27. november 2009

Selgeltnägijate külaskäik.






Täna käisid meie majas külas 3 selgeltnägijat: Kristi, Tarmo ja Sergei, koos Kanal2-ga. Hästi positiivne ja lahe koosviibimine oli. Ei puudunud lauljad, tort ja autogrammegi sai küsitud ja nõidadega räägitud. Meil oli hea meel nende otsuse üle, et kõik see 100 tuhat raha läks heategevusena Elisabetile. Annetamise mõte oli selgeltnägijatel väga väärt mõte. Ka saatejuht Urmas Eero Liiv ja Heili Klandorf oli kohal. Palju kauneid hetki meie elus ja ka selgeltnägijatele meeldis meie majas väga. Vaadake õhtust Reporterit.

Minu tehtud pilte näeb siit:
http://picasaweb.google.com/arko.vool

Tee üks heategu päevas!

Sinu tänane heategu võiks olla Elisabeti heaks.

Helistades annetustelefonile
9006725 - 25 krooni
9006700 - 100 krooni

või tehes ülekande kontole 221030392994
toetad Eesti liikumispuudega lastele kõnniroboti ostmist!

http://www.elisabet.elil.ee/

26. november 2009

Seagripi epideemia on varsti käes

Tundub nii, et Sotsiaalministeerium ootab ja kahtleb, millal keelata laste plaaniline vaktsineerimine. Mina lapsevanemana nõuaks seda kohe. Põhjuseks on see 13aastase Raasiku kooli õpilase surm, mida võisid põhjustada mitmete asjade kokkulangemine. Kui praegu on palju haigeid, siis on mingi loetud hulk päevi ka peiteaeg, mistõttu ei tohiks lapis vaktsineerida.

Tänases ajaleheartiklis Sotsiaalministeerium ikka veel kaalub ja viivitab: Paljude arstide arvates tuleks võimalikult kiiresti peatada plaaniline laste vaktsineerimine muude haiguste vastu, sotsiaalministeerium lubab vastava soovituse välja saata siis, kui epideemia on välja kuulutatud.
Loe edasi:

Ministeerium võib keelata laste plaanilise vaktsineerimise

http://www.epl.ee/artikkel/483478

25. november 2009

Bussijuhtide ja reisisaatjate puuetega inimeste teenindamise koolitusüritusest

24. novembril toimus Tallinna Autobussikoondise bussijuhtide ja reisisaatjatele koolitus puuetega inimeste teenindamisest ühistranspordis. Nüüd peaksid ka Trammi- ja Trollipargi esindajad meiega kiiresti ühendust võtma. Ootame ja loodame. Vaadake neid linke ja tutvustusi.

Lisan Sirje Rohti kirja:
Aitäh teile, kes te ürituse ettevalmistamisel osalesite, selle läbiviimisele igati kaasa aitasite ja aktiivselt osalesite nii Väike-Õismäe dispetšerpunktis kui Astangu Rehabilitatsioonikeskuse saalis. Ja palun andke edasi tänu ka kõigile neile, kes veel korraldamisel osalesid ja ka Astangu saalis ettekannete ning asjalike selgitustega esinesid.
Edastan tänusõnad ka TAKi juhtkonna ja bussijuhtide nimel. Meie jaoks oli eilse koolituspäeva väärtus eelkõige kahepoolses vahetus kokkusaamises ja ühises arutelus, mille tulemusena sai lahti räägitud ja üle rõhutatud rida aspekte, millega nii ühissõidukijuht kui tavaline inimene tänavalt ei oska teadmatusest või taipamatusest sageli arvestada.
Meil on kavas analüüsida saadud kogemust ilmselt põhjalikumalt järgmisel nädalal ja teeme enda jaoks sellest ühe tõsisema kokkuvõtte. Anname sellest pärast ka teile teada.
Tegin eile pärastlõunal üritusest ajakirjanike jaoks kokkuvõtte (niipalju kui suure kiiruga jõudsin, see pole kaugeltki põhjalik), see on üleval aadressil
Ajakirjanduse vastukaja meie eilsele üritusele kogusin kokku aadressile http://www.tak.ee/index.php?page=253& .
Kena päeva soovides tervitustega
--- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- ---
Sirje Roht
Tallinna Autobussikoondise AS
Kadaka tee 62a 12618 Tallinn
Tel. 6 509 540
Fax 6 509 509
Mob 51 45 730
www.tak.ee

Tallinnas hõlbustus takso tellimine kuulmis- ja kõnepuudega inimestele

Kui Tallinnas arutatakse puuetega inimste probleeme, siis oleks hea tava kaasata sinna ka Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Invatakso teenust koordineerime aga kokkusaamistele meid ei kutsuta. Seda vist nimetataksegi koostööks MTÜ-dega.

Raepressi uudis, 25. november 2009

Tallinnas hõlbustus takso tellimine kuulmis- ja kõnepuudega inimestele

Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet koostöös Eesti Kurtide Liidu, Tallinna Transpordiameti ja Tallinna taksofirmadega töötasid välja tegevusjuhise eesmärgiga hõlbustada kuulmispuudega ning kõnetakistusega inimestel takso tellimist Tallinnas.


Inimesed, kes ei kuule või kelle kõne on takistatud, saavad nüüdsest taksot tellida SMS teel juba kolmest taksofirmast, AS Tulika Takso, Marabu ja Laki Takso.

Takso tellimise arusaadavuse tagamiseks töötati välja süsteem, mille järgi toimides võib kuulmis-või kõnepuudega inimene olla kindel, et tema tellitud takso ka kohale tuleb. Reeglina saadab taksofirma tellimusele kinnituse viie minuti jooksul peale tellimuse saamist (tipptundidel ja näiteks aastavahetusel kauem). Kui kinnitust ei tule, on see märk, et klient võib saata uue tellimuse või tellida takso mõnest teisest firmast.

Kui soovitakse taksot tellida konkreetseks kellaajaks, tuleb arvestada, et tellimuse esitamiseks ja tellimuse täitmiseks peab varuma aega, üldjuhul viis minutit kinnituse aeg + 10 - 15 minutit tellimuse täitmise aeg.

Kurdid omavad vastavat kaarti ja seda tuleks taksojuhtidele taksosse sisenedes näidata.

S
oovitus on salvestada takso tellimise vorm oma mobiili.

SMS teel takso tellimise skeem on üleval Eesti Kurtide Liidu kodulehel – http://www.ead.ee/tallinna_taksode_tellimine_2009.html ja

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu kodulehel - http://www.thky.ee/et/uudised?news_id=254


Lisateave: Kerti Kollom Seidelberg,

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tel 6457804

Ruth Pärn,

Tallinna Transpordiamet tel 6404997

Tulika Takso tel 53345859
Marabu Takso tel 56454440
Laki Takso tel 5050511

Liinitaksod sõid kaubamaja juures invaparkimiskohad välja

Hea meel on lugeda tänast Eesti Päevalehe artiklit Tallinna kubamaja invaparkimiskohtade kohta. Keegi teeb oma tööd ja arvab, et hästi. Tegelikkuses ei mõtle need invaparkimiskohtade märgistajad ja ümber tõstjad mitte liikumispuudega autojuhile, vaid saatjatele, kes inimesi transpordivad. Praegu on selles kohas parkimine ohtlik. Lisasin ka oma kommentaari artilile:

Tallinnas on nii vähe avalikke tasuta invaparkimiskohti, et neid peab otsima, nendele parkimiseks peab ootama järjekorras. Kaubanduskeskuste ees, nn eramaal, on lihtsam ja parkimine on paremini korraldatud. Kaubamaja juures asuv invaparkimiskoht on ohtlik liikumispuudega juhile, sest autost väljudes satub juht kohe keset tänavat ja peabki kasutama seda kaubaautode sissesõiduteed, et kõnniteele saada. Invaparkimiskohtade märgistamise nõuded on kirjas, kehtivad topelt märgistus ja laiemad nõuded, siis saab ka ratastoolis autojuht parkida ja ohutult väljuda. Tallinna linnas ei väljastata invaparkimiskaarti saatjale, vaid see kaart kehtib koos liikumisraskustega inimesega. Vajalik on andmebaasi tegemine Tallinnas, kuhu lisada invaparkimiskohtade nimekiri ja linnas välja antud parkimiskaardid. Parkimiskaardi kasutamise eest vastutab inimene, kellele on kaart välja antud. Kaardid kuulutab kehtetuks ka kaardi väljastaja.

Liinitaksod sõid kaubamaja juures invaparkimiskohad välja

http://www.epl.ee/artikkel/483400

Kommertsliinide peatuse kõrvalt tõrjutud kohale mahub heal juhul üks auto.Tallinna kaubamaja trollipeatuste poolses küljes invaliididele parkimiseks jäetud kohad nihutati tänava ühest otsast teise, vahetult kaubamaja traspordivärava ette. Ehkki märk lubab seal parkida kahel sõidukil, mahub bussipeatuse ja värava ees parkimist keelava kollase joone vahele parimal juhul üks auto.

„Parkimiskohad viidi sinna, kus oleks ohutum ja parem,” pakkus Tallinna transpordiameti linnatranspordi juhataja Ruth Pärn selgituseks. Pärn tõi välja, et kaubamaja samas küljes peatuvad ka kommertsliinide bussid ja liinitaksod, mis oleksid hakanud invaparkijaid segama. Pärn lisas, et tänavate märgistamise teenust tellib linn AS-ilt Signaal ja parkimiskohtade nihutamine johtus kas liikluskorralduse või kommertsliinide sõiduplaanide muutmisest. AS-i Signaal liikluskorraldusdirektori Margus Ploomanni kinnitusel toimub aga linnas iga joone tõmbamine, liiklusmärgi paigaldamine ja muu Tallinna liiklusteenistuse korralduse alusel.

Invaluba raske kontrollida

Linna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase sõnul vajab informatsioon veel kontrollimist, mistõttu ei saanud ta parkimiskohtade arvu võimalikku suurendamist kaubamaja juures eile kommenteerida.Kas invakohtadele parkijad ka tegelikult vastavat luba omavad, on Ruth Pärna hinnangul väga raske kontrollida, sest üleriigiline vastavate lubade andmebaas puudub. Kuigi abilinnapea Merike Martinson rääkis suvel sel teemal sotsiaalministeeriumiga, ei ole vastava registri koostamist Pärna teada ministeeriumil kavaski. Parkimislubasid väljastatakse sotsiaalministeeriumi mää­ruse alusel, kuid lubade kohta peab registrit iga omavalitsus eraldi. Luba on nimeline ja selle saab invaliid või tema saatja. „Parkimise poolelt on seda aga kurjalt ära kasutatud,” tõdes Pärn. „Tõendi saab perearstilt ja luba väljastatakse dokumendi alusel absoluutselt igaühele.”
Autor: Erik Müürsepp

24. november 2009

Ratastoolis noored, bussijuhid ja reisisaatjad arutasid täna liikumispiiranguga sõitjate muresid ühistranspordis 24.11.2009

Täna, teisipäeval, 24. novembril 2009 toimus Tallinna Autobussikoondise, aktiivsete ratastooli kasutatavate noorte ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja korraldusel demonstratsioon-õppus bussijuhtidele ja reisisaatjatele, mille käigus arutati liikumispiiranguga sõitjate, ratastoolis liikuvate inimeste ja pimedate sagedasemaid probleeme ühistranspordi kasutamisel.

Ürituse eesmärgiks oli pöörata tähelepanu eelkõige nendele aspektidele ühistranspordis, millega ühissõidukijuht või ka tavaline inimene tänavalt ei oska sageli arvestada.

Ratastoolis liikuvad aktiivsed noored ja Puuetega Inimeste Koja esindajad demonstreerisid bussijuhtidele ja reisisaatjatele praktiliselt, kuidas tuleks ratastoolis klienti bussi ja bussist välja aidata ja kommenteerisid, milliseid vigu seejuures teadmatusest kõige sagedamini tehakse; millised probleemid on bussi kaldtee kasutamisel ja hoopis ilma kaldteeta bussi sisenemisel; kuidas oleks kõige õigem teenindada ja aidata kuulmispuudega sõitjaid ja pimedaid; kui oluline on ooteplatvormide ehitamine koos kaldpindadega, mis võimaldavad ratastooliga peatusse sõita; kui oluline on bussi õigel kaugusel peatumine jms. Juhiti tähepanu ka selllele, kuidas teenindada karkude, rulaatorite, käimiskeppide jms abivahendite kasutajaid, et abi andmise asemel teadmatusest hoopis arusaamatust ei tekiks.

Näitliku õppuse käigus lasti ka bussijuhtidel ratastooli istuda ja ise järgi proovida, kuidas ooteplatvormilt ratastooliga bussi sisenetakse ja väljutakse, ratastoolis sõitjat abistatakse, pimeda juhtkoeraga liigutakse jms. Prooviti bussi tõsta ka elektrilist ratastooli, mille kaal on ligi 100 kg pluss sõitja.

Täname kõiki, kes aitasid tänase näitliku õppuse kordaminekule kaasa. Tegemist on esimese etapiga Tallinna Autobussikoondise, ratastoolis liikuvate noorte ja Tallinan Puuetega Inimeste Koja ühisprojektist, mille raames valmib ka õppevideo, mida hakatakse kasutama edasises TAKi bussijuhtide väljaõppe- ja ametikoolituse protsessis.

MIKS TALLINNA AUTOBUSSIKOONDI SELLISE ÜRITUSE KORRALDAS?

Linnatransport on linnaelu selgroog ja iga päev kasutab ühistransporti suur hulk inimesi. TAKi bussidega tehakse päevas 150-170 tuhat sõitu. Linnad on elukohaks suurele enamusele elanikkonnast - üle poole Euroopa Liidu kodanikest elab linnades ning seal töötab üle 75% elanikest.

Kodanikud eeldavad õigustatult, et avalike transporditeenustega tullakse vastu nende vajadustele kvaliteedi, tõhususe ja ligipääsetavuse osas. Ühiskond ootab arukamaid liikumislahendusi. Seetõttu peame üheskoos leidma vastuse küsimusele, kuidas liikuda hõlpsasti ligipääsetava linnatranspordi suunas, kuidas korraldada paremini liikumiskeskkonda linnas ja võtta arvesse kõigi kodanike, kõikide elanike kategooriate liikumisvajadusi.


Tallinna Autobussikoondis
sirje.roht@tak.ee

FOTOD
http://www.tak.ee/index.php?article_id=503&page=254&action=article&

Koolitasin koos ratastoolis noortega Tallinna bussijuhte


Täna oli viimaks see kaua oodatud päev, kui koolitasime TAK-i bussijuhte ja reisisaatjaid. Tänuväärne töö pälvis kiitus kohe peale koolitust ja hiljum helistas mulle sünnipäeva lauda ka TAKi kõrge ametijuht, kes meid kiitis ja palus tänasõnad Astangu noortele edasi anda. Koolitusteemadeks olid liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja vaimupuudega inimeste teenindamine, ära sai mainitud ka kroonilste haigete, väikelastega emad, eakad ja turistid, kellele ühistransport on kättesaadavaim ka odavaim ja kiireim liikumisvõimlaus. Meelde jäi bussikoondise ettepanek, et eakad, lapsed ja puudega inimesed kasutaksid esimest ja teist ust, siis on nad paremini nähtavad. Kõik osalenud TAK-i juhid ja bussijuhid ja reisisaatjad olid tublid ja asjalikud nii Väike-Õismäe pargi ja reisiparklas kui ka hiljem Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse õppeklassis. Väga tänuväärt ettevõtmine, mis muudab maailma paremaks!

Ratastoolis noored koolitasid bussijuhte
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=192346

Ratastooli kasutavad noored selgitasid täna Tallinna Autobussikoondises (TAK) bussijuhtidele ja reisisaatjatele liikumispiiranguga sõitjate, ratastoolis liikuvate inimeste ja pimedate sagedasemaid muresid ühissõidukite kasutamisel.
«Ürituse eesmärgiks oli pöörata tähelepanu eelkõige nendele aspektidele ühistranspordis, millega ühissõidukijuht või ka tavaline inimene tänavalt ei oska sageli arvestada,» ütles TAKi pressiesindaja Sirje Roht.

Ratastoolis liikuvad aktiivsed noored ja Puuetega Inimeste Koja esindajad rääkisid ja näitasid bussijuhtidele ja reisisaatjatele ka praktikas ette, kuidas tuleks ratastoolis klienti bussi ja bussist välja aidata ja milliseid vigu seejuures teadmatusest kõige sagedamini tehakse. Selgitati ka seda, millised probleemid on bussi kaldtee kasutamisel ja ilma kaldteeta bussi sisenemisel, kuidas oleks kõige õigem teenindada ja aidata kuulmispuudega sõitjaid ja pimedaid ning kui oluline on bussi peatumine ooteplatvormist õigel kaugusel.

Näitliku õppuse käigus said ka bussijuhid ratastooli istuda ja ise järgi proovida, kuidas ooteplatvormilt ratastooliga bussi sisenetakse ja väljutakse, ratastoolis sõitjat abistatakse ja pimeda inimese juhtkoeraga liigutakse. Prooviti bussi tõsta ka elektrilist ratastooli, mille kaal on ilma sõitjata ligi sada kilo.

Rohti sõnul oli tänase kohtumise näol tegemist esimese etapiga TAKi, ratastoolis liikuvate noorte ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja ühisprojektist, mille raames valmib ka õppevideo, mida hakatakse kasutama edasises TAKi bussijuhtide väljaõppe- ja ametikoolituse protsessis.
Toimetas Uwe Gnadenteich

Minu 1. halduskogu koosolek

Eile siis oli see kaua oodatud päev, mil toimus Mustamäe Linnaosa Halduskogu 1. koosolek. 23 liikmest oli kohal 21. Kuni halduskogu esimehe valimiseni juhatas koosolekut Katrin Saks. Peale tutvustamist järgnesid 2 päevakorra punkti. Esimene oli halduskogu esimehe valimine. Esitati kaks kandidaati Igor Kravtsenko ja Matti Tarum. Esimeheks valiti 13:8 häälteenamusega ka eelmise halduskogu esimees Igor Kravtsenko. Teiseks päevakorra punktiks oli halduskogu esimhe asetäitja valimine. Kahest esitatud kandidaadist - Maret Maripuu ja Gerd Tarandi- sai enim hääli Gerd 11:10 häält. Hääletamiskomisjon valiti 3-liikmeline ja seda asusin juhtima mina. Sain tööga hakkama, kuid teadmatusest tegin ühe vea, mis ei olenenud minust, vaid protseduurireeglitest. Segadust oli, sest sain Mustamäe halduskogus eile käe valgeks, kuid vajalik oli saada vähemalt 12 häält. Järgnes teistkordne aseesimehe valimine. Esitati SDE poolt Gerd Tarand ja Reformierakonna poolt Maret Maripuu. Hääled jagunesid peale kontrollimist ja lugemist 13:8. Gerd Tarand sai asetäitjaks. Palju õnne!

Hääletamisprotseduurid on läbitud korrektselt ja usaldusväärsed. Kui vaja, siis küsin ja arutan veelgi minu jaoks uusi asju.Järgmisel korral siis asume kindlasti Mustamäe Linnaosa vanema valimiseni. Sel korral jäi kolmas punkt ära, sest Tallinna Linnavalitsuse poolt jäi esitamata kandidaadiks Lauri Laats. Ka komisjonide valimine jäi järgmiseks korraks. Kogemused on harivad ja positiivsed. Eks ma nüüd õpin ja kui mulle seda ei öelda, siis nii tark ma ka pole, et kõike tean.

23. november 2009

ELIL 20 aastapäevaks!

Tallinna Invaspordiühingu tervitus

ELIL 20 aastapäevaks!

· Käbi ei kuku kännust kaugele. Liit on alati olnud kõrval, kuid ühing oli ennem ja liit on käbi.

· Julge pealehakkamine on pool võitu. Jüri Järve läks oktoobrist Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingut juhtima, kõrval tuppa

· Igaüks on oma õnne sepp. - Seepärast me kuulumegi liitu

· Tervis on parem kui rikkus. - Käime laagrites, teeme sporti ja oleme agarad isetegevuses

· Kus suitsu, seal tuld. – Tõrvaaugu, Karujärve ja Käsmu laager, kusjuures vanad liikmed on tumedad tossud ja noored, agarad on heledama suitsuga, et seda teada saada, siis pöörake pilgud taevasse või fotodele

· Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. – liidu üldkoosolek, kuhu on alati seatud palju kohvipause, ikka jutuajamise jaoks

· Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. – treeningud ja invaspordivõistlused

· Aus nimi on enam kui raha. – liit see oleme meie

· Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. – vabatahtlikud on liidul alati abiks

· Sõpra tuntakse hädas. – kohalikud ühingud, liidu tugi ühingutele asjade ajamises

· Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! – HMN-i aruannete esitamise tähtaegu tuleb meeles pidada ja aruanded ära esitada

· Töö kardab tegijat. Teeme ära talgute projekt, abiks tegudes ja mõtetes

· Argpüks kardab ka oma varju. - projektide kirjutama hakkamine

· Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. – koosolek ja targad mõtted

· Hirmul on suured silmad. – uus puude määramise kord ja me elame siiani

· Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. - Liidu võitlus võidusamba ligipääsu eest liikumispuudega inimestele

· Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. – majanduslangus, kuid koos oleme tugevad – ühingud koos liidu abiga

· Kuidas metsa hõikad, nii see sulle vastu kajab. - Liit küsib liikmetelt nõu listi saadetud kirjadele.

Mind tunnustati tänukirjaga




Esimesel korral sain abivalmiduse eest tiitli "pr Käsmu" ELIL Käsmu laagris 2007.aastal.

Teisel korral ELIL-ilt tunnustuse vabatahtliku töö eest 2008.aastal

Kolmandal korral, 21.novembril .2009 ELIL 20 juubelil ja sellel seisis järgmine tekst:



Austatud Tiia Tiik

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
tänab pikaajalis
e ja tänuväärse töö eest
liikumispuudega inimeste heaks

Ants Leemets
juhatuse esimees 21.11.2009


Nende piltide autor on Tiiu Hermat.
Piltide lingi lisan hiljem.

22. november 2009

Pühapäeva hommik, 22.november

Oi kui mõnus ja tore on kaua magada ja ärgata alles peale kella 11. Pukus täna. On viimased kuu aega olnud koguaeg täis tipitud kohustusi ja kiireid kellaajalisi toimetusi. Täna on pukepäev. Ärkasin, kuulasin vaikust ja siis algas mingi kopsimine. mõtlesin, et mis see võiks olla ja jõudsin järeldusele, et ülevalt naabritädi poleerib tomuimejaga oma elutoa vaipa. Väga agaralt käis tolmuimejaga ringi, kui see meilegi kuulda oli. Tuletas mullegi meelde, et sel nädalal on minu kord tolmuimejaga ringi joosta ja koristada. Alustasn köögist ja peagi jätkan toas ja esikus. Pärast mõnus ja hea olla. Tahaks ujuma ja shoppama ka minna. Vaatamata veel see uus Rocca al Mare laiendatud uuem osa. Kingi siiski ostma ei lähe, vist.

21. november 2009

Presidendi kõne: puuetega inimesed, tulge koduseinte vahelt välja!

Me tulime ja meid oli palju. Eriti ratastoolis inimesi, sest oli ka põhjust. Hommik algas kella 10 ajal Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses koos sõnavõttude ja sisuka koosolemisega. Seejärel jätkus väga pidulik osa Nordic Hotellis - selles katuse puudega majas, Viru hotelli vastas. Täna oli pidupäev - Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit sai 20-aastaseks! Väärikas iga. Kohal oli külalisi üle Eesti ja kohal oli ka palju rahvast. Presidendid olid järgmised Ev president Toomas Hendrik Ilves ja eelmine president Arnold Rüütel koos presidendiproua Ingrid Rüütliga. Tublid, et tulid ja meie liikumispuudega inimeste tegemisi au sees pidamisid. Ja siis veel olid 2 Antsu ehk ELIL-i presidenti: endine president Ants Paju ja praegune president Ants Leemets.

Tomas Hendriku kõne:
Ilves: puuetega inimesed, tulge koduseinte vahelt välja!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-puuetega-inimesed-tulge-koduseinte-vahelt-valja.d?id=27076299

President Toomas Hendrik Ilves, kes kõneles täna Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 20. aastapäeval pidulikul aktusel, tunnustas kõiki neid, kelle liikumine on takistatud, kuid kes tahavad ja suudavad ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida ning on söakad, et mitte end koduseinte vahele jätta.

Riigipea pidas oluliseks, et iga omavalitsus, iga endast lugupidav ettevõte, iga riigiasutus Eestis tunneks muret ka selle üle, kuidas saaksid seal võimalikult hõlpsalt liikuda ratastoolides inimesed.

"Te teate ise kõige paremini, et paljudes kohtades on märgata liikumispuudega inimestest mööda- ja ülevaatamist," ütles Ilves. "Selles on otsekui sovetiaja suhtumist, mille kohaselt need, kelle liikumine on takistatud, peaksidki end vaid oma korterisse või majja sulgema."

Ta kinnitas, et niisugune suhtumine rikub meie põhiseadust, mille paragrahv 28 ütleb otsesõnu: puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuse erilise hoole all.

"Kaasaegse, euroopaliku ühiskonna tugevust, hoolivust ja samas ka suurust näitab see, kuidas me suhtume liikumispuudega inimestesse. Kuivõrd me suudame teile tagada liikumisvabaduse, mis omakorda avardab teie suhtlemisvabadust," rääkis riigipea.

Ilves julgustas liikumispuudega inimesi kasutama oma kodanikuõigusi, et nendega arvestataks täpselt nii nagu ühiskonna teiste liikmetega. "Tõepoolest, kasutage seda, et riigiasutused, et omavalitsused, et eraettevõtted, kes ei arvesta teiega, hakkaksid seda tegema ja see on minu palve ja üleskutse teile edaspidiseks," ütles riigipea.

President meenutas Tauno Viljatit, kes noore mehena kaotas liikumisvõime tööõnnetuse järel, ent suutis ületada masenduse ja lootusetuse tunde, õppis ratastooliga mööda treppi isegi viiendale korrusele ronima ning ütles hiljem, et usku on tarvis ja trenni on vaja teha; kui usk on olemas ja teed trenni, siis ikka midagi tuleb. "Sellist usku ja tahtejõudu soovingi teile kõigile," ütles riigipea.

Loe veel lisaks:
Ilves: ühiskonna tugevust näitab suhtumine liikumispuudega inimestesse


Ülejäänust siis hiljem. Tunnustati ka ministeeriumite poolt ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu poolt pikki aastaid abi ja nõuga abiks olnud inimesi. Sain minagi tänukirja arukuse eest, lisaks kollase roosi ja raamatu, milleks Eesti-vene sõnaraamat. Väärt raamat ja väärt tunnustus. Aplaus minule oli kõlav. Tänud teile ja meile. Arukas blondiin siis! Ihhiii. Palju õnne!

20. november 2009

Miks ma ei vaktsineeri ennast

Ikka sellepärast, et ma ei soovi seda. Kui loen, et riskirühmadeks on lapseootel naised, lapsed vanuses kuus kuud kuni seitse aastat, tervisesüsteemi ja hoolekandesüsteemi töötajad, kes on otseses kokkupuutes pat­si­entidega, isikud vanu­ses 8–64 aastat, kes põevad kroonilist kop­su-, südame-, neerude või ainevahetussüsteemi haigust ning immuunpuudulikkusega isikud.

Loen seda riskirühmasid üle ja sealt selgub, et peakisn ennast laskma vaktsineerida. Aga tänan, ei! Ka lapsele rääkisin ja tema õpetajaga, et mina vaktsineerida oma lapsi ei lase. Lihtsalt sellepärast, et kui oleme terved, siis on tõenäosus haigestuda olemas, kuid kas selle hoiab ära vaktsineerimine on tadmata. Lapsepõlves olime õega ka riskirühmas, sest enneaegsuse tõttu ei lubatud meid, kui imuunpuudulikke lapsi, üldse vaktsineerida ja nii olen praktiliselt sellest süstimisest ilma jäänud. Olin enne kooli tihti haige ja põdesin kõikvõimalikke viirus ja lastehaigusi. Hiljem minu tervis muutus paremaks ja paremaks ja nüüd võin päris rahul olla. Praegu sellise kampaania korras vaktsineerimisel, kui on palju viirusnakkus haigeid, siis ei teata mis see endaga kaasa toob. Kui on krooniliste ja madala immuunpuudulikusega inimestel kaasmõjusid, siis kas suudab perearst neid selgitada enne süsti tegemist?

Siit ei tasuks välja lugeda seda, et ma ei poolda vaktsineerimist. Kuid see pole nii, sest olen omas lapsed lasknud korraliselt vaktsineerida ja nad on täiesti terved ja tugevad pojad.

Artiklist:
Seagripivastane vaktsineerimine võib perearstidele üle jõu käia
http://www.epl.ee/artikkel/483052

„Vaktsiin on pakutud kümne doosi kaupa pakenditesse ning see ei võimalda vaktsiini pakendites müüa. Samuti tuleb gripi­vaktsiinile tagada külmtransport, kuid me ei saa nõuda inimestelt, et nad tuleksid termostega apteeki vaktsiini ostma,” lausus Pevkur BNS-i vahendusel.

•• Esimese prioriteedina identifitseeritud riski- ja sihtrühmadesse kuulub hinnangu järgi maksimaalselt kuni 300 000 inimest. Nendeks on lapseootel naised, lapsed vanuses kuus kuud kuni seitse aastat, tervisesüsteemi ja hoolekandesüsteemi töötajad, kes on otseses kokkupuutes pat­si­entidega, isikud vanu­ses 8–64 aastat, kes põevad kroonilist kop­su-, südame-, neerude või ainevahetussüsteemi haigust ning immuunpuudulikkusega isikud.
•• Sotsiaalministeerium kuulutas Euroopa ravimiameti heakskiidetud H1N1 vaktsiini hanke välja esmaspäeval, 16. novembril. „Samal päeval saadeti hankedokumendid ka GlaxoSmithKline Eesti OÜ-le,” kinnitas ravimigigandi Eesti meditsiinidirektor Toomas Pruunsild ning firma esitas Pandemrixi-nimelise rohu pakkumise ministeeriumile järg­misel päeval. Eilseks polnud selgunud, kas riik on pakkumise heaks kiitnud.

18. november 2009

Piiride seadmisest ja ületamisest

Huvitav ja mõtlema panev artikkel Tõnu Lehtsaarelt piiritundetuse kattevarjus.
Soovitan lugeda, pikk ta on aga huvitav arutelu siiski. Eks laste kasvatamiselgi seame piire ja mmuudame neid vastavalt lapse eale ja toimetulekule. Tähtsal kohal on siiski suhtlemine, läbisaamine ja usaldus.

...Psühholoog Tõnu Lehtsaar kirjutab, et piiri ületamine loob uued piirid. Seda pole, et mingeid piire pole. Aga meeles tuleb pidada, et me vastutame enda loodud piiride eest. Oleme kuulnud väljendit, et see inimene või see tegu läks üle piiri. Üheks hiljutiseks näiteks on ka meie ajakirjanduses kajastatud sündmus, kui ajakirjas Vogue esitleti tumedaks võõbatud valgenahalist modelli. Asjatundjate arvates oli see üle piiri minek.

Kaasaeg toob arvukalt piiride ületamise näiteid, olgu see siis Eesti lipp näitleja pärakus või Anu Saagimi labrakas Püha Vaimu kirikus. Olen püüdnud piiri ületamise kogemust tõlkida enda jaoks psühholoogia keelde, et aru saada sellest, mis on piir, mida tähendab piiri ületamine ja mis on piiri ületamise tulemus.

Psühholoogias on üheks piiri mõistega tihedalt seotud kategooriaks normi mõiste.

Norm tähendab grupi poolt oma liikmetele kehtestatud reeglistikku. Selleks, et kooslus toimiks, peavad kehtima ühiselt tunnustatud normid. Kui norme pole, kooslus laguneb. See puudutab nii perekonda, töökollektiivi kui ka ühiskonda tervikuna.

Loe edasi siit:
http://www.postimees.ee/?id=182068

Uurin taksojuhtide tööd

Olen Tallinnas invataksot koordineerinud juba üle 10 aasta. Ja Tallinna Puuetega Inimeste Koda on aastast 2002 läbi viiinud ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuaeti tellimusel invataksot kasutavate klientide rahuolu uuringuid. Ka sel aastal saatsin igale 9.-le taksokliendile kirja teel küsimustiku ja nüüd siis on 83-st tagastatud 47. Harju keskmine tulemus ja loodan, et neid saabub veelgi. Samal ajal korraldatakse 2 suuremat uurimust.

Minu üks tööalane unistus oli koolitada taksojuhte. nüüd oleme seda paar aastat teinud ja teenindamine on läinud paremaks. Kõik on vastastikkune, ühed ootavad, et taksojuht tuleks ja abistaks, tassiks, tõstaks, tooks ja paneks. Samas ootavad ka taksojuhid, et klient annaks teada, et ta abi vajab. Mõni ei vaja üldse, tuleb tasapisi oma karkude või kepi toel taksosse ja väljub ja tahab olla võimalikult iseseisev. Teine on aga pahane, et taksojuht kotte 4. korrusele tuppa ei tassiks. Jah taksojuhid võiksid ise julgemalt uksi avada ja abi pakkuda. Üldiselt ollakse rahul, eriti minu tööga. Enesekiitus ei haise, kui tööd südamega teed ja selle üle on mul hea meel.

Elust enesest saab näite tuua eile hommikul juhtunust. Tuleme Arkoga maja trepist alla ja ees seisab Tulika takso (mida meie polnud tellinud). Taksojuht, tuttav juht, kes meidki vedanud, tuli kohe krapsti taksost välja ja kohe tahtis hakkata meid teenindama. Keeldusime viisakalt, sest meie läksime oma autoga. Seejärel tuli meie trepikoast välja naise, kes tegelikult takso tellis. Positiivne juhtum.

17. november 2009

Ilmus puuetega inimeste infoleht “Kojaline”

Raepress, 17. november 2009
Tallinna Puuetega Inimeste Kojal ilmus puuetega inimeste valdkonda kajastava infolehe „Kojaline“ esimene number. Kaks korda aastas ilmuva tasuta infolehe eesmärk on parandada puuetega inimestele, nende lähedastele ja valdkonna spetsialistidele suunatud informatsiooni kättesaadavust- kajastada puuetega inimeste elu, tutvustada neile suunatud toetusi- teenuseid, puuetega inimeste ühenduste tegevusi jmt.

Infolehe „Tegija“ rubriigis on võimalik tutvuda tublide töötajatega hoolekande, tervishoiu või hariduse valdkonnas, keda on esile tõstnud puuetega inimesed või nende pereliikmed. Esimeses infolehes on selleks Tallinna Lastekodus intervallhoolduse teenust osutav vanemsotsiaaltöötaja Julia Visnjova. Igas infolehes tutvustatakse ühte Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga seotud persooni ja liikmesorganisatsiooni, nii on esimeses numbris portreteeritud Koja arvutiprojekti eestvedajat Ian Oja ning Tallinna Parkinsoni Haiguse Seltsi tegemisi. Politolooog Anu Toots tõstatab oma arvamusloos küsimuse- kas sotsiaalpoliitika on muutumas asotsiaalseks? Lemme-Getter Bogatkin heidab artiklis „Lapsed, kes õpetavad eluväärtusi“ pilgu puuetega laste ja nende perede olukorrale.

Infoleht on kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59), Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7). Elektroonilisel kujul on infoleht allalaetav Tallinna Puuetega Inimeste Koja koduleheküljel www.tallinnakoda.ee 20 leheküljelise infolehe tiraaž on 1000 eksemplari, lehe väljaandmist toetab Vabaühenduste Fond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku üle 20 000 puudega inimest, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Lisainfo: Tauno Asuja
Tel 52 56 560
www.tallinnakoda.ee

Kutse 17.11.09 näituse avamisele


Tiia Järvpõld kutsub:

Hea kunstisõber,

oled oodatud minu näituse

Unistuste lendlemised elusädemes

avamisele 17. novembril 2009 kell 17.00
Tallinnas ,Endla 59 Puuetega inimeste majas

Näituse pildid leiad siit:
http://nagi.ee/photos/tiiatiik/sets/237533/

Tulge näitust vaatama kuni 31.12.2009.

Urmo Kübar: Mida me õppisime valimistest?

Mõtlema panev artikkel, mis väärib lugemist.

EMSLi juhataja Urmo Kübar kirjutab Postimehes tänavustele valimistele tagasi vaadates, et märgatavalt tugevnes kodanike jõud, samas kui erakonnad näivad liikuvat Eesti demokraatia nõrgimaks lüliks muutumise suunas.

Võrreldes tänavusi valimisi varasematega, on kõige suurema sammu edasi astunud meie kodanikud, valijad. Palju on räägitud, et nii europarlamendi kui ka kohalikel valimistel osalemise aktiivsus ületas oluliselt eelmisi kordi, ka kandidaate oli mõlemal rohkem kui kunagi varem. Ent oluliselt aktiivsemad olid ka kodanikuühendused, kes tõid kampaaniasse tugevalt oma pädevusi.

Lisaks EMSLi eest veetud vabaühenduste manifestile ja heale valimistavale korraldas Eesti Väitlusselts populaarseid netidebatte poliitikutega, kriitilise mõtlemise koolitusi valijatele ja analüüsis valimislubaduste argumenteeritust, viimast tegi ka poliitikauuringute keskus Praxis.

Noorteühendused viisid koolides läbi varivalimisi, Korruptsioonivaba Eesti valmistas ette valimiste vaatlejaid, e-Riigi Akadeemia hoidis silma peal e-hääletuse hea tava järgimisel ja netikampaaniatel, oma algatustega tulid välja veel mitmed valdkondlikud ja kohalikud ühendused.

Kõik need on märgid pärast laulvale revolutsioonile järgnenud madalseisu 2006. aasta presidendivalimistega taas alguse saanud Eesti kodanikuühiskonna poliitilise eneseteadlikkuse kasvust.

Ühiskonnas toimuva vastu tuntakse jälle huvi ja seda osatakse rakendada eri viisidel: ise kandideerides, hääletades ning üha professionaalsemalt kodanikuühendustes ja kogukondades tegutsedes.

Mis parteidesse puutub, siis olid tänavused valimised üsna tavalised, ei paremad ega halvemad varasemast. Kurb trend on, et aasta-aastalt kõneldakse kampaaniates aina vähem ideedest, suunates energia pigem imidžite loomisele ja vastandumisele, mis muudavad valimisi rohkem kellegi vastu kui poolt hääletamiseks.

Kodanikuühenduste professionaliseerumise kõrval on parteid muutumas Eesti demokraatia nõrgimaks lüliks - neist tuleb üha vähem arenguideid ja nendega seob end üha vähem tegusaid-arukaid inimesi, mis omakorda soodustab mandumist.

Mitme varasema aastaga võrreldes oli kampaaniaid vähem näha, aga selle põhjuseks oli pigem masust tingitud rahanappus (mida parteid pidid tänavu kahe kampaania vahel jagama) kui arusaam, et reklaamiga uputamise asemel oleks parem keskenduda sisukamale suhtlusele.

Küll aga leidis tõestust, et osalusaktiivsust ei tingi reklaamide rohkus, nagu püüavad väita mõned poliitikud, kellele on vastumeelsed jutud valimiskulutuste piiramisest.

Omavahel on aga seotud kampaaniate maksumus ja nende sisukus ning seda pöördvõrdeliselt - kõige kallimad reklaamiviisid kipuvad olema ka kõige sisutühjemad (plakatid, klipid).

Kampaaniate maksumuse piiramine sunniks keskenduma rahaliselt vähem kulukatele, ent sisukamatele tegevustele - debatid, võrgustikud, otsesuhtlemine valijatega.

Seni on astutud poolik samm, keelates aktiivsel kampaaniaperioodil väliplakatid, ent õigem oleks ühe kanali keelamise asemel läheneda reklaamidele tervikuna ja piirata näiteks kampaania kogumaksumust, reklaamide esitamise aega, mahtu või kohta.

See aitaks luua ka võrdsemaid võimalusi kandidaatidele ning vähendaks raha olulisust poliitilise võimu juurde pääsemisel.

Selmet kõnelda niisuguse sammu puhul sõnavabaduse ahistamisest, võiksid parteid siinkohal uurida ka valijate soove ja ootuseid kampaaniatele.

Kampaaniate mahu piiramise oht on teadagi see, et kesise poliitilise kultuuri tingimustes otsivad parteid JOKK-lahendusi reeglitest kõrvalehiilimiseks. Viimane kurb näide oli valimisnädalal tänavatele ilmunud roheliste liidritega plakatid.

Liiati on hulk eetika ja sisukusega seotud probleeme sellised, mida seadustega ei saagi tõhusalt reguleerida.

Hea valimistava enim levinud rikkumiseks on avaliku võimu väärtarvitused - oma positsiooni kasutades inimeste mõjutamine oma nimekirjas kandideerima või siis teises mitte kandideerima; kampaania tegemine avaliku võimu eelarve kaudu (Tallinna abipakett, linnaosavanemate piltidega «apoliitilised» plakatid); linna- ja vallalehtede kasutamine kampaanias jms.

