26. juuni 2017

Mänguväljakute ohtudest ja kasutuslubadest

Mul mure meie Pärnaõue mänguväljaku pärast ja nii otsustasin 20.06.2017 Bonavale kirjutada, sest minu ja ka paljude teiste lapsevanemate arvates on mänguväljak ohtlik ja vigane.  Sain 26.06.2017 vastuse, et kõik on ok! Aga pole ju. Ohtlik on. Isegi piltidelt näeb kuidas kividest serv on enne liivakasti ja kuhu pingid on aiast väljapoole pandud. Nii me seal liivakasti serval istume ja lastega koos mängime. Pole normaalne olukord ja on ebaturvaline aga lastele seal meeldib. Mis Teie arvate ja kuidas on lood teiste liivakastidega?
Hr Peeter Sarv teatas, et töötab ehitusjuhi ametikohal ja vastutab Bonavas toimuva ehitus -  ja projekteerimistegevuse eest. Ta mõistabn meie muret. Nad saame omalt poolt kinnitada, et antud mänguväljak vastab projekteerimise ja ehitamise nõuetele. Selle kinnituseks on mänguväljakule väljastatud ehitusluba ja selle valmimise järel ka kasutusluba nr 1712371/07234.
Kirjutasin ka Bonavale FB sõnumitesse ja palusin Pärnaõue alal (Vana-Rannamõisa tee, Noorkuu vahel) paiknevalt mänguväljaku ümbert võtta maha aed, sest lastega pered ootasid juba eelmise aasta suvest mänguaeda pääsemist. Seda me saavutasime ja mänguväljak on hoogsalt kasutuses. Oleme Pärnaõuel elanud juba üle 5 aasta ja Selle aja jooksul on olnud pidev ehitustegevus ja tolm ja müra aga selle me kannatame ära, sest varsti on ala valmis. Kuna olen ka Vana-Rannamõisa tee 1f/1-1f/6 majade elanike huvide eest seisja ja kuulun maja esindajate hulka, siis sellepärast ma Teie poole pöördun. Minu lapsed on nüüd kodust välja kasvanud (kuigi ametlikult koos peredega ikka veel sisse kirjutatud aga elavad üürikorteris) ja meil on 2 lapselast vanuses 1-2aastat. Just nendega olen mina nende vanaema seal mänguväljakul käinud. Ma näen seal väljakul mitmeid puuduseid ja see on ohtlik. Eelmisel nädala toimus meil üldkoosolek ja ka seal oli jutuks selle mänguväljaku puudused, mille puhul paluti otse pöörduda arendaja poole.
Mul tekib küsimus millele soovin e-maili teel vastust. Kas selle mänguväljaku puhul on olemas ehitusluba, mis kinnitab, et mänguväljak on ehitatud ohutult ja see ei tekita õnnetusjuhtumeid? Probleemid on pinkide asetusega. Kui lapsega kaasas olevad inimesed peavad istuma pinkidel, mis on aiast väljapool, siis kuidas tagada laste ohutus ja turvalisus. Oleme siis mitmete vanematega lihtsalt istunud koos liivakasti serva peal, samal ajal kui lapsed mängivad liivakastis ja pole neid ilma järelvalveta jätnud. Kui esmakordselt sinna mänguväljakule läksime, siis märkasin, et liivakasti serv on väikelaste jaoks liiga kõrge ja see on ümbritsetud kõnniteekiviga, mis ei ole ohutu. Nii juhtus, et eelmisel nädalal meie väike tüdruk kaotas tasakaalu, libises liivasel pinnasel ja kukus selili, lüües ära pea liivakasti ääres vastu pinnast, mis on kaetud nn kõnnitee-kiviga. Kas see on ohutu või miks seda ala ei kaetud liivaga või mõne pehmema pinnasega (nn laastudega, kummimattidega, muruga, liivaga jne). Mänguväljaku pinnas on aia ääres vetruv ja märg ning see oleks vaja üle vaadata. Samuti võiks olla seal mõni prügikast.
Uurisin asja Internetist ja selgus, et on olemas juhend lapsevanematele ohutuks mänguväljaku kasutamiseks. Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel on viide: Avalikud mänguväljakud:  https://www.tja.ee/avalikud-manguvaljakud-3/
Mänguväljakud ja seikluspargid on rajatised, mis kuuluvad ehitusseadustiku mõistes ehitiste alla. Mänguväljak tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Mänguväljak, selle ehitamine ja kasutamine peab olema ohutu. See tähendab, et ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset. Avaliku mänguväljaku tehnilise korrasoleku ja ohutuse eest on vastutav ehitise omanik, samas õnnetuste vältimiseks tasub võimalike ohtude ära hoidmiseks enne lapse mänguväljakule lubamist ka lapsevanemal veenduda selle ohutuses. Seda eelkõige katkiste või liialt kulunud seadmete ning mänguväljaku puhtuse ja mängukeskkonna üldise ohutuse osas. Mänguväljakute (kõikide avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatiste) rajamise (püstitamise), ümberehitamise ja laiendamise korral on ehitusloa kohustus. Juhul, kui osa asendatakse samaväärsega või mänguväljak lammutatakse, tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis. 
Sealt ilmneb, et kõige sagedamini on mänguväljakul juhtuvad õnnetused seotud kõvale pinnale kukkumise ja lämbumisega, mida põhjustavad atraktsioonide osade külge või vahele jäänud rõivad. Pea seda meeles ja õpeta oma laps ohutult mängima.“ „Kolmandaks, jälgi, et iga atraktsiooni ümbruses oleks piisavalt vaba ruumi (nn “kukkumisruum”), kuhu pole paigutatud teisi seadmeid või takistusi. Erinevate atraktsioonide kukkumisruumid on erinevad, kuid sinul kui lapsevanemal on võimalik kontrollida ning veenduda, et kukkumisruumis pole mingeid objekte (kivid, aed, puud, mänguasjad) või eenduvaid osi, mis võiksid kukkuvat last vigastada. Ohutud ei pea olema mitte üksnes atraktsioonid, vaid ka mänguväljaku pinnas. Õigesti paigaldatud ja hooldatud pinnas aitab samuti laste ohutust tagada. Pinnakattematerjali osas ei ole erilisi piiranguid kehtestatud; selleks sobivad nii kummimatid, puiduhake, liiv kui ka kruus. Kõiki loetletud materjale kasutatakse kõrgelt kukkumisel saadava löögi pehmendamiseks. Mida kõrgemalt on võimalik kukkuda, seda olulisemaks muutub pinnas. Näiteks kõrge liumäe korral tuleks selle alla ja ümber paigaldada paksem või sügavam pinnakattematerjali kiht. Väikese karusselli korral ei pruugi pinnakattematerjali kiht nii paks või sügav olla, kuna karussell ei ole eriti kõrge.
Üldiselt on parem vältida asfaldi või betooniga pinnatud mänguväljakuid, kuna need ei aita kukkumisel saadavat lööki kuidagi pehmendada. Siiski on lubatud nende materjalide kasutamine kukkumistsoonist väljaspool, näiteks radade või korvpalliväljakute sillutamiseks.“
 
 
 

Kommentaare ei ole: