21. juuni 2016

Artikkel minust märtsi kuu Tiius

Vahel harva juhtub, et olen nõus endast rääkima. Sel korral siis suutis Siiri Rebane mind ära rääkida. Juttu oli rohkem. Artiklisse sai järgmine tekst. Olen õnnelik ja ei virise pisiasjade üle. On nagu on ja hästi on.  Klõpsa pildil ja loe. Sel juhul on tekst suurem. Tervitused õdedele, lastele, lastelastele ja kõikidele sõpradele, sugulastele ja tuttavatele.  

Info töövõimereformi kohta

Mida toob tööealistele puudega  inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?
Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Regina Salmu, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik
Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.
1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemi järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus. Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt.  Näiteks kui teile on praegu määratud 90%-ne töövõimetus kestusega alates 01.03.2015 kuni 30.04.2017 ning te saate praegu töövõimetuspensioni 286 eurot kuus, kuid peale uut hindamist määratakse teile osaline töövõime, ei hakka te saama uut toetust 192 eurot kuus vaid varasema pensioniga võrdset toetust ehk ikka 286 eurot kuus. Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis. Uusi töövõimetoetusi hakatakse sarnaselt vanaduspensionidele kord aastas indekseerima. Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta täidab aktiivsusnõudeid: töötab, õpib või on töötuna arvele võetud töötukassas.
Kuidas töövõimet hinnatakse  ja puude raskusastet tuvastatakse?
Töövõime hindamiseks on õigus kõigil Eestis elamisõigust omaval inimestel, kes on tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised). Töövõime hindamine hakkab põhinema rahvusvahelisel klassifikatsioonil, mis mõõdab, kas inimene mingi funktsioonihäire tõttu ei saa teha tööd, õppida, suhelda või teha töötamisega seotud igapäevaelu toiminguid (näiteks ei saa töötada või õppida ilma spetsiaalse abivahendita või keskkonnakohanduseta, läbida jalgsi pikemaid vahemaid, kasutada ühistransporti jms).
Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest ja mis esineb vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisel; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskuastmeid jääb endiselt kolm: sügav puue, raske puue ja keskmine puue. Puude raskusaste tuvastatakse tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, võib ka puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.

Kellele ja millal uus metoodika kehtima hakkab
·   Inimesed, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult, jätkavad töövõimetuspensioni saamist kuni vanaduspensionieani.   Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub vahemikus 1.07 kuni 31.12.2016., peavad töövõimetuse korduvhindamiseks pöörduma kuni 2016. aasta lõpuni veel Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). Näiteks kui teie püsiva töövõime kaotuse otsus kehtib kuni 10.10.2016., siis pöördute korduvekspertiisiks endiselt SKA-sse ning teil hinnatakse töövõimetust senise metoodika alusel.
·  Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspetiisi tähtaeg saabub 1.01.2017. või hiljem, saavad töövõimetuspensioni kuni tähtaja lõpuni. Näiteks kui teil on püsiv töövõimetus ja puude raskusaste tuvastatud SKA poolt kestusega kuni 31.03.2018, jätkab  SKA töövõimetuspensioni  ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmist määratud summas kuni 31.03.2018. Juhul kui soovite taotleda kordusekspertiisi, siis tuleb teil esitada uus taotlus Eesti Töötukassasse (edaspidi töötukassa) või SKA-sse otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.03.2018.
·       Alates 1.07.2016 saavad esmakordselt töövõime hindamist taotlevad inimesed teha seda töötukassas. Näiteks puudega lapsed, kellel täitub 16 eluaastat peale 1.07.2016 või tööealised, kes tervise püsiva halvenemise tõttu pöörduvad esmakordselt  töövõime hindamisele.

Kuidas  taotlusi esitada
 Elektroonselt on võimalik taotlust esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu või saata taotlus e-posti teel digiallkirjastatuna töötukassasse või SKA-sse. Lisaks saab taotluse saata kasutades postiteenust. Taotlusi saab esitada ka töötukassas või SKA-s kohapeal.

Taotlust täitma asudes…
Varuge täitmiseks piisavalt aega, u 1-1,5 h. Kirjeldage oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist koos abivahendiga. Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:
        tavapärases mõistes ohutult -  tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
        piisavalt hästi ja nii tihti kui vajalik  - tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
        mõõduka aja vältel -  tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Mõistlik tähendab, et tegevus võtan enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
        vastusevarianti ”seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist.
Kuidas tehakse otsus
Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsus põhineb ekspertarsti poolt koostatud hinnangul inimese terviseseisundi kohta. Hinnangut antakse kas ainult dokumendipõhiselt või lisaks sellele kohtub inimesega ka ekspertarst. Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi inimese poolt täidetud taotluse andmete, Tervise infosüsteemist või taotleja arstilt saadud terviseandmete ning vajaduse korral ekspertarsti poolt teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute alusel.  Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi olemasolevate dokumentide ja taotlejaga silmast silma kohtumise põhjal. Seda aga vaid juhul kui olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal ei ole piisava täpsusega võimalik töövõimet hinnata või esitatud andmed on vastuolulised.
 Lisainfot saate:
Sotsiaalkindlustamet:  tel. 6121360 või lühinr. 16106 www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/
Eesti Töötukassa: tel. 15501 www.tootukassa.ee/toovoimereform

9. juuni 2016

Koguperefestivalile "Puude taga on inimene" Stroomi randa 11.06.2016

Edastan infot. 

Ootame Sind laupäeval, 11. juunil kell 11:00 algavale koguperefestivalile
„Puude taga on inimene“, mis toimub Tallinna Stroomi ranna alal.
Tasuta koguperefestivali avavad Liisa-Ly Pakosta, Rait Kuuse ning Merike
Martinson. Festvali tunnuslaulu esitab Kati Laev. Avakontserdi annab
Pimedate puhkpilliorkester. Pealaval esinevad Metsatöll, Getter Jaani,
Bandemoonium ja paljud teised. Kino ja teatri alal näeb Terateatri lavastust
„Pime päev“ ja kirjeldustõlkega filme „Must alpinist“ ning „Supilinna
salaselts“. Lastealal saab õppida viipekeelt, esmaabi, tule- ja liiklusohutust ning
jalaga maalimist. Spordialal toimub pimelaskmine, ratastooli vehklemine,
pimelauatennis ning ratastooli korvpalli turniir. Kunstialal on välja pandud
suur kunstinäitus ning lisaks toimub ka käsitöö ja Pehmikute müük. Ainuke
tasuline tegevus on pimekohviku külastamine. Päevajuhid on Hannes Hermaküla
ja Samuel Golomb.
Koguperefestival PTOI toimub juba teist korda ning selle suurtoetajad on
Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnavalitsus.

Festivali ajakava ja ala kaart:
http://www.puudetagaoninimene.ee/programm/
Facebooki leht:
https://www.facebook.com/puudetaga/

8. juuni 2016

Hea teada: Kaheksa fakti massaaži kohta, mida sa varem ei uskunud

Hea teada. Ise käin hoolduses pimemassööride juures 2 korda kuus ja see mõjub minu seljale ja enesetundele hästi. Parem kulutan oma raha ennetusele ja maksan mažooridele ja selle võrra kulutan vähem valuvaigistitele. Tegelikkuses on see paljudele pimedatele ja raske nägemispuudega inimestele tööhõives osalemisel suur samm edasi. Koolitusi toimub korduvalt ja inimesed, kes ei ole suutelised oma eelnevalt tehtud tööd tegema, siis saavad nad Töötukassa kaudu võimaluse selgeks õppida uus amet. Elanikkond vananeb ja palud istuva tööga inimeste jaoks on massaaž vajalik.
Eesti Pimemassööride tööga saad tutvuda (siit) ja artikkel on leitav (siit).

Kaheksa fakti massaaži kohta, mida sa varem ei uskunud

Lõõgastav massaaž kuluks ära kohe praegu, eks ole? Kellele ei meeldiks tunnikeseks end argimuredest välja lülitada ja vabaneda kehasse kogunenud pingetest? Ilmselt väga vähestele. 
Massaaž parandab füüsilist liikuvust, leevendab valu ja vähendab vereringes stressihormoonide kontsentratsiooni. Ka on tõestatud, et see võib soodustada ajus heaoluhormoonide dopamiini ja serotoniini tootmist, tugevdada immuunsust ja parandada une kvaliteeti. Seetõttu ei peaks massaaž olema vaid harva kätte saadav nauding, vaid regulaarne turgutus, mis kuulub tervisliku elustiili juurde, kirjutab Greatist. 
Kahjuks levib massaaži kohta mitmesuguseid eksiarvamusi, mis võivad paljusid sellest naudingust eemale peletada. Vii end faktidega kurssi ja avarda oma silmaringi. 
  1. Massaaž on on palju enamat kui lihtsalt lõõgastus. Jah, kindlasti on massööri üks eesmärkidest rahustada nii su keha kui vaimu, kuid peale rahuseisundi saavutamise ja närvisüsteemi lõõgastamise on selle eesmärgiks ka nii-öelda lihaste kevadpuhastus. «Kui lihased on väsinud, haaravad need toestuseks kinni teistest lihastest. Pikema aja jooksul need nii-öelda kleepuvad kokku, lähevad jäigaks ja kaotavad oma liikuvuse,» selgitab massaažiõpetaja Wil Lewis.  Massöör mudib sõlmed lahti ja isoleerib lihased, mis suurendab nende liikumisvõimet. Tänu sellele tunnedki pärast korralikku massaaži, nagu keha oleks köidikutest vabaks lastud. 
  2. Massaaž ei pea olema valus. Arvestades seda, et mõnikord võib see teenus olla päris kulukas, on neid, kes tahavad tunda kindlaid «tulemusi» ja arvavad, et valu on hea massaaži tunnus. Massaaži ajal valust hammaste krigistamine lisab kehale vaid pinget juurde ja teeb lihased jäigemaks, mitte ei aita neid lõõgastada. Kõige parem on lihastele mõõdukas surve, mis aitab neil avaneda, pehmeneda ja eralduda. Massaaži eesmärk ei ole lihaskiudusid kahjustada, tekitada sinikaid ja lisastressi.
  3. Massaaži nautimiseks ei pea olema lihaspingeid või -valu. Kuna enamasti peetakse massaaži luksuslikuks hellituseks, püsib arvamus, et seda peaks endale lubama vaid siis, kui on konkreetne vajadus. Tegelikult võiks see regulaarse lihashooldusena kuuluda iga inimese ellu. Selleks, et minna massaaži, ei pea ootama, et keha hakkaks valutama ja muutuks nii kangeks, et ei kannata pead keerata. Massaaž aitab probleeme ennetada nii aktiivse elustiiliga tervisesportlasel kui istuva elustiiliga kontoritöötajal. Kui haigusi ja terviseprobleeme ei esine, võiks massaažis käia korra kuus või iga kahe nädala tagant. 
  4. Massaaž ei pea olema kallis. Spaahooldusena võib see tõesti olla väga kulukas, kuid on ka soodsamaid võimalusi. Mõned ettevõtted katvad massaažikulud töötajatele, kelle töötingimused rikuvad tervist. Uuri selliseid võimalusi kindlasti oma tööandjalt. Ka võib leida soodsamaid teenusepakkujaid ja massaažikooli õpilasi, kes ei küsi massaaži eest hingehinda. 
  5. Eelnev «soojendus» ei ole hea mõte. Mõni võib arvata, et pokaalike veini aitab tal kergemini võõra inimese käte all lõõgastuda. On isegi spaasid, kus pakutakse klientidele alkoholi. Tegelikult on see väga halb mõte, sest massaaž kiirendab vereringet ja alkohol hakkab selle mõjul väga kiiresti ja tugevasti pähe. Ja kuna keha ka filtreerib alkoholi kiiremini, ei hakka sul alkoholivines mitte mõnus, vaid hoopis paha. 
  6. Sa ei pea pikutama vaikides. Võib-olla soovid silma looja lasta ja niisama pikutada, aga sa võid ka vabalt oma massööriga juttu ajada. Eriti oluline on oma suu lahti teha, kui on vaja juhendada, kui palju survet ta peaks avaldama või kui sul on valus. Massöör ei ole telepaat ja kui ta ei saa mingit tagasisidet, on tal väga raske ennustada, kuidas klient end tegelikult tunneb. 
  7. Sa ei ole ebard, kui tunned, et erutud. Lihaste stimuleerimine, lõõgastumine ja massaaži üldine nauding võivad mõnikord mõjuda pisut erutavalt. Ära karda, et see juhtuks ainult sinuga või oleks kuidagi imelik. Tegelikult on see loomulik reaktsioon, kuid see muidugi ei tähenda, et sul oleks õigus massöörilt midagi selles suhtes oodata. Hoia oma mõtted endale ja naudi olukorda. 
  8. Massaaž ei tee sind haigeks, kuigi sa võid end nii tunda. Kuna massaažiga vallanduvad vabad radikaalid, mis on kogunenud lihassõlmedesse, tunnevad mõned inimesed end päev või paar pärast massaaži justkui põdurana. Pingete ja toksiinide vallandumisel peab immuunsüsteem nendega hakkama saama. Kui tunned end väga ebamugavalt, võta aspiriini või ibuprofeeni. 
Massaaž on ihule ja hingele nii mitmekülgselt kasulik, et seda ei peaks pidama liigseks luksuseks ja enda hellitamiseks. Säästa ja naudi seda nii tihti kui saad, sest ka üks massaaž kuus kaalub selle hinna mitmekordselt üles. 

Hea teada: Kõik puudega inimesed kohe töötukassasse tormama ei pea

Selline selgitav artikkel siis Heilika Leinuselt Postimehes, mille link avaneb (siit).

 Kõik puudega inimesed kohe töötukassasse tormama ei pea

Seoses 1. juulist jõustuva töövõimereformiga on ametiasutuste poole pöördunud palju murelikke inimesi, kes kardavad, et juuli algusest tuleb end töötukassas arvesse võtta kõigil osaliselt töövõimetutel inimestel. Tegelikult see nii ei ole.
«Inimesed, kellel on juba määratud vähenenud töövõime, sellel aastal midagi tegema ei pea,» rääkis töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu. «Töötukassasse tulevad 1. juulist need inimesed, kelle töövõimet hinnatakse esmakordselt. Need, kellel tuleb korduvhindamine, peavad pöörduma töötukassasse alates järgmisest aastast, vastavalt sellele, millal korduvhindamine toimub. Töövõimetuspensionäridel, kellel saab tähtaeg sel aastal läbi, peaksid 31. detsembrini pöörduma sotsiaalkindlustusametisse.»
See tähendab, et inimesed, kellele on töövõimetus või puue juba määratud, toetuse kaotuse hirmus kohe töötukassa poole pöörduma ei pea. Juba määratud toetust saavad nad edasi seni, kuni viimasel hindamisel kindlaks määratud tähtaeg kätte jõuab.
«Tähelepanu tuleks siiski pöörata sellele, et arsti juures tuleks ära käi kuus kuud enne kordusekspertiis,» lisas sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Regiina Salmu. See tähendab, et kui kordusekspertiisi aeg on jaanuaris, siis tuleks arsti juurde minna sügisel. Neile osaliselt töövõimelised ja töövõimeta inimestele, kelle töövõimetuse hindamise tähtaeg järgmise aasta alguses läbi saab, saadab sotsiaalkindlustusamet juuni alguses ka kirja, milles selgitab, kuidas täpselt toimida ja kuhu pöörduda.
Kui töövõimet hakkab hindama töötukassa, siis puuet jääb endiselt hindama sotsiaalkindlustusamet. Salmu lubas, et sotsiaalkindlustusamet saadab ka puudega inimestele piisavalt vara vajaliku info selle kohta, millal mida teha on tarvis.

6. juuni 2016

Artikkel: Kui meeskonnaga liitub erivajadusega töötaja

Sesoses peagi startiva töövõimereformiga ja puuetega inimeste tööle asumisega, töö otsimisega on hea lugeda 5.juuni 2016 Õhtulehe artiklit (LINK) ja külastada Töötukassa kodulehte.

Kui meeskonnaga liitub erivajadusega töötaja

Erivajadus võib tähendada, et inimene ei ole alati valmis töötama täistööajaga, tema töökohta tuleb kohandada või ta vajab põhjalikumat juhendamist või tugiisiku abi. Sama oluline on, et ka tulevased kolleegid teaksid, kuidas uue kolleegi eripäradesse suhtuda, et mitte ka üle pingutada.
Tegelikkuses võib nägemispuudega kolleegilt rahulikult küsida: „Ma saatsin sulle e-kirja, kas sa nägid?” või ratastoolis oleva töökaaslase juuresolekul ebalemata rääkida stand-up-koosolekust.
Uue kolleegi käest, kellel on mõni tervisest tulenev eripära, tasuks kõigepealt küsida, kuidas on temaga kõige parem suhelda, et ta end kollektiivis hästi tunneks. Näiteks oli viipekeelne kurt mees tööle asumas valgusreklaame tootvasse firmasse ja tulevased töökaaslased olid ebakindlad, sest keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda.
Kollektiivi nõustamisel küsiti minult: "Kas me talle tere võime öelda ja kuidas me seda teeme?", "Kuidas me temaga suhtleme, kui me viipekeelt ei oska?”, "Kas ta suu pealt lugeda oskab?”. Mehe endaga rääkides selgus, et talle meeldib suhelda SMS-ide ja e-posti teel ja ta vastab neile kiiresti. Samuti selgus, et ta pole suhtlemisaldis, mistõttu ta töövälistel üritustel osaleda ei soovi ning kollektiiv ei pea muretsema, kuidas teda aktiivselt kaasata. Rääkisin mehe soovidest ülejäänud meeskonnaga ja asjatud hirmud olidki maha võetud.
Ei märkagi enam
Vähenenud töövõimega inimese väärtus spetsialistina ei sõltu tema tervislikust seisundist ja ta võib olla hinnatud kolleeg ja hea töötaja.
AS Sanatoorium Tervises on juba aastaid töötanud nägemispuudega massöör, keda kliendid väga hindavad. Personalijuht Virge Grant ütleb: töötaja on niivõrd hästi kohanenud, et kollektiiv enam ei märkagi, et tegemist on sügava nägemispuudega inimesega. Töökaaslased hindavad teda väga ega mäletagi, et alguses tuli neil talle õpetada töökabinetti minekut. Tõsi küll, kuna Tervise koridorid on pikad, abistavad kolleegid teda tänaseni sööklasse minekul.
Tööandjad ütlevad, et neid motiveerib vähenenud töövõimega inimesi palkama eelkõige see, kui inimene ise tahab tööd teha. Riigi toetus tööandjale pole tegelikult eesmärk omaette. Kui leitakse meeskonda sobiv töötaja, ollakse valmis teda ka palkama.
HKScan Estonia personalidirektori Mare Pohla-Tiisleri sõnul töötab nende ettevõttes mitu kuulmispuudega inimest. Nende puue töötamist ei sega, tegemist on lojaalsete ja kohusetundlike töötajatega. Sarnase puudega inimestele meeldib üheskoos töötada muu hulgas ka seetõttu, et nad saavad siis töö ajal omavahel viipekeeles suhelda.
Koolitusest on kasu
Muidugi ei lähe uue inimese kollektiivi sulandamine alati valutult ja teadmatusest tehakse vahel ka vigu.
Näiteks oli ühe asutuse juht hädas vaimupuudega töötajaga, kes temasse liialt kiindus. Juht ei osanud seada selgeid piire, püüdis olla empaatiline ja mõistev. Samas tundis ta, et selle töötajaga tegelemine võtab liiga palju aega ja energiat. Nõustamisel sai ta juhiseid, kuidas oma aega ja tervist säästa ning seada vajalikud piirid, et mõlemad saaksid tegeleda eelkõige tööülesannetega.
Ajal, mil töökätest on suur puudus, on erivajadustega inimeste värbamine ja nende töötamise toetamine igati kasulik nii ettevõtjatele kui ka ühiskonnale tervikuna. Lihtsalt tuleb leida igale inimesele sobiv töö, töökoormus, kohandada keskkond jms. Mitte keegi meist, ei terve aga puudega inimene, ei taha töötada ebasobivates tingimustes ja teha ebameeldivat tööd.
Töötukassa aitab ettevõtetes korraldada koolitusi, et tööandja õpiks, kuidas kuulmis-, nägemis-, liikumis- või vaimupuudega ning psüühilise erivajadusega töötajat toetada. Koolitajateks on erivajadustega inimesed ise või nende tugiisikud. On selgunud, et selline koolitus valmistab tööandjat paremini ette erivajadustega inimeste värbamiseks ja vähendab oluliselt kolleegide hirme, mis on sageli tingitud teadmatusest. 
Erivajadusega töötaja on firma äri eduks
# Erivajadusega inimeste kandideerimine vabadele töökohtadele suurendab tööjõu valikut ning aitab tööandjal leida kõige sobivama töötaja.
# Erivajadusega inimesed on reeglina kohusetundlikud, pühendunud ja lojaalsed töötajad ning vahetavad tavalisest harvem töökohta.
# Erinevatest inimestest koosnev kollektiiv suudab paremini rahuldada klientide ja koostööpartnerite ootusi – suureneb erivajadusega inimeste, aga ka sotsiaalselt vastutustundlike inimeste osakaal firma teenuste-toodete tarbijate seas.
# Nii tekib ettevõttele positiivne imago nii töötajate, klientide ja partnerite kui ka laiema avalikkuse silmis.
# Erivajadusega inimeste töö toetamiseks tehtud mugandustest töökeskkonnas ja tööprotsessides saavad tavaliselt kasu ka teised ettevõtte töötajad ja kliendid-tarbijad. Mis on hea puudega inimesele, on hea ka kõigile teistele.

2. juuni 2016

SKA otsib nõustajaid, kes aitavad puuetega inimestel dokumente täita

Sellist infot jagas FBs Kuulmisabi kogukond. Edastan selle siia.
Lugupeetud puuetega inimeste esindusorganisatsiooni liige! 02.06.2016
1. juulist 2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat ja rahalisi toetusi. Senise töövõimetusprotsendi tuvastamise asemel hakkab Eesti Töötukassa hindama töövõimet ja töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõime toetust. Sotsiaalkindlustusamet jääb endiselt tuvastama puude raskusastet ja maksma puuetega inimeste sotsiaaltoetuseid. Töövõimereform käivitub järk-järgult ning aasta lõpuni kehtivad üheaegselt vana ja uus süsteem, mis võib omakorda tekitada puuetega inimestes segadust. Püüdes vältida asjaolu, et inimesed satuvad segadusse ja Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni liinile on raske pääseda ning klienditeenindustes on pikad ooteajad, oleme igati püüdnud levitada inimestele muutuva süsteemi kohta sõnumit, et keda, kuidas ja millal plaanitud muudatused puudutavad.
Samas on meieni jõudnud info, et tihti on just puuetega inimeste organisatsioonid need, kes aitavad inimestel uutes regulatsioonides orienteeruda ning nõustavad ja juhendavad vajalike taotluste täitmisel. Kui Teie piirkondlikus organisatsioonis on selliseid inimesi, kes on juba tegelenud nõustamisega ja nendel inimestel on soov ja valmisolek abi vajajaid töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse täitmisel nõustada ja abistada, siis palun andke meile sellekohast tagasisidet. Sotsiaalkindlustusamet pakub omapoolset abi koolituse (videokoolituse) ja infomaterjalide näol, kuid võib olla on veel mingeid ressursse, mida vajate ja mida meie ei oska täna kohe nimetada.
Teie oskusliku abistamise tulemusena kiireneb puudega ja vähenenud töövõimega inimese jaoks taotluste menetlemise aeg, inimene saab kiiremini kätte otsused ja talle määratud toetused.
Ootame Teie tagasisidet 7. juuniks, aadressil merlin.murumets@sotsiaalkindlustusamet.ee
Lugupidamisega
Merlin Murumets
Ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste juht
Sotsiaalkindlustusamet