22. mai 2016

Reedel arutleti Viikingite külas Tallinna hoolekande süsteemi üle

Raepress uudistest käis kaläbi, et meil toimus arendusseminar 20. mai 2016 ja osalesin seal minagi.
Viikingite külas arutletakse Tallinna hoolekande süsteemi üle
Täna toimub Viikingite külas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt korraldatud iga-aastane traditsiooniline hoolekande arendusseminar, mis on suunatud Tallinna sotsiaalhoolekande süsteemis töötavatele inimestele.
 
Seminari avas Tallinna abilinnapea Merike Martinson. „Sotsiaalhoolekanne on pidevalt arenev eluala. Sotsiaaltöö maht ajas aga ainult kasvab ja töötajate koormused aina suurenevad. Paraku, ei vastanud sotsiaaltöötajate palk vastutusele ja töömahule, mida need tublid inimesed teevad, heameel on nüüd tõdeda, et töötasud Tallinnas 1. juulist ka tõusevad“. ütles Merike Martinson Raepressile.
Seminaril esines ettekandega sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, kes rääkis teemal „Sotsiaalkaitse tulevik – väljakutsed ja lahendusteed“.  Veel räägiti kavandatavast Tallinna uuest arengudokumentide menetlemise korrast ja uuest Tallinna arengukavast, anti ülevaade hoolekande arendusgrupi tööst.
Täna on kavas veel grupitööd.

Peale pikka tööpäeva oli ka võimalus minna matkale ja proovida kirvest, oda ja vibu visata ja tutvuda siniallikatega, konnatunneliga ja näha kuidas töötab kiviheite masin. Tore ja nalajakas oli kui keset ettekannet jalutas sisse nn külalisesineja - kana. Hiina jooksupardid olid ka armsad. Kosutav töine päev oli koos töökaaslastega ja arutelud, ettekanded olid asjalikud. Tallinn areneb igas suunas ja areneb kiiremini, kui ääremaad. Rohkem rahvast, võimalusi aga kõlama jäi Raivo Saadi mõte: ligipääsetavus ei ole ainult puuetega inimestele vaid on riiklik ja üldine võimalus liikumiseks lastest eakateni. Tallinnas on olemas ametnik, kes selle eest igapäevaselt hea seisab. Seniks liigume ja teeme paremini, et pärast ei peaks hakkama ümber ehitama ja parandama, sest see on oluliselt kulukam.  Pigem küsida juba algses ja  arvestada võrdsete võimalustega kõigile.














 





19. mai 2016

OÜ Manual pakub auto käsijuhtimisseadmet

Suvi on kohe käes ja aitame teid liikuma!
OÜ Manual pakub  auto käsijuhtimise seadmekomplekti – F1 EVO, koos paigaldusega. Seade on kohepeal (Endla 59-110, Tallinn) tutvumiseks ja võimalik ka kohandatud autot näha.
 
Käsijuhtimisseade on Itaalia ettevõtte GuidoSimplex Srl  toode. Firma on spetsialiseerunud puuetega inimeste autode kohandustele ja vastavate juhtimisseadmete tootmisele. Seade on kombinatsioon mehaanilisest gaasist ja pidurist. Liikuvaks osaks on kang, ülejäänud mehhanism on põrandale kinnitatud. Seade on disainitud maksimaalset kasutajamugavust silmas pidades. Kangi paigutus on selline, mis ei takista istme asendi muutmist ja rooli keeramist. Seade sobib kokku automaatkäigukastiga autoga.
 
Käsijuhtimisseadme komplekti hind koos paigaldusega on 920 €.
ISO kood: 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks
Piirhind: 885 €
Riigi soodustus: 70%

Riigi osalus: 619,50 €
Isiku osalus: 300,50 €

NB: Soodustus arvutatakse piirhinnast, mitte toote jaehinnast.
Paigaldus toimub Tallinnas!
NB: Soodustus kehtib  eriarsti tõendi või reharehabilitatsiooniplaani ja abivahendi kaardi esitamisel.
Info: 58058063, 5010127 (vene keeles), info@manual.ee
http://manual.ee/tooted/autode-kasijuhtimisseadmed/kasijuhtimisseade-f1-evo/

17. mai 2016

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni esimese riigiaruande mitteametlik tõlge eesti keelde

Selline uudis siis eestikeelse aruanderaporti lugemise võimalusega EPIKojalt ja sotsiaalministeeriumilt.
EPIK: Täna hommikul avaldas Sotsiaalministeerium oma kodulehel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni esimese riigiaruande mitteametliku tõlke eesti keelde. Saate aruandega tutvuda järgneval lingil:

Aruanne ise esitati ÜROle novembris 2015 ja originaalversioon on inglise keeles. Nagu oleme juba varem teid teavitanud, valmistub EPIKoda koostama konventsiooni variraportit. Aitäh kõigile liikmetele, kes vastasid meie küsitlusele variraporti prioriteetsete artiklite kohta! Küsitluse tulemustest ja variraporti koostamise kavast ilmub artikkel järgmises Sinuga ajakirjas, samuti saadame teile vastava info peagi e-posti teel. Variraporti projekti veab Tallinna PIK tegevjuht Mihkel Tõkke koos EPIKoja tegevmeeskonnaga.
Palun teil lahkelt levitada infot riigiaruande eestikeelsest tõlkest oma võrgustikes!

13. mai 2016

Artikkel: Meditsiinitöötajad jääksid Harku kinnipidamiskeskuses Google'i tõlketa hätta

Selline multikultuursuse teemaline artikkel Maiken Mägilt ilmus tänases Postimehes. Link on pealkirja sees.

Meditsiinitöötajad jääksid Harku kinnipidamiskeskuses Google'i tõlketa hätta

Harku kinnipidamiskeskuses peavad arstid ja õed silmitsi seisma erinevatest kultuuriruumidest pärit inimestega, kes ei pruugi tahta näiteks läbivaatuseks särki seljast võtta või oskavad suhelda vaid oma emakeeles.

3. mai 2016

Isiklikke mõtteid seoses linnaplaneerimisega - Reidi tee ja Haabersti ringi näitel

Mul on mitmeid mõtteid tekkinud seoses viimasel ajal üleskerkinud mõttevahetusega Reidi teel ja Haabersti ristmikul jne. Sellised mõtted siis ja tundub, et kui midagi tehakse siis osad teed ja kergliiklusteed on hästi läbi mõeldud, sest maha ja pealesõidud nii jalgrattaga, kõndides, lapsekäruga või ratastooliga liikujatele on uutes tee-ehitus projektides hästi lahendatud. Samas on nii, et ehitatakse üks teeots madala servaga, kuid järgmine serv kõrge (nt Kakumäe Selveri juures Vana-Rannamõisa tee ots jalakäijate poolel).

Aga kui ma kodus teemat arutasin, siis selgus, et ma pigem väldin neid jalakäijate tunneleid, sest need on kas hämarad, tuuletõmbega, halvasti lõhnavad või ebaturvalised ning ma lähen ringiga ja valgusfooridega ülekäigu rajalt (nt Kaubamaja- Viru keskuse tunnel, linnavalitsuse ja Vabaduse väljaku tunnel, Balti jaama tunnel jne). Kui kasutasime jalgratta võistluse ajal Rummu tee tunnelit, siis ratastoolikasutav inimene sealt ise ilma kõrvalise abita läbi tulla ei suutnud (lubatav tõus uutel ehitustel 4%, vanadel kuni 8%, käsipuud, puhkealad). Samas on probleem ka jalakäijatele valgusfoori ootamise ajaga, sest seda rohelist tuld peab ootama nii kaua, kuid teeületamiseks on jalakäijatele lubav tuli põleb liiga lühikeselt.       

Suureks probleemiks on ka vanalinna jalakäijate alad, sest liikumispuudega inimesed sinna autoga sisse ei pääse ja seetõttu paljud loobuvad vanalinnas liikumisest. Eraldi teema on parkimiskohad. Paratamatus on see, et autod on ja jäävad ja neid tuleb aina juurde. Kõik ei kasuta ühistransporti ja soovivad oma auto parkida (nt mere äärde, vabaõhu muuseumi juurde, kergliiklusteede äärde, et võtta nt rulluisud, jalgratas, kepikõnnikepid ja liikuda tervislikult). Selliste vajaduste ees ei saa silmi kinni pigistada, sest need on. Mõelgem ka turistidele. Mujal Euroopas on see normaalne, et saad parkida oma auto invaparkimiskohale ja minna vanalinna jalutama (praegu on parkimiskohad kadunud Viru tn otsast, Hobujaama otsast, kus need varem oli ja suurt lahendust pole, sest vajadus on, mida näitab vabade invaparkimiskohtade leidmise suutmatus). Meil selliseid kohti praktiliselt pole või on minimaalselt. Meenub see sadama parkimise probleem välismaalasega, kes ei saanud aru, et tegemist on tasulise invaparkimisega. Olen selle teemaga lähedalt kursis, sest meie peres on ratastoolikasutav autojuht.

Meil on Tallinnas liiga vähe  invaparkimiskohti ja sellest ka see probleem, et nn liikumispuuetega inimesi „teenindavad“ autojuhid pargivad sinna kuhu võimalik, sh tavalistele avalikele parkimiskohtadele. Puudega inimene vajab laiemat parkimiskohta, et autost ratastooli ümber istuda, ja madalat kõnnitee serva, et autoteelt kõnniteele tulla. See on kesklinnas paljudes kohtades pikk tee mööda suure liiklusega  sõiduteed, mida kasutades on ratastoolis liikujal oht oma tervisele ja turvalisusele. Tallinnas oleks vaja invaparkimiskohtade kava koos lisakohtade vajaduse analüüsiga.  
 
Trammid on olemas, kuid võrreldes rongidega on nad paljudele liikumispuudega inimestele ja eakatele jne inimestele raskesti ligipääsetavad, sest suures osas puuduvad ooteplatvormid, millelt trammi siseneda ja väljuda. Riik suutis paljudes kohtades ehitada platvormid ümber luues võimaluse inimestel Elroni rongidesse pääseda. Eelmisel aastal ümber ehitatud trammiteel suures osas see võimalus puudub. Mõistlik ja arukas oleks trammiteed olnud tuua kõnnitee äärde, et võimaldada kõnniteelt trammi siseneda. Paljud inimesed on väga nördinud sellise lahenduse üle. Jääb vaid loota, et Kopli suunal trammitee ehitusel see nii saab olema, et inimesed saavad trammi astuda samalt tasapinnalt.    

Reidi tee puhul arvan, et pigem tuleks vältida jalakäijate tunneleid ja toetan Marju Toomi ettepanekut pigem rajada sild autodele või suunata autod maa alla tunnelisse. Sarnast viadukti ehituse lahendust kavandatakse ja alustatakse peagi Haabersti ristmikul. See lahendus toimib, kuid pole eriti ilus ja piirab vaadet merele. Vaja on jalakäijatele kergliiklusteed koos armsate suvekohvikute, pinkidega ja tualettruumidega.
Tallinn on siiski merelinn ja seda võimalust kasutades peaks tooma elu mere äärde.