Hr Peeter Sarv teatas, et töötab ehitusjuhi ametikohal ja vastutab Bonavas toimuva ehitus - ja projekteerimistegevuse eest.
Kirjutasin ka Bonavale FB sõnumitesse ja palusin Pärnaõue alal (Vana-Rannamõisa tee, Noorkuu vahel) paiknevalt mänguväljaku ümbert võtta maha aed, sest lastega pered ootasid juba eelmise aasta suvest mänguaeda pääsemist. Seda me saavutasime ja mänguväljak on hoogsalt kasutuses. Oleme Pärnaõuel elanud juba üle 5 aasta ja Selle aja jooksul on olnud pidev ehitustegevus ja tolm ja müra aga selle me kannatame ära, sest varsti on ala valmis. Kuna olen ka Vana-Rannamõisa tee 1f/1-1f/6 majade elanike huvide eest seisja ja kuulun maja esindajate hulka, siis sellepärast ma Teie poole pöördun. Minu lapsed on nüüd kodust välja kasvanud (kuigi ametlikult koos peredega ikka veel sisse kirjutatud aga elavad üürikorteris) ja meil on 2 lapselast vanuses 1-2aastat. Just nendega olen mina nende vanaema seal mänguväljakul käinud. Ma näen seal väljakul mitmeid puuduseid ja see on ohtlik. Eelmisel nädala toimus meil üldkoosolek ja ka seal oli jutuks selle mänguväljaku puudused, mille puhul paluti otse pöörduda arendaja poole.
Mul tekib küsimus millele soovin e-maili teel vastust. Kas selle mänguväljaku puhul on olemas ehitusluba, mis kinnitab, et mänguväljak on ehitatud ohutult ja see ei tekita õnnetusjuhtumeid? Probleemid on pinkide asetusega. Kui lapsega kaasas olevad inimesed peavad istuma pinkidel, mis on aiast väljapool, siis kuidas tagada laste ohutus ja turvalisus. Oleme siis mitmete vanematega lihtsalt istunud koos liivakasti serva peal, samal ajal kui lapsed mängivad liivakastis ja pole neid ilma järelvalveta jätnud. Kui esmakordselt sinna mänguväljakule läksime, siis märkasin, et liivakasti serv on väikelaste jaoks liiga kõrge ja see on ümbritsetud kõnniteekiviga, mis ei ole ohutu. Nii juhtus, et eelmisel nädalal meie väike tüdruk kaotas tasakaalu, libises liivasel pinnasel ja kukus selili, lüües ära pea liivakasti ääres vastu pinnast, mis on kaetud nn kõnnitee-kiviga. Kas see on ohutu või miks seda ala ei kaetud liivaga või mõne pehmema pinnasega (nn laastudega, kummimattidega, muruga, liivaga jne). Mänguväljaku pinnas on aia ääres vetruv ja märg ning see oleks vaja üle vaadata. Samuti võiks olla seal mõni prügikast.
Uurisin asja Internetist ja selgus, et on olemas juhend lapsevanematele ohutuks mänguväljaku kasutamiseks. Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel on viide: Avalikud mänguväljakud: https://www.tja.ee/avalikud-manguvaljakud-3/
Mänguväljakud ja seikluspargid on rajatised, mis kuuluvad
ehitusseadustiku mõistes ehitiste alla. Mänguväljak tuleb projekteerida ja
ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Mänguväljak, selle ehitamine ja
kasutamine peab olema ohutu. See tähendab, et ei põhjusta ohtu inimesele,
varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja
kultuuriväärtuse kaitset. Avaliku mänguväljaku tehnilise korrasoleku ja ohutuse eest
on vastutav ehitise omanik, samas õnnetuste vältimiseks tasub võimalike ohtude
ära hoidmiseks enne lapse mänguväljakule lubamist ka lapsevanemal veenduda
selle ohutuses. Seda eelkõige katkiste või liialt kulunud seadmete ning
mänguväljaku puhtuse ja mängukeskkonna üldise ohutuse osas. Mänguväljakute (kõikide avaliku kasutusega spordi- ja
puhkerajatiste) rajamise (püstitamise), ümberehitamise ja laiendamise korral on
ehitusloa kohustus. Juhul, kui osa asendatakse samaväärsega või mänguväljak
lammutatakse, tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis.
Mänguväljakute infovoldik: https://www.tja.ee/public/documents/Toostuohutus/Ehitus/Manguvaljakute_infovoldik.pdf
Sealt ilmneb, et kõige sagedamini on mänguväljakul
juhtuvad õnnetused seotud kõvale pinnale kukkumise ja lämbumisega, mida
põhjustavad atraktsioonide osade külge või vahele jäänud rõivad. Pea seda
meeles ja õpeta oma laps ohutult mängima.“ „Kolmandaks, jälgi, et iga atraktsiooni ümbruses oleks
piisavalt vaba ruumi (nn “kukkumisruum”), kuhu pole paigutatud teisi seadmeid
või takistusi. Erinevate atraktsioonide kukkumisruumid on erinevad, kuid sinul
kui lapsevanemal on võimalik kontrollida ning veenduda, et kukkumisruumis pole
mingeid objekte (kivid, aed, puud, mänguasjad) või eenduvaid osi, mis võiksid kukkuvat
last vigastada. Ohutud ei pea olema mitte üksnes atraktsioonid, vaid ka mänguväljaku
pinnas. Õigesti paigaldatud ja hooldatud pinnas aitab samuti laste ohutust
tagada. Pinnakattematerjali osas ei ole erilisi piiranguid
kehtestatud; selleks sobivad nii kummimatid, puiduhake, liiv kui ka kruus.
Kõiki loetletud materjale kasutatakse kõrgelt kukkumisel saadava löögi pehmendamiseks. Mida
kõrgemalt on võimalik kukkuda, seda olulisemaks muutub pinnas. Näiteks kõrge
liumäe korral tuleks selle alla ja ümber paigaldada paksem või sügavam
pinnakattematerjali kiht. Väikese karusselli korral ei pruugi
pinnakattematerjali kiht nii paks või sügav olla, kuna karussell ei ole eriti
kõrge. Üldiselt on parem vältida asfaldi või betooniga pinnatud mänguväljakuid, kuna need ei aita kukkumisel saadavat lööki kuidagi pehmendada. Siiski on lubatud nende materjalide kasutamine kukkumistsoonist väljaspool, näiteks radade või korvpalliväljakute sillutamiseks.“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar