26. september 2018

Hea teada: Tallinn ehitab eakatele seenioride maju

Hea uudis, sest ka kõrges eas inimesed soovivad võimalikult kaua oma kodus elada. Kui see pole võimalik, siis tuleb linn appi ja loob uued majad, kus lisaks toetatud elamisele on koos teenustega võimalik kauem korteris elada ja ei pea mõtlema hooldekodu peale. Käisin ka ise sel kuul Norra kuningriigi pealinnas Oslos sellist eakate korrusmaja vaatamas. Sellises elaks isegi, kui kord vanaks jään aga õnneks meil on ligipääsetav korter ja pood ja bussipeatus läheduses. Aga Tallinna suuruses linnas on selliseid maju rohkem vaja. Hea algus.

Selline Raepressi 25. septembri 2008 uudis,   

Tallinn koostas seenioride eluasemeprogrammi
Tallinna linnavalitsus tutvub homsel istungil sotsiaal- ja tervishoiuameti ning linnavaraameti koostöös valminud seenioride eluasemeprogrammiga.
„Aastateks 2018-2023 koostatud seenioride eluasemeprogrammi elluviimise esimeses etapis rajatakse eakatele linnaelanikele seenioride maja (sotsiaalmaja)  Maleva 18 kinnistule ning erakapitali kaasamisega seenioride teenuskodu Nafta 1a kinnistule,“ ütles abilinapea Tõnis Mölder.
Märtsikuus asusid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Tallinna Linnavaraamet linnavalitsuse korraldusel koostama seenioride eluasemeprogrammi, mille eesmärgiks on kindlustada elusügisesse jõudnud linnakodanikud jõukohase toetatud eluasemega. Programmi jõustumist toetab ka Tallinna Linnavolikogus moodustatud eakate teenusmaja toetusrühm, kuhu on kaasatud kõikide fraktsioonide esindajad.
„Kogemuste omandamiseks külastas Tallinna delegatsioon kevadel põhjanaabrite eakate maju,“ lisas abilinnapea Eha Võrk. „Püüame Tallinna eakatele moodsate korterelamute rajamisel Helsingist eeskuju võtta.“
Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul annab Põhjamaade kontseptsioon eakatele eelkõige vabaduse ning võimaluse oma vanaduspäevi väärikalt ja mõnusalt veeta.
Abilinnapea Eha Võrk selgitas, et Tallinn soovib oma esimese teenuskodu luua erakapitali kaasates kesklinna Nafta 1a kinnistule. „Teenuskodus oleks hea ligipääsetavusega 1-2-toalised, köögi- jm tehnikaga sisustatud üürikorterid. Seenioride teenuskodu on mõeldud neile, kelle terviseseisund on piisavalt hea, et mõningase kõrvalise abi toel iseseisvalt omaette eluruumis elada,“ sõnas Võrk.
Lisaks korteritele peaks seenioride kodus olema ka raamatukogu- ja ühistegevusruum, eakatele jõukohased sportimisvõimalused, söökla või kohvik, ruumid tervishoiuteenuste pakkumiseks. Ühtlasi peab majas olema ööpäevaringne valveteenus/turvateenus koos häirenuputeenusega. Elanikele pakutaks ka mitmesuguseid tasulisi teenuseid - koristamine, pesupesemine, toidu koju toomine jms.
Tallinna arengukava 2018−2023 seab eakate hoolekandes eesmärgiks aidata inimestel võimalikult kaua elada oma kodus täisväärtuslikku elu. Vanemaealise elanikkonna arvu suurenemine toob kaasa ka suurenenud vajaduse neile suunatud avalike teenuste järele. Üheks võimaluseks toetada eakaid ja täita arengudokumentides püstitatud eesmärke on teenuskodude rajamine.
Kuna linn osutab eluasemeteenust sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud linnaelanikele, siis projekteeritakse ja ehitatakse linnale kuuluvale Maleva 18 kinnistule vanemaealiste vajadusi arvestav sotsiaalmaja, nn seenioride maja.
„Arvestades, et inimesed soovivad võimalikult kaua oma kodus elada, on kohaliku omavalitsuse eesmärk pakkuda teenuseid ja toetusi, mis  võimaldavad  eakatel seda soovi täita,“ selgitas Võrk. „Seetõttu arendab linn eelkõige  teenuseid, mis toetavad eaka võimekust oma kodus toime tulla.

14. september 2018

Ühel kuumal augustikuul Eestis

August 2018 oli kuum, ilus ja
sume suvekuu. Kuhu see august kadus ei saanud aru, sest suve viimane kuu möödus nagu linnulennult. Sai tööl käidud aga nädalavahetustel oli vabadus. Sinna mahtus kaks klassikokkutulekut. Keskkooli oma oli Läänemaal, Lihulas klassivenna Mardi juures ja see kestis kohe 3 päeva. Avo tegi ekskursiooni, mille käigus jõudsime Lihula laadale ja käsitöö näitusele, käisime muuseumis ja ujumas. Sauna sai, meenutada ammuseid aegu, sest kooli lõpp oli meil täpselt 30 aastat tagasi. Palju on neid ühiseid meenutusi ja vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Ma jäin rahule, sest nii mõnus oli lihtsalt olla ja nautida klassivenna pere külalislahkust ning lihtsalt puhata. Näha tähti taevas sumedal ööl ja lihtsalt olla, olla ilma kiirustamata. Aitäh koolikaaslased ja Anne.
Veel jäi augustikuusse teine klassikokkutulek, mis toimus Inna juures Põlvamaal. Jälle saime kokku klassiga, kus Lasnamäel põhikooli lõpetasime 85.aastal. Meid tuli kokku üle poole klassi. Aeg lendab ja tore oli klassikaaslaseid näha üle paljude aastate. Klassivennad olid ettevalmistanud mängud ja viktoriini, Inna võõrustas meid oma abikaasaga. Muudkui küpsetas ja hoolitses meie eest. Vahetasime muljeid ja nautisime mõnusat koosolemist. Veel jõudsime käia maal, Arko ema juures, kus toomas pidas oma pisikest sünnipäevapidu. Peipsi ääres ostsime sibulat kaasa ja ma ostsin ikka mitukümmend kilo, et headele sõpradele ja õdedele ka tuua. Juhtus selline imelik asi, et läksin sinna Peipsi äärde metsa seeni vaatama. Kuna oli kaua kuum ja vihmata periood, siis seeni ei leidnud aga eksisin metsa ära. Nii avastasin, et Arko autot üles ei leia, telefonil levi pole. No nuta või naera, käisin siis mööda teed, hüüdsin ja plaksutasin, ei ühtki autot ega hingelist. Lõpuks Arko hakkas tee peal autoga sõitma. Vahemaa oli ainult 300 meetrit aga kui autot ei näe, siis oli küll vahepeal tunne, et sinna metsa ma jään. Hea, et politsei ei pidanud taga otsima. Tavaliselt ma metsas olla ei karda ja ka auto leian üles, sest Eestis polegi nii suuri metsi ja kõik on kuidagi kraavide või teedega eraldatud. Ega see seiklus mu metsas kolamise huvi vähendanud. 
Veel olime töökaaslastega Hiiumaal, tutvumas kohaliku sotsiaalhoolekande korraldusega ja saime päikeseloojangul meres ujuda. Saar on nii väike, et saab poole päevaga läbi sõidetud ja see reis oligi päris lühike aga pakkus toredaid kogemusi. Suitsulest oli hea ja üle mitmete aastate oli tore Hiiumaad külastada. Aga Hiiumaast veel väiksem saar on Ruhnu. Kauge ja eksootiline. Sellel suvel siis jõudsime sinna koos Kaie Segeri linetańtsu kambaga. Meid oli 50 inimest. Käisime muinastulede ööl ja peale selle tantsulise osa me ka jalutaisme saare mitmel päeval. Eks see väike saar olegi nii muinasjutuliselt vanaaegne väljastpoolt aga sisu oli majades uus ja kaasaegne. Meie rookatusega aidamaja oli nii nunnude sängidega, uni oli magus ja värske õhk kosutav. Laevareis Ruhnu maksis 40 eurot ja ühe otsa sõit kestis 3 tundi. Saime äikest, vihma ja palju värsket ja puhast õhku. Olime hea maiuspala väikestele kurjadele sääskedele. Vaatasime üle sadamas muinastulede öö lõkked ja lõime tantsu Yljese kohviku terassil. Veoautokastis käisime koos Ulrikaga ekskursioonil ning kõmpisime mäkke ja sealt edasi tuletorni otsa.  Saime kuulda saare ajalugu ja näha rebast, merd ja metsa. Pererahvas Liise talus oli rõõmus, külalislahke ja nende keedetud supp ja hommikusöök maitses hea. Tallinnast välja reisimisel sõidutas mind ikka hea ja armas Arko. Paid on osad laenatud sõpradelt.
Veel jõudsin sotsiaalministeeriumis käina minister Riina Sikkutiga kohtumisel ja meie kortermaja 6 maja elanikega jõudsime augustis korteriühistu moodustamiseni. Sellised uudised siis meilt. Ratastega sõitsime, meres, järves ujusin ja jalutaisme ning ees ootab veel loomaaed, kuhu suvel ei jõudnudki. no mis teha kui nii kiire on. Ja kodus ootab alati näljane kass. Õnneks noorema poja pere teda hoidmas ja söötmas käib ja kass on uue hoiukoduga kohanenud. Kiisule paid.


















































Nüüd on suvi läbi ja soojad mälestused alles.

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...