6. oktoober 2013

Miks nii raskesti ligipääsetavad on kultuuriobjektid?


 
 
 
 Kas see märk tähistab, et ka ratastoolis inimene peab jääma piirde taha koos koerte ja jalgratastega? Miks peab inimene nii palju manööverdama, et sisse pääseda?
 

 
 
Tallinnas on palju kauneid ja imeliselt sügisvärvides kohti. Ainus millest ma aru ei saa on see, et kui tehakse korda Kadrioru kirdepark, siis miks on pargi juurde nii raske ja keeruline saada. Russalka poolt viivad teed on rohtu kasvanud ja kehvas seisus teekattega, millest ratastooliga on raske kohale jõuda. Lahtine kergkruus on see, millest rattad läbi vajuvad ja sisse kaevuvad, mis muudab liikumise mäkke veelgi raskemaks. Tekib küsimus, et kelle jaoks seda nii tehakse või tegemata jäetakse? Pargi ees on torud, mis on mõeldud jalgrataste ja koerte eemale hoidmiseks ja pargis valvab korda oranzis vestis pargivaht. Oleme käinud välismaal parkides, kus on aiad aga selliseid kiisaid raudservadega turvatõkkeid pole ma kohanud. Milleks need tõkked nii kitsalt on paigutatud, et nendest ratastooliga ja lapsekärudega läbi ei mahu. Miks ometi on tehtud liikumispuudega inimeste elu nii raskeks, et jõuda linnarahvale mõeldud ja tehtud kohtadesse.

Kaardistasime 7 aastat tagasi Kadriorgu ja Piritat. Selle aja jooksul on muutunud ainult see, et Russalka juures Narva mnt ülekäigurada (2 viimasel fotol) on madalad servad saanud. Puudu on endiselt invaparkimiskohad, madalad servad, millest saaks parklast otse mere äärde, Kadriorgu ja Rusalka juurde. Kui linn tellib projektide abil kaardistustöid, siis võtab vastu töö koos märkuste, probleemide ja ettepanekuga, millega lubatakse tegeleda. Kaua võib! Võtke ette need märkused ja ettepanekud ja teeme linna paremaks kultuuriväärtuste juurde pääsemise seisukohalt. 

Liikumisvabaduse koduleht on leitav siit.

Kommentaare ei ole: