29. veebruar 2016

Hea teada: Tallinn avas uue sündmuste- ja huvitegevuse portaali huvi.tallinn.ee

Selline tänane uudis Raepressilt:

Tallinna linn avas uue sündmuste- ja huvitegevuse portaali huvi.tallinn.ee

 Tallinna linn avas internetis uue pealinna kultuuriüritusi, vaba aega ja erinevaid sündmusi kajastava infoportaali huvi.tallinn.ee.  Tallinna Linnakantselei eestvõtmisel ja tellimusel loodud sündmuste ja huvitegevuse portaali http://huvi.tallinn.ee kaudu saab iga eesti keelt kõnelev huviline hõlpsasti teada, mida huvitavat Eesti pealinnas parajasti toimub.
 
Infoportaal lihtsustab ja avardab nii pealinlaste kui linnakülaliste võimalusi leida üles just talle sobiv sündmus. Lisaks sündmustele on infoportaalis oma koht ka huvitegevustel – sealt on võimalik leida mitmesuguste treeningute, ringide ja laulukooride toimumise aegu jms. Portaalis on märkimisväärne osa ka Tallinnas asetleidvatel tasuta sündmustel.  Tallinna Linnakantselei teabeosakonna juhataja Elo Eesmäe märkis, et kuna Tallinnas toimub iga päev väga palju erinevaid ettevõtmisii, siis tekkis vajadus ühe keskse infoportaali järele, kust linlased ja linna külalised saaksid omale sobiva ürituse või tegevuse leida ning võimalikult lihtsalt ja kiiresti vastavad valikud teha.
Portaal annab võimaluse ürituste korraldajatel ja kõikidel soovijatel registreerida end andmebaasi kasutajaks ning oma ettevõtmisi  ja huvialategevusi linnakodanikele nähtavaks muuta. „Huvi.tallinn.ee on kaasaegne meediavahend, mis erineb vanast sündmusteportaalist eelkõige oma süsteemsuse ja funktsionaalsuse poolest," ütles Eesmäe. „Loodame, et uue portaali külastamine saab inimestele heaks harjumuseks ning igaüks leiab siit omale meelepärase ürituse. Samuti on kõik oodatud postitama uude portaali oma sündmusi või huvitegevusi.“  Uuele lehele saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil, praegused kasutajatunnused uuel lehel ei kehti.
Vana veebiaadressil http://kuhuminna.tallinn.ee/ asuv Tallinna sündmuste infoportaal suletakse täna.
Lisaküsimused edastage palun aadressile huvi@tallinnlv.ee.

 

16. veebruar 2016

Invamess 2016

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 28.- 29. aprillil messi „Invamess 2016", mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.
Viiendat korda toimuval messil on esindatud organisatsioonid, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm.
Kus ja millal toimub?
Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Mess on avatud 28. aprillil kell 13-19 ning 29. aprillil kell 11-17.
Külastajatele on mess tasuta.


Lisainformatsioon ja kontaktid:
Mihkel Tõkke, tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Tel: 52 56 560, 655 4161
E-post: mihkel@tallinnakoda.ee

11. veebruar 2016

Kutse seminarile "Üle lävepaku" 15.03.2016

Olete oodatud osalema seminaril “Üle lävepaku”.
Seminar toimub 15. märtsil 2016 kell 11.00-16.00 Tallinnas, Hotell Europa  konverentsisaalis Põhja-Euroopa (Paadi 5) http://www.euroopa.ee/et/kontaktid-ja-asukoht-tallinna-kaart/
Seminaril tutvustatakse 2015/2016 uuringut puuetega tallinlaste toimetuleku ja neile suunatud teenuste kättesaadavuse kohta. Uuringu viis läbi Saar Poll OÜ.
Seminaril käsitletakse Tallinna ligipääsetavuse temaatikat ning tutvustatakse Astangu Kutserehabilitatasioonikeskuse koordineeritavat ERFi meedet, mis toetab erivajadustega inimeste eluaseme füüsilist kohandamist.
Päeva teises pooles tutvustatakse uuenduslikke teenuseid Tallinna puudega inimeste hoolekandes ning käsitletakse puudega inimeste õigust võrdsele kohtlemisele.
Päevakava:
10.30-11.00 Tervituskohv
11.00 Seminari avamine (Tallinna abilinnapea  Merike Martinson)
11.15-12.00 Tallinna puudega inimeste uuringu tulemuste tutvustamine (Saar Poll, Kai Maasoo)
12.05-12.30  Ligipääsetavuse tegevuskava (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Jüri Järve)  
12.30-13.00 Eluruumide kohandamine ERFi meetme pilootprojekt (Astangu KRK, Mare Naaber)
13.00-13.45 Supipaus
13.45-14.15 Puudega inimeste võrdõiguslikkus (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta)
14.15-14.35 Esmahaigestunud noorte toimetuleku toetamine (Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Merike Otepalu)
14.35-15.00 Asendushooldusteenus Tallinnas (MTÜ Certis, Jaanika Luus)
15.00-15.30 Töötukassa teenused ja koostöö KOViga. Tööalane rehabilitatsiooniteenus, kaitstud töö ja kogemusnõustamise teenus (Töötukassa, Maarja Reinsalu)
15.45 Kokkuvõte (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Marina Runno)
 
Registreeruda palume hiljemalt 1. märtsiks 2016, saates e-kirja aire.johanson@tallinnlv.ee.
Samale aadressile palume saata e-kirja ka neil, kes vajaksid seminarile viipekeele tõlki.
Oleme tänulikud, kui edastate kutse võimalikele huvilistele oma ettevõttes/asutuses.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Sisulised küsimused: marina.runno@tallinnlv.ee
Korralduslik info:
aire.johanson@tallinnlv.ee

9. veebruar 2016

Hea teada: Kuidas tagada inimestele abivahendid?

Veel üks artikkel, mida jagab MTÜ Inkotuba abivahendite saamise, taotlemise ja kasutamise kohta. Artikkel on ilmunud 13.01.2016 ajalehes Sakala. Link on pealkirja sees.

UUE AASTA ALGUSEST muutus Eestis abivahenditeenuse korraldus. Reform peab tagama, et umbes 70 000 Eesti inimest saaksid õigel ajal ja õiges mahus kätte igapäevaeluga toimetulekuks hädavajalikud abivahendid. Seni pikka aega kehtinud teenusekorralduse puhul see alati nii ei olnud.
Abivahenditeenust korraldasid seni maavalitsused ning kokku oli 17 üksust, kellega koostöös püüdis riik tagada inimesele sobiva abivahendi kiire kättesaadavuse. Inimeste abistamiseks ettenähtud raha jaotati maavalitsustele elanike arvu, mitte inimeste vajaduste järgi. Abi osutamise muutis veelgi keerulisemaks see, et abivahendit sai riigi toetusega taotleda vaid oma maakonnas. Inimene pidi ootama ja ootama. Ootama ka, et istuda, seista, liikuda või magada. Kui oodata polnud võimalik, pidi ta leidma ise võimaluse hädavajalik abivahend soetada, saamata tagantjärele riigilt kompensatsiooni.
Uue korralduse järgi vastutab teenuse eest sotsiaalkindlustusamet ja abivahendi saamise kiirus või maht ei sõltu enam sellest, millises piirkonnas inimene elab. Pole enam nii, et mitu kuud enne aasta lõppu polegi raha puudumise tõttu võimalik vajalikku abivahendit saada.

LISAKS SELLELE, et abivahendite saamine oli seotud maakonnas elavate abivajajate hulgaga, oli ka abivahendeid pakkuvate ettevõtete arv piiratud ja seotud maavalitsuse lepinguga. Inimese valiku määrasid tihti paar piirkonnas asuvat ettevõtet. Suurema valikuvõimaluse tekkimiseks oli vaja abivahenditurg avatuks muuta, et tekiks võimalus ka uutele pakkujatele.
Nüüd otsustab inimene ise, millise ettevõtte juurde ta läheb, ja tema otsus ei sõltu sellest, millise maakonnaga seotud ettevõttel on teenuse osutamiseks parasjagu raha. Olen kindel, et nii siiani turgu valitsenud kui senised väikese turuosaga ja uued abivahendiettevõtted tulevad muudatustega kaasa. Peamine on, et inimesel on vaba valik ning ta saab oma otsuste kaudu anda ettevõtetele ja riigile tagasisidet, missuguse kvaliteediga abivahendeid millises mahus ta vajab.

Selleks et iga soovija saaks õige abivahendi õigel ajal ja õiges mahus, peab esmalt hankima andmed inimeste vajaduste kohta. Kui enne oli vastutus maavalitsustel, kes andsid endast parima, et tagada paljude piirangute tingimustes kohapeal sobiv lahendus, siis nüüd vastutab sotsiaalkindlustusamet ning riigil on võimalus jälgida kõikide inimeste abivajadust, sõltumata elukohast. On võimalik läbi kaaluda, millised abivahendid peab inimene kohe kätte saama ja kuidas saab tagada aasta lõpuni vähemalt inimeste esmavajaduste katteks stabiilse rahastuse.

ABIVAHENDITELE KULUB inimestel ja riigil aastas üle kümne miljoni euro, millest üle kahe kolmandiku on riigi toetus. Seni on riik koos inimesega maksnud abivahendite eest hindu kontrollimata: nii palju, kui ettevõtted on neile müügi- või üürihinnaks määranud, on ka tasutud. Enamasti puudus võimalus võtta arvesse oma rahakoti suurust ja vajadusi ning võrrelda hindu teiste ettevõtete pakkumistega. Uue süsteemi puhul on võimalik konkurentsi tingimustes tegutsevate ettevõtete abivahendite hindu ja kvaliteeti võrrelda.
Turu avamine konkurentsile ja abivahendite piirhinna kehtestamine aitavad tagada, et vahendid kataksid võimalikult paljude inimeste vajadusi. Kui inimese vajadus on komplekssem ning temale sobiv abivahend keerukam ja kallim, tuleb asi lahendada erimenetlusena. Kui vana süsteemi ajal võis ratastooli taotlemine kesta ka kaheksa või üheksa kuud, siis nüüd tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile eritaotlus ja selle läbivaatamise maksimaalne aeg on 30 päeva. Pikka ootamist inimesel enam ei ole.

Uus süsteem on loodud nii, et kehtestatud piirhinda silmas pidades saadakse kätte kaks kolmandiku enam kasutusel olevatest abivahenditest ja kallimaid erilahendusi rahastatakse sotsiaalkindlustusameti eritaotluse kaudu. Kui enne oli kallimate abivahendite taotlemine korraldatud maavalitsuse ja kaks-kolm korda aastas kooskäiva riikliku komisjoni kaudu, siis nüüd käib see vajadust mööda ja inimene ei pea kaua ootama.

Analüüsime ka kehtestatud piirhindu ning eritaotluste sisu ja mahtu, et teha vajaduse korral muudatusi. Kui selgub, et näiteks laste rohkem kasutusel olevate abivahendite üüri piirmäärad on liiga madalad, siis muudame neid. Enamikult ettevõtetelt oleme saanud tagasiside, et suurt hinnatõusu nad vajalikuks ei pea, vaid nad on valmis teenust pakkuma suuremas mahus.
TÄHTIS ON, ET inimene teaks, missugused on teenuse sisu ja maht, millega ta saab arvestada, ning kui suur osa jääb tema enda kanda. Hea on, et lõpeb vajadus häda korral trikitada: registreerida end teise maakonda, kasutada abivahendite saamise õigusega sõbra abi või teha ettevõttega müügihinda juppideks. Reformiga on loodud eeldused, et riik saaks pakkuda inimesele kindlust: abi, mis on lubatud, on õigel ajal olemas.

Uus süsteem on loodud selleks, et võtta arvesse inimeste tegelikke vajadusi ja täita aasta läbi kokkulepitud lubadust inimest aidata. Inimesel, kes abi vajab, on kõige tähtsam teada, et ta saab alates jaanuarist 2016 pöörduda oma sooviga abivahendiettevõtete poole üle kogu Eesti ja tema partner riigis on sotsiaalkindlustusamet (infotelefon 16106). Seega tuleb edaspidi uue isikliku abivahendi kaardi saamiseks pöörduda selle ameti poole. Kõik, kel on abivahendi kaart juba olemas, võivad kehtiva arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel pöörduda endiselt otse endale meelepärase abivahendiettevõtte poole.

Postimees: Kuurordi asemel õpetatakse kuidas toime tulla

Minu käest on küsitud, et miks ma poe teinud rehabilitatsiooniplaani, sest mul on õigus saada puude tõttu rehabilitatsiooniteenuseid. Tavaliselt olen vastanud, et kuna ma terve elu sünnist alates olen pidanud oma puudega elama, siis minu arvates ma sellist sotsiaalset rehateenust ei vaja. Plaani ka ainult plaani tegemise pärast ei lase teha. Pigem jätan selle võimaluse neile, kellel puue värske või vajavad elus paremini toimetulekuks neid teenuseid.
Elu näitab, et kes kord käima hakkavad, need ka jäävad käima ja uutele ning värsketele puudega inimestele, kellel see on eluliselt vajalik ja peaks saam kohe, esimeses kodulähedases asutuses, mitte ootama Värska Sanatooriumi saamise järjekorda mitmeid aastaid. Kindlasti peaks rehabilitatsiooni teenusel olema eesmärk ja teenuse algus ja lõpp. See aitab inimestel vajadusel ise hakkama saama, lisaks osaleda taastusravis, tööturuteenustel vmt.
Artikli autorid on Annel Ammas, Merilin Mändmaa ja Tiina Rekand.

Postimees: Kuurordi asemel õpetatakse kuidas toime tulla

50 inimest on saanud sotsiaalkindlustusametilt kirja, et nad ei saa enam sotsiaalset rehabilitatsiooni ehk tihtipeale lõõgastavat puhkust mõnes sanatooriumis. Need on inimesed, kes taotlesid esimestena uue eelhindamise korra järgi seda riigi poolt üle kümne aasta pakutud abi.
Aastaid sotsiaalses rehabilitatsioonis sanatoorsetes asutustes käinud vaegkuulja Andrus Helenurm oli üks, kes vastas proovi korras pikale eelhindamise küsimustikule. Põhjalik küsitlus meeldis talle, kuid mees möönis, et ta ei pruugi uue korra järgi seda teenust enam saada.
Helenurme kogemus on olnud vaegkuuljate ühised käigud rehabilitatsiooniasutusse, mille suurim eesmärk on olnud kohtumine saatusekaaslastega, omavahel kogemuste jagamine. Tema hinnangul on neist kohtumistest rohkem abi kui näiteks psühholoogiga vestlemisest. Ta lisas, et enesetunde mõttes on alati olnud olulised ka massaažid ja veeprotseduurid.
Kas sellised ühised käigud on ka edaspidi võimalikud, ei ole üheselt selge. Samas peaksid rehabilitatsioonimeeskondadesse nüüd kuuluma ka kogemusnõustajad, kes ka Helenurm ise võiks olla.
Sotsiaalkindlustusameti andmeil on uuel aastal enamikule eitava vastuse saanutele soovitatud pöörduda hoopis tervist parandavasse taastusravisse või siis konkreetse abi saamiseks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Esimese kuu jooksul on eelhindamisel käinud 132 inimest.
Selle kümneid tuhandeid inimesi puudutava reformi ettevalmistajad tunnistavad, et on valmis inimeste negatiivseks reageeringuks. Samas loodetakse, et eelhindamisel juhtumikorraldajaga aetud pikk jutt on inimestele selgitanud, mida nad oma puudest tingitud keerulisema elu parandamiseks tegelikult vajavad. Möödunud aastal viiesajast proovi korras uuele küsimustikule vastanust tunnistasid paljud, et nii põhjalikult pole nad oma probleemidest varem rääkida saanud. Loe edasi siit (LINK)
Mis üldse on sotsiaalne rehabilitatsioon?
See ei ole meditsiiniline taastusravi. See ei tähenda mudavanne ega muid raviteenuseid ega ka mõnusat ajaveetmist sanatooriumis.

3. veebruar 2016

Hea teada: mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus?

Lisan siia infot Sotsiaalkindlustusameti lehelt (LINK).

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus alates 1. jaanuarist 2016 on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015036
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015033

Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus?
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (edaspidi SRT) on puudega inimesele osutatav sotsiaalteenus, mille raames tehakse rehabiliteerivaid tegevusi rehabilitatsiooniprogrammi, SRT vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava või isikliku rehabilitatsiooniplaani alusel ja SHS § 62 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel.
NB! Teenus ei sisalda meditsiinilist rehabilitatsiooni (taastusravi).
Ravi, sh taastusravi, vajaduse korral tuleb selle saamiseks pöörduda oma perearsti või eriarsti poole.
SRT eesmärk on õpetada ja arendada puudega inimese igapäevaelu oskusi, suurendada ühiskonnaelus osalemist, toetada õppimist ja arendada töövõime eeldusi. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
Riik võtab õigustatud isikult üle SRT eest tasu maksmise kohustuse.

Kellel on õigus taotleda SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist?
SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist võib taotleda:
- alla 16-a puudega laps,
- vanaduspensioni ealine puudega isik,
- tööealine (16-a kuni vanaduspensioni ealine) puuduva töövõimega isik,
- tööealine puudega või töövõimetu või osalise töövõimega isik, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel Töötukassas.

Lisaks on SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisele õigus ilma teenust taotlemata järgmistel isikutel:
- kõigil esmakordselt puuet taotlevatel alla 16-a vanustel lastel. Korduvalt puuet taotlevatel lastel juhul, kui ekspertarsti otsustuse kohaselt rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik puude raskusastme määramiseks,
- alaealiste komisjoni otsusel teenusele suunatud 7-18-aastastel lastel.

Kuidas SRT saamine on korraldatud?
1. Õigustatud isik esitab SKA-le taotluse SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmiseks.
Taotluse saab esitada riigiportaali eesti.ee kaudu või muul viisil.
Taotlust on võimalik esitada riigiportaalis eesti.ee. Vajadusel võib täidetud ja digitaalselt allkirjastatult taotluse saata e-posti teel, paberil alla kirjutatud taotluse saata posti teel või esitada SKA klienditeeninduses.
SKA e-posti aadressid ning klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad on kättesaadavad SKA kodulehel rubriigis “
Klienditeenindused ja kontaktandmed”.
Taotluse vorm on kättesaadav rubriigis „
Blanketid/rehabilitatsiooniteenuse blanketid” ning SKA klienditeenindustes.
2. Taotlust ei pea esitama:
• alla 16-a lapsed, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele puude ekspertiisi taotluse alusel seoses puude raskusastme määramisega;
• 7-18-a lapsed, kelle kohta esitatakse SKA-le alaealiste komisjoni otsus, kus mõjutusvahendina on määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus.

3. Tööealine (16-aastane kuni vanaduspensioni ealine) psüühikahäirega isik võib taotluses soovi korral märkida, millise rahastamise sihtgrupi alusel ta tasu maksmise ülevõtmist taotleb – kas tööealiste psüühikahäirega isikute sihtgrupis (kalendriaasta limiit kuni 2325 eurot) või 16-a ja vanemate isikute sihtgrupis (kalendriaasta limiit kuni 483 eurot või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1000 eurot).
4. Terviseolukorrast põhjustatud vähenenud tegevusvõimega tööealistel ja vanaduspensioni ealistel isikutel on õigus SRT-le juhul, kui on tuvastatud teenuse vajadus.
Seetõttu enne tasu maksmise kohustuse ülevõtmist SKA hindab isiku rehabilitatsioonivajadust. Selleks võtab SKA juhtumikorraldaja isikuga ühendust ja lepib kokku hindamise toimumise aja ning koha. Hindamine toimub üldjuhul SKA klienditeeninduses omaette ruumis, kuid vajadusel ja kokkuleppel võib toimuda ka muus sobivas kohas, sh isiku elukohas.
Hindamine toimub küsitluse vormis selleks väljatöötatud küsimustiku alusel. Lisaks isiku küsitlemisele võib juhtumikorraldaja hindamisel kasutada SKA-s ja Töötukassas olemasolevaid puude, töövõimetuse/töövõime tuvastamise ja teenuste osutamise andmeid. Küsitluses osaleb kindlasti isiku seaduslik esindaja, kuid lisaks sellele võib osaleda iga saatja, kelle osalemist isik soovib (nt pereliige, tugiisik, tegevusjuhendaja, sõber).
5. Alla 16-a isiku taotlus vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul, 16-a ja vanema isiku taotlus vaadatakse läbi ja teenuse eest tasu maksmise ülevõtmine otsustatakse 40 tööpäeva jooksul.
6. SKA võtab SRT eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 2 aastaks.
Isikult, kellel on enne 2016. a koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan, võtab SKA tasu maksmise kohustuse üle kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni, aga mitte kauem kui 31.12.2018.

7. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus (edaspidi otsus) tehakse isikule teatavaks isiku taotluses märgitud viisil kas riigiportaali kaudu, e-posti teel, posti teel või SKA klienditeeninduses.
Otsusele on lisatud
- teenuste loetelu, milles on märgitud isikul otsuse väljastamise kuupäeva seisuga SRT saamiseks kasutada olevad vabad vahendid vastavalt otsuses märgitud rahastamise sihtgrupile;
- SRT osutajate nimekiri, milles on märgitud iga rehabilitatsiooniasutuse kohta kontaktandmed, osutatavad teenused ja orienteeruv esimene vaba aeg.

8. Isikul on õigus valida otsusele lisatud rehabilitatsiooniasutuste nimekirjast endale sobiv rehabilitatsiooniteenuse osutaja.
Rohkem teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registrist (http://mtr.mkm.ee/), valides tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine, ja teenuse osutajate kodulehtedelt.

9. Isik on kohustatud 60 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks saamisest pöörduma valitud asutuse poole teenuse osutamises kokku leppimiseks. Teenuse osutaja poole võib pöörduda kas e-posti või posti või telefoni teel või minna asutusse kohale. Teenuse osutaja registreerib tema poole pöördunud isikuga kokkuleppe sõlmimise kuupäeva ja planeeritud teenuse alustamise kuupäeva sotsiaalhoolekande portaalis.
10. Juhul, kui eelarves ei ole piisavalt raha, et isik võiks kohe hakata teenust saama, paneb SKA isiku teenuse järjekorda. Järjekorda võtmisest teavitatakse isikut otsuses.
Järjekorra pikkus on kuni 1 aasta. Järjekorra saabumisel väljastab SKA isikule järjekorra saabumise teate, millele on lisatud punktis 7 nimetatud rahastatavate teenuste loetelu ja teenuse osutajate nimekiri. Järjekorra teate saamisel peab isik 60 päeva jooksul pöörduma teenuse osutaja poole ja kokku leppima teenuse osutamises.

11. Teenuse osutaja osutab isikule SRT vastavalt SKA otsusele kas rehabilitatsiooniprogrammina, juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavale või isiklikule rehabilitatsiooniplaanile kuni 2 aasta jooksul.
12. Teenuse osutaja esitab osutatud SRT ja sellega kaasnenud majutuse ning enda sõidukulude kohta arve SKA-le.
13. Sõidukulu hüvitamise taotlemiseks esitab isik SKA-le sellekohase taotluse ja kuludokumendid. 
Missuguseid teenuseid SRT raames võidakse osutada?
1. Vastavalt SKA otsusele koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan
2. Juhendatakse isikut rehabilitatsiooniprotsessis osalemisel ja vastavalt vajadusele tehakse selleks võrgustikutööd
3. Hinnatakse rehabilitatsiooni tulemusi
4. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniprogrammis, SKA juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavas või isiklikus rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:
• tegevusterapeudi teenused
• loovterapeudi teenused
• sotsiaaltöötaja teenused
• psühholoogi teenused
• eripedagoogi teenused
• logopeedi teenused
• füsioterapeudi teenused
• arsti teenus
• õe teenused
• kogemusnõustaja teenused

Kõiki teenuseid, v. a arsti teenus, osutatakse individuaalselt, perele või grupile. Arsti teenust osutatakse ainult individuaalselt.
NB! Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu nt diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt.
Missuguses mahus SRT osutatakse?
SRT raames osutatavad teenused ja iga teenuse maksimaalne hüvitatav maksumus kalendriaastas on sätestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/113122014076).
Määrusega on ka kehtestatud, kui palju võib teenuseid osutada ühe kalendriaasta jooksul, samuti teenuste hinnad.
Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 1395 euro eest ja puudega täisealistele kuni 483 euro eest aastas.
Erandiks on järgmised teenused:
• rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine,
• rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö,
• rehabilitatsioonitulemuste hindamine,
• füsioterapeudi teenused.

Nimetatud teenustele on kehtestatud eraldi piirmäärad, näiteks rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise (rehabilitatsiooniplaani koostamise) teenust võib osutada kuni 206,55 euro eest kalendriaastas, füsioterapeudi individuaalteenust, pereteenust ja grupiteenust kokku võib osutada lastele kuni 234,12 euro eest ja 16-a ning vanematele isikutele kuni 117,06 euro eest kalendriaastas.
SRT raames osutatavate teenustega võib vajadusel kaasneda majutus – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse SRT osutamise ajal ööbimine koos toitlustamisega 1 kord päevas, arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 23,97 eurot.
Majutusteenuse eest on võimalik riigieelarvest tasuda järgmiselt:
• SRT saaja ja alla 16-aastase lapse saatja eest kuni 119,85 eurot kalendriaastas,
• tööealise psüühikahäirega isiku eest kuni 838,95 eurot kalendriaastas.

SRT saamisega seotud sõidukulude hüvitamine
Juhul, kui inimese elukoht ja SRT osutamise koht on erinevates valdades või linnades, kompenseerib riik sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale), kummalegi maksimaalselt 41,55 eurot kalendriaastas.
Sõidukulu hüvitise saamiseks on vajalik pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist esitada SKA-le taotlus. Taotluses märkida järgmised andmed:
1) SRT saanud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, elukoha aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
2) juhul, kui taotletakse teenust saanud isiku saatja sõidukulu hüvitamist, siis saatja nimi ja isikukood või sünniaeg, elukoha aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
3) SKA otsuse number;
4) arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
5) andmed SRT osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm);
6) sõidukulu tõendavate dokumentide loetelu.
Taotlusele lisada sõidukulu tõendavad dokumendid – sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, taksoarved vm.

SKA otsustab sõidukulude hüvitamise või sellest keeldumise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse, kuludokumentide ja teenuse osutajalt SRT osutamise kohta arve saamise päevast arvates.
Vaide esitamine
Isik, kes leiab, et SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel, sh SRT vajaduse tuvastamisel, on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie tuleb esitada SKA-le (Endla 8, 15092 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.
Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 76 lõigetest 2 ja 3 märgitakse vaides:
1. haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2. vaide esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3. vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
4. põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
5. vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
6. vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
7. vaidele lisatud dokumentide loetelu;
8. allkiri.
Vaidele kirjutab alla esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab vaidele juurde esindusõigust tõendava dokumendi või volikirja, kui seda ei ole esitatud varem.

Hea teada: Kuidas käib puudega inimeste vajaduste hindamine?

Tänasest ajalehest siis selline huvipakkuv artikkel, mille autoriks on Triin Ärm. Link Postimehe artiklile on pealkirja sees.  

Ülevaade: kuidas käib puudega inimeste vajaduste hindamine

Jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutmoodi: 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine.
Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine selle aasta jooksul kuni 8000 inimest, teatas amet. «Jaanuaris hindamisel käinud inimestest 88 vajavad sotsiaalset rehabilitatsiooni ja 50 juhul vajatakse enamasti tervishoiuteenuseid või kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid,» ütles sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. Ta lisas, et selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.
Uue süsteemi järgi võtab sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. «Kõigiga, kes olid teenuse järjekorras enne uue seaduse jõustumist ja kes peavad tulema hindamisele, võetakse personaalset ühendust ilma, et inimene ise peaks midagi täiendavalt taotlema,» selgitas Saarevet.
Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad kasutavad Saareveti kinnitusel selleks otstarbeks koostatud ja eelnevalt pilootprojektis testitud küsimustikku, et selgitada inimesega koostöös  välja, millised on tema terviseolukorrast tulenevad raskused igapäevases toimetulekus. «Hindamisel selgitatakse koos juhtumikorraldajaga välja, kas inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või muid toetavaid  teenuseid. Kirjalikult vormistatud otsus saadetakse inimesele pärast vestluse toimumist. Inimene saab alati ka peale otsuse saamist pöörduda uuesti juhtumikorraldaja poole, kui tal tekib küsimusi hindamise tulemuste või järgnevate tegevuste osas.»

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine:
  •          Hindamisel vaadatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
  •          Kui kohtumisel saab kinnitust, et inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, koostatakse koostöös kliendiga tegevuskava, mille alusel hakkab inimene teenust saama. Kui  teenuste vajadust ei ole võimalik täpselt hinnata, suunab juhtumikorraldaja inimese rehabilitatsiooniasutusse plaani koostamisele. Kui on olemas inimese vajadustele sobiv  rehabilitatsiooniprogramm, saab juhtumikorraldaja inimese suunata sobiva programmi alusel teenust saama.
  •          Kui hindamise tulemusel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asemel näiteks tervishoiu-, tööturu- või kohaliku omavalitsuse teenuseid, nõustavad juhtumikorraldajad oma pädevuse piires ka nende teenuste osas.  
  •          Hindamist ei pea läbima inimesed, kellel on varasemast kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Samuti ei pea hindamist läbima lapsed.
  •          Alates 1. jaanuarist 2016 pakutakse sotsiaalkindlustusameti vahendusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja Eesti Töötukassa korraldab tööalast rehabilitatsiooni. Ravi, sh taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole ja seda rahastab haigekassa.
Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta loe siit.

2. veebruar 2016

Rumeenia kultuuriõhtu 17.02.16

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi 17.veebruaril kell 16.00 Rumeenia kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Rumeenia kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Maria Oana Cernaut,
kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tugikeskuses Juks tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus!

Lugupidamisega,
Mihkel Tõkke, tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda,
tel: 65 54 161, mihkel@tallinnakoda.ee