28. aprill 2016

Tallinnas on invamess 28 ja 29.aprillil 2016 (sissepääs tasuta)

Tallinnas on 5. invamess, mida korraldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Raepress edastab täna, 28. aprillil 2016 sellekohase uudise koos piltidega. Käisin ise ka ja soovitan teistelgi minna vaatama, kuulama, proovima, suhtlema ja kohtuma. Kohvik on ka olemas ja pirukad olid täitsa head. Täna läks kiireks, sest alla tunni seal jõuab ainult läbi joosta aga kliendid ootasid mind kella 14st jälle ukse taga. Homme lähen jälle messile vaatama. Aga täna jõuab veel messile kella 13 - 19 ja homme kella 11 - 17 tulla ja vaadata. Tore oli kohata palju tuttavaid, endiseid töökaaslaseid ja koostööpartnereid.  Minu käest üks klient küsis, et kas riideid antakse ka aga vastus on, et ei aga vaatama tasub ikka tulla.
 
Tallinna Invamess äratab suurt huvi nii külastajate kui ka teenuseid pakkuvate organisatsioonide seas.
Täna avati Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) kaks päeva kestev Invamess 2016. Messi eesmärk on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.
Messi avades ütles Tallinna abilinnapea Merike Martinson, et viiendat korda toimuvat messi on Tallinna linn alati toetanud. Mess on oluline juba seetõttu, et hiljuti läbiviidud puuetega tallinlaste toimetulekut käsitlevas sotsiaaluuringust selgus, et üks suurimaid puudujääke on just info kättesaadavus. Sellele messil saab kindlasti palju olulist teavet otse kätte. Martinsoni sõnul aga võiksid puuetega inimesed tegevuskeskust külastada ka messivälisel ajal, ka siis saab sealt alati vajalikku infot.
Tänavusel messil on esindatud üle 40 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid ja palju muud. Tallinna Puutega Inimeste Koja tegevjuhi Mihkel Tõkke sõnul oli organisatsioonide hulgas osaleda tahtjaid rohkem, aga maja ruutmeetrid panid tänavu piirid. Ka külastajate hulgas on huvi aasta-aastalt kasvanud. Veske sõnul ulatus külastajate arv eelmisel korral 700 ligi, tänavu aga tõotab tulla küll rohkem rahvast. Suure huvi tõttu hakkavad tugikeskuse ruumid messile aina kitsamaks jääma ja korraldajate sõnul tuleb järgmiseks messiks ehk juba suuremaid ruume vaadata.
Täna, 28. aprillil on invamess avatud kuni kella 19ni ja homme, 29. aprillil kella 11-17ni. Invamess 2016 läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Messist osavõtt on külastajatele tasuta.

Lisainformatsioon:
Mihkel Tõkke, tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Tel: 525 6560, 655 4161, E-post:
mihkel@tallinnakoda.ee



 Ja minu tehtud pildid 1. päeval.





 

13. aprill 2016

Hea teada: Muutub sotsiaalmaksu hüvitamise kord

Raamatupidaja.ee annab 11. aprill 2016 artiklis teada, et alates 1.juulist 2016 ootavad ees muutused. Artiklit saab lugeda (siit)

Muutub sotsiaalmaksu hüvitamise kord

1. juulil 2016 muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus), saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.

HEA TEADA!
 Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
• tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
• töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus;
• töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).


Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.
Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada iga kuu, siis alates 01.07.2016 on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt: näiteks kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti alates 10. augustist 2016. See tähendab, et inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Et üleminek uuele süsteemile oleks sujuv, saab erandina 2016. aasta juulikuu eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse vahemikus 01.07–02.08.2016.
Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes arvestab töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega tööandjale ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu maksmine seotakse üldjuhul inimese töövõime hindamise perioodiga (tähtajatu töösuhte puhul). Kui otsuses saabuv tähtaeg hakkab lõppema, saadetakse tööandja e-postile sellekohane teavitus. Tööandjal on vaja sellisel juhul küsida oma töötajalt, kas töötaja on esitanud taotluse töövõime korduvhindamiseks. Juhul, kui avaldus on esitatud, on ka tööandjal mõistlik esitada töötukassale uus taotlus sotsiaalmaksu maksmiseks. Kui töötaja töövõime hinnatakse endiselt osaliseks või puuduvaks, jätkatakse tööandja eest sotsiaalmaksu hüvitamist ja tööandjat teavitatakse sotsiaalmaksu maksmise jätkamisest.
Juhul, kui töötaja on esitanud taotluse korduvhindamiseks ja tööandja on esitanud avalduse sotsiaalmaksu tasumiseks, kuid töötajal ei ole veel kehtivat töövõime hindamise otsust, tuleb tööandjal kuni töötaja uue otsuse saamiseni sotsiaalmaksu ise maksta. Kui töötaja töövõime hinnatakse tagasiulatuvalt osaliseks või puuduvaks, võib tekkida olukord, kus sotsiaalmaksu on samal ajal maksnud nii tööandja kui ka töötukassa (töötukassa maksab tööandja eest sotsiaalmaksu tööandja avalduse esitamise hetkest). Siis on tööandjal kaks võimalust – parandada eelmise kuu maksudeklaratsiooni või, kui töötaja töötasu suurus seda võimaldab, kasutada jooksva kuu maksudeklaratsioonil kaks korda sotsiaalmaksusoodustust. 
Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ja tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle maksu- ja tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Tööandja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetusega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguskuupäev ja kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui inimene ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotluse leiate töötukassa kodulehelt alates muudatuse jõustumisest. Taotluse saab esitada posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduses aadressil www.tootukassa.ee/iseteenindus.
Juriidilise isiku juhatuse liige võib teha töötukassa iseteenindusportaalis volituse konkreetsele isikule (näiteks raamatupidajale) avalduste esitamiseks, kui seda veel muudel põhjustel tehtud ei ole. Volitust saab teha igal ajal ka enne 01.07.2016, aga avaldust sotsiaalmaksu tasumiseks saab esitada alates 01.07.2016.  2016. aasta aprilli, mai ja juuni eest sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks tuleb taotlus esitada jätkuvalt sotsiaalkindlustusametile.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit
 

12. aprill 2016

Hea teada: Töölesõidu toetus Töötukassast

Töötukassa on seoses töövõimereformiga alates 2016.aasta algusest pakkunud abi tööle sõidu toetuse näol vähenenud töövõimega inimesele. Loe edasi (siit). 
Kui te ei saa oma puude või tervisehäire tõttu käia tööl ühistranspordiga, vaid peate selleks kasutama isiklikku sõiduautot, taksot või eritransporti, hüvitab töötukassa teile osaliselt töölesõiduga seotud lisakulud. Kulud hüvitatakse, kui see on vajalik teie tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks.

Töölesõidu toetuse maksmisel arvestab töötukassa, et inimene peab olema vähenenud töövõimega ja ta peab olema töötav isik (ka vanaduspensioni saav puudega inimene). Kui need tingimused on täidetud ja inimesel on põhjendatud toetuse vajadus, siis on tal õigus töölesõidu toetusele.

Töölesõidu toetuse taotlemiseks esitage töötukassale avaldus (avalduse vormi leiate paremalt infokastist) e-posti või posti teel või töötukassa esinduses kohapeal. Avalduses tuleb põhjendada, miks te ei saa puude või terviseseisundi tõttu kasutada tööl käimiseks ühistransporti. Kui te juba töötate, tuleb täiendavalt selgitada, kuidas te seni olete saanud tööl käia. Töölesõidu toetust makstakse teie tööle asumise päevast või juba töötamise korral avalduse esitamise päevast alates. Toetuse saamise tingimuseks on töötamine. See, mida töötamise all mõistetakse, on kirjeldatud paremal infokastis mõistena "Töötamine"
 
Toetust makstakse kuni 12 kuu eest kolme aasta jooksul. See tähendab, et te ei pea seda järjest ära kasutama. Näiteks võite toetust vajada ainult talvekuudel.
Toetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Toetuselt arvestatakse maha tulumaks.
Töölesõidu toetust saate kord kuus iga eelmisel kuul tööl käidud päeva eest tagantjärele. Selleks peate töötukassale esitama iga kuu 10. kuupäevaks tööandja allkirjaga tõendi (tõendi vormi leiate paremalt infokastist) teie eelmisel kuul töötatud päevade kohta. Oluline on tähele panna, et avaldusel peate märkima tööandja tõendi allkirjastaja nime ja ametinimetuse ning see peab hiljem esitatud tõendiga sama olema. Juhul kui need andmed erinevad, küsime teilt täpsustusi.  
 
Töötukassa ei hüvita töölesõidu kulu, mille hüvitab teile kohalik omavalitsus. See tähendab, et me ei saa maksta teile toetust päevade eest, kui kohalik omavalitsus korraldab teile eritransporditeenuse tööl käimiseks, samuti selle summa ulatuses, mille omavalitsus maksab teile transpordi tellimiseks, et saaksite kodu ja töö vahel liikuda. Töölesõidutoetuselt ei arvestata maha summat, mille olete saanud omavalitsuselt näiteks arsti juures, mõnel teenusel või toidupoes käimiseks. 
 
Kui olete taotlenud Sotsiaalkindlustusametist töötamistoetust ning kasutate seda tööl käimisega seotud transpordikuludeks, siis arvestatakse see summa töötukassa makstavast toetusest maha. Töölesõidu toetuse arvutamiseks küsime andmeid teie kohalikust omavalitsusest ja Sotsiaalkindlustusametist. 

11. aprill 2016

Hea teada: tasuline laste silmade kontrollimise võimalus Kesklinna Lastepolikliinikus

Selline Raepressi uudis 11. aprill 2016 
Kesklinna Lastepolikliinikus alustab tööd optometrist
Kesklinna Lastepolikliinikus alustab alates tänasest tööd optometrist, kes kontrollib alates 6 aasta vanuste laste nägemisfunktsiooni ning määrab vajadusel prillid. Saatekirja ei ole vaja.
Vastuvõtt toimub silmaarsti kabinetis, kus on olemas kõik vajalikud töövahendid, teatab Tallinna Lastehaigla. Vastuvõtule saab aja broneerida registratuuris kohapeal või kõnekeskuse telefonil 6 977 200. Kaasa võtta kasutusel olevad prillid.
„Teenus on tasuline (15€), sest haigekassa seda ei kompenseeri,“ ütleb Kesklinna Lastepolikliiniku juhataja dr Esti Põldmaa. Optometrist on pikaajaliste kogemustega ja magistrikraadiga spetsialist.

6. aprill 2016

Tallinna külastas Viljandi sotsiaaltöötajate delegatsioon


Raepressi 6. aprill 2016 uudis eilsest päevas, kui meie linna külastasid Viljandi linna sotsiaaltöötajad. Oleme ise ka Tallinna sotsiaaltöötajatega Viljandis külas käinud. Siin artiklis selgub Tallinna sotsiaalhoolekande arengud ja võimalused, mida teiste linnade sotsiaaltöötajatele tutvustada.
Tallinna külastas Viljandi sotsiaaltöötajate delegatsioon
5. aprillil viibis Tallinnas Viljandi linna sotsiaaltöötajatest koosnev 16-liikmeline delegatsioon eesmärgiga tutvuda pealinna hoolekandeasutustes tehtava tööga, vahetada kogemusi ja leida uusi koostöövõimalusi kahe linna vahel.

Viljandi delegatsiooni juhtisid abilinnapea Janika Kivistik ja Sotsiaalameti juhataja Livia Kask. Tallinna linna poolt võtsid külalisi vastu abilinnapead Merike Martinson ja Eha Võrk ning Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima. „Initsieerisime küllakutse sooviga kaasata Viljandi linna ühe aktiivse koostööpartnerina, lahendada üheskoos esilekerkivaid probleeme ning arendada linnade vahel järjest tihenevaid sõprussuhteid,“ märkis Merike Martinson ning lisas, et seekordne koolitusvisiit oli suunatud tulevikku vaatamisele.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande ja terviseosakonna juhataja Uku Torjus andis ülevaate ameti hallatavatest asutustest ja pealinlastele osutatavatest teenustest ning andis omapoolsed soovitused sotsiaalhoolekande teenuste võimalikuks arendamiseks. Viljandi linnale pakkusid erilist huvi Tallinna linna kogemused omastehooldaja asendusteenuse,  häirenupu, astmelise eluaseme ja majandusnõustamise teenuse väljaarendamisel.
Seejärel tutvusid külalised Tallinna kainestusmaja töökorraldusega, kohtusid linnavaraameti esindajatega Mustamäel asuvas arstide ja õdede majas ning külastasid sotsiaalselt ebakindlatele inimestele loodud elukohti Männikul asuvates sotsiaalmajutusüksustes (Kauge 4 ja Männiku tee 92). Samuti pakkus Viljandi sotsiaaltöötajatele suurt huvi Tallinna Perekeskus, mis osutab lastega peredele psühholoogilist nõustamist ja toetavaid sotsiaalteenuseid.

Ringsõidule järgnes ekskursioon Jaan Poska majas ja Merike Martinsoni vastuvõtt, kus lepiti kokku, et osapooled jätkavad omavahelist suhtlust, infovahetust ja vajadusel nõustamist. Viljandi abilinnapea Janika Kivistik kinnitas väga suurt huvi osaleda ka võimalikus koostööprojektis ning rõhutas, et tema kodulinnas hinnatakse kõrgelt koostööd Tallinnaga. „Külastame teie linna juba mitmendat korda, teame väga palju Tallinna sotsiaalhoolekandest, aga alati avastame ka midagi uut ja kasulikku,“ märkis Kivistik. „Me nägime, et inimesed on kahes linnas ühed ja samad, lihtsalt omavalitsustel on erinevaid võimalusi oma inimesi aidata. Pealinna areng on muljetavaldav ja teil on võimalusi rohkem, aga me noppisime siit nii üht kui teist, mida meie võimaluste juures Viljandis rakendada – eelkõige puudutab see lapsi, peresid ja nende nõustamist.“
Merike Martinsoni sõnul on hea meel, kui Tallinna tegevusi peetakse järgimistväärivateks ning ta rõhutas, et kõige olulisem on kaasaegse sotsiaalpoliitika rakendamisel see, et kasvaks inimeste rahulolu.

3. aprill 2016

Kevadpühad Jõgevamaal

Suurel reedel sõitsime Tallinnast maale, Arko koju. Teekond oli u 200 km pikk. Põltsamaal käisime poes, nagu ikka. Vahel käime ka Jõgeval. Maale jõudes saime teada, et Peipsi järvel suured jäämäed. Kuna ma pole oma silmaga neid lähedalt näinud, siis otsustasime laupäeval koos Arko, Arko ema ja Toomasega Kodaveresse vaatama minna. Aga veel jõudsin ka kodu juures pajuoksi otsimas käia ja oh imet ma leidsingi puu üles. Andis teist ikka otsida, sest ma selline lühinägelik, et kaugelt ei tunne pajupuud ära ja Arko ei viitsinud minuga õue tulla. Põhjuseks ikka pori ja lumi ja pehme maa, mis tal rattad urrama võtab. Käisin üksinda. Tegin veel küpsise torti vaarikamoosiga. Veel jõudsime laupäeval Arko õe juubelile. Õde Agnes ootas meid Alatskivi lossis ja oli ikka ilus  loss küll. Sellest mõni teine kord üritan blogisse kirjutada ja pilte lisada. 
Jäämäed olid kaldast suhteliselt kaugel aga kui ei saanud ühelt poolt surnuaeda, siis sai teiselt poolt. Arko jäi autosse aga teised jalutasaid järve äärde. Kuna mina olin kuulnud ja lugenud, et Peipsi jääle minek on keelatud, siis ma olin üllatanud,  et nii paljud inimesed sinna läksid. Ei hakka mina oma eluga mängima. Pilte tegin kaldalt ja hiljem vaatasin internetist teiste pilte. Meri oli veel jääs aga ilm oli soe ja isegi 10 kraadini tõusis ja veel tuulevaikne ilm. Rahvast oli päris palju aga kiriku torni kukk tuulelipuna oli iludus ise. 




























Minu reisiblogi. Türgi 5. Vaatamisväärsused ja seiklused jätkuvad. Rannapidu, tants ja kojusõit.

Lahkusime laevalt ja läksime oma bussi otsima, kuid seda valget ja suurt bussi ei olnud. Olid väikesed akendeta saffaribussid. Läksime siis bussi juurde ja lasime Andresel seletada, et meie bussi ei ole. Selgus, et see buss on juba ammu lahkunud ja meil on võimalus sõita nendega kaasa ja osaleda nende reisil või lasta endile takso järgi tellida. Valisime esimese variandi ja sõitsime Hollandi (või ole see Belgia) reisiseltskonnaga. Esimene peatus tehti vanas kindlusevaremetes. Seal olid vaid ammustest aegadest varisenud hooned, kuid siiski oli tunda selle ehitise suurusest ja hiilgusest. Leidisin seal turnides südamekujulise kivi. Ilus oli. Järgnes sõit mägedes ja järgnev peatus oli mägikülas Agoras, kus oli uusi ja vanu hooneid, kohalikus kohvikus ostsime värskelt pressitud granaatõuna mahla ja jalutasime niisama. 
Edasi sõitisme jõe äärde, kus vaatasime koske. Sealt järgnes mossee külastus. See oli üsna hotelli läheduses. Targad on öelnud, et kui ei tea kuidas olla või käituda, siis tee nii nagu teised. Jalanõud jätsime ukse taha ja lasime jalataldadel sulanduda kohevasse vaipa. Tegemist oli päris kaasaegse palvelaga, maja ees oli jalgade pesemiseks pingid ja veekraanid. 
Tuul muutis õhtul õhu jahedaks aga õnneks olid meil riided kaasas. Planeeritud lühikese reisi asemel jõudsime kohale õhtusöögi ajaks. Vaatamata seiklustele olime rahul, sest olime saanud mitmeid elamusi ja näinud oluliselt rohkem kui rohelist kanjonit. Giidile andsime tippi ja tänasime viisakalt. Minu arvates tasu ikka selliseid ekskursioone võtta,et rohkem näha ja eks sekeldused võivadki tekkida. Aga kogemused millised. Jä rgnevatesse päevadesse jagus tantsu, rannapidu koos meie tüdrukute kontserdiga, mille kohta on pildid FB linetantsu grupist. 
Nädalane lõunamaa puhkus Türgis sai kiiresti otsa ja kojusõit tundus päris pikk. Oktoobris läheme jälle. Siis jälle uued ja vanad tantsud, sõbrad, sihtkohad ja uus hotell on selline iludus - nimega Kamelya World Selın Hotel Antalya/Sıde. Vaata pilte (siit)