26. mai 2009

Minna või mitte minna, olla või mitte...

Minu kirjavahetus teemal "Kuidas asjad Tallinnas käivad". Linnaametnikud tunnistavad, et teevad vigu ja on teadlikud, et ehitusmäärus kehib juba 2002.aastas. Ahjaa helistas veel kommunaalameti spetsialist ja ütles, et on teadlikud, et on määrustest teadlikud ja tegelevad asjaga.

Nende jaoks oli pigem oluline see, et nimetatud korteriühistud pole saanud raha projektist Hoovid korda. See loomulikult pole mingi vabandus, sest iga ümberehitus (nt parklad, teed, tänavad prügimajad, pargid jmt) tegemisel on vajalik esitada Tallinna Linnvalitsusle või selle linnaosa osakonnale projekt, kavand, mis lubab peale kooskõlastamist nimetatud ehitustöid teostada. See ongi üks suur jama, samuti nagu vastvalminud Nõmme turg, kuhu ratastoolis inimene ei pääse liha ja vorsti ostma.


Saatsin siis kirja Mustamäe Linnaosa Valitsusele:
Probleemidest „Hoovid korda“ projektidel käivitus 5 tööaasta. Siit ka minu arvamused ja ettepanekud. Kui korteriühistutele antakse raha hoovide korda tegemiseks, siis on vajalik eelnevalt linnaosa valitsustes kooskõlastada kavandatavate tööde plaanid ehk projektid.

Kas elame riigis, kus arvestatakse ainult sõidukijuhtidega või on pigem esmased lahendused jalakäijate, eakate, lapsevankriga ja ratastoolis inimeste ohutus ja turvalisus liikumisel kõnniteedel.

Teen ettepaneku arvestada "Hoovid korda" rahade jaotamisel korteriühistutel kõnniteede korrastamisel kehtivate seaduste ja määrustega ning paluda via kooskõlla kehtivate nõuetega. Kui rajatakse uued kõnniteed, siis ei jälgita ehitusseadust ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 14 , mis kehtib juba 2002. aastast: Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226420 .

Meil on oma ekspert, liikumispuudega inimene Mati Mugur, kes on nõustanud ligipääsetavuse projektide alal. Tema kontakt on mati.mugur@mail.ee .

Vastus tuli selline:
Puuetega inimeste liikumine Mustamäel
Austatud Tiia Tiik

Täname Teid pöördumise eest juhtimaks meie tähelepanu puuetega inimeste liikumisvõimalustele Mustamäel.

Tallinna Kommunaalametis järgitakse projektide kooskõlastamisel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.novembri 2002.a määruses nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ sätestatut.

Mustamäel 2008. aastal kvartalisiseste teede ja kõnniteede remondi mahus teostati Tammsaare tee 123 esise kõnnitee taastusremonti freesimisjooniste alusel (projekti ei koostatud). Oleme taastusremondi käigus püüdnud arvestada vaegliiklejate vajadustega, kuid kahetsusväärselt oli antud juhul Tammsaare tee 123 korteriühistu juhatus äärekivide allalaskmisele vastu.

Seni ei ole Tammsaare tee 123 ja 125 korteriühistud projekti „Hoovid korda“ raames linnalt toetuse saamiseks taotlust esitanud.

„Hoovid korda“ raames menetlevate projektide kooskõlastamisel nõuab Tallinna Kommunaalamet määrusega nr 14 kehtestatud nõuete täitmist.

Lugupidamisega

Peep Koppel
Kommunaalameti juhataja asetäitja
Koostas: Riina Libe
Tel 6404649

23. mai 2009

Enesemüügi iidne kunst

Lihtne kas pole? Aga kui tuttav, töökaaslane küsis, siis otsisin infot ja leidsin sellise kasuliku artikli, mis väärib lugemist.

Üleüldise tööjõupuuduse taustal on küllalt palju selliseid töökohti, kus potentsiaalseid kandidaate küllaga. Nii et kui tahad edukalt konkurssi läbida, siis nõuab see omajagu aega ja pingutust. Sellest, missugune näeb välja edukas enesemüügiprotsess, räägib Tiina Saar.

Enamasti on tööotsijad hästi aktiivsed ja innukad – nad püüavad igati vastata tööandjate nõudmistele ja olla kursis uute värbamistavadega. Mis puudutab suhtlemisoskusi tööintervjuul, siis kogemus näitab, et need lähevad tõesti päev-päevalt paremaks: inimesed teavad täpselt, mida tahavad, ja oskavad ootusi ka selgelt edasi anda.

Seda ei saa aga kahjuks öelda värbamisdokumentatsiooni kohta, ehkki tegelikult on tihti just see määrava tähtsusega. Väga olulised on positiivne esmamulje, eristumine, huvi tekitamine – seda kõike saab ise luua nende paberite toel, mis kõigepealt firmasse saadetakse.

