1. juuli 2020

Koroonaaja kriisist

See talv ja kevad on tulnud teisiti. Kui veel veebruris lugesime  uuitest, et kaugel Hiinas levib koroonaviirus,  siis aee tundus nii kaugeaga kui viirus COVID-19 jõudis Itaaliasse ja sealt edasi naaberriikidesse, siis tundus olukord ärevust tekitav.
Veebruaris käisin 2 lapselapsega nukuteatris ja pärast seda läksime turismimessile Pirita näituse ja messikeskusesse. Rahvast oli palju. Fredyle meeldis suur reisibuss, minule õhupalli makett ja Liisale tantsijad. Vaatasime reise ja võtsin kaasa paar kataloogi. Varem olime Arkoga kodus arutanud, et selle aasta suvel teeme autoreisi Horvaatiasse. Plaanime seda siiani. Talv oli Eestis kesise lumega ja seepärast mõtted soojamaareisidele lähevad.






Ja siis märtsikuu keskpaigas lugesime igapäev uudiseid ja saime teada, et see koroonaviiruse nakkus levib kohutava kiirusega. Ohtlik on ta eriti eakatele, sest tekitab kopsupõletikku ja kui on ka kaasnevaid haiguseid, siis vanemaealised inimesed ei suuda hingata ja surevad. See oli epideemia, mis läks üle pandeemiaks. Haigestusid miljonid, suri sadu tuhandeid inimesi...
Eestis kuulutati eriolukord välja alates 16.märtsist. Me jäime kodukontorisse ja pidime harjuma tegema tööd kodus. Mina sain sellega hakkama aga paljudel seda võimalust ei olnud. Käisime nädalavahetusel poes ja ostsime süüa, wcpaberit ja muud vajalikku, sest kui inimene jääb koju ja ei pruugi iga päev poes käia, siis tuleb hakkama saada ja sööki mitmeks päevaks varuda.  Maske apteekides ei olnud. Käsi sai desovahendiga puhastada ja 2 + 2 vahet rakendati ka. Paljud poed, kinod, raamatukogud suleti. Avatuks jäid toidupoed, apteegid, telefoniesindused. Kaubanduskeskustes valitses tühjus. Tuli harjuda teistmoodi elu korraldusega. Busside esiuksed suleti lindiga ja piletite müük ja kontrollimine lõpetati. Inimestele korrutati iga päev, et püsi kodus! Päeval olid ETVlt kl 12 uudised, kus anti ülevaadet koroonaviiruse eriolukorra meetmetest ja nakatanute arvust ja reeglitest. See mõjus ja Eestis nakatunuid tekkis juurde, oli surmasid, kuid sellist viirusepuhangut kui Hiinas, Itaalias või Ameerikas ei olnud. Meie Rootsikruiis Rene 25.a. sünnipäevaks sai aprillist maisse lükatud, siis juulisse ja siis veel septembrisse. Pole mõtet riskida, sest piirid suketi. Need, kes jõudsid välismaalt koju, siis pidid jääma koju isolatsiooni 14 päevaks. Aga viirus levis võrkpalli võistlustelt Saaremaalt Võrru ja Tallinna, koolivaheajalt saabujad tõid nakkuse kaasa Itaaliast ja Austriast. Inimesed hoidsid poodides 2 meetrist distantsi, kassade ette tekkisid plastmassist kaitseklaasid. Inimesed kandsid maske, kummikindaid või visiire. Meie käisime poes hommikuti enne lõunat  Rocca al Mare keskuses, kus ruumi rohkem ja kaupa saadaval.
Ma jäin haigeks märtsikuu alguses. Köha oli suur ja lisaks nohu ja nõrkus. Õnneks  polnud palavikku ja see välistas koroonaviiruse. Püsisime kodus ja ma ravisin ennast käsimüügi ravimitega üle nädala aga mitte mingisugust tulemust paremuse poole ei olnud. Perearst saatis mind vereanalüüsi ja kopsupilti tegema Haabersti Tervisekeskusesse. Igaks juhuks kirjutas ka antibiootikumide ravi ja kui analüüside vastused tulid, siis pikendas ravikuuri 14 päevani. Mul oli lisaks bronhiidile ka ei tea kust saadud kopsuklamüüdia bakter. Ei aidanud astmaravim, kuid kuu aega aerosoolhormooniga muutis olukorra kergemaks. Kolm kuus ma köhisin vahet pidamata ja kuidagi seda märki paremuse poole minemisest ei tulnud. Osaliselt läksin kontorisse tööle mai keskel. Käisin Synlabis tegemas veretesti koroona antikehade kohta ja see oli negatiivne. Selle kevade kõige positiivsem sõna  on negatiivne. Oma raha eest 23,50 eurot tõi rahu aga ettevaatlikud olime endiselt. Vältisin ühistransporti, kuid nüüd sõidan jälle bussiga tööle ja koju. Kui bussis köhisin, siis tirisin rätiku näo ette aga inimested hoidsid eemale ja sain kurje pilkusid tunda.
Töös tegime muudatusi aga sotsiaaltransporditeenus ei katkenud. Koolid suleti ja lapsed saadeti koduõppele. Kindlasti oli see paljudrle peredele katsumuste rohke aeg aga saime hakkama. Lapsed ja lapselapsed olid terved. Kahjuks pandi kinni isegi mänguväljakud õues ja kiikuda ei saanud.  Kevadel saime rohkem liikuda õues. Alustasime jalutamise ja rattasõiduga. Linetantsu tunnid ja ujumistreeingud jäid ära. Saime olla kodus ja kohaneda uue eriolukorraga. Meie inimesed on kannatlikud ja ettevaatlikud ja see piiride ja asutuste sulgemine hoidis ära viiruse leviku. Ka mina kandsin maske aga sellega tekkis kiiresti õhupuudus ja oli raske hingata. Töö juures võtan kliente vastu koridoris. Peseme käsi ja hoiame vahet. Arstide vastuvõtud tühistati, kuid perearstid tegid telefonikonsultatsioone ja perearst kutsus mind ka kohale. All koridoris olid ajutised tarad püstitatud, med.personaal küsis kuhu lähen ja kas on arsti aeg kokku lepitud, perearst avas ise uksed, 2 tooli olid keset tuba asetatud. Oli näha, et püüti nakatumisest hoiduda ja vältida. Perearstil oli erivarustus seljas, sussid jalas, kaitseprillid ja müts peas nii, et ma ei tundud teda selles riietuses äragi.
Silmaarsti aeg nihutati märtsist juunikuu lõppu.
Olge terved!


10. juuni 2020

Valmis uuring ühistranspordi peatuste ligipääsetavust

2019.aasta suvel sai koos Arkoga tööd tehtud, kaardistades ühistranspordipeatuseid Eestis. Ma tunnen heameelt, et aruande tutvustuses on 2 fotot, mille autoriks olen mina. Kuigi jah aruandes minu nime läbi ei lipsa, sest olin kaardistaja vabatahtliku töö tegija. Tööd sai tehtud suvest sügiseni, päikese, tuulte ja vihmaga. Vaata pilte allpool. Sotsiaalministeeriumi pressiteate link avaneb siit.

Nägime ja katsusime Eestimaad. Käisime Tartu linnas mitmes kohas (nt bussijaam, bussipeatused, raudteejaam, Tartu Ülikooli kliinikumide peatused) mitmel päeval. Sai käidud, pilte tehtud, olukorda hinnatud ka Pedjal, Kallaste, Mustvee, Järva-Jaani, Türi, Paide, Ülenurme, Põltsamaa, Kolga-Jaani, Rapla, Lelle,  Kaarepere, Vägeva, Jõgeva, Kose ... Vaatasime ronge, busse ja sõiduteid, wc-sid, infolette, valgustust, pimedate juhtteid, valgustust jne. Mina olin ainult abiks ja sedagi osades punktides. See kohapeal käimine võttis aega, et kõigepealt kohale sõita ja siis teha kaardistustöö ära ning hiljem oli vaja kaardistajatel ankeedid täita, pildid juurde panna ja anda hinnang objektide ligipääsetavusele. Peale seda järgnes meeskonnatöö aruande koostamisel ja kokku kirjutamses, milles mina ei osalenud. Aruandega tutvusin Sotsiaalministeeriumi lehel. Teadmiseks, et kaardistustöö aluseks oli objektide nimekiri (767 tk), mille valmistas ette töö tellija. Töö teostajad käisid objektidel kohapeal. Oli huvitav lugeda ja saada teada kuidas lisaks Tallinnale ka mujal ligipääsetavus on või ei ole. Kahjuks ei ole tehtud enne ja pärast fotosid, et võrrelda aastaid 2019 ja 2009 või 1999. Tegelikkuses on palju muutunud. Eriti raudteejaamades ja peatustes ja need rongid, kuhu pääseb sisse ilma treppideta. On mille eest töö tegijaid ja meie riiki kiita, sest muutused on katsutavad ja kasutatavad. Samas on ka puudujääke aga uskuge, et neid on igal pool maailmas ja Euroopas. Me ei ela ideaal maailmas. Aga asjad on muutunud paremaks ja ligipääsetavamaks.








