistransorti nagu see on mujal Euroopas.

Komplimendi mõjujõud

Iga inimene tahab tunnustust. Puudega inimene seda enam, sest paratamutuses näevad teised, paraku ka tema ise, neid asju ja tegemisi, millega nad hakkama ei saa või mida teha ei suuda. Palju paremini mõjub see, kui näha pisikesi edusamme, kiita teist inimest enda kõrval või klienditeenindust. Märtsikuu on hea klienditeenindaja kuu. Tavaliselt oleme harjunud, et meid teenindatakse. Sagedamini poodides, teeninduses märkame seda vähem, sest oleme harjunud. On ju klient kuningas, kes maksab ja soovib parimat. Märgakem siis sagedamini inimesi enda kõrval. Minul oli täna mitu positiivset juhtumit. Peale tööpäeva lõpu käisin Õismäel Rimis, selles väiksemas aga kassapidaja oli nii usin, naeratas ja soovis head päeva. Märtsikuu on hea teenindaja kuu.

Hommikul oli tööl selline tore juhtum. Kui tuleb puudega inimene koos hooldaja või saatjaga, siis mina teadlikult kõnetan puudega inimest. Tänagi oli see nii kuigi kliendil oli raske haiguse tagajärjel kerge kõnedefekt aga na lasin tal rääkida, selgitasin ja lasin küsimusi esitada. Mees istus kliendi vastas ja kuulas. Kui kliendid lahkusid, siis kuulsin koridoris kuidas eakam mees oma prouat tunnustas. Näe sa said esimest korda ise räägitud. No ma juu ütlesin sulle, et sa saad hakkama. Muigasin ja tundsin, et täna on korda läinud päev. Õnn ja rõõm peituvad pisikestes tegudes.

Kas sa oled proovinud pomelot?

Nädalavahetusel tuli ka söökidest juttu. Merle ütles, et tema on seda koomilise sukasees olevat megaapelsini proovinud. Ise pole veel maitsnud, kuid sain sõbrannalt kinnitust, et tasub proovida, sest magusam kui apelsin ja pole nii mõrkjas kui greip. Läksin täna Rimisse ja valisin kollase ja tõin koju. Üks vili oli veidike üle kilo raske ja hind oli alla 20 krooni. Huvitav maitseelamus ja sellest jahgub kogu perele degusteerimiseks.
Naljakas koor sellel. Uurisin Vikipeediast:

Pomelo (Citrus maxima; Citrus grandis) on pompelmuusi ja greibi ristamisel saadud vili. Pomelo on pärit Iisraelist. Üldiselt on pomelo vili pompelmuusist väiksem, greibist aga suurem. Pomelod on pirnikujulised, nende koor on paks, valkjaskollakas või -rohekas. Pomelod on maitselt hapukad. Euroopas müüakse pomelot vähe. Pomelokoorte õli kasutatakse pagaritööstuses.

Orhideede lummuses

Mul on kodus 2 orhideed (helelilla ja tumelilla) ja töö juures 2 orhideed (valge ja tume lillakaspunane). Kui koju olen toataimed ise ostnud, siis töö juures Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on mulle lilli tihti kingitud. See valge orhidee on võimas ja palju silmailu pakkuv. Sain selle kingituseks Termakilt kui pidasime 2008.aastal invatakso 10-dat sünnipäeva. Esimesel korral õitses lill 8 kuud, siis puhkas ja hakkas jälle õitsema just puhkusele minemise ajaks juuli keskpaigas. Kuukimg kaunistas minu aknalauda terve sügise, toimides teraapiana, sest paljud kliendid seisatasid toas ja imetlesid seda orhideed. Ta ongi üks suur ja võimas iludus.

Kena toataim annab tavaliselt märku heast perenaisest. Tegelikkuses on nii, et mõned lilled kasvavad minu käe all hästi aga teised üldse mitte. Lapsepõlves tõi minu kaksikõde oma lilli minu tuppa hoiule ja kui lill kosus, siis viis oma tuppa tagasi. Tavaliselt on suurim viga see, et lilli kiputakse üle kastma, ka külma ilmaga tuba tuulutades olen paarist toalillest lahti saanud. Ka orhidee vaja väetamist ja ümber istutamist ning rutiini - ikka ühes ja samas kohas hoidmist ning poputamist, imetlemist. Lapsepõlves tahtsin minna õppima lillekasvatajaks. Koolivaheajal olime tööl aiandis. Töö- ja pukelaagris veedetud suvi möödus enamuses kapsapõllul rohides. Keskkooli ajal olin tööl Kose aiandis. Mulle meeldis see töö aga peale keskkooli lõpetamist oli mul 1988.aastal pea laiali otsas ning kui mina kutsekooli jõudsin olid suunamiskirjad juba otsa saanud. Ja nii saigi minust Tallinna Soojuses (tolle aegse nimetusega Tallinna Kommunaalsoojusvõrgud) raamatupidaja. Olid ajad...

Toalillede kohta on saadaval palju kirjandust, kuid tavaliselt on need raamatud suured, värviliste piltidega, kallid hinna poolest ja jäävad riiulisse seisma. Lilledega toimetamist on palju kirjas maalehe interneti kodulehel. Paar videot leiab siit. Kuuking (Phalaenopsis) on oma pikaealise õitsemise tõttu üks populaarsemaid orhideesid. Soovitusi kuukinga kastmise, väetamise ja ümberistutamise kohta jagab Hortese tootejuht Lea Mäss.

Igatahes on mul kevadeks lillemuld ja 2 potti ostetud ja võib-olla juba sel nädalal alustan aedniku tööd ja vastu saan lillede lummuse.

Märtsi ujumisevõistlus 14 03 2010

Ujumistreeninud on ühingus populaarsed ja seetõttu korraldas Tallinna Invaspordiühing traditsioonilist märtsikuu ujumisvõistlust ühingu liikuispuudega liikmetele. Võistlejaid oli seekord rekord ar 15! Võisteldi kolmes klassis: mehed, naised ja lapsed. Distantsidena läbisid 8 meest ja 3 naist 25m vabalt, 25m selili, 50m vabalt või 25m vahendiga. 4 last osales 25m vabalt ja 25m vahendiga distantsil. Arvesse läksid 3 paremat ala.
Hasarti ja kogemust jagus nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele. Sel ajal kui toimus tulemuste vormistamine, said kõik huvilised ujuda ja veepalli mängida. Projekt sai teoks Tallinna Spordi- ja Noorsooameti finantseerimisel ning projektijuhiks oli Rita Goruskina ja peakohtunikuks Kristina Võidula. Tiia Tiiki tehtud pilte üritusest saad vaadata siit

Mustamäe halduskogus 09.03.2010

Sel korral toimus Mustamäe Halduskogu koosolek 9. märtsil 2010.a. kell 16.00 aadressil Sõpruse pst 195A Lepistiku pargis asuvas kohvikus Sõprus.

Koosoleku päevakord oli järgmine:

Punkt 1. Mustamäe parkide olukord, kõrghaljastus ja hooldus.

Ettekandjad: Keskkonnaameti osakonna juhataja-linnaaednik Rita Krabi ja Kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Ulve Pärn.

Punkt 2. Muud küsimused.

Selgus, et Mustamäel on pargid, kuid nende hoolduseks ja korrashoiuks on raha eelarves minimaalselt, millest koristatakse lund ja piiratakse kõnniteedele ulatuvaid oksi. Pargivahtide küsimus on veel teadmata. Leiti, et parkide korrashoid ja mänguväljakud peaksid olema Mustamäe Linnaosa Valitsuse haldusalas. Praegu on tööülesanded jagunenud keskkonna- ja kommunaalameti vahel. Mänguväljakuid sel aastal juurde ei ehitata.

Halduskogus küsiti ka asendusistutuse ja parkide rajamise tingimuste kohta, kuid selgus, et kommunaalamet ja keskkonnaametis on tööl ametnikud, kes planeeringud kinnitavad. Samas jääb õhku rippuma küsimus, et kuidas toimub see asendusistutamine nt korteriühistute maadel, kus haljasalade arvelt suurendatakse parklate pinda ja iga ühistu ei saa juu oma ära nägemise järgi haljastust kavandada.

Ka sellele küsimusele ei saanud me vastust kui palju peab olema haljastust ja puid uutel detailpplaneeringute kinnitamisel hoonete ümber.

Kuna halduskogu liikmed esitasid küsimusi, millele vastata kohapeal oli raskusi, siis koosolekule järgneval päeval saime Rita Krabilt vastuse: investeeringute osakonnalt vastas, et Tallinna Keskkonnaameti eelarve real ei ole 2010 aastaks vahendeid uute lastemänguväljakute rajamiseks. Mis puudutab metsasid, siis Tallinna Keskkonnaamet tegeleb ainult munitsipaalomandis olevate metsadega. Mustamäe linnaosas munitsipaalomandis metsasid ei ole. Mustamäel asuvad metsad on reformimata riigimaadel ja osaliselt ka eramaadel. Parkide ehitamisega tegeleb Tallinna Kommunaalamet. Nagu eile ütlesin, siis minu teada ei ole 2010 aastal investeeringute real uute parkide ehitamiseks vahendeid. Täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda Tallinna Kommunaalameti poole. Kuna linnas on tööjaotus, mille alusel on igal ametil omad tööülesanded, siis ei saa eeldada, et ühe ameti esindaja oskaks ilma ettevalmistuseta vastata kõikidele halduskogu liikmete küsimustele. Kui küsimusi on nii erinevatest valdkondadest, siis peaks kohale kutsuma mitme ameti esindajad. Või saata eelnevalt esinejale põhiküsimused, milledele halduskogu liikmed soovivad vastust.

Järgmisel korral siis oleme targemad aga küsida linna plaanide kohta tasub ikka. Kes Mustamäe kohta minult midagi küsida tahab võib seda teha siin kirjutades minu e-mailile tiiatiik@hot.ee

Laupäev Tallink spas

Peale sõbrapäeva uisutamist leppisime sõbrannadega kokku, et kuu aja pärast läheme naistepäeva puhul välja. Plaane oli mitu jja kui Ulrika käis välja mõtte minna spasse, siis otsustasime Merlega koos, et hind rahakoti jaoks sobiv ja laupäeval läheme kolmekesi spasse. Laupäeval, 13. märtsil käisime Tallink Spa & Conference Hoteli spas, mis asub Sadama 11a. Sisekujundus oli uudistamist väärt, samuti olid lahedad kõik saunad. Meeldivaim oli see ümmarguse lauaga saun, mis meenutas türgi sauna. Ikka kolmekesi saunast sauna, siis basseinija mullivanni ja sealt taas sauna. Isegi välibasseinis käisime ära. Kuigi mul on taas kord köha, kurk haige ja nina tatine. 2 tundi spas kulges märkamatult. Päikesepaisteline ilm lausa kutsus jalutama. Läksime siis kesklinna poole, sõime lõunasööki Solarise Lido kohvikus. Uudistasime Apollos raamatuid ja läksime edasi Viru keskusesse. Sealt sain endale mõnusat kevadsaapad, millede jalga proovimisel kohe ei tahtnud neist loobuda. Ära ostsin need saapakesed, sest juba sügisel tahtsin osta aga lumi tuli maha ja talvesaapad olid kapist võtta.
Tore laupäev oli ja õhtul koju jõudsin alles peale kella 7.
Järgmisel korral tahame minna teatrisse või kinno. Eks näis mida mais ette võtame. Tore on koos lapsepõlve sõbrantsidega lobiseda ja koos olla naistepäeva nädalal koos naistega. Tavaliselt on ikka kiire, kodus ja tööl palju tegutsemist. Aga õhus oli tunda kevadet, linnukesed laulsid, lumi sulas jalge all.

Majandusaasta aruannet saab esitada kuni 30 06 2010

Paljudel MTÜ-del on kohustus sel aastal esitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu 2009. aasta majandusaasta aruanne. Käisin koolitusel jaanuaris, kuid esmalt tuleb see aruanne ikka valmis teha. Siis sisestada ja kinnitada. Lihtne nagu b-kaardi andmete ja põhikirja muutminegi. Väärib proovimist ja arvan, et tonti pole mõtet karta mittetulundusühingutel.

Viiteid tänasest Delfi lehelt:

Majandusaasta aruannete esitamine on hoogustunud

Juhendmaterjalid uue keskkonna kasutamise kohta asuvad, registrite ja infosüsteemide keskuse koduleheküljel http://www.rik.ee/aruanne/juhend nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lisaks on avatud tasuta koolitusklass http://www.rik.ee/39515 ning kasutajatuge pakutakse ka e-posti rik.ekanded@just.ee vahendusel.

Sotsiaalkomisjoni väljasõidukoosolek

3. märtsil toimus Tallinna Volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni väljasõidukoosolek. Külastasime varjupaikasid ja sotsiaalmajutusüksust Akadeemia tee 34 ja 48. Kersti Põldemaa andis ülevaate Mustamäe öömajadest ja sotsiaalmajutusüksusest. Varjupaikates on mehi oluliselt rohkem kui naisi. Akadeemia tee 34 on ka naised, Akadeemia tee 48 keldris on 2 toas 40 meest (26 ja 14 inimest). Mehed ja naised elavad eraldi korrustel. Probleemiks on ruumipuudus ebasanitaarne olukord, niiskus ja hallitus, samuti supiköögi teenuse vajadus. Olemas pesemis- ja toiduvalmistamise ruumid. Varjupaikade järjekorras on praegu 400 inimest. Sotsiaalmajutusüksuses maksavad elanikud tasu. Linnal puudub võimalus üürivõlglasi välja tõsta, kui pole anda elamispinda. Pärast kohtusid Mustmäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni liikmed Mustamäe Sotsiaalkeskuses (Ehitajate tee 82). Saime ülevaate majas toimuvast. Arutasime probleeme Tallinnas ja Mustamäel. Eriti kodutute varjupaikade loomist Tallinnas ja plaani kavandada see koolimajja Akadeemia teel. Veel rääkisime STAR andmebaasi käivitumisest aprillist, toimetulekutoetuse taotlejate arvu suurenemisest, pensionilisa taotlemise uuest korrast, hoolduse määramisest, spordikoolist. Leidsime, et Tallinnas on probleem üürivõlglastega, sest üürivõlglased pole asotsiaalid. Praegu on probleem nendega, kes jäävad korteritest ilma või nendega, kes munitsipaalkorterites üüri maksta ei suuda. Lõpetuseks jõudsime arusaamisele, et Mustamäe Gümnaasium, Haridusamet ja Mustamäe Linnaosa Valitsus peavad seisukohti vahetama ja asja arutamiseks veel kokku tulema.

post

märksõna: EULRERFF

Naistepäev Poska majas

Meie Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on hea traditsioon pidada meeles lasteaia töötajaid naistepäeval ja õpetajatepäeval. Nii ka seekord. Varahommikul külastasin Mustamäe lasteaedu, kuulasin rõõme ja muresid. Kõlama jäi ühe lasteaia juhataja sõnum: ka rasked ajad tuleb üle elada. Palju rõõmu on lastest ja toimetulekuraskuste tõttu pole ühelegi lapsele lasteaia uks suletuks jäänud. Õhtul toimus Poska majas naistepäeva pidulik üritus tervishoiu- ja lasteia-, lastekodutöötajatele. Kadi Pärnits tänas ürituse korraldamise eest meie erakonna naisi, esienajteks olid Jaak, Peeter, Kati ja Andres. Jagati ka sotside poolt kirjutatud raamatuid: Kati,Marianne, Andrese(A),kirjutistele annetasid raamatuid Andres Tarand ja Enn Vetemaa. Naistepäeva üritus meeldis inimesetele väga. Poska vahakuju oli selline, et kõrval istudes tundus, et ta lausa hingab. Maja on nii kaunis ja pühalik. Hea, et selline renoveerimine teoks sai ja meil on selline pärl Kadriorgu ehtimas.
Pilte Gerdilt: http://www.flickr.com/photos/gerdtarand/sets/72157623588733988/

Ja mõte sai teoks - omastehooldajate tugirühm

Sotsiaalvaldkonnas juba on kord nii, et nii palju asju on tehtud aga veel rohkem on mõtteid, mida oleks vaja teha. Kui Külli Urbi eestvedamisel hakkasid Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses möödunud aastal koos käima puuetega lastevanemate tugigrupid, siis paiskasin ma klientide ja nende hooldajate rasket ja püühendumisega tööd teades, välja mõtte, et vaja oleks ka hooldajatele sarnaseid tugigruppe. Ja kuna MTÜ Inkotuba oli varem välja andnud paar trükki Omaste hooldaja käsiraamatut, siis rääkisin oma tarka ja minu arust igati asjalikku ja päevakohast mõtet ka meie Endla 59 Inkotoa töötaja Ester Ootrele. Asi saiteoks ja juba loetud päevade pärast sünnib uus tugigrupp. Tegelikkuses on mul selle algatuse üle täiega hea meel. Uudis siis selline:

MTÜ Inkotuba kutsub osalema omastehooldajate tugirühmas
Tegevust alustab TALLINNA OMASTEHOOLDAJATE TUGIRÜHM

Kui oled lähedase hooldaja ning soovid täiendada oma hooldusalaseid teadmisi, suhelda teiste omastehooldajatega, siis tule meie esimesele kokkusaamisele 18. märtsil 2010 kell 14.00 aadressil Endla tn 59 (Tallinna Puuetega Inimeste Koda).

Teemad: Tallinna linna sotsiaaltoetused- ja teenused.
Koduõendusteenus - abi kodus hooldamisel.

Osalemine on tasuta.

Lisainfo:
tel 53017533
www.kuivaks.ee
margit@inkotuba.ee

LOENGUTEEMAD OMASTEHOOLDAJATELE
Ajavahemikus märts - detsember 2010

- Tallinna linna sotsiaaltoetused -ja teenused omastehooldajale.
- Hooldatava reaktsioonid haigusele. Kuidas mõista haiget inimest.
- Koduõendusteenus - abi kodusele hooldajale.
- Uriinipidamatuse hooldus. Pidamatuse hooldusvahendite tutvustus.
- Hooldaja stress ja läbipõlemine. Enesehoid.
- Dementsus, dementse haige hooldamine. Mälust ja meeleolust.
- Ergonoomika - hooldajat säästvad abistamisvõtted. Turvaline keskkond.
- Lamatised - ennetamine ja toimetulek. Naha hügieen. Tootetutvustus.
- Toimetulek halvatusega. Infarkt, insult.
- Surm ja surija põetamine. Hospiitsteenus. Vähihaige toetusravi.
- Erinevad abivahendid koduse haige põetamisel.
MUUD täiendavad teemad vastavalt omastehooldajate soovidele ja vajadustele.

Valmis puuetega tallinlaste toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring

Uuringut ootasime terve eelmise aasta, siis osalesin minagi sotsiaaltöötajate fookusgrupis. Nüüd siis täna saime kuulata uurimuse tulemusi Jüri Kõre poolt Tallinna Puuetega Inimeste Koja ruumides. Üllatavat minu kui praktilise töö tegijal ei olnud, sest onju teada, et liikumis-, liit- ja nägemispuue on need kõige kulukamad puuded. Hea asjana toodi välja, et kui tavaline pere taotleb toimetulekutoetust eelkõige eluaseme kulutuste kompenseerimiseks, siis puudega inimesel on lisaks eluasemele võrdselt suured kulutused ka abi- ja hooldusvahenditele, ravimitele ja näiteks transpordile. Selgus ka, et sotsiaalteenuste kättesaadavus on minimaalne eelkõige madala rahastuse tõttu ja kõige suurem mure koht on korterite kohandamise ja pereliikmete suur hoolduskoormus.

Lähermalt on võimalik sotsiaaluuringuga tutvuda lingilt:

http://uuringud.tallinnlv.ee/

Raepress, 8. märts 2010

Valmis puuetega tallinlaste toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring

Käesoleva aasta alguses valmis puuetega tallinlaste kodust toimetulekut käsitlev uuring, millest selgus, et veidi üle poole (53%) puuetega tallinlastest hindab oma eluruumi seisundit heaks, 39% rahuldavaks ning 7% halvaks. Elukvaliteeti üldiselt peab heaks umbes veerand küsitletutest (23%), pooled (49%) hindavad seda rahuldavaks ning veerand (25%) puuetega tallinlastest hindab oma elukvaliteeti halvaks. Kuigi eluasemega seotud hoolekandeteenuste korralduses uuring teravaid probleeme ei näidanud, on koduses toimetulekus ja keerukamate toimingute korraldamisel probleeme kõikidel puudeliikidel. Puuetega inimeste heaolu ja eluga rahulolu piiravad eelkõige materiaalsed võimalused, millele lisanduvad suuremal või vähemal määral sotsiaalsed takistused.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul annab uuring parema ettekujutuse, kuidas planeerida koostöös puuetega inimestega sihipärasemalt teenuseid ja milliseid uusi teenuseid kasutusele võtta. „Paraku paljud puuetega inimesed on sunnitud koduseinte vahel olema ning antud uuring toob välja just need varjatud probleemid, mida tuleks koheselt lahendama asuma. Niisamuti on oluline, et uuringus intervjueeriti nii teenuse osutajaid kui ka teenuse saajaid,“ märkis Martinson. Tallinna linn toetas uuringu läbiviimist 417 000 krooniga.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada erivajadustega inimeste olulisemad probleemid ja takistused igapäevatoimingute tegemisel, et Tallinna linnal oleks võimalik välja töötada pikemaajaline tegevuskava nende probleemide lahendamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks. Uuringu idee tuli Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt ja Tallinna Invakomisjonilt. Uuringu tellis Tallinna Linnakantselei ning uuringu viis läbi Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Ajavahemikul 7.09-27.10. 2009 küsitleti Tallinnas 814 tööealist puudega inimest. Lisaks viidi läbi fookusgrupid ja süvaintervjuud nii puuetega inimeste kui hoolekande teenuste osutajatega.

Uuringu aruandega saab tutvuda Tallinna veebilehel olevas uuringute infosüsteemis aadressil http://uuringud.tallinnlv.ee/