31. oktoober 2013

Magistritöö tutvustus osalejatele

Kui talvel pöördusin ühingute poole, et küsida luba nende liikmete kaasamiseks oma magistritöö valmimisse, siis andsin lubaduse, et tutvustan oma magistritööd. Täna siis tegin seda esmakordselt. Olen tänulik, et sain sellise kogemuse osaliseks. Kuu aega tagasi ma lihtsalt rääkisin Piret-Karinile, et siis kui valimised on möödas, siis olen valmis. Ise pakkusin ennast välja ja kohe oldi nõus. Tänan kõiki puuetega inimesi, kes andsid oma panuse minu magistritöö valmimisse! Aitäh abi eest!

Võimalus oli tutvustada oma kevadel kaitstud magistritöö tulemusi ja ühtlasi sain tänada Sclerosis Multipleksi Tallinna Ühingu liikmeid, kes mulle abiks olid töö tegemisel, olles nõus vastama minu küsitlusele. Küsimuste korral palun võtta minuga ühendust. Olen nõus kommenteerima, vastama ja selgitama. Aitäh kuulajatele, tervist ja edu teile, sest puuetega inimeste ühingud ja seltsid on need, keda vastajad kõige kõrgemalt hindasid! Jaksu vabatahtliku töö tegijatele ja aktiivsust liikmetele.

Magistritöö pealkirjaks oli "Tallinna liikumispuudega inimeste töötamist toetavate teenuste kasutamine ning teenuste mõju toimetulekule ja tööle saamisele", mille juhendajaks oli Karin Hanga Tallinna Ülikoolist.

Vastajad arvasid ühiskonnas toimunud muutuseid ja suhtumisest puuetega inimesesse:

. Arvan, et asi liigub paremuse poole, teosammul kuid...

. Kui aastaid tagasi meie ühiskonnas puudega inimesi "ei eksisteerinud", (lihtsalt neid ei tohtinud olla), siis nüüd me oleme OLEMAS!!! Inimesed ei karda enam meid, ka tööandjad on oma arvamust muutnud, kuigi võiksid puudega inimeste suhtes julgemad olla.

. Märgatakse rohkem, abistatakse paremini, abivahendid on muutunud kättesaadavamaks, kirjutatakse ja arutletakse rohkem valitsuse tasandil puuetega inimeste olukorrast.

. Puudega inimeses nähakse järjest enam ressurssi ja luuakse universaalset keskkonda. Mida rohkem sellist keskkonda, seda rohkem saavad isikud olla iseseisvamad ja ühiskonna normaalse panustava osana ringi liikuda ning end teostada.  Eriti oluline on muutusena just see, et puudega inimene ei teosta ennast enam kitsalt puudega inimeste organisatsioonides, vaid kõikjal. Tema eneseteostus ei ole enam sõltuvuses puudega, teda ei defineerita läbi tema puude, vaid läbi selle eluvaldkonna ja eriala, milles ta on spetsialist.

. Puutega inimeste probleeme mõistetakse paremini. Ollakse abivalmimad ja samas ei ninnu-nännutata enam nii palju.

. Ühiskond on muutunud teadlikumaks, avatumaks, tolerantsemaks.

. muutusi ei ole

. Ühiskonnas juhitakse rohkem tähelepanu sellele, et kui puudega inimene suudab tööd teha, siis peaks seda võimaldama ja mitte tööst ilma jätma ainult puude pärast.

. rohkem märgatakse ja ka abistatakse.


. Tänu informatsioonile, on hakatud märkama ka neid inimesi, kes on puudega. Pööratakse suuremat tähelepanu nii valitsuse kui lihtkodanike poolt. Parandatakse juurdepääsuvõimalusi ratastooli kasutajatele, tegutseb  invatakso, korraldatakse erinevaid üritusi puuetega inimestele.

. Puuetega inimesi ei akepteerita ja võimalusel eraldatakse nad "tervetest". Töö saamine on kohe tugevalt raskendatud, kui julged oma tervislikust seisukorrast rääkida.


Teenuste mõju tööle saamisele, tööl püsimisele

. Puudega inimene võib olla väga väärtuslik töötaja, kui talle luua universaalselt disainitud töökoht, mis arvestab tema vajadustega. Piltlikult öeldes on isikul siis väiksem puue ja erivajadus, kui ta on iseseisev. Ärge hakake looma võimalusi (nt lift uues majas töökorrusele) alles peale seda, kui inimene tööle tuleb, ennetage. Vastasel juhul puudega inimene ei kandideeri, sest ta ei taha olla probleemide allikas (peab alles hakkama kohandama, suuri kulutusi tegema, ootama...)

. Aktiivne taastusravi töötavale inimesele on nagu väike puhkus, laeb akusid, paneb ennast liigutama ja enda eest paremini hoolt kandma-  miks peaksid teised minust hoolima kui ma seda ise ei tee...

. Loodan, et ikka aitab, kuid ega päris terveks ei saada selle 10 päeva raviga, kui ollakse sünnist saati kehalisepuudega, kuid ehk natuke leevendab vaevusi.

. Sain neid teenuseid haiglas viibides SM osakonnas Tallinnas.

. Tegelikult oleks vaja töötaval inimesel võimalust saada taastusravi enne ja peale tööd ja nädalavahetustel (nii nagu ujulad ja jõusaalid on avatud ka kl 6-9 ja 17-23 ning nädalavahetustel, samuti peaks põhjendatud juhtudel saada nt massaaži/füsioteraapiat vm taastusravi või reh.teenuseid kojukutsena ja kodus. Selliselt, et ei sega töölkäimist ja ravi ja töölkäimine ei konkureeriks. Hetkel puuduvad sobivad paindlikud teenused töötavale isikule.

30. oktoober 2013

Korteriomandi omanike koosolekul

Täna käisime koos Arkoga korteriomandi omanike koosolekul, mis toimus Rocca al Mare koolis. Tegime eeltööd ka ja üritasin helistada, kuid tulemusteta. Seejärel saatsin koolile e-maili ja sain ka vastuse, et turvamees tuleb ja laseb meid sisse hoonesse ning selleks on vaja mobiiltelefonile helistada. Kõik läkski nii ja kohale saime päris normaalselt. Turvamees tuli, viis meid algkooli uksest sisse, liftiga üles ja olimegi klassiruumis. Meil on NCC ehitanud ühele krundile 6 maja, millest 3 on 4kordsed ja 3 on 2kordsed. Kokku siis inimesi ehk korteriomanikke 75. Kvoorumit koosolekul oli vaja 38. Klassiruum oli rahvast täis, kuid ikkagi jäi 5 inimest puudu ja peale küsimuste esitamist ja vastuste, selgituste, õigustuste saamist, läksimegi laiali, et tulla korduskoosolekule. Saime esimest korda kokku kõigi meie uute kortermajade elanikega. Jama selles, et rohkem, kui pooled korterit omavad inimesed jätsid kohale tulemata ja ka volikirja tegemata.

Koosoleku päevakorras oli 8 punkti ja nii me paljud punktid läbi arutasime, küsisime ja sain nii mõndagi teada. Näiteks seda, et paar korteriomanikku on soovinud 2 tõkkepuu paigaldamist, sest võõrad autod pargivad meie territooriumil või ehitajate autot ja ehitusmasinad seisavad majade vahel. No mis teha kui on ehitus. Ka meie majade ees ja kõrval on olnud ehitusautsid aga õnneks see aeg möödub, sest majad saavad valmis ja juba tehaksegi uut teed maja taha. Veel sain teada, et katlamajades vajavad süsteemid puhastmaist, sest külmal ajal ehitatud 2 maja torustikus on mingi aine, mis ei lase külmuda, kuid nüüd vajab väljavaetust ja seda lubas ka ehitusfirma teha. Autoparkimisega on see, et ostsime korteri ja maja ees ja küljepeale tuleb avatud parkimine. Olgu või peres mitu autot, ikka ei saa keegi kohustada kindlale kohale parkima. Jah nii see tõepoolest oli ja korteri ostmisel räägiti meilegi, et autokohti on piisavalt ja jätkub külalistelegi. Tegelikkuses on siiani jätkunud, kui Arko vajab ratastoolikasutajana laiemat parkimisvõimalust, siis selle me ka tavaliselt oleme leidnud.

Esitasin küsimuse mänguväljakute kohta ja sain sellise vastuse, et ise te ostsite seda, mida teile pakuti ja nii see mänguväljak siis saigi, liiv maha ja muru ümber. Uskumatu jutt Cityhalduse esindaja poolt, sest kui meie läksime vormistama eellepingut, siis näidati meile NCC peamajas meie majade maketti ja selgitati, et tulevad majad 15 aasta jooksul, samuti haljastus, lastemänguväljakud ja ainus hoone, millega võib aega minna on (era)lasteaed. Eks seda me ostsimegi. Huumor on asja juures see, et mul endal liivakastis mängijaid pole ja ikka tunnen muret, sest praegusel kujul on liivakast armetu, puuduvad piirdeaed ja kõrval on kohe tiheda liiklusega sõidutee, kus liinibussid ja palju autosid sõidab.

Garantii probleemide korral on vaja pilte teha ja need saata NCCsse ning avariide korral on koridoriseinal telefoninumber, kuhu helistada. Eks me siis pildistame, kes puid, kes lumekoristuse ajal ära kraabitud ja lõhutud parklast, kõnnitee äärekividest jne. Seda oligi üks omanik teinud ja edastas piltide väljatrükid esindajale. Tundsin huvi, et kui seadus lubab ühele kinnistule teha 1 korteriühistu, siis kuidas toimub reservfondi arvestus ja saime teada, et iga maja kohta on selleks eraldi fond ja arvestus. 

Tundsin muret ka 2 murdunud noore puu kohta ja sain teada, et kindlustus on tehtud majale ning puude teema on meie rida. Veel rääkisin, et maja juures tehtav lumekoristus takistab kõnniteele ligipääsu. Näitena tõin, et eelmisel talvel lükati 1F/1 maja otsa lumehunnikud, mis takistasid Arkol majja sissepääsu, sest korterite ees on kõnnitee serv kõrge ja nii saabki ainult maja äärte poolt koduni pääseda. Selle peale teatas veel üks korteriomanik, et sama probleem on ka maja seina vastu lume kühveldamisel. Saime vastuseks, et see oli ainult paaril päeval, kui lund lükati. Akendepesu peame ka meie ise otsustama ja praegu on juba 2 aastat aknad pesemata ning ehitustolmu aina lendleb. Käsitlemata jäi hoonete rahaline seis ja 2013/2014 majanduskavade vastuvõtmine.

Lõpetuseks soovisin teada, et kuidas toimub majades elektripakti valik ja kui kauaks see on tehtud. Ruumi viimases osas kostis pahane naishääl, et mis sellel elektripaketil viga on. No ei peagi viga olema, kuid soovisin teada ja vastuse sain, et kuni juulini 2014 ja praegusel ajal soodne valik. Kui me korteriühistut ei tee, siis on nii, et seadusandluse lausel tehakse seda meie eest hiljemalt 2018. aastaks. Oli väga muljete rohke, asjalik õhtupoolik ja sellegi poolest planeerime ka järgmisel korral koosolekul osaleda. Meie Pärnaõue kodudes elab palju noori, keskealisi, välismaalasi ja mõned vanemad inimesed, kes on valmis koostööks ja ühtseks tegutsemiseks.  

Tublid ja hakkajad noored pered on juba jõudnud teha foorumi meie majade 1-6 elanike jaoks ja sealt kaudu oleme kursis ka nn põletavate probleemidega - koertejulkade mitte koristamine, turvalisus, heakord, parkimine, suitsetamine jne. Inimesed peaksid ikka paremini oma koduümbrusesse ja majadesse suhtuma ning arvestama teiste inimestega. Käis läbi selline väärt mõte, mida ei saa siia lisamata jätta (autor on mulle teada): Aga ega uusrikkus veel kultuuri too! Ja nagu elu näitab pole see ka õpitav nagu eesti keelgi. Jah tunneme ennast uusrikastena, sest paljudele meile on pangad laenu otsustanud anda, et meie nüüd  nendes korterites elaksime. Pärnaõues on mõnus elada ja olgem siis viisakad ja koristame oma loomade ja oma laste ja endi järelt.

  
Pildi allikas ja tutvustus siit: Pärnaõue Haaberstis. Aeg on inimese kalleim väärtus, aega pole kunagi üle. Kodus tahad Sa tegeleda oma asjadega. NCC Tähekodu jätkab Haaberstis Pärnaõue elamurajooni rajamist, kus leiavad endale suurepärase kodu kõik aktiivse elulaadiga inimesed. Sinu tulevase kodu lähedal on rand, rattateed, mitu ostukeskust, oma lasteaed ja kool. Iga Sinu hetk saab olema väärtuslik. Ole ise oma aja peremees. NCC on tuntud ja usaldusväärne kaubamärk. Esimesena Eestis annab NCC Tähekodu oma uutele kodudele 3-aastase garantii. Pärnaõue elurajooni II etapi raames rajatud 9 elamut on tänaseks valminud, kaks järgmist maja valmivad 1. jaanuaril 2014.a. NCC Kodupoes, aadressil Kalasadama 4 on võimalik tutvuda elurajooni täpsete andmete ning uue kodu viimistlusmaterjalide valikuga!

29. oktoober 2013

Tormituultest ja kahjudest

Sel aastal hoiatati ikka põhjalikult ette, et tulevad suured tormituuled. Võrreldes 2005.aasta jaanuarikuu tormidega on ikka õppust võetud ja teavitamine toimib.  

Ja nii need tormituuled ulgusid akna taga ja vihm krabistas aknaplekil hilisõhtust hommikuni. Hommikul selgus, et tormikahjudes oli murdunud 2 noort puud, mis umbes minu pikkused. Pooleks murdunud just sealt, kust need istutamistokid lõppevad. Kui tavaliselt murduvad suured ja vanad pehkinud puud, siis meil võttis torm murda noori poopuid (sarnased pihlakatega). Nii kurb, sest olid kenad punaste marjadega noored puud. 

Arko juba kartis, et äkki lendavad ehitusmaterjalid majade vahel, kuid ainukeseks asjaks, mis lendas oli auto küljesahtlist õhku paiskunud kilekott. Uudiseid on kajastanud tormiblogid ning kahjustused on ikka olnud lääne- ja lõunapool kohutavalt suured, elektrikatkestus oli üle 63 000 majapidamises. Linnaelu on ikka turvalisem ja elekter on ka olemas. Akna taga kohiseb endiselt ja on märgata tuule vaibumise märke. Ilm on soe ja lund ei ole veel enne novembri algust oodata. Seniks teeme ahjupraadi ja keedame kartulit ning ongi kodus soe ja hea koos perega olla.

27. oktoober 2013

Elistvere loomaparki kaardistamas ja loomi uudistamas

Peale Tartut jõudsime veel minna ligipääsetavust kaardistama Elistvere loomaparki ja looduskeskusesse. Seal oli nii tore, et soovitan teistelgi minna igal aastaajal uudistama. Loomad olid liikvel ja saime palju lõbusaid elamusi. Personal oli ka hästi abivalmis ja selgitas palju nii pargi loomisest, ajaloost ja ka loomade elust, olust. Tuli välja, et loomadel ei olegi mitte ühtegi sponsorit aga võiks olla, sest aedikud vajavad pidevalt hoolt, parklakate asfalteerimata ja pargiteed pehmed ning uued loodusrajad ehitamisel. Sellegi poolest olid neil kõhud täis ja  nad olid rahul.


























 

Külas Tartu botaanikaaias

Tartus on alati tore olla ja sinna läheks ikka veel ja veel. Nii ka sel korral, kui käisime kaardistamas Tartu Ülikooli botaanikaaeda. Tavaliselt sinna sügisel ei satu ja võrreldes mitme aasta taguse ajaga oli muutused toimunud. Eks ikka paremuse suunas, sest peaukse ette on ehitatud kaldtee ja majja sisse paigaldatud lift. Nii tore, nii tore. Mina ja Arko olime sees palmimajas ja sain teada milline näeb välja metsik banaan - selline suurte lopsakate lehtedega, mille all Arko lifti juurde sõitis. Seal on ka linnud ja erinevad kilpkonnad. Palju avastamist ja sinna tasub miinna. Kaktused on omaette vaatamisväärsused. Tiia, Jüri ja Villu tegid tööd väljas ja panid kirja sealsed liikumistakistused ja ligipääsetavuse. Saime teada, et puuetega inimestele on sissepääs tasuta ja 1kord nädalas tehkase väikeautoga ekskursioone botaanikaaia territooriumil. Jagan mõningaid muljeid teiegagi piltide näol. 
 
 
































Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...