Rahvatants Kaera-Jaan

Täna, 29.aprillil on rahvusvaheline tantsupäev. Meie armas tantsuõeptaja Kaie Seger tuletas veel peale kella 12 päeval meelde, et kell 13:05 Vikerraadiot tuleb kuulata. Sammud said ju selgeks möödunud aasta Nõmme Kultuurimajas linetantsu jõulupeol, kui Kaie meie need püüdlikult seleks tegi. Seekord siis tegelesin tööaaslaste kaasamisega. Kutsusin neid oma tuppa 4 aga Natasa pani jooksu, häbenes vist, minu hullupöörast ideed. Möödunud suvine tantsupidu tuli kohe meelde. Ja ootan esmaspäeva, et tantsida saaks.

Panin YuTubesse otsingusse kaerajaan, eriti lahe oli see trepitantsuna.
saamud seled ja tantsima. Põrand minu töö juures rappus ja raamatud tantsisid riiulites kaasa. Naljakas oli aga mina, Tiiu ja Marika selle kaerajaani tantsuga hakkama saime. Nalja ja head tuju jagus õhtuni. Huvitav kui mõni klient oleks uksest sisse astunud. Normaalne. Head tantsupäeva!

Uudisteski näidati.Vikerraadio kodulehel oli selline nuppuke: Rohkem kui kaks tuhat Eesti inimest on rahvusvahelise tantsupäeva puhul lubanud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi üleskutsel tantsida kaerajaani. Pärnu rahvatantsuansambel Kajakas korraldas välk-ringreisi linna lasteaedades ja koolides.

Intertakso probleemidega tegeletakse

Kui ma 11.aprillil 2010 kirjutasin oma arvamust Intertakso taksojuhi liikumispuudega noormehe teenindamast keeldumisest http://tiiatiik.blogspot.com/2010/04/mida-ma-arvan-intertakso-teenindamisest.html, siis kirjutasin ka Tallinna Transpordiametilej a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. Eriti kõnekas oli uudist kommenteerijate arvamus nagu puuetega inimesed ei tohikski kasutada taksoteenuseid. Artikli kommentaaride taga ära tuntavalt pahatahtlikkust puuetega inimeste suhtes, sest tegelikkuses on invatakso kasutamise võimalus väiksem kui puuetega inimeste tegelik vajadus.

Tallinna linna kodulehel on kirjas nõuded, millest ilmneb, et taksojuht on teenindaja. Ei suuda uskuda, et mõnes kaupluses müüja keeldub teenindamast, sest kuskil kellelgi inimesel on koduhooldustöötaja, kes kotiga puudega inimesele toitu koju toob. Puudega inimene on täpselt samasuguste õiguste ja kohustustega inimene, kui kõik teised inimesed. Ei saa lubada, et puuetega inimestele mingisuguseid piiranguid nende puude tõttu tehakse. Piinlik on lugeda neid kommentaare Delfis ja SL Õhtulehes, kus kirjutajatele tundub, et puudega inimene saab nii palju riigilt raha, et tema sellepärast ei või sõita taksoga. Jah kui puudega inimene on must ja räpane ja purjus ja lärmab, siis on õigus tema teenindamisest keelduda. Probleem on ka Intertakso dispetšeri halval keeleoskusel, sest kui takso tellimisel teatab inimene kliendi abivajadusest, siis seda tuleb ka taksojuhile tellimuse edastamisel teatada. Ratastool on samasugune pagas kui kohver, kelk, lapsekäru või reisikott. Koertega on teine lugu aga ka see pole piisav põhjendus teenindamise keeldumisel, kui dispetšerile teatada, et reisin koos juhtkoeraga.

Vastus tuli Transpordiametist 26.04.2010:
Lugupeetud Tiia Tiik,

Oleme alustanud haldusmenetlust Arupärimises mainitud taksofirma suhtes. Teatame, et konkreetse teo toimepannud taksojuht ei olnud tööl Intertakso OÜ-s vaid Alatar Grupp OÜ-s, kelle suhtes on ka haldusmenetlus alustatud. Vastavalt Alatar Grupp OÜ vedude eest vastutava isiku poolt antud seletusele on nemad taksojuhiga töölepingu lõpetanud. Taksokomisjon on peatanud haldusmenetluse lõpuni vedaja Alatar Grupp OÜ sõidukikaardi taotluste läbivaatamise. Vedaja poolt tööle vormistatud isikute keeleoskuse kontrollimisega tegeleb Keeleinspektsioon ning vastav teade on neile edastatud. Täname, et antud probleemist meid informeerisite.

Lugupidamisega

Margus Kehi, Tallinna Transpordiamet, Linnatranspordi osakond, Vanemspetsialist

Ja Tallinna Munitsipaalpolitseist 26.04.2010:

Lugupeetud Tiia Tiik

Vastuseks Teie poolt 11.04.2010. a saadetud avaldusele teatame, et avalduses nimetatud faktide kohta on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt alustatud menetlust väärteoasjas nr 10018502 Ühistranspordiseaduse § 54² lg 1 tunnustusel. Antud väärteoasja raames karistati taksojuht Tretjakovi rahatrahviga. Meie andmetel ta ei tööta enam taksojuhina. Antud faktiga seoses kutsus ka Tallinna taksokomisjon taksofirma Intertakso esindaja komisjoni ette selgitusi andma.

Lugupidamisega Artur Afanasjev, peainspektor

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Tundub, et asi on kontrolli all ja linnaametnikud tõepoolest tegelevad selle Intertakso teenindamisest keeldumise probleemiga.

Draamateatri 100. sünnipäeva etendusel

Täiega lahe oli, teatrimaja suur saal sai Arko poolt testitud. Pääses sisse 1. korrusele, ka keldrisse kohvikusse, invaWC-sse ja garderoobi sai ratastooliga sisse. Näitlejad draamateatris on andekad ja mulle see Andrus Kivirähki etendus meeldis, ka Merle Karusoo lavastaja töö oli päris hea. Midagi head üle pika aja. Paraku ei oska kõrgematek orruste ja saalide kohta midagi ligipääsetavuse kohta öelda aga kes soovib, see proovib ise järele. Ilus maja on ja etendust sovitan vaatama minna. Mina istusin 2. reas 1. kohal aga Arko jättis oma koha 2. reas vabaks ja istus oma toolis, ratastooliga oli pris mõnus esireas etendust jälgida. Teatri inimesed olid viisakad, samuti külastajad. Aga millal sina viimati teatris käisid?

Andrus Kivirähki "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." esietendus suures saalis 25. aprillil 2010. Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Urmas Lattikas, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Taavi Varm.

Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater.
Eesti Draamateatri alguseks loetakse Paul Sepa era-draamastuudio asutamist 1920. aastal. Draamateatri maja Tallinna kesklinnas on 1910. aastal ehitatud Tallinna Saksa Teatri hooneks.

Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 20 minutit.
Lavastaja Merle Karusoo
Kunstnik Pille Jänes (külalisena)
Helilooja Urmas Lattikas (külalisena)
Valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
Videokunstnik Taavi Varm (külalisena)
Osades: Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass, Elina Reinold (külalisena).

Vahel juhtub, et inimene pannakse laulu sisse ja sealt ta enam välja ei saa. Just nii juhtubki kuulsate Peterburgi arhitektide Vassiljevi ja Bubõriga. Ühel heal päeval peavad nad maha jätma oma senise mõnusa elu Venemaa pealinnas, jätma maha oma tulusad tellimused ja sõitma kõige kiiremas korras Tallinnasse, et ehitada sinna uus teater. Milline teater? Kas Saksa teater kohalikele baltisakslastele, kelle päralt on minevik? Või Eesti Draamateater eestlastele, kellel pole küll veel oma riiki, kuid kellele kuulub tulevik? Ega Vassiljev ja Bubõr sellest isegi päris täpselt aru ei saa, aga teatri nad ehitavad.

Ja nagu ütleb oma luuletuses Juhan Viiding:
„See maja seisab keset Südalinna –
ei kaitse ingel teda, vaid kultuur!
Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna.
Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur.“

Juba sada aastat on see nii. Pilt on Draamateatri kodulehelt.

Reisisaatjast oli tõesti kasu ...

Eile tulime Viru hotellist Eesti Invaspordi Liidu 20.aastapäeva konverentsilt koju trolliga.
Kuna tegelased ja kõrged külalised NATOst olid Tallinnas, siis jätsime targu auto koju ja tulime kesklinna taksoga ja tagasi minemisel vihjas Arko, et äkki läheks trolliga koju, Mustamäele.
Mõeldud, tehtud. Kaubamaja peatuses peale sõiduplaani uurides selgus, et see õige (madalapõhjaline) troll väljub 10 minuti pärast. Troll tuli, nägin ka reisisaatjat, tema nägi ka meid ja Arko muigas! Arko lootis, et reisisaatja tõstab lahti selle plate, mis madalates trollides on ja saab sõita ise oma ratastooliga trolli. Oh sa imet - reisisaatja tuli ja hakkas Arkol ratastoolis eest sikutama. Me siis ütlesime, et aitähh pole vaja, me saame ise hakkama. Tundus, et tal puudub varasem kokkupuude ratastoolis puuetega inimestega ühistranspordis. Vähemat sai ta käe valgeks ja katsuda oma käega ratastooli. Tegelikkuses on abi vaja üksinda sõites, kuid abistajaga koos me abi ei vaja. Seniks kasutame ühistransporti ja sõidame trolliga.

Tänavused lõpukirjandi teemad

Teemad täis üllatusi ja hoian pöialt oma õetütre Mai-Liisule, kes praegu agaralt oma lõpukirjandit kirjutab. Ta tubli neiu ja loodan, et ta endale mingi meeldiva teema välja valis. Teemad järgmised:

1. Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid, mida peaks ühiskond tegema noorte väärtushinnangute kujundamisel või on see vabas ühiskonnas iga inimese isiklik küsimus. Arutle ka selle üle, mis tähendus on tänapäeval kümnel käsul ning kuidas peaksime suhtuma demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikesse väärtustesse, nt vabadus, vastutus, solidaarsus, sallivus jms. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

2. Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid loetud kirjanduse põhjal, mis iseloomustab eestlaste (või mõne muu rahva) hingelaadi. Arutle ka selle üle, millised iseloomujooned on eestlastele (või mõnele muule rahvale) omased ning mis on mõjutanud nende kujunemist. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

3. „Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt ..." (Hermann Hesse)
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid, mis nähtused/probleemid domineerivad tänapäeva meedias ning kuidas kujundatakse nende kaudu inimeste mõttemaailma. Arutle ka selle üle, miks huvitavad ning mõjutavad elu pisiasjad ja -seigad inimesi sageli rohkem kui suured probleemid. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

4. Haridus - kas kohustus või võimalus?
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid hariduse rolli inimese elus, lähtudes sellest, kas enese harimine on kodaniku kohustus ühiskonna ees või võimalus leida enda jaoks huvitav ning innustav enesetäiendamise ja arengutee. Arutle õppimise ja enesetäiendamise motiivide ning tähenduse üle inimese elus. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

5. „Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer)
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid erinevate ühiskonnakorralduste ja kultuuritraditsioonide mõju inimeste elukäsitusele. Arutle ka selle üle, kas ja kuidas erineva usu- ja kultuuritaustaga riigid ja/või inimesed võiks jõuda suurema üksteisemõistmiseni. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

6. Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid, kuidas mõjutab eri riikide ja rahvaste ajalugu nende tänapäeva. Milliseid probleeme tekitavad Eesti ja/või maailma poliitikas mineviku varjud ning miks need takistavad sageli probleemide lahendamist? Arutle ka selle üle, mis on tänastele sugupõlvedele minevikku suunatud maailmanägemises head ja halba. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

7. Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti?
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid, kas ja kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste arusaama maailmast. Arutle ka selle üle, milliseid võimalusi tehnika areng inimestele pakub ja milles väljenduvad tehnoloogiliste katastroofide ohud. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

8. Argipäev vajab muinasjutte
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid, miks vajab inimene kauneid kunste ja meelelahutust. Mida suudab tänapäeva kirjandus/muusika/teater/filmikunst pakkuda igapäevaelu rikastamiseks? Millistele inimese vajadustele rõhumine tagab meelelahutustööstusele hiiglasliku turu ja kasumi? Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

9. Oo, sport, sa oled raha!
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid spordimaailma üha suuremat sõltuvust rahast. Too näiteid selle kohta, kuidas sport lähtub aina rohkem ärimaailma reeglitest ning arutle, missugused kõlbelised probleemid sellega kaasnevad. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

10. Igaühe õnn on kordumatu
Kirjuta arutlev kirjand (600-800 sõna), milles analüüsid, kas õnn tähendab igaühe jaoks üht ja sama või sõltub see üksikisikust ja kultuurist. Arutle ka selle üle, kas õnn on ajas püsiv nähtus ning millega inimesed õnne ja õnnetunnet tavaliselt seostavad. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

Postimees.ee kutsub lugejaid kirjutama selle loo kommentaaridesse, millise teema teie oleksite valinud ning millest teie kirjand oleks jutustanud.

pühapäeval puuetega inimeste spordipäevale kl 12

Tulge ja tehke midagi head oma tervise heaks. Sporti! Meie oleme kohal.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi ja nende lähedasi osalema

25. aprillil kell 12 toimuval

traditsioonilisel spordipäeval

Spordipäev viiakse läbi Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Spordipäeva raames on võimalik osaleda järgmistes tegevustes:
lauatennis, piljard, koroona, hatha jooga, kepikõnd, male-kabe, boccia, vibu laskmine, ratastooli vigursõit.

Pakume spordipäeva käigus igale osalejale tervislikku kehakinnitust.

Väike meene igale osalejale.

Üritus toimub Kristiine linnaosa päevade raames, on tasuta ja avatud kõigile!

Spordipäeva korraldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös Tallinna Invaspordiühinguga ja Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühinguga.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 TALLINN
Telefon: 65 64048
E-post: koda@tallinakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Libakirjandi teemad 2010

Hommikul kui Tulika taskoga sõisin, siis kuulsin. Nii naljakas oli ja kui nüüd leidsin, siis ei saanud neid siia edastamata:

1. Kui Arno feimiga Orkutisse jõudis, olid sõbrad juba Facebooki kolinud.

2. Kuidas säästan Eesti metsa? Loen vähem raamatuid.

3. Kõva pead ei vaja mitte ainult jalgpallur, vaid ka poliitik.

4. Karel Rüütli – kas Aleksandr Matrossov või kindral Vlassov?

5. Elus on kaks tähtsat reeglit: ära kunagi ütle kõike korraga.

6. Õpeta lolli kui palju tahes, ikka teab ta kõike.

7. Valetada võid isale-emale, kuid mitte Hannes Võrnole.

8. Tõelisele ehitusmeistrile piisab haamrist ja kruvidest.

9. “Tõde ja õigus” Twitterisse viie säutsuga.

10. “Mu haridustee katkes vaid seniks, kuni ma koolis käisin.” (George Bernard Shaw)

Kopli trolliliin jääb alles!

Saatsid erineivad inimesed arupärimisi ja täna tuli vastus. Tore, meie oleme rahul, kavandatud nr 9 trolliliini lühendamist Maleva tänava otsani ei tehta.
Eesmärk sai täidetud - trollid Koplist ei kao, vähemalt nii väidab Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo oma kirjas. Teine asi on muidugi linnaametnike silmaring, mis kahjuks piirdub vaid rekonstrueeritud Kopli tänavaga. Paraku sõidab tramm Koplist Ülemistele või Kadriorgu ja kõik trammipeatused pole sobilikud liikumispuudega inimesele ratastooliga kasutamiseks. Juhtisin sellele küsimusele tähelepanu Mustamäe Halduskogu koosolekul 20. 04.2010, kus oli arutusel ühistransport Tallinnas ja lisaks küsisin, et kui käivitud projekt Lasnamäe tramm, siis kas on tagatud alla kanalisse puuetega inimestele ligipääs trammini. Transpordiameti juhataja asetäitja vastas, et selle projekti arendamisel arvestatakse sellega.

Verel tundsin huvi, et kui madalapõhjalised trollid, trammid ja bussid on olemas, siis miks neid ei kasutata õhtutundidel. Vajavad ju teisedki inimesed madalapõhjalist ühistransporti. Näiteks väikelastega emad, lapsed, eakad, liikumispuudega linnakodanikud ja turistid. See võeti teadmiseks ja tegeletakse sellega.

Viimaks tundsin muret, et miks ühistranspordipeatustes on tabelid kellaaegadega nii väikeses kirjas ja nii kõrgel, et neid on kehva lugeda. Pealegi on bussipeatused pimedal ajal halvasti valgustatud. Transpordiameti juhataja asetäitja teatas, et neid pannakse üles keskmise naisterahva kõrgusele. Muigama ajas, sest mina oma 1.78 sm pikkusega olen kindlasti üle keskmise. Selgus, et pole nõuet kui kõrgel peavad plaanid peatustes olema ja kahjuks arvati, et kui madalamale panna, siis lõhutakse need ära. Samas väiksemad vanainimesed ja lapsed, ratastoolis inimestel on väga kehv sealt midagi välja lugeda. Probleemidena tõid teisedki halduskogu liikmed välja ka ühistranspordi graafikute hõrendamise, bussinumbrite kehva nähtavuse, eriti tagumisel küljel, liinilt ära jäävate, kuid plaanis olnud, trollide ootamine, madalate busside asendamine kõrgetega. Reisisaatjatest seekord ei räägitud, nad on piisavalt nähtavad.

Lisan reisisaatja tööjuhendi, siis teate kuidas nad teile appi tõttavad.
TALLINNA AUTOBUSSIKOONDISE AS REISISAATJA TÖÖJUHEND
1. Ametikoht: reisisaatja
2. Asend: ÄÜ Tallinna Linnaliinid
3. Alluvus: Allub veokorralduse osakonna juhatajale ning tööajal bussijuhile
4. Ametikoha eesmärk:
Reisijate meeldiva teenindamise ja turvalisuse tagamine
5. Tööülesanded:
5.1. Alustab töökohustuste täitmist bussis vastavalt töögraafikule ning fikseerib elektronkompostris vastava arvestuslipiku ja kinnitab seejärel reisisaatja töölehearuande külge.
5.2. Võtab bussijuhilt allkirja vastu sõidutalonge ja vahetusraha. Vahetuse lõppedes tagastab bussijuhile allkirja vastu sõidutalongide müügist saadud tulemi ja müümata jäänud sõidutalongid
5.3. Müüb sõidutalonge
5.4. Jälgib ja juhendab sõidutalongide õigeaegset komposteerimist reisijate poolt. Vajadusel juhib reisijate tähelepanu sõidu eest tasumise vajalikkusele.
5.5. Annab informatsiooni sõidutalongide hankimise võimaluste, nende hindade, sõidusoodustuste ja tasuta sõidu õiguse kohta .
5.6. Annab vajadusel reisijatele informatsiooni antud liini kulgemise kohta ja ümberistumise võimalustest
5.7. Juhendab salongis reisijate liikumist : bussijuhi kabiini juurest ja uste eest salongi keskele, väljumissooviks vajutada stopp-nuppu ja liikuda uste juurde jne
5.8. Abistab väikelapse emasid ja puuetega inimesi bussi sisenemisel ja väljumisel
5.9. Aitab väikelapse emasid ja puuetega inimesi istekoha leidmisel
5.10. Tagab bussis rahumeelse olukorra sõidu ajal. Vajadusel teeb märkuseid või teatab korrarikkujatest bussijuhile
5.11. Informeerib sõitjaid liiklusummikutest, liiklusõnnetustest ja bussi tehnilistest riketest. Vajadusel organiseerib reisijate bussist väljumist ning edasisõitu samas suunas minevatele bussidele
5.12. Abistab bussijuhti ohutuse tagamisel liiklusõnnetuse või mõne muu liiklusseisakut takistava asjaolu kõrvaldamisel
6. Vastutus:
6.1. Vastutab reisijate meeldiva ja häireteta teenindamise eest
6.2. Sõidutalongide ausa müümise eest
6.3. Bussijuhi õigeaegse informeerimise eest reisijaid häirivatest olukordadest bussis
6.4. Vastutab temale usaldatud materiaalsete väärtuste ( sõidutalongid, raha), tööriietuse ja varustuse säilimise eest
6.5. Vastutab süülise tegevuse või tegevusetusega tööandjale tekitatud kahju eest
7. Kohustused:
7.1. Tööle ilmuda vastavalt töögraafikus ettenähtud ajal ja kohas
7.2. Võtta bussijuhilt tööpäeva alguses allkirja vastu sõidutalongid ja vahetusraha ning töö lõppedes tagastada bussijuhile allkirja vastu tulemi ning müümata sõidutalongid
7.1. Kanda ettenähtud tööriietust
7.2. Teavitada töö käigus tekkinud probleemidest vastava veokorralduse osakonna juhatajat
7.3. Täita bussijuhi poolt antud operatiivseid korraldusi reisijate teenindamisega seotud eriolukordade lahendamiseks
7.4. Teatada tööle mitteilmumise põhjustest tööpäeva hommikul oma vahetule ülemusele
7.5. Täita töö – ja tuleohutuse eeskirju
8. Õigused
8.1. Saada bussijuhilt tööpäeva alguses sõidutalonge ja vahetusraha
8.2. Saada informatsiooni liini kulgemise ja liiniaegade muudatuste kohta
8.3. Kutsuda korrale reisijad, kes häirivad kaasreisijaid ning vajadusel teavitada politseid
8.4. Teha ettepanekuid töökorralduse parandamiseks
8.5. Saada enne tööle asumist tööülesannete täitmiseks vajalikku koolitust
9. Muud nõuded.
9.1 Riigikeele oskus suhtlustasandil
9.2. Ausus
9.3. Hea suhtlemisoskus
9.4. Korrektne välimus
9.5. Abivalmidus
9.6. Organiseerimisvõime

Mustamäe sotsiaalkomisjonis 21 04 2010

Taas kord olin kutsutud Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoolekandekomisjoni. Läksingi. Palju oli taotlusi ravimitele, sest tundub, et retseptga ravimeid mitme kuu või isegi poole aasta kohta välja ostes on kulutused suured. Ka minu tuttav helistas mulle täna ja ütles, et hiilides on kasvanud retseptiravimite hinnad selle aasta alusest. Tervist saab ja tuleb rohkem hinnata, hoida ja väärtusta. Paraku kõik ei sõltu iseendast. Haigused käivad ikka mööda inimesi.Kui oled kroonilise haigusega või krgvererõhuga või südamehaige, siis sa ka neid ravimeid oled sunnitud elu lõpuni võtma. Kõige vähem kulub tervele inimesele, sest rohud on kallid.
Käsimüügi ravimeid üldiselt ei kompenseerita. Rasked otsused. Siis järgnesid nn erijuhtudega toimetulekutoetuste taotlused ja sellele järgnes hooldekodusse paigutamised. Seegi sai heaks kidetud. Keerulisem oli hooldekodu järjekorda võtmine, sest järjekord liigub visalt ja inimesed, kes soovi avaldasid olid ka nii raskes tervislikus olukorras, et nende taotlused olid põhjendatud.

Iga kord õpin midagi juurde ja kuulen uut. Uus asi minu jaoks oli taotlus lastekodulapselt, kes oli piisavalt suur teismeline ja avadas soovi oma pangaarvele kogunenud raha eest endale arvutit osta. Inimeste elu keerdkäigud on kummalised, paljudel võlad ja tasumata laenud. Suletud ring. Mõnedele anti kaasa soovitus teha tutvust võlanõustajatega. Mustamäel hea olukord, sest neid mintu, Katri Heinjärv kohapeal Tammsaare teel sotsiaalosakonnas ja Ülle Schmidt Akadeemia teel.

Inimesed, kel huvi võlanõustamise kohta soovitan lugeda eilset Ülle Schmidti artiklit:
Võlanõustaja: väikese laenuga võib kaotada kodu

Metallica kontsert 18 04 2010 oli lahe

Igatahes parem kui Madonna. Heli oli Saku Suurhallis lahe, valgustus ja lasershow pakkusid silmailu ja meelde tuli noorusaeg. Meie kuulasime seda muusikat juu 20 aastat tagasi. Aeg lendab kiirelt. Mulle meeldis ja kui päevalehe artiklis kurdeti helikvaliteedi üle, siis meile igatahes meeldis. Äge oli, eriti naljakd olid need soojendsbändide ameerika paksukesed, põlvpükstes. Vanad peerud... Tahaks veel kontserdile, kuigi peab tõdema, et ise sellist summat raha poleks välja raatsinud käia. Ju on rohkem kohti, kuhu panustada nt poja autokoolile.

Lähemalt saab lugeda Eesti Päevalehest Mart Niineste arvustust:
Metallica kõlas koduselt nagu Singer-Vinger

Lühidalt: Pühapäeval Tallinnas marutanud Metallica pakkus pühendunud publikule parimaid palu. Need kõlasid koduselt, nagu lemmik-bändi lood kõlama peavadki. Kontserdi tõmbenumbrina välja hõigatud saali keskele püstitatud 360-kraadine lava tähendas ilmselgelt teistmoodi elamust. Soojendusansamblite Gojira ja Fear Factory ajal väljendus see selles, et kolme kollektiivi lavatehnikaga koormatud poodiumil kippusid bändimehed asjade vahele ära kaduma. Mistõttu Gojira jäi väheveenvaks ning Fear Factory poolikuks.

Varem kaks korda Eestis käinud Metallica ajaks lükati lavalt liigne ning väikese hilinemise ja korraliku laserite mängu saatel astus lavale bänd. Alustati tunamulluse „Death Magnetic’i” avalugudega, edasi liiguti 1988. aasta albumi „And Justice For All” kaudu vana ja heaga palistatud retrospektiivi radadele. Sõud pakkus Metallica – eriti võrreldes Rammsteini kabareega – tegelikult vähe. Kuigi lavale tuldi laserite välkudes, panustas bänd pigem lugudele kui neid ilmestavatele kelladele-viledele. Albumi „Death Magnetic” kaanekujundusele viitavaid kirstukujulisi prožektorihoidjaid liigutati lava kohal üles-alla, lasti veidi leeke, pruugiti veel napilt lasereid ning lõpulugude ajal puistasid bändi tehnikud lae alt publikusse suuri musti rannapalle.

Mustamäe sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis 06.04.2010

Päevakorras oli ülevaade Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna tööst. Kuigi jah oleme sotsiaalkomisjoni liikmetena osalenud komisjonide töös ja üldine ülevaade on olemas. Nüüd siis saime ka I kvartali kulud. Marika Lillemäe, kes on sotsiaalhoolekande osakonnajuhataja asetäitja, andis ülevaate 2010. aasta I kvartali kohta ja selgitas väljavõtet toetuste määramise kasutamise kohta. Võrreldes 2009.aastaga on toimetulekutoetuse saajate arv kasvanud 80 perelt 910-le, seega on tõus 11 korda!!!

Alates 1. aprillis rakendus STAR programm ja küsisin selle kasutusele võtmise kohta. Castuse sain, et praegu toimetulekutoetuse arvestamisel tööl 6 spetsialisti ja hooldaja määramisel 3 spetsialisti. Uus programm on mahukas ja aega nõudev, mistõttu jõuame taotlused ja dokumendid vastu võtta. Pärast peame looma leibkonnad ja andmed sisestama. Programmi viga on see, et ta ei väljasta veateateid ja olen seda ise proovinud, kuid see on võrreldes eelmise programmiga aega ja lisatööd nõudev. Selgus ka tõsiasi, et sel aastal pole linnaosadel korteritekohandamise toetust, mis on väga vajalik puuetega inimestele ja eakatele, et teha minimaalsed kohandamised pääsemaks kööki või siis WC-sse või pesema. Vajalik, kuid raha pole Tallinna linna eelarves, samas on täiendavat ravomitoetust pool miljonit ja sellest on kulunud juba üüle 134 tuhande krooni. Marika Lillemäe rääkis, et sellel aastal on täiendavad toetused vee hinnakompensatsioon, mis lõppeb aprillis ja algab taas septembris. Soojakulude toetuse puhul oli esimene etapp kuni märtsini ja teine algab aprillist.

Järgmisel koosolekul saame rohkem teada eluasemekomisjni tööst ja ka korterite jagamisest Raadiku tänaval.

Küsitlus: 16-aastaselt otsustajaks?

Leidsin huvitava küsitluse, millega on paljud noored pikki aastaid tegelenud. Valimistel saavad meil noored osaleda 18.eluaastast, kuid samas 14.aastaselt vastutavad nad oma tegude eest ja kui satuvad mingitesse jamadesse (nt liiklusõnnetusse jalakäijana), siis maksavad trahvi nende vanemad. Meenub, et mitmetel viimastel valimistel on noorte osakaal madal. Miks see nii on? Avalda oma arvamust Gerd Tarandi küsitlusele vastates. Noored on meie tulevik - ka minul on kodus preaguseks 15- ja 18-aastane poeg ja teen neile selgitust, et iga inimene saab anda oma panuse osaledes valimistel. Iga hääl loeb, olgu see siis kellelegi antud poolt või vastu hääl.

Küsitluse leiad siit: Küsitlus: 16-aastaselt otsustajaks?

Gerd kirjutab: Enne järgmise Riigikogu valimist tõuseb valimisea langetamise teema tõenäoliselt üheks oluliseks teemaks. Eestis ei oleks see esimene kord kui 16-17-aastased valimisõigust teostada saavad. Hiljuti 20. aastapäeva tähistanud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir samuti seatud just 16-eluaasta juurde. Juba siis leiti, et tegelikult ollakse selleks valmis. Kui valimisiga langetada 2013. aasta kohalikeks valimisteks, puudutaks see otsus otseselt ligikaudu 25 000 noort.

Euroopas on valimisea langetamise osas ka üks väga hea näide. 2007. aastal otsustas Austria nimelt esimese Euroopa Liidu riigina langetada valimisea piiri 16-eluaastani nii kohalikel, regionaalsetel, riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel.

Eestis on valimisea langetamist tugevalt toetanud Eesti Noorteühenduste Liit ja Noored Sotsiaaldemokraadid. Kui huvi, siis taustamaterjali leiad näiteks siit: http://bit.ly/cuSPVQ. Soovitan taustamaterjali kindlasti lugeda kuid kuna oluline on sinu hetkearvamus, siis võiksid seda teha hoopis peale küsitlusele vastamist.

Selleks, et teema arutelu oleks sisulisem ning arvestaks võimalikult paljude arvamusega olen kokku panemas infomaterjali erinevate seisukohtade ja statistika kohta. Selle küsitluse andmed on anonüümsed ning neid kasutataksegi just selles samas väljaandes.

Kõigi küsitlusele vastanute vahel loositakse välja reis Brüsselisse, tutvuma Euroopa Parlamendiga. Auhinna on välja pannud MEP Ivari Padar ning peale küsitluse lõppu loosib auhinna välja endine Noorte Sotsiaaldemokraatide president ning tänane Ivari Padari nõunik Euroopa Parlamendis, Jörgen Siil.

Lilleküla poe avamisel 15 04 2010

Täna siis oli see päev, kui kaua suletud Lilleküla kauplus sai taas avatud. Juba lumehangede vahelt oli näha toimetamist ja remonttöid. Üllatuseks oli kadunud suur ja kõrge trepp. Tahtsime minna kella 13ks, kuid kui Grossi pood keskpäeval avati, siis oli veel paar tundi hiljem pikk saba ukse taga.

Uskumatu, et see pood oli koos Arko Vooluga külastust-testimist - ligipääsetav, sujuv laugjas sissepääs, automaatuksed, lisaks avaram kui varem. Hinnad olid ka päris soodsad (kartul 1.90 kr kilo, suhkur 8.80 jne) ja samas toimusid mitmed tegusteerimised (veini, vorsti ja lihatoodete ja leiva). Seltskond oli rahulik ja ei mingit ostuhulludest trügijaid. Tore, et ka nii saab poes ostusid teha.

Kuna oli tööaeg, siis ostusid me ei sooritanud, kuna kassasabad olid pikad ja korvi meile ei jagunud, ostukärudki olid varem leidnud valdavalt pensioniealiste ostuhuvilistest kasutajad. Tegelikkuses on tore, et lisaks suurele Kristiine Kaubanduskeskusele on avatud lähim ja odavam ja ennekõike ligipääsetav toidukauplus.

Mustamäe vajab supikööki!

Kadi Pärnitsaga sai sel teemal pikal räägitud. Ka Volikogu sotsiaalkomisjoni väljasõidu istungil 03.03.2010 sai sellest teemast räägitud. Nüüd siis on Kadi kirjutanud Pealinna lehte ka artikli töötusest ja supiköögi vajadusest. Samuti jagan tema arvamust, et sotsiaaltoetuste määramine on ajast ja arust...

Töötuse painega rinda pistmiseks peavad pingutama kõik

15.04.2010

Riikliku toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord on ajast ja arust, leiab Tallinna volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Kadi Pärnits. Üks tänastest tõsistest sotsiaalprobleemidest on see, et sotsiaalmajutusüksustesse paigutamise järjekorras ootab ligi 400 inimest ja samal ajal suureneb sinna paigutamist vajavate inimeste hulk üürivõlglaste arvelt, kes oma senistest kodudest lahkuma peavad. Sotsiaalmajutusüksused ajavad oma asja kuidagi ära, kuid lähitulevikus on oluline, et varjupaigateenust ei peaks osutama keldrites.

Odavad öömajad

Kuigi sotsiaalmajutust vajavad lähiajal üha enamad rahumeelsed pereinimesed, ei ole linnaosad uue sotsiaalmaja avamisest alati vaimustuses. Mustamäel on Akadeemia tee ümbruse turvalisus ja õhustik paranenud alates sealsete ühiselamute sulgemisest, ja et kaks sotsiaalmajutusüksust seal juba on, võib kolmanda avamine sealsamas olla ümbruskonna elanike jaoks probleemne. Varjupaigateenuse tervikut silmas pidades on oluline pakkuda seda eri linnaosades. Kahtlemata on linna tehtud töö varjupaikade loomisel kaasa toonud selle, et viimastel aastatel ei ole inimesi surnuks külmunud, abivajajad saavad ulualust ning vajadusel resotsialiseerumise teenust. Hind – sotsiaalmajutusüksuses elamisel 600 ja varjupaigas 300 krooni kuus – on selline, millele linn maksab oluliselt peale, kuid arvestades kas või toimetulekutoetuse äärmiselt madalat taset, ei ole öömaja hinda võimalik eriti palju tõsta.

Igati mõistlik oleks, et see 300 krooni kuuluks toimetulekutoetuse maksmisel üürikuluna kompenseerimisele. Täna see nii ei ole – toimetuleku määramise ja maksmise kord on ajast ja arust ega arvesta tänast olukorda. Siin peaks valitsevad erakonnad asja tervikuna üle vaatama. Teine asi on hädasolijatele söögi muretsemine – sellest on pikalt räägitud, et firmadel võiks raskel ajal olla õigus pakkuda varjupaikadele lihtsamaidki toiduaineid, millel «parim enne» möödas.

Vaja veel supikööke

Kahtlemata on lähiaja tõsine küsimus täiendava supiköögi avamine Mustamäel. Praegu pakub odava toidu võimalust päevakeskus. Kui seni oleme harjunud, et päevakeskused on kohad, kus eakatele pakutakse ühist ajaveetmist, odavamat söömisvõimalust ja igapäevateenuseid, siis praegu on võimalik ka töötutel kasutada päevakeskuses internetti ja lugeda ajalehti. Ka lõunasööki on võimalik osta väga soodsate hindadega, Mustamäel näiteks maksab supp 9 ja praadi 20 krooni. Eri ringide võimaldamine töötutele ja päevakeskuste pikem lahtiolekuaeg (praegu avatud kella viieni) vajaks juba lisavahendite leidmist.

Vaadates toimetulekutoetuse saajate arvu tõusu, aegunud korda ja keerulisi probleeme ning mitmeid rakendamist vajavaid toetusi (toasooja, veehinna ja maamaksu kompenseerimine), on sageli keeruline sotsiaalmajutusüksuste ja varjupaikade järjekordi vältida. Linn peab kindlasti toetuste taotlemise korrad üle vaatama, et vältida asjatuid lisapingeid. Väga kahju on sellest, et meie keskvalitsus on nii kaugel reaalse olukorra adekvaatsest hindamisest ja kiirustab omavalitsuste vastuseisust hoolimata aprillist käivitama uut sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrit, mis teeb sotsiaaltöötajate elu veelgi keerulisemaks ja võib kaasa tuua tõrked inimeste teenindamisel. Hea meel on aga kokkuleppe üle linna tasandil, et lisaressursi tekkimisel lisatakse esimeses järjekorras lisavahendeid sotsiaaltööks ja teenuste osutamiseks.

Heategevuskontsert 17. 04. 2010

Tule laupäeval kontserdile kui huvi tunned. Pärast on kohtumine elgektnägija Kristiga.


KUTSE

Tule tasuta heategevuskontserdile korjanduskarbi osavõtul!

ELIL soetas 2009. aastal Estonia klaveri, mis koos remondiga läks maksma 80 000 krooni. Remondi eest tasumiseks võtsime kolmeks aastaks laenu. Klaverist kaunitar leidis asukoha Endla 59 saalis. Klaveri soetamist plaanides arvestasime sellega, et laenu tagasimaksmiseks hakkame korraldama erinevaid tulukontserte, kus keskne roll on klaveril endal. Esimese kontserdi koostöös Tallinna LIÜga korraldame laupäeval,
17. aprillil algusega 11.30. Kontsertide sari hakkab toimuma üldnime all Heategevuskontsert korjanduskarbi osavõtul.

Klaver sai soetatud, et korraldada erinevaid kontserte, mille puhul on sageli eeltingimuseks korraliku kontsertklaveri olemasolu. Võimalik on ellu kutsuda huviringe puuetega inimestele laulmise ja klaveri õppimiseks. On ju Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskus täieliku liikumisvabadusega.

Heategevuskontsert on tasuta, kuid ukse juures on korjanduskast, kuhu tuleb saali pääsemiseks annetus teha. Oma võimaluste ja parema äratundmise järgi. Iga annetaja saab loteriikupongi ja kontseri lõpus loosime välja mõned kenad võidud.

Kontsert on 2-osaline
- tunnine kontsert naiskoorilt Vanaemad, mida dirigeerib Silvia Mellik. Silvia Mellik on tuntud dirigent, kes on juhatanud koore ka laulupidudel Lauluväljakul. Üles astub ka naiskoorist Vanaemad välja kujunenud väiksemas koosseisus naisansambel Nostalgia, kes annab koorile pauside ajal puhkust - vaata kava! Dirigent Silvia Mellik räägib koorist, et Vanaemad on käinud koos 5 aastat, lauljate keskmine vanus on 74 aastat. Aastas on neil 12 kuni 15 kontserti üle Eesti ja lisaks veel esinemised välismaal. Kambapeale on vanaemadel 166 lapselast! See pole saanud takistusekseks kooskäimistele-harjutamistele.

- teise tunni põnev külaline on selgeltnägija Kristi, keda kõik teavad ja mäletavad telesaatest Selgeltnägijate tuleproov
Selgeltnägija Kristi räägib endast, vastab küsimustele ja kes Kristi võimetesse ussub, saab lasta puhastada oma bioenergiavälja.

TULE ISE, VÕTA KAASA OMA PERE , KUTSU KONTSERTI KUULAMA OMA SÕBRAD-TUTTAVAD, LEVITA SÕNUMIT!

Rõõmsa kohtumiseni sel laupäeval kell 11.30 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses!

Tervitavad ja ootavad rohket osavõttu
Auli Lõoke, ELILi tegevjuht
Jüri Järve, TLIÜ juhatuse esimees

Inkotuba kutsub tugirühma 14 04 2010

Kel kokkupuudet hooldusega saab tulla kuulama.
Omastehooldajate tugirühma järgmine kokkusaamine toimub 14.aprillil 2010 algusega kell 13.00 aadressil Endla 59, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis.

Osalemine on tasuta. Lisainfo telefonil 53017533, margit@inkotuba.ee.
Tegevust toetab Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.

14.aprilli kava:
13.00 -13.45 Hooldaja stress ja läbipõlemine, enesehoid. Liisa Raudsepp, psühholoog
13.45 - 14.05 Teepaus
14.05-14.40 Väikeabivahendid eakatele ja puuetega inimestele. Liivi Vestholm. Tervise Abi OÜ

Mida ma arvan Intertakso teenindamisest

Lühidalt - arvan, et sellisest firmast ma endale kohe kindlasti taksot tellima ei hakka. Probleem oli teravalt esile tõusnud ajakirjanduses ja leidis ka hulgaliselt järelkajasid kommentaarides, millest paistab välja kommenteerijate hoiakud, arvamused meie inimeste suhtes.

Kuna töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina alates aastast 1999. Lugedes 07.04.2010 Linnalehes ilmunud Tiina Kangro artiklit „Puudega inimesi ei tunta ära: kas teadmatus või lihtsalt hoolimatus?“ ja 09.04.2010 Õhtulehes ilmunud Eve Heinla artiklit „ Taksojuht viskas ratastoolis kliendi tänavale“. Valdasid mind vastakad tunded. Tunnustan Tallinna taksokomisjoni tööd, sest olukord on paranenud ja nn „varrukataksojuhid“ on likvideeritud ja olukord Tallinnas on viimase aastaga oluliselt paranenud.

Üle kümne aasta olen tegelenud puuetega inimeste probleemidega ja viimastel aastatel koolitanud Tulika ja Termaki taksojuhte arvestama liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste vajadusi ja tõsta teenindamise kvaliteeti. 2009.aasta sügisel koolitasin vabatahtlikuna Tallinna Autobussikoondise bussijuhte ja reisisaatjaid koos Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse ratastoolis noormeestega. Koolitus oli edukas, mida oli märgata bussijuhtide peatustesse sõitmisel ja lumekoristusel peatustest, mis võimaldas ühistranspordil sõita peatustesse ja inimestel siseneda ja väljuda. Artikli kommentaaride taga ära tuntavalt pahatahtlikkust puuetega inimeste suhtes, sest tegelikkuses on invatakso kasutamise võimalus väiksem kui puuetega inimeste tegelik vajadus. Tallinn hoolib.

Paraku on invataksoteenus linna sotsiaalteenus, millega doteeritakse puuetega inimestel sõite keskmiselt 3-5 ja ratastoolibussi taksoteenusega kuni 8 sõitu kuus. Kliendid maksavad omaosalusena ¼ arvest. Paljud puuetega inimesed kasutavad sõiduks ühiskondlikku transporti, kuid viimastel aastatel toimunud ühistranspordi vähendamine ja madalate transpordivahendite ebapiisavus ning graafikutes vähesus õhtutundidel, ei lahenda raskema puudega ja abivahendeid kasutatavate inimeste sõiduvajadusi. Tallinnas on Tulika takso limiit koos omaosalusega 500 krooni. Tundub palju, kuid tegelikkuses saab selle summaga teha kuus 3-5 sõitu.

Tallinna linna kodulehel on kirjas nõuded, millest ilmneb, et taksojuht on teenindaja. Ei suuda uskuda, et mõnes kaupluses müüja keeldub teenindamast, sest kuskil kellelgi inimesel on koduhooldustöötaja, kes kotiga puudega inimesele toitu koju toob. Puudega inimene on täpselt samasuguste õiguste ja kohustustega inimene, kui kõik teised inimesed. Ei saa lubada, et puuetega inimestele mingisuguseid piiranguid nende puude tõttu tehakse. Piinlik on lugeda neid kommentaare Delfis ja SL Õhtulehes, kus kirjutajatele tundub, et puudega inimene saab nii palju riigilt raha, et tema sellepärast ei või sõita taksoga. Jah kui puudega inimene on must ja räpane ja purjus ja lärmab, siis on õigus tema teenindamisest keelduda. Probleem on ka Intertakso dispetšeri halval keeleoskusel, sest kui takso tellimisel teatab inimene kliendi abivajadusest, siis seda tuleb ka taksojuhile tellimuse edastamisel teatada. Ratastool on samasugune pagas kui kohver, kelk, lapsekäru või reisikott. Koertega on teine lugu aga ka see pole piisav põhjendus teenindamise keeldumisel, kui dispetšerile teatada, et reisin koos juhtkoeraga.

Leian, et Tallinna linna takskomisjonil tuleb tegeleda Intertakso firma taksoveoloa kontrollimisega, selgitamaks välja juhtide ja dispetšerite eesti keeleoskus, suhtlemisoskus ja kvaliteetne linnakodanike, turistide, puuetega inimeste teenindamine. Palun ka kaaluda taksoveolitsentsi peatamist puuduste kõrvaldamiseni 3 kuuks selliste rikkumiste ennetamiseks. Tallinn Kultuuripealinn 2011 ei saa lubada sellist ebapädevat taksofirmat teenust osutama.

Kirjutasin ka oma tähelepanekutest ja kõhkulstest Intertakso keele- ja suhtlemisoskusest Munitsipaal Ametile ja Transprodiametile.

Digiretsepti kogemus (positiivne)

Paljud kiruvad ja nurisevad aga minu kogemuste põhjal see toimib. Läksin apteeki ja esitasin ID-kaardid. Pärisin veel, et kas ravimitel soodustus ka on ja sain vastuse, et ikka. Ostsin siis rohud välja, küsisin sidumismaterjalide kohta täpsustavat infot ja sain kõik asjad ühest kohast ja paari minutiga kätte. Tean, et on olnud süsteemis tõrkeid aga nädalavahetusel käis see küll kiiresti. Ka oma töös olen uurinud puuetega inimestelt digiretsepti kohta ja just krooniliste haiguste põdejad kiidavad seda uut süsteemi. Kiire ja tõhus. Eesti riik on uuendustele valmis ja peale asja selgeks saamist võivad varsti ununedagi need endised paberretspetid.

Päikeseline laupäev EMO-s

Ehk tõde sellest kuidas Arko emoks tehti. Ma pole mingi doktor ega arst aga kui keegi meie perest (peale minu, sest mina arsti juurde paraku ei kiirusta, ikka viimases hädas!) haigeks juhtub jääma, siis tohterdan ja tupsutan. Hiilgan oskustega, teadmistega ja otsin raamatutest ja Internetis lisa oma kahtlustele. Nii ka täna. Arkol paar päeva palavik, millele eile kaasnesid ka külmavärinad ja vilets enesetunne. Kupatasin ta eile voodisse, sest palavik lähenes 38C. Tean, et jook ja uni ja rahu on parim, mida haige inimene paranemiseks vaja, kuid see ei aidanud. Õhtul oli meie üllatus suur, kui nägin jalga, mis oli punane nagu oleksid kirbud hammustamas käinud. Pole kirpe meil majas, kuigi liigub töökohas igasuguseid inimesi ja me pole keegi millestki 100% kaitstud. Hommikul oli olukord sama, palavik väiksem ja mina lükkasin ümber selle lööbe juttu, sest aina enam veendusin, et tegemist on roospõletikuga. Oli ta ju seda mingi 5 aastat tagasi põdenud. Vanarahvas arvas, et see on vihastamisest, mina seda ei uskunud, sest Arko nii rahumeelne. Meditsiinis on tegemist bakteriga, mis vajab antibiootikumi ravi ja kiirest haiglasse sõitu.

Me läksime EMO-sse. Lähim on Sütiste tee 19, endise nimetusega Kiirabihaigla. Kohale jõudsime, sest Mustamäel elades see teekond mõneminutilise autosõidu kauguses. Aga me ei leidnud seda uut X-korpuse erakorralise meditsiinilise osakonna ust üles. Läksime alguses valesti, siis läksime autosse tagasi ja sõitsime õige sissepääsu juurde. Turvamehed vaatasid pealt, kui Arkole ratastooli andsin ja pärisime parkimise kohta. Sees võtsime registratuuri numbri, siis seal üks tädi kirjutas andmeid, teine võttis vana kooli vihiku ja kirjutas sinna küsimise peale autojuhi nime, automargi nime, numbrit ja kellaaja, millal parkimist alustasime. Kell näitas 13:44. Siis järgnes ootamine, erinevate kabineti uste taga, kus ühes sai Arko emo-käepaela. Siis järgnes ootamine arsti vastuvõtule. Kui Arko sealt välja tuli, siis oli vereandmisest varrukas üleval, potas süles ning jalg sidemes. Arko teatas, et nüüd järgneb taas 2 tundi analüüsivastuste ootamist aga diagnoosiks on roos. Jälgisin siis mina seda rahvast ja neid tuli ikka mitmeid. Paljud tulid kahe- või kolmekesi, et olla toeks ja kiirendada kaaslase ooteaega, mis oli armas, sest haigus ei hüüa tulles.

Ligi 3 tunni jooksul oli keskmiselt rahvast ooteruumis 20 ringis. Paljudes tekitas segadust see numbriautomaat ja siis vajab ära märkimist, et seinal olev ekraan, kuhu ilmusid numbrid, oli nii pisikese tekstiga ja sisutihe, et inimesed ei saanud aru kuhu ja millistesse kabinettidesse minema peab. Õed käisid siis hüüdmas, et Nadezda ja Peeter jne tulge nüüd. Viimaks saime kätte saatekirja perearstile, rohtude võtmise ja määrimise lehe ja digiretsepti. Rohud sain ka Magistraali apteegis toodud. Digiretsept toimib. Tõrgeteta ja edukalt, sest paari minutiga olid ostud tehtud. Teenindus oli viisakas ja turvaline. Nüüd loodame koos üha soojenevate kevadilmadega ka kiiret paranemist.

Allusin sõbrakutsetele Facebookis

ja liitusin oma nime all, sest mitmed sõbrakutsed olin jätnud alles meilipostkasti. Eks näis kuidas seal toimetama hakkan. Esmalt nikerdasin inglise keelses versioonis aga nüüd siis muutsin eesti keelseks. Ootan siis teie teateid ja uurin hiljem lähemalt.

1!mail Sütiste metsa talgupäevale

Mina panin ennast kirja, sest tegu on Sütiste parkmetsaga, mis asub reformimata riigimaal, kus ka mustamäelasena tore jalutada ja talvel lastel mõnus kelgutada ja suusatada ja keegi võib ju ka talgupäeval selle prahi kotti toppida. Kutsun ka Mustamäe ja Nõmme piirkonna inimesi talgupäevale. Gerd kutsus mind ja mina saadan kutse edasi.

Mustamäel asuv sütiste parkmets on üks õnnetu koht. Tegemist on reformimata riigimaaga mille heakorra tagamise kohustus on riigil – kohustus mida ei täideta ega ilmselt kavatsetagi täita. Reeglina hoolitseb selle eest, et asi kõige hullemaks ei läheks Mustamäe linnaosa aga sellest on vähe. Väga vähe.

Muud polegi hetkel peale hakata kui 1. mai talgupäeval asi ise käsile võtta ning Tallinnlaste seas populaarsele alale koos veidi viisakam ilme anda. Oodatud on kõik mustamäelased, tallinlased ning kaugemad huvilised. Piknikukraam tuleb ise kaasa võtta…

Talgutele saab registreerida Teeme Ära projekti veebilehel kuid alati võib kohale tulla ka niisama.http://talgud.teemeara.ee/events/suetiste-pargi-koristamine

Kohtume seal. Eks ole?

1. mai talgupäev on lähenemas ning registreerimine avatud. Mustamäel oleme suurema sotside väega kõik loodetavasti üheskoos väljas. Kui veab, saab ka pirukat ja teed ning ilusa ilma korral tasub kindlasti koristamise järgseks istumiseks enda piknikukraam kaasa võtta.

Loe lisaks Gerd Tarandi blogist

Kohtumiseni Mustamäel!

Puudega inimesi ei tunta ära: kas teadmatus või lihtsalt hoolimatus?

Mida teeksid sina? Artikkel pärineb Tiina Kangrolt 6.04.2010 Linnalehest.

MEIE ELU

Mis mõtted sind valdaksid, kui saad äkitselt telefonikõne taksodispetšerilt, kes palub viivitamatult järele tulla oma purjus pojale, kelle taksojuht on autost välja visanud?

Just niisuguse kõne sai nädalapäevad tagasi Mare Leomar, kes oli takso tellinud, et tema puudega poeg saaks taastusravikeskusest koju sõita.
21-aastane Veli-Johan kasutab liikumiseks ratastooli ja ka kõnelemine tuleb tal pisut teistmoodi välja kui päris tervetel inimestel. Ema tellitud taksot kasutab ta paratamatult üsna sageli, sest peale kooli – Veli lõpetab gümnaasiumi viimast klassi Heleni koolis – käib ta mitu korda nädalas taastusravil. Kooli ja tagasi sõidab Veli invabussiga, mille teenust Tallinn ostab Termaki autopargist. Ka taastusravile saab noormees paar korda kuus sõita Tulika taksoga, kellega Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametil on invataksoteenuse pakkumise leping. Linn kompenseerib raskema puudega inimestele vajalikud sõidud 500 krooni ulatuses kuu kohta, aga kui sellest ei piisa, tuleb liikuda muul moel.

Üle kivide ja kändude
“Termaki bussijuhid on ülikenad, ka Tulika juhid on väga professionaalsed ja hoolivad. Kui me aga oma lisasõite teeme, siis muidugi nende hinnatase jääb kõrgeks ning nõnda otsime odavamaid võimalusi,” alustab Mare Leomar juhtunud loo pajatamist. “Meil peres autot ei ole ja kui olen ise tööl või näiteks kodus haige, siis poeg üksinda ratastoolis bussiga liikuda eriti ei saa. Nii tulebki vaadata taksode poole. Tol õnnetul päeval polnud sõidukit anda ka Laki Taksol, kus oleme avastanud väga toredad juhid, ja ma tellisin auto meile seni täiesti tundmatust odavfirmast Inter Takso,” jätkab ta.
Mare muidugi mainis, et tegemist on puudega noormehega, ja samale asjaolule pidanuks kaudselt viitama taastusravikeskuse aadresski, kuhu takso telliti. Ometi läks kõik just nii nagu ülal kirjas. Juht pidas imelikult liikuvat ja kõnelevat poissi joodikuks ning keeldus teda teenindamast, dispetšer andis õiguse taksojuhile ja palus emal laps ära koristada.
Kui šokeeritud Mare Leomar abipalvega Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu helistas, vastati taksofirmast sealsele kontaktisikule juba uue versiooniga: ratastool polevat taksosse mahtunud – seesama kokkupandav ratastool, millega Veli-Johan juba pikki aastaid igasuguste autodega liikleb! Ja üleüldse polevat mingit probleemi olnudki.
Nii siis jäigi. Mare Leomar sai targemaks, et odav ei pruugi olla hea ja et puudega inimeste olemasolu pole veel sugugi kõigile tuttav teema. Hoolimata sellest, et nad elavad meie hulgas ning neist ja nende probleemidest on juba mitukümmend aastat üsna palju räägitud.

Odav pole alati parim. Siin siiski tegemist hoolimatusega. Taksojuhte on vaja koolitada, sest kui taksojuht arvab, et ta teab, siis võib juhtuda, et ta ei tea ja oska puuetega inimesi teenindada. Tore on kui Termaki ja Tulika taksojuhid kiita saavad. Meie Tallinna Puuetega Inimeste Kojas koolitame taksojuhte teenindama puuetega inimesi.

Lihavõtted 04 04 2010

Häid pühi!

Meie pühad möödusid laste sünnipäeva pidamisega. Kevadelapsed on ühed päikesejänkud. Meie sünnipäevad nii väga väikesed pole, sest sel korral tegime väikse peo (pojad 18 ja 15), rahvast kokku oli 28. Lastepidu juu.
Sellel järgnes Paides eesti Invaspordi Liidu boccia individuaalvõistlused, kus olin sekretär ja kohtuniku abi. Eile õhtuks jõudsime läbi udu ringiga Jõgevamaale.

Seal Arko kodus oli maja ümbrus sellist linnulaulu täis, et tahtsingi metsa äärde jalutama jääda. Tagasi tulin okstega ja puhanuna. Nüüd siis jälle kodus, kus ootasid ees värvitud pühademunad. Need olid okste kõrval päris armsad.

Häid pühi!

Mustamäe Halduskogu keskkonnakomisjoniga katusel 31 03 2010

Tänud Gerd Tarandile, kes Mustamäe Halduskogu Keskkonnakomisjoni esimehena meile selle väljasõiduistungi korraldas. Tõesti oli hariv käia mööda katust, kuigi jah tuul oli vali ja mina, kes tavaliselt kõrgust ei karda, tundsin kõhedust. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp. Sellepärast, et tuul tõmbas ja võrreldes Lasnamäe paneelmaja katustega selgus tõsiasi, et Mustamäel need servad puudusid piki katust, olid vaid maja külgmistel servadel. Ja kui ma veel kuulsin KÜ esimehelt, et ta käis neid pikki ribisid talvel 5 korda harjaga puhastamas, siis hakkas veel hirmsam. Idee päikeseenergia abil kortermaja 144 korterile sooja vett toota on ahvatlev. Saime uudistada majakeldris olevat katlamajana. Nüüd olen omast arust palju targem. Koju jõudes kummitas minu mõtetes see välja paisatud võrdlus, et selle Mustamäe tee 181 maja kütte maksis jaanuaris-veebruaris 12 - 14 kr m2, samas kallimates kaugkütte majades tuli välja käia 22 - 42 kr m2. Suured hinnavahed. Kodus uurisin eelmise kuu küttearvet ja leidsin, et 42,9 m2 korteri kütte eest tuli jaanuaris tasuda 25,15 kr m2 ja veebruaris oli kulu 31,10 kr. Hind kerkib hüppeliselt iga kuuga. Pildid: Gerd Tarandilt.

Aga sellest väljasõiduistungist saab põhjaliku ja täpse ülevaate Gerdi Tarandi bogist.
Päikeseenergia kasutamise võimalused Tallinnas? Tõestatud, Mustamäel.

Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.

Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Tammsaare tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.

Mustamäe Halduskogu revisjonikomisjon tuli kokku 30 03 2010

Jüri Saar saatis kutse paar nädalat tagasi. Revisjoni komisjoni liikmetest tuli 1. koosolekule kohale kõik komisjoniliikmed:
Jüri Saar (esimees) HK – IRL
Tiia Tiik HK – SDE
Tiit Kivikas – HK – KESK
Matti Tarum HK – IRL
Kaido Kaaberma HK – REF

Vaatasime läbi Mustamäe Linnaosa Halduskogu revisjonikomisjoni tööplaani 2010.aastaks, tegime ettepanekuid ja täiendusi ja valisime aseesimeheks Tiit Kivikase. Nemad selle tööga komisjonides rohek kursis. Revisjonikomisjon tegutseb Tallinna põhimääruse § 100 lg 3 alusel ja kontrollib Tallinna õigusaktidega sätestatud korras halduskogu otsuste täitmist ja komisjonide töökorraldust. Komisjoni eesmärk on kindlustandva ja konsulteeriva tegevuse kaudu halduskogule lisaväärtuse andmine. Tegelikkuses saame teha ettepanekuid ja anda soovitusi. Otsustasime suve lõpus teha kokkuvõtteid I poolaasta kohta ja vajadusel teha täiendusi tööplaani.