See oli märtisis 2022 kui töötervishoiuarst saatis edasi silmaarsti ehk ortoptisti vastuvõtule. Seal kontrollis üks asjalik silmatehnik mu sillmi ja küsis, et kas mulle ei ole kunagi pakutud konsultatsiooni kõõrdsilmsuse raviks. Ma ütles et pole seda pakutud. Ta imestas ja küsis, et kas ma tahan minna tasulisele silmaõe vastuvõtule. Visiiditasu on 25 eurot. Ma olin nõus. Aeg määrati 29.04.2022 õde Kaire Somma vastuvõtule. Seal vaatas ta uuesti mu silmanägemise üle ja andis aja dr Mari Levinile 15.08.22 konsultatsiooniks strabismi operatasiooni suhtes. Prilliklaasid sellise tugevusega: OD -2,0dsph -0,75dcyl ax80 ja OS -2,50dsph -1,0dcyl ax90 lugemiseosa ADD 2,50d. Sain selliste prillide retsepti, millel ülemises osas olid kaugele vaatamise klaasid ja alumises osas lugemiseks. Lisaks veel päikese käes tumenevad klaasid. Mulle meeldivad aga kallis väljaminek. Õnneks mitte igal aastal ei pea ma uusi prille tellima. Head prillid on kuid eriti maskiga ei taha nina peal püsida. Libisevad maha. Soovitati minna tagasi sinna kus ma prillid tellisin ja lasta painutada. Veel pole sinna jõudnud.
Läksin siis augustis 2022 dr Levini vastuvõtule. Vaatas üle ja teatas, et operatsioon toimub 18.10.2022 silmakliiniikus aga päev enne seda tuleb anda vereanalüüsid ja siis söömata joomata kohale tulla. Operatsioon toimub narkoosi all aga kui vaja, siis võib veel minna 1 operatsiooni vaja. Ma olin nõus kuna olen selle halvasti nägeva silma ehk laisa silmaga terve elu hakkama saanud. Kuigi see takistab nägemist, tekitab silma- ja peavalusid ning kui saab minna ainult paremiaks, siis teeme ära. Narkoosi all tundus see kuidagi turvalisem ja leebem valik, sest narkoosi ma ei karda. Käisn ära. Hommikul kohale, lõunani ootasin ja siis anti haigusleht ning nädalaks koju taastuma. Silmatilgad 5 x päevas. Alustasin kl 8, siis kl 12, siis kl 16, siis kl 20 ja viimased tilgad kl 00. Ja nii 10 päeva järjest. Midagi rasket ma teha ei tohtinud. Lugemine oli lubatud. Kuulasin raamatuid, telefoni sain kasutada. Telekat ka vaatasin ja kuulasin. Nädala pärast lõpetasin haiguslehe ja töötasin kodus. Väljaspool kodu käisin päikeseprillidega. Kuna operatsioon tehti mõlemale silmale, siis need õmbluste niidid kraapisid silmalaugude all nagu liiv oleks silmas. Arst soovitas selle peale kunstpisaraid tilgutada 4-5 x päevas. Ja see aitas. Järelkontrollis käisin 2 nädala pärast ja dr Levin andis teada, et vaja on veel 1 samasugust silmaoperatsiooni, et lisaks sisemistele silmalihaste korrigeerimisele on sama vaja teha välimiste silmalihastega. Ja ütles, et mida siin ikka oodata, et juba küllalt olen oodanud ja järgmine operatsiooni aeg on 31.01.2023. Kui juba, siis juba. Kõik on tuttav, analüüsid, narkoos, taastumine ja järelkontroll. Hoidsin ennast, et mitte haigeks jääda ning jaanuari lõpus ollin jälle silmakliinikus.
31.01.2023 läksin hommikul enne kl 8 haiglasse. Sama palat nr 8 ja sama voodi akna all. Palatikaaslased olid 2 vanemat naist, pensionär Ukrainast ja kraanajuht Ida-Virumaalt. Viisime ennast kurssi kraanajuhi tööga ja saime teada, et tuulega 6 palli jäävad nad maa peale ja tööd ei tee. Redeliga üles kraana otsa ja seal sees on ahi. suvwl kui on palav, siis bikiinid selga ja kabiiniuksed laiali. Vaade pidi ilus olema ja põlved liiga ei tee. Päris toimekas naisterahvas. Teeb praegu sõbrannadele remonti ja siis need poputavad teda peale haiglat. Vaade kraanast on sama ilus kui haigla 5.korruse aknast. Pilved olid ilusad. Minu aeg saabus pool 12 ja siis viidi operatsioonieelsesse palatisse, paigaldati kanüül, mis tegi haiget ja veri jooksis mööda kätt aga seegi probleem lahenes enne operatsiooni. Siis tekk peale, käe külge vererõhuaparaat ja sõrme otsas pulsimõõtja, näkku hapnikumask ja juba mulle veeni süstiti uinutit. Rohkem ei mäleta kui ärkamisetoas silmad lahti tegin ja kell oli pool 2. Siis viidi mind tavapalatisse tagasi. Tukkusin. Arst tuli enne kl 4 ja vaatas üle mu silamd. Tema jäi väga rahule, et õnnestus. Mina olin ka rahul. Lubati juua ja süüa. Enesetunne oli rahuldav. Sõin kõhu täis. Lasin kanüüli eemaldada ja sain riided kätte, kutsusin Arko järgi ja enne kl 5 sõitsime koju. Järelkontrolli aeg oli 10.02.2023. Arst vaatas mu üle ja jäi rahule. Sain teada, et tavaliselt tehakse sellised operatsioonid, mis parandavad silma ja aju koostööd 2aastastele. No mul läks 50 aastat kauem. Kui teaks miks mulle siis ei tehtus, siis küsiks... Ema teab aga temalt ei saa enam küsida. Mina olen rahul. Tilgutan oma kunstpisaraid, harjun uutmoodi nägemisega ja olen lihtsalt õnnelik, et see 7. silmaoperatsioon õnnestus - täpsemalt strabismi operatsioon silma ühel sirglihasel. Silma sirgliigutaja lihase lühendamine 4,5 mm. Eelmisel korral 5,5 mm. Järelkontroll on mais 2023.
Hea silmavaade säilib vähemalt 20 aastat! Tore ja tänulik silmakliiniku personalile. Väga lahked, abivalmid, viisakad ja armsad on nad kõik. Tundsin ennast hoitud ja kindlates kätes - soovitan teistelegi, kes seda ette võtta soovivad. Silmad näevad tõepoolest otse. Kuigi olen viimase 5 aasta jooksul 6 x operatsioonidel käinud, siis praegu tunnen ennast normaalselt ja taastun. Ise pole ma tellinud ühtegi operatsiooni ega 6 narkoosi aga kui arstid otsustavad, siis jään nõusse. Usun meditsiini abisse ja paremasse ning tervislikumasse 50+ ellu. See silmaoperatsioon pidi viimaseks jääma... Arko hoolitses mu eest hästi. Tegi süüa ja tellis maasikaid. Tõi kassi mulle voodisse süstimiseks. Naersin, et kassitakso.
Lapselaps käis külas ja küsib esikus emalt, et miks vanaemal sellised punased ja imelikud silmad on. Meenus kohe Punamütsikese ja vanaema muinasjutt. Seal olid ka hundil suured silmad. Nii armas on kuulata uudishimulikke lapsi. nüüd vanaema silmad jälle säravad ja pole nii punased.