See on maksumaksja raha eest temaga kõige alatum käitumine, sest heausksel valijal on raske seda läbi näha või kontrollida.

Seetõttu on seadustega reguleerimisest palju olulisem n-ö pehme regulatsioon (head tavad) ja valijate harimine, mida teevad meedia, kodanikuühendused ja koolid.

Tekitades selliste rikkumiste ümber avalikku debatti, tasakaalustatakse neid ja antakse valijale võimalus langetada kaalutletum otsus.

Allikas: http://poliitika.postimees.ee/?id=187222

Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats

Saage tuttavaks. Meie tõenäoline uus Mustamäe pealik. Ise olen temaga natuke tuttav, viisakas ja haritud noormees. Rohkemat ei oska öelda, et Kristiine linnaosa kortermaja elanikud teda tema tegude pärast kiidavad. Kohtume temaga homme SDE Mustamäe ja Nõmme piirkonna juhatuse koosolekul. Sinna lähen minagi. Esmaspäeval siis koguneb Mustamäe Halduskogu. Töine aeg on käes.

Tänases Eesti Päevalehes siis selline sõnavõtt temalt:

Lauri Laats: Mustamäe elukeskkonna paremaks muutmisel on tööpõld lai

http://www.epl.ee/artikkel/482762

Tõenäoliselt Mustamäe uueks vanemaks saava sotsiaaldemokraadi Lauri Laatsi sõnul vajab linnaosa töökorraldus pisut muutmist.

Praegu kinnisvarahaldusega tegeleva firma OÜ Olemar juhatajana ametis olev Lauri Laats rääkis Päevaleht Online’ile, et esimese asjana tuleb tal ennast põhjalikult kurssi viia linnaosas toimuvaga. "Olen tutvunud linnaosa arengukavaga ja leidnud seal palju positiivset ning vajalikku," rääkis Laats.

Samas on Laatsil ka uusi mõtteid ning samuti ettepanekuid linnaosa töökorralduse muutmiseks. "Peamiseks pean linnaosa juhtimise lähendamist linnakodanikele st. rohkem avatust, kõikide elanikkonna kihtide soovide arvestamist ja rohkem inimlikku tähelepanu," tõdes ta.

"Mustamäel on palju tehtud, kuid elukeskonna paremaks muutmisel on tööpõld veel lai," sõnas Laats. Olulisteks probleemideks linnaosas on tema sõnul parkimine, halvasti korrastatud rohealad, tihti ebaotstarbekalt väljaehitatud infrastruktuur ja veel palju muudki.

Laats rõhutas, et praegusel hetkel pole ta siiski veel ametisse kinnitatud ning kuni linnavalitsus selle otsuse viimaks vastu võtab, on ta siiski vaid SDE Tallinna piirkonna juhatuse valitud Mustamäe linnaosa vanema kandidaat.

"Kõigepealt tuleb oma plaanidest rääkida Mustamäe linnaosa halduskoguga ning seejärel esitab halduskogu oma arvamuse Tallinna linnavalitsusele, kes siis kinnitab linnaosa vanema ametisse või mitte," selgitas Laats.

"SDE Tallinna piirkonna juhatusel oli mitu kandidaati ning kuna piirkonna juhatuses olid meil selleteemalised arutelud juba toimunud, siis väga suure üllatusena minu esitamine linnaosa vanema kandidaadiks mulle ei tulnud," märkis ta.

15. november 2009

Saatest Sind otsides

Kuna saate tutvustus ja esimese saate promo oli pikk, siis sättisin minagi ennast laupäeva õhtul kella 20-ks teleka ette. Kurb ja emotsionaalne oli see esimene saade. Pisargi tuli silma, sest nii sarnane on see taaskohtumine isaga.

Meie perest lahkus isa 1977.aastal, päeval, mil kaksikõega läksime esimesse klassi. Meie jaoks tähtsaim sündmus aga teiste jaoks krahh. Ei mäleta isast eriti paljut, kuid taas kohtumised aastatel 1981, 1988 ja 2001 on olnud valusad. Seepärast mõtlesingi, et need taaskohtumised ja vanmate ja laste vahelised suhted on keerulised ja valusad. Ka lastele, kes oma lapsepõlves ja nooruses eneseotsingu teel ja igatustes. Viimane kohtumine oli mul isaga, siis kui isa sai 75. Oli kevad 2003. aastal ja lihtsalt läksin aadressi järgi kohale, viisin lillekimbu ja isanaine pakkus kohvi, kooki. Isa oli siis juba väga haige, kuid ma ei mõlemad ei kahetse, et tol korral sai see samm tehtud. Paari kuu pärast olid isa matused. Seejärel tundisn, et ainult mina vastutan iseenda ja oma lase eest. Sain täiskasvanuks varakult, kuid liiga vara kaotasin oma mõlemad vanemad, siis kui ema suri olin 31 ja isa surma ajal 33. Tühjus...

Suhtleme telefoni teel isa naisega veel siianigi. Telesaade pani mõtlema, et kui vanemate eltee lahku läheb, siis peab lastel olema alti võimalus oma isa ja emaga suhleda kohtuda. Loodan, et tänapäeva kiires elus paljud vanemad selliste tänuväärt, emotsionaalsete saadete järel ka enda sisse vaatavad ja rohkem hoolivad oma lähedastest, sõpradest, vanematest.

Lühike tutvustus: Uue ETV sarja «Sind otsides» avasaates otsis ja leidis Urmas poja, keda ta nägi viimati 28 aastat tagasi. Kaugel Venemaal kohtutud naisega rajati omal ajal ühine kodu Tartusse. Ühel päeval töölt koju tulles leidis Urmas eest tühja korteri kirjaga «Palun andesta». «Enne jõule kasuvanemad helistasid mulle ja ütlesid, et kuule, sul Valja hakkab ära minema, et poiss oli käinud nende juures ja öelnud,» jutustas Urmas saatejuht Vahur Kersnale. Koju tulles leidis mees enda ees tühja toa, kus olid vaid kitarr ja katkise kõrvaga kohvitass. Pärast seda päeva ei ole Urmas oma poega Andrust, kes oli lahkudes üheksa-aastane, kordagi näinud. «Istusin maha ja panin suitsu ette. Seda tunnet on raske kirjeldada. Absoluutne tühjus, kõik elu on sassis. Seda tunnet ei soovita kellelgi läbi elada,» kirjeldas Urmas, mida tundis, kui leidis eest tühja toa.
http://www.elu24.ee/?id=188194

13. november 2009

FIE-de haigushüvitisest

Lugesin tänasest Maalehest artiklit, mida soovitan teistelegi, kes FIE-dena töötavad.

Artikkel selline:
Kuidas makstakse FIEdele haigushüvitist
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/seadus/kuidas-makstakse-fiedele-haigushuvitist.d?id=26828169

Lühidalt:
Haigushüvitiste maksmine sõltub töövabastuse põhjusest

- Kolme esimese haiguspäeva eest töötaja alates 1.07.2009 hüvitist ei saa. 4. kuni 8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatud päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.
- Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda 2. päevast ja määraga 70%.
- FIEdele maksab haigekassa haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Raseda FIE haiguse või vigastuse korral maksab haigekassa hüvitist töövabastuse teisest päevast alates.
- Kutsehaigestumise, tööõnnetuse (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) ning riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100% määraga.
- Vähemalt 65aastasel töötaval pensionäril on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest.
- Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.

Allikas: Eesti Haigekassa

12. november 2009

Diabeedipäev 12.11.2009, Endla 59-s

Sain kutse ja läksin ka enda tervist kontrollima. Rahvast käis ja aina tuli juurde. Kindlasti hindan seda Tallinna Suhkruhaigete (Diabeedi) Seltsi ettevõtmist. Vajalikkust näitas seegi, et inimesed tundsid huvi ja muret oma tervisest. Tagant järele võin öelda, et juu käivad inimesed oma perearsti juures harva ja kuna oli võimalus saada ka esmane hinnang tervisenäitajatele ja individuaalset konsultatsiooni, siis igati õnnestunud päev. Homme tahan järele uurida, et kui palju neid inimesi täpsemalt oli - 85!, samas tuttavaid nägin mitmeid.

Minu näitajad: veresuhkur - OK, kehamassi indeks - OK, vererõhk, (tavaliselt 100-120/70) täna aga ups 148/103. Mis see siis on - oli süüdlaseks kohvipaus või tööstress või ülepinge... aga diabeedi liidu president Ulvi Tammer, kes on ka meie juhatuse liige, palus õhtu poole tagasi tulla, kuid oli rohkem tegemist ja jäi minemata. Samas enesetunne oli hea, väsitavad on vbiimased nädalad olnud, täis tegemisi, koosolekuid ja tööülesandeid, vabatahtlikku tööd, sotsiaalnõustamist. Juu tuleeb sel nädalavaetusel ette võtta pikk puhkus ja lõõgastuda.

"Tea mis on diabeet, tunne ohumärke! "

14. novembril tähistatakse Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni (IDF) eestvõttel maailma diabeedipäeva. 2009 aasta teema on: "Tea mis on diabeet, tunne ohumärke! ".

Eesti Diabeediliit (EDA) märgib ülemaailmset diabeedipäeva konverentsiga 14.11.2009 Tartus, Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt. 2, Tartu) algusega kell 13.00 toimub teemakohane konverents koos ettekannete, näituse ja vastuvõtuga.

Maailma Diabeedipäevale eelneval nädalal toimuvad üle Eesti kohalikud diabeedipäevad, kuhu oodatakse kõiki inimesi hindama oma diabeediriski ja mõõtma veresuhkru taset. Üritused on soovijatele tasuta.


Ürituste kava:

07.11.2009 kell 12.00-14.00 Kärdlas, Selveri kaupluses

10.11.2009 kell 12.00-14.00 Raplas , kaubanduskeskus Konsum

11.11.2009 kell 15.00-18.00 Tartu Kaubamajas

11.11.2009 kell 16.00-19.00 Põlvas, keskuses EDU

11.11.2009 kell 10.00-12.00 Valga Haigla fuajees

11.11.2009 kell 15.00-18.00 Viljandis, Selveri kaupluses

11.11.2009 kell 15.00-18.00 Pärnus, kaubanduskeskuses Kaubamajakas

12.11.2009 kell 15.00-18.00 Tartu Kaubamajas

12.11.2009 kell 12.00-15.00 Jõgeva Kultuurikeskuses

12.11.2009 kell 15.00-17.00 Tallinnas, Endla 59, Tallinna PIK

13.11.2009 kell 09.00-13.00 Tallinnas, Sütiste tee 17, Eesti Diabeedikeskuses

13.11.2009 kell 13.00-17.00 Tartus, Tartu linna polikliinik


Terve novembrikuu jooksul toimuvad veresuhkru mõõtmised ka Apteek 1 apteegiketi apteekides

Eesti Diabeediliit (EDA) soovib maailma diabeedipäeva tähistamisega tõsta esile probleeme ja puudusi, mis Eesti on diabeediravi seisukohast veel lahendamata:

  • Halb diabeedi kompensatsiooni tase ja tüsistuste laialdane levik Eestis
  • Diabeedi diagnoosimine sageli hilinenud
  • Diabeetikute ebapiisav enesekontroll
  • Vajalike abivahendite ebapiisav kättesaadavus


IDF soovib pöörata tähelepanu nendele inimgruppidele, kellel on raskusi ja probleeme saada tänapäeval parimat võimaliku diabeediravi või nendele inimrühmadele, kelle risk haigestuda diabeeti on tavalisest suurem. Tähelepanu all on töötud, vanurid, puuetega inimesed, alla vaesuspiiri elavad inimesed, etnilised vähemused ning immigrandid.

Ulvi Tammer, Eesti Diabeediliidu president


11. november 2009

Gripi hoiatus

Sain täna noorema poja koolist seagripi hoiatuse. Väga hariv, lugesin isegi läbi ja selgitasin kätepesu vajalikkust. Meil siin mõnel pisike köha tõmbetuulest ja nohu lumesõjast. Talverõõmud aga ei miskit rohkemat ja küll see ka möödub.

4 kõige tõhusamat nippi:

Pese tihti käsi!Pese tihti käsi –

see kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Iga kätepesu kestku vähemalt 20 sekundit. Just kätele jääb kõige rohkem viiruseid ja sealt satuvad need edasi sinu organismi või teistele inimestele.

Aevastades või köhides kata nina ja suu varruka või ühekordse taskurätikuga!Aevastades või köhides kata nina ja suu varruka või ühekordse taskurätikuga –

sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber. Pärast kasutamist viska taskurätik kohe prügikasti. Ära köhi ega aevasta peopessa, sest nii satuvad viirused otse kätele ja levivad sealt edasi teistele.

Võimalusel hoidu haigetest vähemalt ühe meetri kaugusele!Võimalusel hoidu haigetest vähemalt ühe meetri kaugusele –

nii ei levi viirused sinuni. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks. Samuti ära kätle, kallista ega musita haige või haiguskahtlusega inimesega.

Haigena püsi kodus!Haigena püsi kodus –

nõnda ei nakata sa teisi ja saad ise kiiremini terveks. Kui vähegi võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju.

Järgida tasub ka neid nõuandeid:

Esimeste gripinähtude tekkimisel helista oma perearstile!Esimeste gripinähtude tekkimisel helista oma perearstile –

tema oskab sind kõige paremini nõustada ja vajadusel soovitada õigeid vahendeid gripinähtude leevendamiseks.

Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist!Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist –

nii hoiad viirused endast eemal. Viirused levivad väga kergesti, kui puudutad pisikutega saastunud esemeid või erinevaid pindasid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Tuuluta sageli töö- ja eluruume!Tuuluta sageli töö- ja eluruume –

nii saad siseruumides paljudest haigustekitajatest lahti.

Ela tervislikult!Ela tervislikult –

see hoiab sinu immuunsussüsteemi tervena. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, hoia stress kontrolli all, joo piisavas koguses vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...