UURING: Kõikidest ühistranspordi peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused
Kõikidest ühistranspordi peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused, jaamahoonetest on ligipääsetavusega probleeme bussi- ja raudteejaamades, mõnevõrra paremas seisus on lennujaamad, selgub sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsist.
Bussipeatuste ligipääsetavus erineb regiooniti - parimad lahendused on suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, maapiirkonnas on peatuste üldine seisukord linnadega võrreldes halvem.
Uuring näitab, milline on Eesti ühistranspordipeatuste ja jaamahoonete olukord ning kas ja mil määral on peatuste juures arvestatud erinevate kasutajate vajadustega. Iga sõlmpunkti ja objekti osas hinnati, millistes aspektides on need ligipääsetavad erivajadustega inimestele, eakatele, lapsevankriga liiklejatele, lastele ja paljudele teistele, kel on avalikus ruumis liiklemiseks tarvis abivahendit või kelle füüsiline võimekus või nägemis- või kuulmistaju on langenud, millised kohandused on vajalikud ligipääsetavuse tagamiseks ning milline oleks kohanduste eeldatav maksumus. Analüüsi tulemused on olulised põhjusel, et ühistransport on ühenduslüli inimese teekonnal ning selle halb seisukord võib katkestada paljude inimeste igapäevased teekonnad kooli, tööle, kauplusesse ja mujale.
„Rahvusvahelisel ligipääsetavuse päeval on oluline mõelda selle peale, et kõikidel ühiskonna liikmetel oleks võrdsed võimalused avalikus ruumis liikuda. Paraku välistab meie füüsiline keskkond jätkuvalt väga paljud kasutajad või muudab nende liikumise väga keeruliseks,“  ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ligipääsetavus peab saama valdkondade üleselt poliitikate tegemise loomulikuks osaks. Vaid nii saame kindlustada, et nii lapsed, eakad, erivajadusega inimesed kui kõik teised saavad võrdselt ühiskonnaelus osaleda, käia tööl ja koolis, tarbida erinevaid tooteid ja teenuseid. Eestis on paljud peatused ja hooned erinevatele sihtgruppidele üha enam ligipääsetavad, kuid peame siiski mõtlema selle peale kuivõrd igaüks meist aitab kaasa, et ühelegi ühiskonnagrupile ei seataks asjatuid piiranguid.“
Ministri sõnul tuleb erinevate arenduste puhul algusest peale ligipääsetavuse aspektidega arvestada, et vältida hilisemaid lisakulutusi ja ressurssi ümberehitusteks. „Ligipääsetavus on odavam ja inimestele mugavam, kui sellega arvestatakse juba projekteerimisel ning läbivalt kõigis etappides.“
Analüüsi käigus kaardistati Eesti olulisemad ühistranspordi sõlmpunktid ehk kohad, kust sõidavad läbi erinevat liiki transpordivahendid, sealhulgas peatused, mis võimaldavad inimeste ligipääsu spetsiifilistele teenustele. Lisaks kaardistati jaamahooned ja nende juures olevad invaparkimiskohad ning põhilistele liikumissuundadele jäävad ülekäigud sõlmpunktide aladel. Kokku kaardistati analüüsi käigus 767 erinevat transporditaristu objekti, mille asukohaandmed on kättesaadavad Google Mapsi avalikus kaardirakenduses.
„Liikumiskeskkond peab olema mugav, ligipääsetav ja ohutu ning võimaldama iseseisvalt liikuda igaühel meist, seda nii kaheksa kui ka 80-aastasel inimesel. Lisaks ühistranspordipeatuste ja sõlmpunktide ligipääsetavuse parandamisele vajavad süsteemset ja pidevat tähelepanu ka nendeni viivad teekonnad, liikumisinfo kättesaadavus, ühistranspordivahendite ligipääsetavus,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Liis Vahter. „Et ligipääsetavus ei tohi olla hooajaline nähtus, tuleb füüsilise keskkonna parandamise ja nutika infoedastuse kõrval samavõrra tagada ka kvaliteetne aastaringne hooldus. Seda selleks, et kasutaja saaks ka raske talveilmaga ühistransporditeenusele loota.“
Vahteri sõnul on ühe konkreetse tegevusena sel perioodil investeeritud raudteepeatuste arendamisse, eesmärgiga parandada ligipääsetavust, integreerida erinevaid liikumisviise ja parandada seeläbi rongiliikluse kasutajakogemust. Rongireisijate arv on sisuliselt kahekordistunud ning see arendus on olnud edukas. „Värskelt valminud analüüsi tulemused kinnitavad, et ligipääsetavuse kvaliteedi ja arendustegevustega on vajalik järjepidevalt tegeleda.“
Uuringus kaardistatud bussipeatuste hinnanguline ligipääsetavaks tegemise maksumus oleks ligi 3,4 miljonit eurot, kaardistatud jaamahoonete ligipääsetavaks tegemise maksumus veidi üle 270 tuhande euro, kaardistatud ülekäikude maksumus ligi 875 tuhat eurot ning tööd kaardistatud objektide juurde invaparklate rajamisel maksaksid üle 31 tuhande euro. Kokku maksaks kaardistatud objektide ligipääsetavaks tegemine hinnanguliselt 4,6 miljonit eurot. Bussipeatuste ligipääsetavuse kohandustööde kogumaksumus Eestis oleks hinnanguliselt 39,8 miljonit eurot, seejuures pole arvestatud puute ja kompimisega tajutavate materjalide, näiteks mummukivide kasutamisega. Maksumused on arvestatud koos käibemaksuga.
"Eriolukorras on kõik inimesed saanud kogeda, kui ahistavad on liikumispiirangud. Kahjuks kogeb suur osa eestimaalastest liikumispiiranguid ka tavaolukorras. Loodan, et ligipääsetavuse päeva tähistamine ja värskelt valminud uuring aitavad motiveerida igat füüsilise ja virtuaalkeskkonna loojat juba eos läbi mõtlema, kas loodut saavad takistusteta kasutada kõik inimesed," ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.
Täna tähistatakse rahvusvahelist ligipääsetavuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust, et iga inimene, ka erivajadusega inimene, laps ja eakas, soovib teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda, käia tööl ja koolis, kuid tihtipeale ei ole keskkond igaühele ligipääsetav. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on antud ühiskonnaelus osalemiseks võrdsed võimalused.
Olulisemad tulemused:
  • Kõikidest peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused, kokku hinnati 89 tk. Nendes peatustes on kõige rohkem arvestatud eri ligipääsetavuse aspektidega, näiteks füüsiline ligipääs, puute ja kompimisega tajutavad teekatted, kontrastsus, reaalaja infotablood jne.
  • Bussipeatused on üldiselt heas seisukorras, erinevused esinevad regiooniti, parimad lahendused on suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Linnade keskmine skoor 61%. Maapiirkonnas on peatuste üldine seisukord linnadega võrreldes halvem – puuduvad ootekojad, valgustus, ooteplatvormid ning teekate on liikumisabivahenditele läbimatu.
  • Jaamahoonetest on vähem ligipääsetavad bussi- ja raudteejaamad ning sadamad. Mõnevõrra paremas seisus on lennujaamad, mis on seletatav rahvusvaheliste nõuetega, kuid näitaja võiks olla palju parem. Näiteks Tallinna Lennujaam on küll füüsiliselt hästi ligipääsetav, kuid on teisi puudeliike puudutavate kohanduste osas puudulikum. Ligipääsetavust hinnati kokku 47 eri liiki jaamahoones, millest bussijaamasid 21, rongijaamasid 9, sadamaid 11 ja lennujaamu 6.
  • Ülekäigurajad. Helisignaalide kasutamine ülekäikudel ei ole väga levinud, kuid liiklusohutuse ja vaegnägijate seisukohalt on see väga oluline. 198 kaardistatud ülekäigust esines helisignaali kõigest 13 teeületuskohal. Rohkem tähelepanu vajaksid ka ülekäigu puute ja kompimisega tajutav tähistamine ja ülekäiguni suunamine.
  • Invaparkimiskohad. Heas seisus on transporditaristu hoonete juures olevad invaparkimiskohad. Kaardistatud jaamahoonetest (47 hoonet) puudus invaparkimine aga 61%-l (29 hoonel).
  • Invatualetid. Kaardistatud jaamahoonetest puudus invatualett 28%-l juhtudest.
Uuring on valminud Euroopa Regionaalarengufondist Valdkondliku teadusja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevus 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine" rahastamisel.

15. mai 2020

Emadepäev 2020

Sel aastal oli emadepäev teistsugune kuigi möödus toredalt ja ilusalt nagu varasematelgi aastatel. Rene pere kutsus Viikingite külla kalale ja mina kutsusin Imre pere ka kaasa. Nii me pühapäeval kõik kokku saime. Pojad tõid mulle lilled. Imre lillekimbu ja Rene suure rõdule lilleampli. Liisa Maria tuli ka kommikarbiga. Püüdsime kala 2 tundi aga kalaõnne meil sel korral ei olnud ja kala õnge otsa ei tulnud. Tellisime praed, pannkoogid ja joogid ning sõime kõhud täis. Lapsed jooksid ringi, turnisid mänguväljakul ja käisid korduvalt lambaid, jäneseid ja parte vaatamas. Suured leotasid õnge ja nautisid sooja kevadpäeva. Õues oli päikesepaiste ja sooja +18C. Rahvast oli päris palju aga õnneks leidus terassi peal baarileti ees 1 pikem laud ka meie jaoks, kuhu oma perega kohad sisse võtsime. Sel korral keegi õnneks vette ei kukkunud ja peale 3 tundi sõitsime autodega meile ja maiustasime minu tehtud kausikoogiga, mille sisuks küpsised, pirn, maasikad, kohupiim, kondentspiim, kohupiimapasta ja sokolaad. Mulle maitses see väga, teised ainult nakitsesid oma koogitükkide kallal. Natuke shampust jõime ka, sest ikkagi 3 ema, 6 last ja 2 lapselast. Tegelikkuses on meid veel 8 aga paari kuu pärast on meid juba 9 ning köögilaua taha me ära ei mahu, sest see on liiga lühike. Õnneks on meil suur köök-elutuba (30 m2) ja lisaks rõdu ja lastele, kassikesele veel 2 magamistuba. Lapsed olid nii tublid ja asjalikud. Puhas rõõm. Olen tänulik ja õnnelik. Aitäh Arkole, kes meiega rändamised ja kappamised kaasa teeb ja autoga mind sõidutab. Hommikul soovisime ka autos Arko ema Lindale head emadepäeva ning lillekesed viisime juba nädal varem ise Jõgevamaale kohale. Oma emal ja vanaemal käisime lilli ja küünlaid panemas päev varem ja nii oli süda rahul ja nautisime mõnuga seda imelist ja kaunist emadepäeva. Elagu emad, vanaemad ja vanavanaemad - see päev on meile! 















3. aprill 2020

Hea teada: Osalise ja puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ning puuete kestust pikendatakse

Sotsiaalministeeriumi teavitus:

Osalise ja puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ning puuete kestust pikendatakse
PRESSITEADE
2. aprill 2020
Osalise ja puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ning puuete kestust pikendatakse
Valitsus kiitis heaks sotsiaalministri ettepaneku pikendada osalise või puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ja puude kestust ning vastavate toetuste maksmist kuue kuu võrra seoses tervishoiuasutustes vastuvõttude vähendamisega eriolukorra tõttu. Muudatus puudutab inimesi, kelle töövõime, püsiva töövõimetuse või puude otsus lõpeb ajavahemikul eriolukorra kehtestamisest kuni 2020. aasta augusti lõpuni.  
 Töövõime hindamise taotlemisel on nõue käia vähemalt kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist arsti juures. Eriolukorra tõttu on paljud raviasutused vähendanud ambulatoorset vastuvõttu, mistõttu on terviseandmete uuendamine töövõime hindamise taotluse esitamiseks raskendatud. Paljud vähenenud töövõimega inimesed kuuluvad ka riskigruppi, sest nende immuunsus on nõrgem ja seetõttu on parem, kui nad mõjuva põhjuseta tervishoiuasutusi ei külasta. Nii võib paljude inimeste töövõime hindamine eriolukorra ajal olla raskendatud või isegi võimatu.
„Töövõime toetamise süsteem pakub mitmeid võimalusi vähenenud töövõimega inimeste abistamiseks, kuid kriisiperioodil on oluline eeskätt töövõimetoetuse õigeaegne kättesaamine," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Igakuise töövõimetoetuse katkemine võib seada inimese majanduslikult väga keerulisse olukorda, mistõttu on oluline leida kiire ja mõistlik lahendus toetuse jätkuvaks maksmiseks ka siis, kui inimene kohe arsti juurde ei pääse. Samuti pean oluliseks puuete kehtivuse pikendamist, et inimesed ei kaotaks puudetoetust ning õigust hädavajalikele teenustele."
Osalise või puuduva töövõime kestust ning töövõimetoetuse maksmist pikendatakse kuue kuu võrra inimestel, kelle töövõime hindamise otsus lõpeb ajavahemikul 12. märts kuni 31. august 2020. See annab inimestele piisava aja arsti vastuvõtule saamiseks ning terviseandmete uuendamiseks enne uue töövõime hindamise taotluse esitamist.
Sarnaselt pikendab sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse kestust ja töövõimetuspensioni maksmist töövõimetuspensionäridel, kes muidu peaksid lähikuudel esmakordselt pöörduma töövõime hindamiseks töötukassasse. Samuti pikendatakse kõigil, kelle puue lõpeb vahemikus 12. märts kuni 31. august 2020 puude raskusastme kestust ja sotsiaaltoetuste maksmist kuue kuu võrra.
Muudatuse eesmärk on lahendada nende inimeste olukord, kelle digiloos hetkel hindamiseks vajalikud terviseandmed puuduvad, sest nad ei ole eriolukorra tõttu saanud arsti juurde minna või kokkulepitud arsti vastuvõtud on tühistatud. 
Juba esitatud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotlusi menetletakse tavapäraselt. Jätkuvalt võetakse vastu avaldusi nii uutelt taotlejatelt kui neilt, kes ise soovivad oma töövõimet või puuet ümber hinnata, näiteks terviseseisundi halvenemise tõttu. Sotsiaalministeerium soovib erandkorras pikendada ka kohustusliku arstivisiidi perioodi. Kui inimene ei ole eriolukorra tõttu käinud kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist arsti juures, siis arvestab Töötukassa töövõime hindamisel ka varasemaid, 12 kuu jooksul toimunud arstivisiite.
Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pikendavad otsused automaatselt ning inimene selleks ise midagi tegema ei pea. Töötukassa otsused toimetatakse kätte e-posti või posti teel, samuti on otsused kättesaadavad e-töötukassas. Sotsiaalkindlustusamet saadab pikendatud perioodiga pensionitunnistuse ja puudega isiku kaardi inimesele postiga koju.
Teate edastas: Silvia Peets, Sotsiaalministeerium Kommunikatsiooniosakond

Hea teada: Sotsiaalkindlustusameti teavituskiri töövõimetuspensioni pikendamise kohta

Sotsiaalkindlustusamet on saatnud järgmise teavituse:

Sotsiaalkindlustusameti teavituskiri töövõimetuspensioni pikendamise kohta
Hea töövõimetuspensioni saaja!
Sotsiaalkindlustusamet pikendab kuue kuu võrra kõiki töövõimetuspensione, mille lõpptähtaeg on vahemikus 12. märts kuni 31. august 2020.
Pikendame pensioni maksmist automaatselt ja ise pensionisaaja selleks midagi tegema ei pea. Tähtaega pikendame täpselt 6 kuu võrra. Saadame lähiajal posti teel kõigile pikendatud pensioni saajatele uue lõpptähtajaga pensionitunnistuse.
Pikendamine on tingitud sellest, et pensioni saamise lõpptähtaja saabumisel peaks inimene taotlema esmakordselt töövõime hindamist Töötukassalt. Töövõime hindamiseks peab aga taotleja olema käinud vähemalt eelneva kuue kuu jooksul arsti juures. Eriolukorras ei pruugi olla inimestel võimalik arsti vastuvõtule pääseda ja pikendamine annab töövõimetuspensioni saajatele lisaaega asjade ajamiseks.
Hoolimata automaatsest pikendamisest võib soovi korral siiski minna ka enne uue tähtaja saabumist Töötukassasse töövõimetoetust taotlema. Töötukassa võtab taotluseid edasi tavapärases korras ja ka kõiki praeguseks esitatud taotluseid menetleb Töötukassa tavapäraselt edasi.
Töövõime hindamise otsuse tegemisel lõpeb töövõimetuspensioni maksmine automaatselt.
Täpsustavate küsimuste korral palume pöörduda Sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360 või e-posti teel info@sotsiaalkindlustusamet.ee .
Lugupidamisega Sotsiaalkindlustusamet

24. veebruar 2020

Puhkuseireis ja meie automatk Hispaaniasse 5.osa

16. päev, 5.august 2019
Ärkame, sööme ja Arkol on täna välikontoripäev ja teeb arvutis tööd vabaõhukontoris, kinnitab arveid aga päike paistab silma ja läheb päikesevarju alla. Mina istun päikese käes ja puhkan. Kl 9.30 on sooja Saksamaal 19 c. Ilus elu sai otsa, ütles Arko kui kl 13.30 Poola jõudsime. Nüüd on koduni veel paari päeva teekond. Terve päev sõidame, teeme vahel puhkepause ja sajab vihma. Kl 222.12 jätame auto seisma ja sätime magama. Läbisõit 966 km.

17. päev, 6.august 2019
Arkol juba uni läinud kl 6 ajal, küsis kohvi ja kibeleb rooli taha. Koduigatusu ja varsti olemegi kodus. Koduni on 874 km ja teades Arkot, siis tundub, et tegemist on viimase reisipäevaga ja ööseks oleme Tallinnas. Eees on pikk päev Poola teedel, kuigi teed on head, siis vaade on sarnane. Leetu jõuame kl 12.20 ja läheme lõunasöögile. Kohv on hea ja kange, saslõkk riisiga, lisandiks sibul, tomat ja kurk on kodune. Kuuleme juba eesti keelt meie vastas lauast. Tangime tee peal Olerexi tanklas, sest see on uus ja korralik ning ei puud ka inva-wc. Veel on 500 km tulla. Ostan Liisale pirnisefiiri, on tuuline ja sajab vihma. 5 tunniga oleme Leedust jõudnud Lätti. Veidi enne kl 21 jõuame Eestisse. Nii hea tunne on Eesti raadiot kuulata ja maanteel eesti keelseid teeviitasi kohata. Südaööks oleme Kakumäel. Tere kodu, hüvasti automatk Tallinn-Hispaania-Tallinn.

Kokkuvõtteks.
Reis algas 21.07. ja lõppes 6.08.2019. Läbisime kokku 9915 km, reis kestis 17 päeva, läbisime 8 riiki. Kütust kulus 610 liitrit ehk 828 eurot, keskmine kütuse liitri hind oli 1,356 eurot, keskmine kulu päevas 48 liitrit. Teemaksud 164 eurot. Öömajad 5 ööks, 234 eurot. Parkimisele 8 eurot, 2 korra eest, mujal saime invaparkimiskohale tasuta parkida puudega isiku parkimiskaardi alusel. Loomaaed 19 eurot, Arkole oli Madriidis tasuta pilet, mulle tema saatja sooduspilet. Reisikindluse tegin Swedbankis 44,68 euro eest, mis sisaldas meditsiinikindlustus 500 000 euro väärtuses, õnnetusjuhtumi kaitse 10 000 eurot, vara kindlustus 500 eurot, omavastutus 30 eurot. Võtsime kaasa sularaha ja münte teemaksude jaosk, kuid uuendus oli see, et paljudes kohtades toimub tavalise deebetpangakaardi alusel maksmine ja osad automaadid võtavad ka münte. Väga harva võis kohata mehitatud parkimisväravaid, palju on ikka automaatsed. Politsei meid sel korral ei kontrollinud, reis läks ilma äpardusteta ja probleemideta. Oma silm on kuningas ütelem meie kui jälle öömaja valime, mis sest et lubatakse ratastooliga ligipääsetavust ja parkimist, kuid tegelik olukord selgub kohapeal aga siiani oleme hakkama saaund. Meil olid kaasas ka euroopa ravikindlustuskaardid ja Arko tegi autole ka rohelise kaardi. Aasta pärast on plaanis minna Horvaatiasse ja kindlasti autoga, sest see kogemus on seda väärt, et rohkem näha, kuulda, vaadata ja seiklusi otsida. Aitäh, Arko. Järgmisesse postitusesse panen ka fotoaparaadi ja Arko pilte. Kodus olid lapsed toonud meile üllatuse voodisse. Nii armas üllatus. Tore on olla kodus.