29. veebruar 2012

Puutepunkti tegijate mõtteid puuetega inimeste eestkostest

Mõtlemapanev teema, mis leiab kajastust ka tänases AK-s ja Postimehes. Jaksu tegijatele selliste raskete ja keeruliste probleemide ja elude kajastamisel ning jõudu hooldajatele ja lastevanematele. Elu on keeruline ja vastuvõetud seadused muudavad seda veelgi raskemaks, kuigi peaksid kergendama.  Hämmastav ja uskumatu, et nõutakse seaduse täitmist aga samas ei selgitata kuidas seda tegema peab. 

Tiina Kangro ja Anne Lill: lämbumas vabariigi hoole all

Puudega inimeste vara kaitseks loodud akt toimib vastupidiselt: hävitab päev-päevalt väga paljude puudega inimeste suurimat vara – nende vanemaid –, kirjutavad ETV saate «Puutepunkt» tegijad Tiina Kangro ja Anne Lill.

Eestit on tabanud uus katk. Hiilivalt jõusse astunud uus perekonnaseadus on loonud olukorra, kus riigi- ja kohtuvõim on ühendanud oma jõud, et asuda veel kord kägistama neid, kes niigi kroonilises hapnikupuuduses. «Meil teevad seadusi vist arvutiprogrammid või masinad. Kui neid teeks inimesed, siis lihtsalt ei saaks nii juhtuda,» laiutavad üle kogu Eesti nõutult käsi emad-isad, kes on oma täisealiseks saanud, kuid teovõimetute laste eestkostjad. Need inimesed on oma vaimupuude või sügavate liitpuuetega laste eest hoolitsenud aastaid. On neid ennastsalgavalt ja riigipoolset kasinat tuge trotsides kodus kasvatanud, pakkudes neile eneseohverduste ja isiklike loobumiste hinnaga kaitset, eluks vajalikku hooldust ja leivakõrvast. Nad on teinud seda kas täiesti tasuta või saades riigilt hooldajatoetuse näol tühiseid sente. Lastekodudes või hooldusasutustes oleks nende laste ülalpidamine läinud riigile maksma tuhatkond eurot kuus. Ja nüüd äkki selgub, et päevast, mil lapsed saavad täisealiseks, kuulutab uus seadus needsamad emad-isad oma puudega laste suurimateks vaenlasteks. Nende üle asutakse teostama kohtulikku järelevalvet, et nad ei omastaks ega kuritarvitaks oma laste vara ja raha. Rahanatukest, mis koosnebki parimal juhul vaid 244-eurosest töövõimetuspensionist, lisaks mõnikümmend eurot puudetoetust.

«Õuele sõitsid kohtunik ja sotsiaaltöötaja. Palusid, et aitaksin neil tütrega suhelda. Tütar on kõnetu. Jäi sünnitushaiglast saadud pisikust mädasesse meningiiti. Nüüd on 34-aastane. Epilepsia, sügav vaimne alaareng. Mulle öeldi, et tuleb esitada kohtule aruanne, et tütre raha on enda omast rangelt lahus hoitud, kõik tema rahast tehtud ostud tšekkidega tõendada,» kirjutas «Puutepunktile» 67-aastane naine ääremaalt. Ta jätkas: «Kogu selle 34 aasta jooksul tulin temaga toime. Keegi pole meilt iial küsinud, kas saame hakkama, kas on tarvis abi. Elame maal, suvel pole kaevus vettki. Toidu teen kõigile koos. Temale saavad suhu ikka need paremad palad. Abikaasa on 72, nüüd ka sügava puudega, töötas aastaid mitmel kohal ja puhkusteta, et saaksime haiget last kodus pidada. Minul on luud moondunud, sest last on tulnud aastaid tõsta ja tassida. Kuidas nüüd teha vahet, mis on minu, mis tema oma? Siis tuleb ta kuskile kinni panna, talle jaopärast anda. Kui ta haiglas oli, seoti ta voodi külge. Pärast olid jalgadel vorbid.»

Ahastuses vana naine oli uurinud aruandevormi ja jõudnud järeldusele, et ei oskaks seda täitagi: «Minu vanuses emad, kes on nii kaua puudega, mõistuseta ja oskusteta lapseeast invaliide kasvatanud, pole ka parema tahtmise juures suutelised seda seadust täitma.» Eakas naine tunnistas, et ei saa enam öösel magadagi. Ei tea, mida teha. «Mind on saadetud isegi härra Pevkuri vastuvõtule Estonia talveaeda. Seal ta tänas ja kirjutas tänukaardile «Jätkake samas vaimus!». Aga enam ei saa! Ka kohtunik ütles, et olen selle töö eest tegelikult medalit väärt, kuid pean mõistma – seadus nüüd lihtsalt nõuab nii! Aga maal polegi neid tšekke. Mida ma pean tegema?» Eestkostja määratakse puudega inimesele siis, kui ta ise pole võimeline oma elu üle otsustama. Eestkostjal tuleb kohtule esitada põhjalik aruanne kord aastas. Eestkostetava rahast tehtud iga ost tuleb tõendada. Lisaks tuleb aru anda kõigest, mida eestkostja maksab oma rahast. Perekonna ühiste kulutuste puhul, nagu elekter, küte jms, tuleb välja arvestada proportsioon. Kui hoolealuse peale kulub midagi teistest rohkem, näiteks õgib mõni tema abivahend rohkelt voolu, võib tema osa ühisest elektriarvest kalkuleerida koefitsiendiga. Arvutuskäik peab aga olema tõestatud. Kui puudega inimese rahast ostetakse midagi muud kui esmatarbekaupu, näiteks nohurohtu või kassitoitu, tuleb lisada perearstilt või psühhiaatrilt võetud tõend. Et nohu ikka oli või et kass on vajalik. Ent see pole veel kõik. Seadus kohustab eestkostjat seisma hea selle eest, et puudega inimese vara kasvaks. Kui pensionist jääb midagi üle, tuleb see investeerida. Kuid mitte omast tarkusest. Investeerimisotsused tuleb kooskõlastada kohtuga. Nagu ka kõik muud suuremad tehingud. Kui eestkostetav tahaks näiteks kinkida vennale lapsepõlves ristivanematelt saadud maali, tuleb küsida kohtult luba. Kohtunik võib nõuda, et maal säilitatakse juhuks, kui tekib vajadus see müüa puudega inimese hoolduskulude katteks, näiteks siis, kui vanemad surnud. «See kõik käib rutiinselt, nn lihtmenetluse korras, peate kohtule lihtsalt n-ö ukse alt avalduse sisse andma ja vastust ootama, enne tehingut teha ei tohi,» lohutab teemat valdav jurist.

Kuigi uus perekonnaseadus hakkas kehtima juba poolteist aastat tagasi, saavad eestkostjad sellest kõigest teada riburada pidi alles nüüd, kui neile saabuvad kohtukirjad, milles teatatakse aruande esitamise tähtpäev. Kohtukirjad on aga teadagi millised. Paragrahvid ja lõiked, trahvimäärused, kriminaalvastutuse võimalus. See kõik on rutiinne, ütleks jurist – aga aastakümneid kodus oma hooldatavat valvanud ja kasinud Eestimaa naise või mehe jaoks on see hirmuäratav. «Olen eestkostja juba aastaid, alles paar kuud tagasi käisin kohtus tähtaega pikendamas, uuest korrast mulle ei iitsatatudki. Kirjaga sain nagu puuga pähe – mul pole tšekke ega ka mingit võimalust tõestada, et pension on kulutatud vaid lapsele. Me kaks elamegi ju sellest, minu hooldajatoetus on 25 eurot. Ei pääse ma välja, saati tööle,» ahastas veel üks ema. Lahkasime teemat «Puutepunktis». Teiste seas helistas toimetusse 33-aastase sügava liitpuudega tütre isa, kes muretses abikaasa järsult halvenenud tervise pärast: «See kohtukiri võttis talt viimase. Neelab tablette. Ei maga. Me pole tšekke kogunud. Või kuidas neid kulusid üldse näidatagi! Juurikad tulevad põllult, küte oma metsast. Ega kõik sellepärast veel tasuta kätte tule, traktori eest tuleb maksta. Oleme kuidagi hakkama saanud.» Mees uuris, kas oleme mõne riigiametniku käest küsinud, mis eesmärgil selline kord tehti. Jah, oleme. Selleks, et abitute inimeste vara ja õigusi paremini kaitsta. Kõik see on kirjas ka põhiseaduses: puuetega inimesed on meie riigi erilise hoole all. Aastates mees telefoni teises otsas hakkas nutma. Et riigi hool, mida tal 33 aasta jooksul pole märgatagi õnnestunud, nüüd sellisel moel tema perekonda puudutab, lõi tal jalad alt.

Häireseisundis ja kohati peata on ka kohtud. See töömaht, mida uus süsteem kaasa toob, alles koguneb ja kuhjub. Et kohtunikest saavad nüüd kõikides Eesti eestkostekodudes kutsumata, ent riiklikult pealesunnitud ja otsustava häälega perekonnaliikmed, ei adu vist paljud asjaosalised veel isegi. Jah, tõesti, kohtumaailm tunneb ka juhtumeid, kus väeteid ja nende vara on ära kasutatud. Kusagil on Liis Haaveleid, on salakavalaid «naabrinaisi» või hoolimatuid sotsiaaltöötajaid. Mis seal salata – ka lapsevanemaid, kes nii lastetoetuse kui järeltulija pensioni kõrist alla kummutaks. Niisuguste eest tuleb tõesti väetikesi kaitsta. Ent kas on õigustust teha seda tuhandete korralike inimeste väärikust jalge alla trampides? Eesti riigi poolt niigi nurka surutud omastehooldajate aja- ja jõuvarudest veel tükikest hammustades mõttetuste jaoks, mille on esile kutsunud riigi lühinägelikkus? Kas järgmiseks on Eestis oodata seadust, kus kõigil meil tuleb jooksvalt ja alibitega tõendada, et me pole toime pannud kuritegusid, mida teoreetiliselt olnuks mõeldav sooritada? Ent miks siis ikkagi kukkus kõik välja nii ebanormaalselt?

Kogenud kohtunikuga teemat analüüsides kuulsime, et kuna seadus on üldsõnaline, olnuks selle juurde vaja rakendusjuhendit. Niisugust, mis võimaldaks kohtutel sõeluda välja normaalsed pered ja siis nende puhul kohaldada inimlikumat järelevalvet. Ka meile on see kõik tundmatu ja täiesti uus, ohkas kohtunik. Juristidega kõneldes saime teada, et perekonnaseadusesse sattunud ideed on «maha viksitud» Saksamaa eestkostealasest seadusest. Muidugi arvestamata, et tegemist on teise kontekstiga. Et Saksamaal on nii eestkostetavate kui ka hooldajate-esindajate rahalised seisud, aga ka hoolekandesüsteemi põhimõtted hoopis teised, nähes tõesti ette ka võimaluse säästa, investeerida ja teha valikuid tulevikuks. Ja et Saksamaal tegelevad kõigi nende küsimustega hoopis spetsiaalsed eestkostekohtud, mis on eraldi süsteem tavakohtute kõrval. Meenub, et kunagi ironiseerisime – orjameelsed eestlased täidavad Vene seadusi saksa põhjalikkusega. Nüüd oleme siis jõudnud teise äärde – täidame Saksa seadusi, kuid Vene ajal õpitud ükskõiksusega. Siiski on hämmastav, et seaduse kallal pusinud seltskond pole märganud, et puudega inimeste vara kaitseks loodud akt toimib hoopis vastupidiselt: hävitab päev-päevalt väga paljude puudega inimeste suurimat vara – nende vanemaid. Omastehooldajaid, kelle ennastsalgava ja tasuta tööta kukuks päevapealt kolinal kokku kogu Eesti sotsiaalhoolekandesüsteem. Veel uskumatum on, et seaduse taga seisev justiitsministeerium ei näi aduvatki, millise viitsütikuga pommi nad on kinnitanud nii omaenese kui sotsiaalministeeriumi juhtide toolide külge. Te mõelge, mis juhtub, kui kõikide vabariigi halduskohtute «uksealustest» hakkavad igapäevaselt sisse vihisema tuhanded ja tuhanded eestkostjate järelepärimised kõikvõimaliku tühja-tähja kohta – sest eeskirja, kustmaalt ja mille kohta täpselt tuleb kohtult luba küsida, ju ka pole. Või kui pere- ja eriarstid tüdivad mõttetute tõendite väljastamisest eestkostearuannete jaoks? Või kui kõik «vabariigi orjad» ja nende saatusekaaslased ühel heal päeval otsustavad, et nad ei mängi enam seda mängu kaasa ja külvavad kohtud üle avaldustega, et loobuda eestkostest ja anda volitused üle näiteks kohalikele omavalitsustele. Mõelge sellele, kallid riigijuhid! Tiina Kangro on «Puutepunkti» produtsent, Anne Lill on «Puutepunkti» toimetaja.

Mida ma arvan puuetega inimeste töövõimetusest...

Meil oli täna Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses ümarlaud, kus arutlesime töövõimetuse määramise ja riigikontrolli auditi üle. Kohal oli üle 25 inimese ja mõtteid oli palju, oli kriitikat ja arvamusi. Minu arvates on vajalik muuta terminoloogiat, sest töövõimetuspension on tegelikult vajalik ka puudega inimese töötamisega seotud kulutuste katteks. Pigem peaks olema selle riigipoolse toetuse nimetus endise invaliidsuspensioni asemel hoopis olla töötamisega seotud kulutuste toetus. Töövõime kaotuse tuvastamist reguleerib töövõime kaotuse protsendi määramise juhend, millega saab tutvuda siit.

Riigikontroll tõi välja, et puudega inimesed ei kasuta neile makstud töövõimetus pensioni ja puude raskusastme toetust, sest uuringusse kaasatud paljud puuetega inimesed ei olnud kasutanud retsepti ravimeid ega ostnud abivahendeid. Samas on meil asjast teadlikel inimestel selge, et puuet ei saa ravida tablettidega ja kui inimesed on krooniliste haigustega, siis neil sageli puudub vajadus osta teenuseid, nt transporti, abivahendeid, kasutada abistajat, hooldajat või kohandada tööruume, kodu jne. See kõik on lisakulu. Arutlesime kodus seda teemat ja selgus, et Arko puude toetus ja töövõimetuspension kulubki teenustele, abivahenditele, ravimitele ja auto ülalpidamisele. Selge on see, et kui inimene käib tööl, siis tal ongi töötamisega ja tööl käimisega kulutused. Kui inimene töötab osaajaga, kaugtööl või väikese palgaga, siis võibki olla nii, et töö eest saadav tasu võib olla väiksem kui töötamisega seotud kulutused. Puuetega inimeste tööhõive jääb Eestis endiselt alla 20%-i ja töö leidmine on paljude inimeste unistus.

Riigi tegevus puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamisel uuringuga on võimalik tutvuda siit.

Tänases Eesti Päevalehes on ka artikkel, mida näeb siit. See jutt on täpselt see, mida mina teistele varem selgitasin ja ongi nii, et koalitsiooni lepingu täitmine on aluseks TÕKSi vastu võtmisel. Samas olen mina arvamusel, et kui puuetega inimesed käivad tööl, maksavad makse ja kui Töötukassal on reservid, siis neid saaks ja peaks kasutama kutsehaiguse ja tööõnnetuse seaduse ellurakendamisel. Sellised mõtted siis tänasel päeval.


Ettevõtjad välistavad maksukoormuse tõusu töövõimetusskeemide ümberkujundamisel. Veebruari alguses jõudis avalikkuse ette sotsiaalministeeriumist töödokument, millest suur osa rääkis võitlemisest töövõimetuspensionide kulude kasvuga ja mittetöötavate inimeste naasmisest tööturule. Eile kutsus ministeerium kokku kõikvõimalikud osapooled selleks, et avada neile probleemi tausta ning selgitada, kuhu loodetakse kunagi seaduse tasandil jõuda. Probleem on lihtne, lahendus aga praeguses majanduskliimas erakordselt keeruline. Nimelt elab vabariigis ligi 650 000 pidevalt tööga hõivatud inimese kõrval eelmise aasta seisuga umbes 90 000 püsivalt töövõimetut, kes saavad iga kuu vastavat pensioni. Selle maksmiseks kulus riigil 2011. aastal 190 miljonit eurot, kuid juba 2015. aastaks prognoositakse kulu kasvu 267 miljonile eurole. Samal ajal osa püsivalt töövõimetutest töötab, mõned täiskohaga ja riigikontrolli hinnangul saavad umbes 10% töötavatest töövõimetutest keskmisest kõrgemat palka. Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs ning riigikontrolli auditid näitavad, et praegune töövõimetuspoliitika ei ole jätkusuutlik ei rahastamise seisukohast ega ka inimeste töölenaasmise kiiruse või motivatsiooni koha pealt. Niisiis otsib ministeerium lahendust näiteks tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteemist (TÕKS), mis on välja lubatud lausa koalitsioonilepingus. Kas selle jaoks peaks osa sotsiaalmaksust minema uude loodavasse kindlustusse, kas see peaks tähendama hoopiski ettevõtjale kindlustuse kohustuslikuks tegemist või mingit kolmandat skeemi – peaks otsustatama pärast valitsuselt heakskiidu saamist. 

Probleeme on aga mitu. Nimelt ei ole enamik püsivast töövõimetusest ametlikult tööst tingitud ja seetõttu ei näi loogiline, miks peaks tööandjad või -võtjad selle kinni maksma. Samuti on valupunktiks tööandjate motivatsioon ennetada tööõnnetusi või kutsehaigusi – nõuab see ju oluliselt rohkem investeeringuid. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööandjate seisukohast siiski kõige olulisem see, et tööjõumaksud ei tõuseks. „Meie mure on ikkagi maksukoormus,” ütles ta. „Pigem tuleks hakata maksukoormust alandama, enne seda puudub meil küll mingisugune huvi sel teemal läbi rääkida.” Ka Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on seni arutatud tööõnnetus- ja kutsehaigusskeemide puhul alati jõutud selleni, et paratamatult kasvaks ettevõtja maksukoormus või kulutused. „Paraku ei ole see lahendus ja ettevõtjad seda ei ole toetanud ega toeta,” ütles ta ja selgitas, et mis tahes süsteemi muudatused peaksid nende hinnangul kindlasti suurendama ka üksikisikute motivatsiooni panustada enda tervisesse ja töövõime taastamisse. Teema tõstatamist tervitab ka Eesti kindlustusseltside liidu esimees Mart Jesse, kes kinnitas, et kindlustajate huvi on kahtlemata olemas.„Kui võtta erakindlustuse ja riikliku kindlustuse paremad osad, siis saab kokku väga mõistliku süsteemi,” arvas Jesse. „Juhtivate kindlustusseltside emafirmad pakuvad taolist kindlustust ka mujal ning on valmis ka siin seda tegema.” Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on neil plaanis tutvustada kava lähinädalatel valitsusele. „Kui valitsus annab meile mandaadi muudatustega edasi minna, siis alustame koos partneritega seaduseelnõu väljatöötamist,” ütles ta.
 
ETTEPANEKUD - Riigikontrolli soovitused töövõimetuse teemal. Töövõime hindamise süsteem tuleks ümber kujundada selliselt, et ennekõike hinnatakse isiku töövõimet, mitte aga töövõime kadu. Töövõimekaotus tuleks isikule määrata alles siis, kui on selge, et inimene ei ole võimeline tööd tegema ja elatist teenima. Tuleks kaaluda kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse sisseseadmist. Loobumata põhimõttest, et võimalikult suur hulk töövõimetuspensionäre võiks olla tööga hõivatud, peaks kaaluma töövõimetuspensioni maksmise sidumist isiku samal ajal teenitud tuluga. Vaja oleks algatada seadusemuudatus, millega kehtestatakse maksimaalne tulu suurus, mille teenimisel kaob isikul õigus töövõimetuspensioni saada. On vaja luua programm töövõime kaotanud isikute tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Puude raskusastme ja töövõimetuse vormistamine muutub 1.07.2012

Selline pressiteade, siis sotsiaalministeeriumilt 29. veebruar 2012:

Pevkur jõudis perearstidega kokkuleppele senises puuete vormistamise jätkumises kuni seadusemuudatuste jõustumiseni 1. juunil. Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineniga kokkuleppe, mille kohaselt jätkavad praegu digitaalselt terviseinfosüsteemi inimeste terviseandmeid edastavad perearstid 1. märtsist veel kolme kuu jooksul puude raskusastme ja töövõimetuse tuvastamiseks vajalike terviseseisundite kirjeldamist kehtiva korra kohaselt.

Ministri sõnul võetakse Riigikogus järgmisel nädalal vastu vajalikud muudatused, mis võimaldab 1. juunist 2012 arstidel puude või töövõimetuse tuvastamise ekspertiisiks vajaliku terviseinfo edastamist raviloo kujul digitaalselt läbi Tervise Infosüsteemi. „Muudatused lihtsustavad perearstide tööd inimeste terviseseisundi kirjeldamisel. Olen rahul, et jõudsime perearstide seltsiga kokkuleppele, kuna see annab kindlustunde kõikidele puuet või töövõimetust vajavatele inimestele,“ märkis Pevkur. Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen ütles lepet kommenteerides, et perearstide jaoks on kõige olulisem selge sõnum riigi prioriteet esmatasandi arendamiseks. „Näeme, et riik on astunud vajalikke samme meie poolt pikalt räägitud töövõimetuse ja puude raskusastme määramise protsessi parandamiseks, mistõttu oleme nõus lähtuvalt patsientide huvist jätkama ka pärast 1. märtsi isikutele terviseseisundite vormistamist kehtiva korra alusel kuni seadusemuudatuste jõustumiseni,“ lisas Ingerainen. 
Samuti lepiti kokku, et järgmiseks aastaks planeeritakse rahalisi vahendeid peremeditsiini kvaliteedi tõstmiseks. „Perearstide poolt pakutava teenuse kvaliteedi tõstmiseks vajavad perearstid lisapersonali ja kui jõuame kokkuleppele, millistele kvaliteedikriteeriumitele peavad perearstipraksised vastama, et lisapersonali õigus tekiks, on võimalik vajalikud vahendid ka järgmise aasta eelarvesse planeerida,“ märkis Pevkur. „Riigi jaoks on võimalikult paljude terviseprobleemide efektiivne lahendamine perearstiabi tasandil kordades odavam kui hiljem tegeleda haiglaraviga. Aga ka selleks on vajalik lisaressurss eelkõige inimeste näol,“ ütles perearstide seltsi juht Diana Ingerainen.  Helena Nõmmik, Sotsiaalministeerium. Pressiesindaja helena.nommik@sm.ee , 6269 321, 53 304 974.

26. veebruar 2012

Nädal meie uues kodus

Mul pole kunagi kohanemisraskusi olnud ja uues kodus aga vanas voodis on uni hea. Tundub, et kolimine sai õnnelikult mööda, asjade kokku lahku pakkimine on kulgenud sujuvalt üle nädala. Samas on kadusid vähe, mõne üksiku katkise klaasi näol aga killud pidid õnne tooma. Naabritega on ka tutvust tehtud aga tundub, et meie magamistoa peal elab tulevane Erki Nool. See väike tegelane alustab jooksmist hommiku kella 7 ajal ja need põnt-põnt jalakesed jooksevad hiliste öötundideni välja. Naljakas aga tundub, et sellel väiksel tegelasel on nii palju rõõmu ja energiat, et tegutseb päevast päeva nagu aatomik. Hakkan ja mõtlen, et küll on hea, et omad lapsed juba suured on. Bussiliiklus on päris hõre ja nii kleepisime sõidugraafikud seinale. Poisid on harjunud ja ega me isegi kurda, sest meil ummikuid ei esine. saame suhteliselt kiiresti tööle ja Haabersti ristmik on nüüd igapäevane ringliikluse koht.

Ruumi on palju aga ikkagi on asju nii palju, et need ära ei mahu. Paljudest asjadest on puudus. Olgu selleks siis laelambid, diivan või kummut. Korterikindlustuse saime ka tehtud ja valisime siiski Seesami, sest seal olen pikaajaline püsiklient ja harjumusest siis jäin vanale truuks. Elutuba on mõnus ja avar ning sööme siin suure laua ääres. Põnev on jälgida päikesepaistet, tuisku põllu peal või autode rivi hommikul. Mul olid alguses lausa kõik kondid ja jalalihased haiged, sest nii palju on edasi tagasi käimist, tõstmist, tassimist. Nii said minu jalad märjaks, nina tatiseks ja aevastan vahet pidamata siiani. Arvan, et süüdi on ka tolm, mis siiski iga raamatu, kasti või kompsude vahelt lendu tõuseb. Viskasin siis mõndagi ära ja osa ladusin hoiule. Märja ilma vastu aitasid lillelised kummikud. Natuke imelik on Rocca al Mares poes ringi tammuda aga jalad on kuivad ja soojas ja oma tervis on see kõige tähtsam. 24. veebruaril lehvis lipp majal uhkelt ja Arko tegi minust mobiiliga piltigi maja ukse ees.

Kööginurk on kaste täis aga elektripliit ja pesumasin on töös. Täna küpsetasin pärmitaignast viineripirukaid ja kaneeliga õunakooki. Imre ütles, et ta oli mingis viiruses ja öösel oli hästi paha olla ja siis ta nägi unes just minu tehtud viineripirukaid. Nii armas juu. Eesti Vabariigi aastapäevaks tegime kartulit ja guljassi. Mulle maitses ja sõime magustoiduks rullbiskviiti kohupiima ja rummi täidisega. Shampust jõime ka ja panin küünlad põlema, et siis oleks hea presidendi kõnet kuulata ja kostüümide ning inimeste imetlemisega õhtut mööda veeta. Minu arvates on see Eesti Vabariigi sünnipäeva traditsioon väärt kestmist ja ka kontsert ja presidendi kõne peaksid jääma. Kiruvad inimesed aga vaatavad ja see on siiski parem, kui kurta ja halada. Õnn on elada vabal maal ja vabas riigis. Meie lapsed pole muud riiki näinudki ja nemad on rahul. Kõht täis, tuba soe, riided seljas ja eluga rahul. Meie ka ei kurda, tööd on, haridust saab omandada, ühiskondlikes organisatsioonides kaasa lüüa, tegeleda oma hobidega ja reisida. Ja siis veel need paljud sugulased, sõbrad, töökaaslased, kellega saab eesti keeles suhelda...  Isegi euroga oleme harjunud aga pangakaardiga on ikka parem maksta, kui neid münte lugeda. Kevad on iga päevaga aina lähemal.    

20. veebruar 2012

Ungari kultuuriõhtu 29.02.12

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 29. veebruaril kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) ungari kultuuri tutvustavale õhtule. Ungari kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Eszter Megyesi, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis vabatahtlikku tööd tegemas. Eszter soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

16. veebruar 2012

Täna sai minust lühiaegselt miljonär

aga ainult paariks tunniks, sest pank kandis minu pangakontole eluaseme laenu ja siis kanti see edasi Pärnaõue Tähekodu OÜ-le. Päris lahe tunne (mõnus kaa!) oli näha, et minu pangaarvel oli 1 minljon 350 tuhat eesti krooni, mis eurodes oli ainult veidike üle 84 tuhande euro. Nüüd olen siis ka korraks rikas olnud. Printisin isegi selle pangakonto väljavõtte välja. Homme siis alustan mina oma asjade pakkimist aga Arko tubli inimene on enamus juba karpidesse pakkinud ja ka mulle eeltööd kastide komplekteerimisel teinud. Homme olen siis eriti tubli. Loodan, et pojad ja Merle näevad meie eeskuju ja tegelevad samuti pakkimisega.

15. veebruar 2012

Tuludeklareerimisest

Ja kõik aina küsivad ja kuna 14.02.2012 raamatupidaja.ee protaalis oli see nii hästi lahti kirjutatud, et panen siiagi, koos lingiga. Siis on hea lugeda enne oma tulude ja kulude deklareerimist:

Swedbank on tuludeklaratsioonitäitjale koostanud juhendi, kus tuuakse välja kõik olulised punktid, millega deklareerija arvestama peaks.
1. Maksuvaba tulu oli 2011.aastal 1728 eurot. Kui seda arvestati teile palga maksmisel, ei mõjuta see tuludeklaratsiooni alusel tagasi saadavat rahasummat. Kui aga mitte (võimalik näiteks vanemahüvitise saajate puhul) saate 21% ehk 362,88 eurot tagasi. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis annab maksuvabale tulule saadud hüvitise summa ulatuses lisa, kuid mitte rohkem kui 768 eurot aastas.Pension  on maksuvaba kogu ulatuses, kui see ei ületa 2304 eurot aastas.
2. Kahe või enama lapse vanemal on õigus täiendavale maksuvabale tulule iga lapse kohta alates teisest. See tähendab, et iga lapse kohta alates teisest saab üks vanematest tagasi 21% mullusest maksuvabast tulust ehk 362,88 eurot. Täiendavat maksuvaba tulu saab vanem arvesse võtta ka siis, kui laps sündis 31. detsembril 2011. Eeltäidetud tuludeklaratsioonil kuvatakse laps lapsetoetuse saajast isiku tuludeklaratsioonil. Kindlasti tasub suuremate laste vanematel silmas pidada seda, et kui laps on ise näiteks suvel või kooli kõrvalt töötades tulu teeninud, tuleb ka lapsel esitada tuludeklaratsioon ning  vanem saab enda deklaratsioonis lapse pealt tagasi taotleda väiksemas summas tulumaksu – olenevalt sellest, kui palju laps teenis ja ise tagasi saab.
3. Endale kodu ostmiseks laenatud summad on endiselt maksuvabad – see tähendab, et eelmise aasta jooksul makstud kodulaenu intressidelt saate tagasi 21% ehk tulumaksu jagu. Selleks, et see tuludeklaratsoonil kajastuks, tuleb internetipangast info maksuametisse üle kanda.
4. Maksuvaba on ainult sellise kodulaenu intress, millega on ostetud kodu iseendale (alates aastast 2005 soetatud kinnisvara puhul)– see tähendab, et laenu eest ostetud kinnisvara peab tulumaksu tagasi saamiseks olema tulu deklareerija nimel. Näiteks lastele või vanematele ostetud korteri laenu intressidelt tulumaksu tagasi ei saa. Kui kodu on kaasomandis ja ka laen on kahepeale, kajastuvad pooled tasutud intressidest ühe ja pooled teise deklaratsioonis. Kui kodu on kaasomandis, ent laen vaid ühe osapoole nimel, saab tulumaksutagastust taotleda vaid pooltelt tasutud intressidelt.
5. Koolituskulud on maksuvabad. See hõlmab näiteks lasteaiatasu, lapse muusikakooli-  või trennitasu, enda keelekursusi või autokooli eest makstud summasid jne. Lasteaiatasu puhul ei ole maksuvaba toiduraha, küll aga koolitused ja osalustasu. Kui laps õpib tasulises koolis, saab tagasi küsida tulumaksu ka koolitasult, sama kehtib ülikooli puhul. Et tulumaks tagasi saada, peab koolituse pakkuja olema  riiklik kool või ülikool või erakool, millel on riiklik koolitusluba. Seda, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba või registreering, saab kontrollida Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel asuvast www.ehis.ee . Tulumaks tagastatakse sellele, kelle kontolt kulu tehti. Seega võivad lapse trennimaksed kajastuda näiteks vanaisa deklaratsioonis, kuigi lepingu spordiklubiga on sõlminud ema või isa. Andmed koolituskulude kohta saadavad maksuametisse enamasti koolitajad, ent tasub siiski ka ise tähelepanelik olla – ette võib tulla vigu või unustamisi.  
6. Tudengid peavad arvestama, et õppemaksult tulumaksu tagasi saamiseks peavad nad olema teeninud aasta jooksul piisavalt maksustatud tulu. Kui tudeng aasta jooksul töötanud ei ole, tuleks hariduskulud esitada vanema või muu lähisugulase deklaratsioonil, kes on möödunud aasta jooksul piisavalt tulumaksu tasunud. Kui makse on tehtud tudengi kontolt näiteks õppelaenu eest, võib see tähendada täiendavat asjaajamist Maksu- ja Tolliametiga, kuna reeglina saab tulumaksu tagasi see, kelle kontolt tehti makse.
7. Kingitused ja annetused on maksuvabad.  See tähendab, et kui olete näiteks mõne fondi või mittetulundusühingu püsitoetaja , saate riigilt tagasi aasta jooksul tehtud annetuse summast 21%, aga mitte enam kui 5% Teie aastas teenitud tulust. See tähendab, et kui annetate näiteks viiendiku palgast, saate tulumaksu tagasi ainut esimese 5% eest, ülejäänud 15% eest peate aga maksu tasuma. Annetused kajastuvad eeltäidetud deklaratsioonis juhul, kui neist on jäänud jälg annetuse saajale ja viimane on info maksuametile edastanud. Kui see nii ei ole, tuleks ühendust võtta annetuse saajaga, et viimane andmed maksuametile edastaks.
8. Maksuvabad on ka II ja III sambasse makstud summad ning töötuskindlustusmaksed. III samba maksete puhul on need maksuvabad ulatuses, mis ei ületa 15% mullu teenitud tuludest.
9. Abikaasadel tasub esitada ühisdeklaratsioon, nii saab maksusoodustusi kõige paremini ära kasutada. Viimane kehtib eriti juhul, kui üks abikaasadest ei ole saanud tulu kõigi 12 kuu eest või on aasta jooksul saanud tulu vähem maksuvabast miinimumist. Koos deklaratsiooni tehes on  tulumaksuvaba summa kokku  3456 eurot. Näiteks kui ühel abikaasal puudus sissetulek, on töötaval abikaasal võimalik saada maksutagastust 362,88 eurot. Ühisdeklaratsioonis on soodustuste määr koolituskuludelt, annetustelt ja eluasemelaenu intressidelt kokku 6392 eurot, kuid mitte enam kui 50% teenitud tuludest. Ühisdeklaratsiooni saavad esitada abikaasad, kes olid 2011. aasta 31. detsembri seisuga ametlikult abielus. Ühise deklaratsiooni saab esitada ka siis, kui abikaasa suri möödunud aastal. Deklaratsioon tuleb sel juhul esitada MTA kohalikus teeninduskohas, sest lahkunud abikaasa andmed ei ole elektroonses registris enam aktiivsed.
10. Tänavu võib maksumaksja viimast aastat arvata eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 3196 eurot (tuleval aastal 1920 eurot), kuid mitte rohkem kui 50% maksumaksja teenitud tulust. Oluline on ka see, et oleksite tulumaksu eelnevalt riigile tasunud. See tähendab, et kui teenisitegi mulle näiteks 3196 eurot, saate kulutusi maha arvata ainult kuni 1598 euro ulatuses. Kui Teil on veel 2 kuni 17 aastast last, siis teise lapse pealt enam tulumaksu tagasi ei saa, sest te pole riigile nii palju maksnudki. Kui koolituskulu või palga väljamakse oli tehtud jaanuaris 2012, siis läheb see 2012. aasta tuludesse.

Vaata lisaks Maksuameti infot siit.

14. veebruar 2012

Sõbrapäevaks uue kodu võtmed käes

Ja ongi nii, et aastavahetuse soov täitus täpselt sõbrapäevaks - ligipääsetav uus kodu. Notari aeg oli keskpäeval ja Radissoni majja olid tulnud peale meie ka pangaesindaja ja arendaja. Lepingu lugesime läbi, siis notar tutvustas meile ja sain küsida, mida veel polnud jõudnud küsida, siis toimus allkirjastamine ja peale seda tehti meile kingitus ja saadeti arveid tasuma. Kingitus seisnes selles, et arveid ei pidanud ootama, vaid need saadeti meie e-mailidele. Kogu see asjaajamine läks päris ladusalt. Kõige kauem võttis aega alustamine. Siis käisime Mäepealse 24 korterit vaatamas ja peale seda leppisime aja kokku Swedbanki laenukonsultandi juures. Oli ikka meeldiv teenindus see panga teenindus. Ei jõua ära kiita Maria Novohhatskajat. Teenindus oli positiivne, küsimustele vastused saime kiiresti. Isegi siis ei olnud probleeme ega mingeid komplikatsioone, kui loobusime juba valmis vaadatud korterist ja otsustasime uue kasuks. Aeg on inimese kalleim vara. nii ka meil, kui Mäepealse korter broneeritud oli, siis otsustasmie ringi vaadata ja leidsime Vana-Rannamõisa tee korteri. Arko ütles, et enne ma otsustada ei tohi, kui oleme kohal ära käinud. Läksimegi kohale. Maakleriks oli Allan Uuetoa, kes näitas meile nii rutiinselt korterit, et tekkis tunne nagu me oleks mingid tühikargajatest luuserid. Ju on see maakleri töö nii rutiinne, et avad uksi ja juhatad sisse korteriga tutvuma aga kui siis helises maakleri telefon ja uus vaataja avaldas soovi korterit ka näha, ütles Arko, et onju selle korteri me võtame. Ja nii me selle korteri ära broneerisime. Siis alustasime oma Mustamäe korteri hindamist ja selle saime Arco Varast. Siis käisime protokolli arendaja NCC kontoris allkirjastamas. Vaatasime veel kord korteri üle. Siis ajasime tasakesi asja, kuni tuli teada arendajalt, et notari aeg on kinni pandud. suhtlesime veel pangaga ja nii need asjad korda said.










Eile saime pangast lepingu digiallkirjastamiseks ja kui seda digiallkirjastama hakkasin, siis selgus, et arvuti ei tunne minu id-kaarti ära, sest sertifikaadid aegusid eile. Proovis Arko minu arvutis ja oma arvu ka, kuid id-kaardi süsteem saatis aina uusi veateateid. Kihutasime siis Narva mnt passilauda id-kaardi kehtivust pikendama. Jõudsin kohale 17.50 ja aega oli tervelt 10 pikka minutit. Sain klienditeenindaja vastuvõtule, kuid nii kehva teenindust, kui eile pole ma varem kohanud mitte üheski riigiametis. Esmalt teatati mulle, et minu id-kaart on vana. Pole teine tõesti enam värske aga kehtib siiski ajavahemikus 2003-2013 oktoobrini. Siis rääkisin oma mure ära, et proovisin sertifikaate uuendada aga sain korduvalt mitu erinevat veateadet. Seejärel sain teada, et mida ma ikka siin seda kehtetut kaarti pikendan, kui sertifikaadid ei kehti.  No tule taevas appi, seepärast ma ju sinna klienditeenindusse tulingi, et ei kehti. Naisterahvas arvas, et ju ma jätsin midagi tegemata või pooleli. Üritasin küll rääkida, et olen seda varem teinud ja teistelgi abiks olnud. No lolliks ja saamatuks jäin ikka mina. Mult küsiti allkirja paberile, mille koopiat ma ei saanudki endale. Teatati, et on vaja pin koode ja need ma ka oma peast sisestasin 2 korda, kuhu vaja. Kaardi sain korda ja jäin ootama, kuid nähes inimest oma pabereid välja tõstmas, sain aru, et mul on aeg lahkuda. küsisin igaks juhuks, võhikuna nagu ma olen, et kas on kõik ja ta noogutas. Viisaka inimesena ma tänasin ja lahkusin. Isegi liftis oli paha tunne ja kui autosse jõudsin, siis porisesin oma pahameele välja. No on ikka klienditeenindus või oli siis viga minus, et läksin vastuvõtuaja lõpus või oli süüdi selles sinine esmaspäev. Ei tea aga õnneks sain kodus ID-kaardiga lepingu allkirjastatud.

Täna kella 15 ajal kohtusime arendajaga, kes võttis näidud ja näitas panipaika ja vee ja soojanäitude asukohti. no jälle olen mina see puupea, kes ei mõista, miks on uues majas näidud lae all. Peaks näitude lugemiseks ostma kas redeli või binokli. Senini, kui Imre elab meie juures, siis tema saab ilma redelitta hakkama. Ta on pikk poiss on 1.98 sm pikk ja laeplaadid sai ta hästi hakkama, kui õhtul korterisse läksime ja ka noortele näitamise. Korter on nii oma ja juba tahaks seal olla. Ma lootsin, et see võtmete üleandmine on pidulikum. Aga meile öeldi, et võtmed on elutoa aknalaual. Nii ma need sealt kätte saingi. Nüüd vana müüki. 2012 aasta sõbrapäev jääb meelde, kui eriti tuisune ja tähenduslik sõbrapäev. Arko helistas korterist esimesena emale ja ütles, et ta on päris oma kodus. Saime kingituseks ka koduaabitsa ja kui pilte tegin, siis selgus, et jalajälgede rohkuse järgi on meil usin naabrivalve. Arko võttis postkastist meie esimiese posti, mida oli paari kuu jagu. Õhtul läksime poodi, ostsime küünlaid, suure vaasi ja nõudepesumasina. Üks unistus sai teoks - Arko ütles, et isa unistas nõudepesumasinast ja nüüd temal siis on see olemas. Mina jälle viskasin nalja, et mul on oma nõudepesumasin olemas Arko näol, kes on alati nõus kööki appi tulema, milles iganes oma käed külge panema. Eriti osas on ta nugade teritamises ja liha tükeldamises. Pidulik õhtusöömaaeg oli grillkana, mandariinidega ja shampusega. kes ei riski, see shampust ei joo. Me oleme seda väärt ja varsti kolima. Kohtumiseni Pärnaõuel.

13. veebruar 2012

Puuetega inimeste nõustamistelefon 5aastane!

Palju õnne ja olen ikka abiks teile nõu andma ja kogemusi, teadmisi vahendama. Siiani on koostöö Kariniga hästi sujunud ja oleme häid kogemusi vahetanud. Raepress teatab oma 13. veebruar 2012 uudisega järgmist:

Nõustamistelefon Abilaegas sai viieaastaseks

Tööpäeviti tegutsev puuetega inimeste nõustamistelefon  Abilaegas on kujunenud nii  puuetega inimestele igapäevaelu probleemides nõu andvaks teabeallikaks kui ka  usaldusliiniks, kus pakutakse psühholoogilist nõustamist.  Viis aastat tagasi alustas Hasartmängumaksunõukogu toetusel pilootprojekt, millest tänaseks on lisaks telefoninõustamisele arenenud ka virtuaalne tugisüsteem. Teenust rahastab Tallinna linn ning MTÜ Jumalalaegas.

Abilaeka telefoniliin 60 888 60 on avatud igal tööpäeval kella 9-12, lisaks saab vajalikku infot leida või küsimusi esitada veebikodus http://abilaegas.laegas.ee, e-posti teel: abilaegas@laegas.ee või Abilaeka Facebooki lehel. Abilaegas on eelkõige puuetega inimestele ja nende lähedastele igapäevaselt vajalik tugiteenus, kus  antakse praktilist nõu puude astmetega ja rehabilitatsiooniga seonduvas, teavitatakse puude iseärasustest, erinevate toetuste taotlemisest, abivahenditest, tööhõivest, hariduse omandamisest, puuetega inimestega tegelevatest organisatsioonidest, rehabilitatsiooniasutustest ja muust. Abilaekale esitatud küsimused peegeldavad aktuaalseid teemasid, nii on erinevatel perioodidel  teemaks olnud  puudetoetuste hilinemine, tulumaksuvaba pension jm. Muutumatult püsivad päevakorras rehabilitatsiooniplaanidega seonduvad teemad, abivahendid, takso- ja parkimiskaart ja sõidusoodustused.

Abilaeka nõustaja Karin Leesmaa sõnul on masuajal tekkinud palju inimesi, kes otsivad rahalist abi. „Ilmselt Abilaeka nimi veidi eksitab ja siis kurjustatakse meiega,“ nendib ta, kuid lisab, et õnneks on Jumalalaeka all ka Riidelaegas, kus pakutakse tasuta või väga soodsat  riideabi ja seda saab  alternatiivina pakkuda või inimestele võlanõustamist soovitada. Abilaeka eestvedaja, MTÜ Jumalalaegas juhatuse liikme Janar Vaigu sõnul on ühingul tekkinud mõned mõtted teenuse tegevushaarde laiendamiseks, kuid see sõltub otseselt teiste projektide rakendumisest. „Ilmselt kaugemas tulevikus peaks Abilaegas olema laiapõhjalise sotsiaalalase info keskus kõikidele inimestele, nii telefoninõustamise kui täiusliku infoportaaliga,“ usub ta. Lisainfo: Janar Vaik, MTÜ Jumalalaegas juhatuse liige, tel 53 838 129, Kerti Kollom Seidelberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tel 645 7804.

Infotunnid omastehooldajatele 2012

Edastan infot. Tallinna omastehooldajate tugirühma kohtumised ja teemad aastal 2012:
*18. jaanuar: toimetulek uriinipidamatusega ja põetus-hooldusvahendid; *15. veebruar: külla tulevad Saku päevakeskuse juuksur ja pediküürija, kellega saab arutleda juuste lõikamise ja üldse keha eest hoolitsemise teemadel; *21. märts: alkoholi liigtarbimine ja sellest tulenevad probleemid suhetes, tervises; *18. aprill: vestlusring psühholoogiga; *16. mai: omastehooldus ja Eesti õigusaktid; *20. juuni: Hageri hooldekodu külastus; *15. august: muusikateraapia – hoolealuse ja hooldaja meeleolu parendamine läbi muusika; *19. september: toimetulek depressiivse, vihareaktsioonidega hoolealusega; *17. oktoober: surija põetamine, hospiitsiteenus; *21. november: haigekassa teenused – hooldusravi, rehabilitatsioon, koduõendusteenus; *19. detsember: jõulude tähistamine, käsitööeseme meisterdamine koju; koht selgumisel.

Tallinna omastehooldajate tugirühm kohtub iga kuu (va juuli) kolmandal kolmapäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59 (kui ei ole märgitud teisiti) ja üritus algab kell 13. Osalemine on tasuta. Heade soovidega, Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht , Loe lisaks: www.kuivaks.ee

11. veebruar 2012

Vahetasin vanakese mobiili välja

Sest mobiil lagunes juppideks. Oligig eelmine juba 4. aastat töös. Arko aitas uut valida, sest ma ei suutnud ise otsustada, küll kahtlesin värvis, hinnas ja omadustes. Tundub, et mehed on ikka teadjamad nende nutitelefonide omaadustes. Ja sain asemele sellise musta ja tumeroosa tagumise küljega, mudeliks - Sony Ericsson Xperia Ray. Teeb pilte ja nuputan nüüd tema omadusi ja kasutamise võimalusi. Pildid siis sellised, tehtud laupäeva hommikul kella 9.30 ajal, enne ülikooli sõitmist. Õues oli külma -20 C ja päikese säras ja puud olid härmas. Nii kaunis oli trollipeatuses oodata ja ilu imetleda.Telefoni pilt on tele2 lehelt.

10. veebruar 2012

Korterite kohandamisest

Juhtusin tänasest Õhtulehest päris asjalikku artiklit lugema, mida soovitan teilegi lugeda, kellel vanemad inimesed elus. Asju saab kodus lihtsasti muuta paremaks ja siis muutub ka eakate inimeste elu kodus palju turvalisemaks. Oma töös olen kokku puutunud olukorraga, et eakale inimesele ei osteta koju ratastooli ettekäändega, et korter on kitsas, mööblit palju ja liikuda sellega kodus ei saa. Kurb, kui ainult sellise suhtumise pärast inimesed voodisse jäävad. Muideks ratastool ei ahista puudega inimest vaid annab hoopis liikumisvõimalused. Tallinnas asub Astangu 27 Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus ja sinna võibki oma küsimustega pöörduda. Telefonid on 687 7250, 687 7231, faks 687 7200, e-post ptak@astangu.ee  
Teada on, et just kodustes tingimustes juhtubki inimestega õnnetusi, olgu nendeks kukkumised voodis, vannitoas või wc-s. Neid riske saab ka lihtsalt kodu ümber paigutades, vaipasid eemaldades ja targalt tegutsedes paremaks seada. On ju oma kodu see, kus ka eakas inimene tahab võimalikult kaua olla iseseisev ja oma elu päevade lõpuni elada. Tallinnas on olemas rahad sellest aastast korterite kohandamiseks puuetega inimestele ja selle taotlemiseks on vajalik pöörduda oma linnaosa sotsiaaltöötaja poole.  Tore, kui on selliseid toimekaid lapsi nagu selles artiklis. Ia Mihkelsi artikkel siis pärineb 10.02.2012 Õhtulehest:

 Eaka kodu vajab kohandamist

 Vanemas eas pole inimesed enamasti kuigi altid oma kodus muudatusi tegema, ehkki tihtilugu oleks neil käepärasemaks sätitud ruumides palju lihtsam hakkama saada."Oi ma sõdisin oma tütre perega, kui nad põhjalikust remondist rääkima hakkasid," naerab sügisel 75. sünnipäeva tähistanud Vaike oma vastuseisu tütre plaanile tema kodus kõik ümber korraldada. "See jutt hakkas neil peale juba mitu aastat tagasi, kui pärast mehe surma üksi jäin. Ütlesin, et minul selleks raha pole ja neil oma elu vaja järje peal hoida, ei taha mina mingit remonti. Küll nad veensid ja rääkisid, miks ja kuidas – ja kui siis lõpuks tuldi jutuga, et see on nende juubelikink, siis andsin alla. Eks ma olin selleks ajaks ise ka aru saanud, et mõne asjaga läheb raskeks."

Köögis kõik käeulatusse. Vaike tütar sai mõtte korter emale mugavamaks muuta siis, kui nägi, kui suure vaevaga ema rasket ahjuvormi tõstis. "Elektripliidi ahi oli madalal ja ahjupott raske, ruumi ka napilt – nooremale inimesele pole see suur probleem, emal aga ammust ajast selg haige ja aastatega tuleb igasuguseid hädasid ju aina juurde," räägib tütar. "Kuni isa elas, said nad kahekesi ikka hakkama, aga kui ema üksi jäi, hakkasin mõtlema, et võiks ju siis kõik olla nii, et ta võimalikult hõlpsalt igapäevaste toimetustega hakkama saaks – meile kolimisest ei taha ta ju kuuldagi."

Köök mõeldi üksipulgi läbi: kuhu paigutada kõik asjad nii, et iga päev poleks vaja midagi otsida ülemistest kappidest; mis kõrgusele sättida praeahi; kuidas luua sisekujundajate soovitatud kolmnurk pliit-kraanikauss-külmik nii, et igaüheni küüniks vaid kätt sirutades. "Tellisime uue, senisest pisut väiksema, aga kõrgema köögilaua ja veidi kõrgema tooli – sellelt on haige seljaga lihtne püsti tõusta," meenutab tütar ette võetud muudatusi. Külmik sai uue koha ja uks seati teistpidi avatavaks. "Ega ma oleks uskunud küll, et sellest üksi kõik nii palju mugavamaks muutub," tunnistab Vaike. "Ja see uuel kõrgusel ahi – ma olen eluaeg suur küpsetaja olnud, aga vana ahjuga lõin küll juba vahel pirukaplaanile käega, kui mõtlesin sellele kummardamisele-koogutamisele. Nüüd on ikka hoopis teine asi!"

Uuendusi võeti ette ka magamistoas. "Ema ikka kurtis vahel, et voodist tõusmine on raske ja teinekord hakkab tõustes pea ringi käima – lausa hirm on, et kukub," rääkis tütar. "Kui endal sellist muret pole, siis ei oska ju mõteldagi, mida teisiti teha, aga käisin ise lastega suusatamas, kukkusin ja tegin seljale ning jalale liiga. See põrgupiin, mis voodist tõusmisega esimestel päevadel kaasnes, pani lahendusi otsima. Lasksin külalistetoast tuua voodisse teise madratsi – kohe oli palju kergem tõusta. Nii sai ka selgeks, mis ema juures teha tuleks."

Voodid-toolid kõrgemaks. Lahenduseks oli uus, senisest kõrgem voodi ja madrats ning seinale sobivasse kohta kruvitud käepide, mis püstitõusmist hõlbustab. "Käepideme saime kombineerida riiuliga nii, et see ei torka eriti silma – ma pelgasin alguses, et magamistoast jääb väga haiglapalati mulje," ütleb Vaike.
Vana toeka tugitooli tarvis soetati istmepadi, mis istumiskõrguse sobivamaks muudab, ja paar lisapatja, mida selja taha sättida, et mitte liialt sügavalt tooli vajuda, mis tõusmise taas keerukaks teeb. Senise voodiesise vaiba asemel kaeti põrand vaipkattega, mille servad kinnitati põrandaliistude alla.

 "Ühtelugu ju räägitakse sellest, et enamik õnnetusi vanainimestega juhtub kodus – on siis vaja neid vaibanurki, mille taha takerduda," on Vaike sellegi muutusega rahul. "Eks ta tolmu ju kogub, aga mul on hea tolmuimeja – praegu suristan igal hommikul põranda üle, aega mul ju on!" Vanaproua tunnistab, et nüüd on ta kõigi kodus ette võetud ümberkorraldustega väga rahul. "Ega ei taha ju endale kohe tunnistada, et kõigi asjadega enam väga hästi endisel kombel hakkama ei saa," tõdeb ta. "Hoiad jonnakalt oma senisest elukorraldusest kinni ja mõtled, et küll kuidagi ikka. Aga mis mõtet on ise endale probleeme tekitada? Nüüd olen jõudnud juba sinnamaale, et mõne asja juures mõtlen ise kaasa, mida paremaks saaks sättida – suvel võtame vannitoa ette. Soovitan küll kõigile omaealistele, et ärge ajage jonni, kui lapsed uuendustejutuga tulevad, pigem tasub see abi tänuga vastu võtta. Kui midagi juhtub, ega see põetamine-hoolitsemine siis lihtsam ole, parem ikka teha kõik, et õnnetusi kodus juhtuda ei saaks."

8. veebruar 2012

Kutse Luksemburgi kultuuriõhtule 15.02.12 kl 16

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 15.veebruaril kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) luksemburgi kultuuri tutvustavale õhtule. Luksemburgi kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Anne-Marie Origer, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames ühes Lasnamäe venekeelses lasteaias vabatahtlikku tööd tegemas. Anne-Marie soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee , http://www.tallinnakoda.ee

7. veebruar 2012

Eestkostest ja kulude arvutamist

Sain kirja teel järgmise küsimuse: kas sina oled selgust saanud selles uues eestkoste aruande seaduses, millest nüüd viimastes puutepunktides ka räägitud on? (helistaja kommentaar: matemaatika pole minu parimate sõprade killast ja juriidilistest terminitest ma ka suuremat ei jaga aga huvitav, kust võiksin selle kohta enam haridust saada? see on ju täielik absurd kui puudega täiskasvanud laps elab pere juures kuidas sa seda kõike jagad, et üks taldrikutäis suppi on minu oma ja teine tollele puudega lapsele keedetud.)  See teema on rahva päris ärevile ajanud. Ootan Sinu poolset kommentaari selle kohta.

Otsisin siis abi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm saatis mulle sellise vastuse: Tere Tiia,  tean seda teemat et inimesed on ärevil ja kurjad. Kui on tegemist eestkostjaga, kes ei ole perekonna liige, siis on kord isegi mõistlik, kuid pereliikmete puhul on asi natuke üle võlli küll.  Tihti ei olegi võimalik rahakotte eraldi hoida ja tsekkide saamisega võib ka raskusi olla. Kuid, ega kohtu huvi ei ole hakata kõigi eestkostjate pooleseid tehinguid kontrollima ühe kaupa. Isiklikult arvan, et asja ei tasu liiga dramaatiliselt võtta.  Kuid panen siia lingi, kus Puutepunkti saates teemat tutvustanud jurist, Elina Madal asja selgitab.  Äkki on abi, sest annab päris hea ülevaate asjade seisust. Lk. lõpust leiad veel ka varasemad vastused.
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=883


Minu arvates peaks puudega inimeste eestkostjal olema võimalik kohtumääruse alusel eestkoste vormistamisel saada riigipoolset abi ja nõustamist seaduse muudatuste kohta, mis nõuab neilt  kuludokumentide esitamist 1,5 aasta kohta tagasi ulatuvalt. Seadus ja määrused peaksid hakkama kehtima peale inimeste teavitamisekohustust. Puuetega täisealiste lastevanemad on hämmingus, et neid kahtlustatakse nagu oleks nad oma puuetega ülalpeetavad jätnud hooleta, toiduta, riieteta jne. Minul on küll kohati piinlik seda neile seletada. Arvan, et teen seda edaspidigi aga päriselt on ka mul raske uskuda, et 19 eurose hooldaja toetuse eest suudab üks täisealine mittetöötav vanem elus püsida ja last hooldada, sest isegi 30 päeva id-pilet on 18,53 eurot. Tegelikkuses on need pered süva vaesuses ja nende hooldajate pension on väike, sest kodus istutud tööaastad ei too sisse lisastaazi aastaid. Ajakirjandus peaks siiski selgitama, kuigi jah Puutepunkt on seda üritanud teha, kuid inimestel on raske aru saada, kuidas täpselt see aruandlus toimima peaks. Eks tuleb siis vana moodi kaustik ja kilekott võtta, mille vahele koguda kõik toidu ja muu kauba, teenuste tsekid ja siis vihikusse kirjutada, et kommunaalkulud on nii palju ja kui peres on kolm liiget, siis puudega täisealisele inimesele kulub 1/3. Supitaldriku maksumust on raske arvutada aga toidukorvi maksumust on ka võimalik kolmeks jagada jne. Päriselt on ka see vanematele raske ja närveerimist põhjustav olukord.   Kui tehakse reeglid, siis tuleb ka tausta ja tingimusi selgitada, põhjendada, et inimesed aru saaksid milleks seda vaja on.

Töövõimetuspensionidest sotsiaalministri pilgu läbi

Inimesed on ärevil selle eestkoste aruandluse pärast ja nüüd siis veel paanika ajakirjanduses meedias ja ajakirjanduses, et töövõimetuspensionid kaovad ära. Mina arvan, et see on nii toores värk, et puudega inimesi ei saa töötamise eest karistada, st võtta ära töövõimetuspensioni, sest teada on, et töötamisega kaasnevad oluliselt suuremad kulutused, kui ministri poolt välja toodud taastusravi ja prillid. Iseasi veel see, et kui 100% töövõimetuspensionit oleks võrdeline keskmise eesti palgaga aga ei ole, sest töövõimetuspension on tegelikkuses väiksem kui keskmine pension ja kui töövõimetul on veel lapsed, siis tuleb kulusid rohkem teha ja piirata, mida annab, sest rahakott on tühi.
 
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit pani blogisse välja sotsiaalministri Hanno Penkuri tervituse ja selgituse. Allpool on lugeda minister H. Pevkuri kiri selgitustega segaduse kohta töövõimetuse küsimustes, mille ta saatis EPI Koja kaudu kõigile puudega inimestele. Kas see vastus on sulle ammendav? Oled murelik? Millised oleksid sinu küsimused ministrile? Kirjuta palun oma arvamus siia kommentaariumisse!

"Kindlasti olete juba erinevatest allikatest väga palju kuulnud töövõimetuse ümber tekkinud segadusest. Lubage kõigile koja liikmetele kinnitada, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste ning töövõimetusega seotud muudatusi sellisel kujul, nagu seda esitas eelmisel nädalal EPL, ei ole ministeerium ei plaaninud ega plaanimas. Mida me teeme, on see, et vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavale on valitsus seadnud eesmärgiks luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveeriks töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda. Nii Riigikontroll kui Poliitikauuringute keskus Praxis on kirjutanud vajadusest ümber vaadata nii puuete määramise kui töövõimetuse skeemid, kuna need ei täida praegusel kujul oma eesmärki. Riigikontroll läks veelgi kaugemale, soovitades igakuine puudetoetuste maksmine lõpetada. Oleme seisukohal, et töövõimetussüsteemi muutmisel on vajalik lahendada nii tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduv kui puuete ja töövõimetusega seonduv. Ümberkorralduste tulemusel tuleb töövõimetusega inimesi toetada võimalikult vara, aidates inimesi vajalike ja kohaste meetmega. Oleme jõudnud arusaamisele, et vaja oleks muuta ka töövõimetusega täna tegelevate asutuste töökorraldust. Kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa), siis tulevikus peaks inimesel olema üks asutus, kus ta töövõime taastumise ajal töö hoidmiseks või leidmiseks abi saaks. Kõige selle ettevalmistamiseks on ministeerium tõepoolest koostamas materjali, et ministrite tasandil saaks otsustada, kas ja kuidas hakata praegust killustatud töövõimetussüsteemi muutma. Aga see materjal on väga algusjärgus ja kindlasti on juba lähikuudel ka EPIK ning teised koostööpartnerid oodatud ministeeriumisse teemat täpsemalt arutama.

Olgu siinkohal kirjeldatud vaid väga esialgsed mõtted seose planeeritavaga:
- Et muuta inimesele riigiga suhtlemine lihtsamaks ning pakutav abi paremaks, tegeleks nii ajutise kui pikaaegse töövõimetuse ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega riigis üks asutus senise kolme (Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa) asemel
- Praeguse töövõimetuse hindamise asemel tuleks hinnata inimese töövõimekust, et tagada täna töövõimetust omavatel inimestel paremini tööturul toimetulek
- Ettepanek on kaaluda võimalust, et ka ajutiselt töövõimetud inimesed (haiguslehel olijatel) võiksid töötada ja selle eest tasu saada (täna teatavasti on täielik töökeeld haiguslehel olijal)
- Ettepanek on suurendada Haigekassas taastus- ja hooldusravile suunatavaid vahendeid, et tagada parem inimeste tervisekahjudes ülesaamine, mis omakorda võimaldab inimestel kiiremini tööturule naasta
- Ettepanek on senisest täpsemini kirjeldada inimeste rehabilitatsioonivajadusi ja tagada senisest parem juurdepääs teenustele.

Kõike eelnevat arvestades olen seisukohal, et Eesti Päevalehes eelmise nädala lõpus ilmunud teemakäsitlus tööõnnetus- ning kutsehaiguskindlustuse ja töövõimetuse süsteemiga seonduvast on külvanud inimestes asjatut paanikat ja on selgelt segadust tekitav. Ministeeriumi soov on võrreldes tänasega puuetega inimestele ning töövõimetuspensionäridele pakkuda senisest paremat tuge ja toetust ning jutt kelleltki raha äravõtmisest on meelevaldne. Täiendavalt olen selgitusi jaganud ka tänases Eesti Päevalehele antud intervjuus. Loodan, et need lühikesed selgitused ja Vikerraadiole, KUKU raadiole ning ajalehtedele antud selgitused on rahustanud kõiki töövõimetuse või puuetega inimesi ja kinnitan veelkord üle, et kõik võimalikud muudatused on suunatud üksnes abi vajavate inimeste paremaks abistamiseks."

6. veebruar 2012

Mõtle positiivselt külmast ilmast

Kirusin minagi reede hommikul autot, mis ei käivitunud ja reede hilisõhtul seda -25 C ilma, värisesin ja ülikoolist koju tulles ühistransporti oodates oli ikka täitsa eskimo tunne. Ninaots külmetas nii väga, et koju jõudes turgutasin ennast sooja tee ja meega. Aga laupäevaks sai uus autoaku poiste onu Almari poolt autole pandud ja siis tegime proovisõitu. VW Passat käivitus kohe ja ei mingit hirmu käivitamisel. Kõik vanad ja head asjad saavad otsa ja siis tuleb ikka uus ja võimsam aku osta. Pühapäeva hommikul näitas Mustamäel termomeeter hommikul kella 7 ajal -31 C ja Arkole tegi see hirmsasti nalja. Täna on Tallinnas -13 C (24 tunni jooksul vastupididsed numbrid!) ja see tundub kohe soojana kuigi tuul on see eest tugevam aga vähemalt nina ei jäätu ära. Tiiu küsis, et mida ma naeran aga naerma ajas mind e-kiri, kus oli kirjas, et kui väljas on -70, siis põrgu külmus lõhki ja -73ga Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana. No on ikka inimesed andekad. Ahhaaa...
Täpsemalt, siis siit termomeetri nalju:

+20 kreeklased panevad kampsunid selga
+15 havailased lülitavad kütte sisse (kellel on)
+10 ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke
0 Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb
-5 prantsuse autod ei käivitu
-10 kass ronib tuppa, planeerite puhkust Sharm el Sheikis
-15 kass ronib voodisse. Norralased panevad kampsunid selga
-17 New Yorki majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik
-20 Ameerika autod ei käivitu. Alaskal pannakse T- särgid selga
-25 Saksa autod ei käivitu. Havailased on välja surnud
-30 poliitikud hakkavad rääkima kodututest. Kass poeb teie pidžaamasse
-35 Liiga külm, et mõelda. Jaapani autod ei käivitu
-40 planeerite kahenädalast vanniskäiku. Rootsi autod ei käivitu
-42 Euroopas jääb liiklus seisma. Venelased söövad pargis jäätist
-45 Kreeklased on välja surnud. Poliitikud teevad midagi kodutute heaks
-50 ripsmed jäätuvad, kui silmi pilgutate. Alaskal pannakse vannitoa aknad kinni
-60 jääkarud migreeruvad lõunasse
-70 põrgu külmus lõhki
-73 Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana
-80 juristid panevad käed oma taskusse
-114 piiritus jäätub. Venelased on mornid
-273 absoluutne null... molekulide soojusliikumine lakkab. Laplased on nõus, et kisub jah pisut krõbedaks.

1. veebruar 2012

Täna on Hispaania kultuuriõhtu

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi täna  kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59)  järjekordsele kultuuriõhtule, mis seekord on pühendatud Hispaaniale.
Hispaania kultuuriõhtu läbiviijateks on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse välisvabatahtlikud Aroa Moron Garzaran, kes abistab Muumipere Lastesõimes ning Wilma Picapiedra, kes on abistaja Tallinna Kullatera Lasteaias. Aroa ja Wilma tutvustavad  kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat. Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on varem toimunud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia, Poola ja Kreeka kultuuri õhtud, kus eri riikide Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.
Teave: Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee, http://www.tallinnakoda.ee