27. juuni 2017

Valmistume puhkusereisiks ja paneme valmis reisiks vajalikud asjad

Alati on tore oodata puhkust aga kui see aeg kätte jõuab, siis on pea mõtteid täis. Eks elu õpetab ja on ka kogemusi aastatega kogunenud. Ise teen alati reisikindlustuse, oma dokumentidest koopiad, võtan kaasa soojad riided, ravimid, veepudeli ja tagavara prillid. Soojale maale reisides ka kindlasti päevituskreemi ja päevitusriided, pesemisvahendid ning sooja salli. Muud asjad on sõltuvalt reisi pikkusest. Aga reisida on mõnus ja tore kui on kaasas ka mõni hea juturaamat ja reisiraamat, et siis saab kohe juurde lugeda ja uurida, et kes, kus, mis ja millal. Fotoaparaat ja reisimärkmik käivad kindlasti reisikohvris kaasas. Jaanide aegu lugesin Liina retsküla raamatut "Nutika reisimise ABC" (pilt on sellelt kirjas olevalt lingilt) ja sealt sain palju huvitavat lugeda ning soovitan ka teiste

reismuljeid lugeda. Tema soovitas sularaha varuks kotti peita ja tabalukku. Ma lisaks, et paberraha, münte ja kindlasti jope ja mõnusad jalatsid. Nii tore on mõelda, et juulis algab puhkus ja saab ratastel kulgeda soojale maale. Teeme automatka jaoks suuri teeme ettevalmistusi. Täna käisin raamatukogus ja võtsin koti täie raamatuid kaasa, et oleks ka muusikat ja raamatuid. Reisikindlustus on tehtud ja auto korralised hooldused läbinud.   

23 asja, mis sul üksi reisides kaasas peaks olema

reporter
Kõige parem soovitus, mille üksi reisijale kaasa saab anda, on see, et kõik, mis vähegi võimalik tuleks endaga kaasas kanda.
Travel and Leisure kirjutas, et üksi reisides polegi niivõrd oluline kergelt pakkida, vaid just võimalikult targalt pakkida. Üksi olles tahad sa olla valmistunud absoluutselt igaks olukorraks, sest siis pole kelleltki nõu küsida või toetust otsida.
Nimekirja ülemises otsas on asjad, mis peaksid pakkuma mugavust ja kindlustunnet, seega ei ole mõtet üksi reisides kaasa võtta kontsakingi, kui sa neid ainult ühe korra kanda plaanid. Asju sorteerides võta kõik kahtlust tekitavad asjad üks haaval kätte ja küsi endalt, kas see tekitab sinus rõõmu. Kui ei, siis pole seda ka reisile kaasa vaja.
Järgmine asi, millele peaks mõtlema on see, et kas sa suudad oma pagasit endaga normaalselt kaasas kanda. Proovi sellega liikuda mingi vahemaa oma kodutänavas, kui see õnnestub, siis ilmselt on reaalne ka nende kohvrite või kottidega mujal hakkama saada. Sobiva varustuse leidmise juures on kindlasti oluline see, et käed saad vabad hoida. Tavaliselt on parim kombinatsioon kõva korpusega kohver ja seljakott.
Nüüd aga nimekirja juurde.
  1. Kõva kohver. Pärast seda, kui oled pidanud pehme kohvriga paduvihma käes viibima, saad aru miks.
  2. Pehmete sangadega seljakott. Sellega jaotub kaal ühtlasemalt, kui näiteks õlakotiga ja ka käed on vabad.
  3. Väiksed kilekotid. Eriti need, mis saab kinni panna ja vee- ning õhukindlaks teha. Nendesse saab panna nii telefoni, dokumendid kui vetsupaberi.
  4. Vöökott. See võib tunduda tobe ja naljakas samaaegselt, aga kui oled sunnitud oma kohvri jätma päevaks pagasihoidu, siis on ikka hea tunne, kui saad vajalikud asjad kerge vaevaga kaasa võtta, ilma, et peaksid mõnd suuremat kotti kaasas vedama.
  5. Lukkudega taskuga jope. Sinna saab samuti luku taha panna asju, mida kindlasti ei tohiks ära kaotada. Eriti asjalikul jopel on veel vettpidav omadus ja see hoiab hästi sooja.
  6. Sall. Ükskõik, olgu sul vaja sooja, pead katta, riietuda või lisatekki, siis hea suur sall täidab need kõik funktsioonid.
  7. Kokkuvolditav riidest kott. Selle saab teha nii pisikeseks, et mahub taskusse. Vajadusel võib palavaks minnes panna sinna sisse jope või suveniirid. Eriti hea on see kott, millel sang nii pikk, et seda saab ka risti üle keha kanda.
  8. Multifunktsionaalsed jalanõud. Võiks olla ühed sellised jalatsid, millega kannataks vajadusel kõndida pikemat maad ja minna ka teatrisse.
  9. Pealamp. Taaskord sellepärast, et ainult nii saad käed vabad hoida.
  10. Plastümbrik dokumentide jaoks. Need on sellised värvilised ja pisut kõvemast materjalist ning käivad trukiga kinni - sinna saab kõik olulised paberid panna, ilma, et peaks muretsema nende kortsumise pärast.
  11. Veekindel kott. Sinna saab panna äärmuslikes oludes kõik vajaliku, mis suurt niiskust ja vihma ei kannata.
  12. Läbi kantud riided. Sokid, mis on juba liiga palju päevi näinud on just head reisikaaslased, sest, kui pole võimalust pesu pesta või need saavad kuskil mudas mütates liiga mustaks, siis on hea need ära visata, ilma, et kahju hakkaks.
  13. Märjad salvrätikud. Üksi olles sa kindlasti ei taha haigeks jääda, seega on hea oma käsi võimalikult tihti puhastada, hea võimalus selleks on niisked rätikud.
  14. Esmaabikomplekt. Mõtle läbi kõik võimalikus stsenaariumid, mis sinuga juhtuda võiks ja kuidas saaksid end sel puhul aidata.
  15. Hädaolukorra kaart. Pane endale rahakoti vahele punase ristiga tähistatud kaart, kus on peal kõik vajalikud kontaktid, et saaksid nendega ühendust võtta ka pärast seda, kui sul pole telefonile ligipääsu. Ja kui keegi teine on selle kaardi leidnud, siis saab tema nendel numbritel helistada.
  16. Termotekk. See hoiab sind soojas ka jahedas tähistaevast vaadates.
  17. Kummitrossid. Selle väikse abimehe kasutusalad on lõpmatud. Nendega võib ust lahti hoida või vastupidiselt kinni hoida, nendega võib kindlustada oma kohvri või koti ühes tükis seismist ja nendega võib ka juuksed kinni siduda või kasutada püksirihmana.
  18. Plätud. Need on veekindlad, võtavad vähe ruumi ja kasulikud pea igal palaval päeval, kui ei pea just palju kõndima.
  19. Ümbrikud. Olenevalt olukorras võib olla tarvidus raha koguda või sorteerida pabereid või panna lisaraha mõneks ajaks hoiule. Ümbrikud on head abimehed asjade korras hoidmiseks.
  20. Lisafotod passist. Mis iganes ka ei juhtuks, kui sul on enda isikut vaja tõestada, siis on sul seda millegi alusel teha.
  21. Vana telefonikorpus. Ära püüa oma tehnikaga reisil hiilata, muidu võid sattuda liigse tähelepanu keskele ja langeda varguse ohvriks.
  22. Energiabatoonid. Reisil olles võib ajataju niimoodi kaduda, et söömine tuleb meelde alles siis, kui kõht juba mõnda aega korisenud on. Selleks tarbeks oleks hea, kui kohe saaks taskust midagi nälja leevendamiseks võtta.
  23. Kokkuvolditav sulejope. Need joped, mis saad hästi pisikeseks pakkida ja võtavad sama palju ruumi kui joogipudel on kahtpidi kasulikud, ühelt poolt, nagu öeldud, võtavad vähe ruumi ja teiselt poolt on jaheda ilma puhul asendamatud.

26. juuni 2017

Mänguväljakute ohtudest ja kasutuslubadest

Mul mure meie Pärnaõue mänguväljaku pärast ja nii otsustasin 20.06.2017 Bonavale kirjutada, sest minu ja ka paljude teiste lapsevanemate arvates on mänguväljak ohtlik ja vigane.  Sain 26.06.2017 vastuse, et kõik on ok! Aga pole ju. Ohtlik on. Isegi piltidelt näeb kuidas kividest serv on enne liivakasti ja kuhu pingid on aiast väljapoole pandud. Nii me seal liivakasti serval istume ja lastega koos mängime. Pole normaalne olukord ja on ebaturvaline aga lastele seal meeldib. Mis Teie arvate ja kuidas on lood teiste liivakastidega?
Hr Peeter Sarv teatas, et töötab ehitusjuhi ametikohal ja vastutab Bonavas toimuva ehitus -  ja projekteerimistegevuse eest. Ta mõistabn meie muret. Nad saame omalt poolt kinnitada, et antud mänguväljak vastab projekteerimise ja ehitamise nõuetele. Selle kinnituseks on mänguväljakule väljastatud ehitusluba ja selle valmimise järel ka kasutusluba nr 1712371/07234.
Kirjutasin ka Bonavale FB sõnumitesse ja palusin Pärnaõue alal (Vana-Rannamõisa tee, Noorkuu vahel) paiknevalt mänguväljaku ümbert võtta maha aed, sest lastega pered ootasid juba eelmise aasta suvest mänguaeda pääsemist. Seda me saavutasime ja mänguväljak on hoogsalt kasutuses. Oleme Pärnaõuel elanud juba üle 5 aasta ja Selle aja jooksul on olnud pidev ehitustegevus ja tolm ja müra aga selle me kannatame ära, sest varsti on ala valmis. Kuna olen ka Vana-Rannamõisa tee 1f/1-1f/6 majade elanike huvide eest seisja ja kuulun maja esindajate hulka, siis sellepärast ma Teie poole pöördun. Minu lapsed on nüüd kodust välja kasvanud (kuigi ametlikult koos peredega ikka veel sisse kirjutatud aga elavad üürikorteris) ja meil on 2 lapselast vanuses 1-2aastat. Just nendega olen mina nende vanaema seal mänguväljakul käinud. Ma näen seal väljakul mitmeid puuduseid ja see on ohtlik. Eelmisel nädala toimus meil üldkoosolek ja ka seal oli jutuks selle mänguväljaku puudused, mille puhul paluti otse pöörduda arendaja poole.
Mul tekib küsimus millele soovin e-maili teel vastust. Kas selle mänguväljaku puhul on olemas ehitusluba, mis kinnitab, et mänguväljak on ehitatud ohutult ja see ei tekita õnnetusjuhtumeid? Probleemid on pinkide asetusega. Kui lapsega kaasas olevad inimesed peavad istuma pinkidel, mis on aiast väljapool, siis kuidas tagada laste ohutus ja turvalisus. Oleme siis mitmete vanematega lihtsalt istunud koos liivakasti serva peal, samal ajal kui lapsed mängivad liivakastis ja pole neid ilma järelvalveta jätnud. Kui esmakordselt sinna mänguväljakule läksime, siis märkasin, et liivakasti serv on väikelaste jaoks liiga kõrge ja see on ümbritsetud kõnniteekiviga, mis ei ole ohutu. Nii juhtus, et eelmisel nädalal meie väike tüdruk kaotas tasakaalu, libises liivasel pinnasel ja kukus selili, lüües ära pea liivakasti ääres vastu pinnast, mis on kaetud nn kõnnitee-kiviga. Kas see on ohutu või miks seda ala ei kaetud liivaga või mõne pehmema pinnasega (nn laastudega, kummimattidega, muruga, liivaga jne). Mänguväljaku pinnas on aia ääres vetruv ja märg ning see oleks vaja üle vaadata. Samuti võiks olla seal mõni prügikast.
Uurisin asja Internetist ja selgus, et on olemas juhend lapsevanematele ohutuks mänguväljaku kasutamiseks. Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel on viide: Avalikud mänguväljakud:  https://www.tja.ee/avalikud-manguvaljakud-3/
Mänguväljakud ja seikluspargid on rajatised, mis kuuluvad ehitusseadustiku mõistes ehitiste alla. Mänguväljak tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Mänguväljak, selle ehitamine ja kasutamine peab olema ohutu. See tähendab, et ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset. Avaliku mänguväljaku tehnilise korrasoleku ja ohutuse eest on vastutav ehitise omanik, samas õnnetuste vältimiseks tasub võimalike ohtude ära hoidmiseks enne lapse mänguväljakule lubamist ka lapsevanemal veenduda selle ohutuses. Seda eelkõige katkiste või liialt kulunud seadmete ning mänguväljaku puhtuse ja mängukeskkonna üldise ohutuse osas. Mänguväljakute (kõikide avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatiste) rajamise (püstitamise), ümberehitamise ja laiendamise korral on ehitusloa kohustus. Juhul, kui osa asendatakse samaväärsega või mänguväljak lammutatakse, tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis. 
Sealt ilmneb, et kõige sagedamini on mänguväljakul juhtuvad õnnetused seotud kõvale pinnale kukkumise ja lämbumisega, mida põhjustavad atraktsioonide osade külge või vahele jäänud rõivad. Pea seda meeles ja õpeta oma laps ohutult mängima.“ „Kolmandaks, jälgi, et iga atraktsiooni ümbruses oleks piisavalt vaba ruumi (nn “kukkumisruum”), kuhu pole paigutatud teisi seadmeid või takistusi. Erinevate atraktsioonide kukkumisruumid on erinevad, kuid sinul kui lapsevanemal on võimalik kontrollida ning veenduda, et kukkumisruumis pole mingeid objekte (kivid, aed, puud, mänguasjad) või eenduvaid osi, mis võiksid kukkuvat last vigastada. Ohutud ei pea olema mitte üksnes atraktsioonid, vaid ka mänguväljaku pinnas. Õigesti paigaldatud ja hooldatud pinnas aitab samuti laste ohutust tagada. Pinnakattematerjali osas ei ole erilisi piiranguid kehtestatud; selleks sobivad nii kummimatid, puiduhake, liiv kui ka kruus. Kõiki loetletud materjale kasutatakse kõrgelt kukkumisel saadava löögi pehmendamiseks. Mida kõrgemalt on võimalik kukkuda, seda olulisemaks muutub pinnas. Näiteks kõrge liumäe korral tuleks selle alla ja ümber paigaldada paksem või sügavam pinnakattematerjali kiht. Väikese karusselli korral ei pruugi pinnakattematerjali kiht nii paks või sügav olla, kuna karussell ei ole eriti kõrge.
Üldiselt on parem vältida asfaldi või betooniga pinnatud mänguväljakuid, kuna need ei aita kukkumisel saadavat lööki kuidagi pehmendada. Siiski on lubatud nende materjalide kasutamine kukkumistsoonist väljaspool, näiteks radade või korvpalliväljakute sillutamiseks.“
 
 
 

19. juuni 2017

infoleht: Abiks töövõime hindamise taotlejale arstivisiidil.

Edastame infot. EPIKoja ettepanekul on SoM-i poolt koostatud infoleht: Abiks töövõime hindamise taotlejale arstivisiidil. Antud infolehel on kirjas juhised, mida taotleja saab ise ära teha, et töövõime hindamise protsess ei võtaks ettenähtust kauem aega seoses puudulike andmetega tervise infosüsteemis. Samuti saate seda infot jagada ka oma arstiga, kui olete pöördumas tema poole enne töövõime hindamise taotluse esitamist. Info on leitav ka EPIKoja veebilehelt: 

ABIKS TÖÖVÕIME HINDAMISEL
 
TAOTLEJALE:
1. enne töövõime hindamisele minekut, külasta vähemalt 6 kuud varem oma perearsti või raviarsti; 2. kui on tegemist haigusega, mille raviga on valdavalt tegelenud eriarst, siis planeeri eriarsti visiit vajaliku ajavaruga ette; 3. visiidil informeeri arsti, et lähed töövõimet hindama ja kirjelda oma terviseseisundist tulenevaid takistusi; 4. palu arstil sisestada külastuse tulemus tervise infosüsteemi ja veenduda, et tervise infosüsteemis sisalduvad kõik Sinu seisundit kinnitavad diagnoosid koos kirjeldustega. 5. Sul endal on samuti võimalik terviseandmete olemasolu kontrollida patsiendiportaalist: www.digilugu.ee
 
ARSTILE:  Püsivale töövõimele hinnangu andmiseks (sh puude raskusastme määramiseks) kasutavad ekspertarstid tervise infosüsteemis olevaid andmeid:
• viie viimase aasta diagnoosid ja epikriisid (vajadusel kogu terviseajalugu);
• retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed;
• kahe viimase aasta haiguslehtede andmed (episoodid ja haiguslehe kasutamise põhjuseks olevad diagnoosid). 
 
Kui Teie patsient läheb töövõimet hindama (või puude raskusastet määrama), siis palun sisestage tervise infosüsteemi:
- kogu oluline info, mis aitab hinnata patsiendi piiranguid igapäevategevuste sooritamisel ja
- annab ülevaate patsiendi funktsionaalsest seisundist (nt selgitused objektiivsete uuringute tulemuste jt näitajate kohta).

Kui patsiendi taotluses esitatud piirangute kohta kinnitav meditsiiniline info tervise infosüsteemis puudub või on töövõime hindamiseks ebapiisav:
- siis hindamine peatatakse ja - töötukassa pöördub kirjaliku päringuga ekspertarsti poolt nimetatud arstide poole andmete saamiseks.

Kui piiranguid kinnitavaid andmeid pole võimalik anda (haigus diagnoosimata, uuringuid pole tehtud jm), siis palub töötukassa ekspertarstil anda hinnang olemasolevate andmete põhjal või teatada, et andmete puudumise tõttu pole võimalik hinnangut anda. Sisuliselt tähendab täiendavate päringute tegemine, et patsiendil pikeneb töövõime hindamise otsuse ja sellega kaasnevalt ka töövõimetoetuse ja puude raskusastme määramise ja puude toetuse määramise otsuste saamise ooteaeg.  
Palun julgelt levitada antud infolehte oma võrgustikus ja infokanalites.
Tervitades Tauno Asuja, EPIKoda

 

9. juuni 2017

SKA info: Puudega inimeste sõidusoodustuse kord

SKA saadab teavituseks infot puudega inimeste sõidusoodustuse korra kohta.
Head transpordiettevõtted, head liidud!
Viimastel kuudel on sagenenud Sotsiaalkindlustusametisse laekuvad pöördumised puudega inimeste sõidusoodustuse korra kohta. Meie poole on pöördunud inimesed, kellel on õigus tasuta sõidule (nt nägemispuudega inimesed), kuid mingil põhjusel on nad sellest ilma jäetud – pole piletit müüdud, on bussist maha tõstetud.
Sotsiaalkindlustusamet juhib reisijate veoga tegelevate ettevõtete tähelepanu sellele, et ühistranspordi seaduse järgi võivad riigisisestel liinidel tasuta sõita lisaks eelkooliealistele lastele ka puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer.
Tasuta sõiduõigust saab puudega inimene tõendada kolme erineval viisil – pensionitunnistusega, puudega isiku kaardiga ning raske nägemispuudega isiku puhul Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõendiga. Tõenditega koos tuleb esitada isikut tõendav dokument.
·         Pensionitunnistus – tunnistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga.
·         Puudega isiku kaart – plastikust kahevärviline (oranž, kollane) kaart, millega saab saad tõendada oma puude raskusastet ja õigust tasuta sõidule.
·         Sotsiaalkindlustusameti tõend – tõendile on märgitud isiku puude raskusaste ja puude liik (nt nägemispuue) ja selle kehtivuse aeg. Tõend on allkirjastatud, ilma pitsatita.
Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevale tasuta sõidu õigusele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega inimestele täiendavaid sõidusoodustusi. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülal kirjeldatud dokumendid. 

Lugupidamisega ning küsimuste korral,                  
Merlin Murumets
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonna juht
6208 379
Kaili Uusmaa
Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht
6408192, 5087370