CV koostamine on tänu tööotsinguportaalide ankeetidele lihtsaks ning mugavaks tehtud, kuid kaasdokumentide kohta on infot ja näpunäiteid siiski üsna napilt. Järjest enam nõuavad tööandjad koos CV-ga ka motivatsioonikirja. Siin on mõned soovitused, mida tasuks kõrva taha panna.

Motivatsioonikiri paneb CV särama

Personali värbamisega tegelevad inimesed peavad iga päev läbi närima suure hulga dokumente. Parema ja kiirema pildi saabki tänu motivatsioonikirjale, mis toob välja CV tähtsamad aspektid ja avab motivatsioonid.

Motivatsioonikiri vastab potentsiaalse tööandja küsimusele: "Miks ma peaksin värbama just selle inimese?"

1. Adresseerige motivatsioonikiri konkreetsele inimesele või firmale.

2. Vormistage kiri klassikalise ärikirjana, nii et saatja kontaktandmed paiknevad kirja ülemises paremas nurgas.

3. Motivatsioonikiri ei tohi olla liiga pikk, sobilik maht on maksimaalselt 200 - 250 tähemärki ühel lehel. Trükitähti ei soovitata kasutada.

4. Kiri tuleks üles ehitada lõikude kaupa:

a) esimene lõik: üldine informatsioon ja pöördumise põhjus. Kui vastate konkreetsele tööpakkumisele, märkige ära, missugusele ametikohale kandideerite ning mis on pakkumise allikas (nt turundusjuhi ametikoht, tööpakkumine ajalehes Postimees).

b) teine lõik: haridustase, oskused ja varasemad saavutused, mis tõestavad teie sobivust. Lugege tähelepanelikult läbi nõudmised ja kirjeldage seejärel oma pädevust. Tõestage selgituste abil, et nii see ka on. Alustage kogemustest ja näidake, kuidas te olete neist õppinud. See lõik peaks vastama küsimusele, miks just teie sobite sellele ametikohale.

c) kolmas lõik on võtmeosa: miks te olete sellest väljakutsest huvitatud ja mida uus töökoht teile annaks; milliseid kogemusi te saaksite, missuguseid oskusi see teis arendaks ja kuidas see teie kui spetsialisti väärtust tõstaks. See lõik peaks veenma tööandjat, et te suudate anda oma tööga firmale lisaväärtust.

d) kolmanda ja neljanda lõigu vahele jätke pisut tühja ruumi, et kõige olulisem tekst oleks lugejale paremini haaratav. Siin märkige ära, et motivatsioonikirjale on lisatud ka CV, mis võiks tööandjale huvi pakkuda. Näidake üles initsiatiivi tööintervjuu osas ja paluge endaga ühendust võtta. Lõppu kirjutage kuupäev, nimi ja allkiri.

Kuivast loetelust CV-s ei piisa

Haridusest ja töökogemusest

Pelgalt töökohtade ja koolide lakoonilisest loetelust pole kasu. Kirjutage alati lahti, mis ülesandeid te eelmistes töökohtades täitsite, millised on senised saavutused, kui suures firmas te töötasite jne.

Sama kehtib ka haridusinfo kohta – kasulik on märkida iga asjasse puutuv lisaeriala, projekt või koolitöö, mis annab teie teadmiste-võimete-oskuste kohta parema ülevaate.

CV standardis on ka koht, kuhu saab kirjutada eelmistest töökohtadest lahkumise põhjused. See on asjakohane siis, kui töökohti on olnud rohkesti.

Täiendkoolitustest

Kui täiendkoolitusi kipub juba olema rohkem kui kümme, siis oleks mõistlik need ühiste nimetajate alla kokku tõmmata (nt koolitused strateegilise juhtimise alal vms) ja kirjutada konkreetse valdkonna koolitusest saadavast kasust.

Soovitajatest

Selleks et oma juttu kinnitada, on hea lisada ka vähemalt kaks soovitajat, kes suudaksid kirjeldada teid koostöös ja töösituatsioonis. Sugulased ja muud lähikondlased ei lähe arvesse, küll aga võib see olla diplomitöö juhendaja, koostööpartner või õppejõud, kui endist tööandjat mingil põhjusel ei taheta panna.

Näpunäited kandideerimisdokumentide koostamiseks
  1. Kandideerimisdokumendid peaksid ühest küljest näitama, et tegu on sobiva inimesega konkreetsel konkursil, teisalt vastama tööandja küsimusele, miks ta peaks just selle inimese tööintervjuule kutsuma. Kõik, mis dokumentides kirjas, peab küll olema atraktiivne kokkuvõte senisest karjäärist, kuid siiski tõene. Muidu võite sattuda tööle firmasse, kuhu tegelikult ei oodatud mitte teid, vaid ideaalpilti teist.
  2. Dokumendid tuleks koostada konkreetsest konkursist lähtuvalt – tuua esile need töökogemused, oskused, kogemused, mis vastavad just selle ametikoha nõudmistele.
  3. Kui teil ei ole eriti töökogemusi ja teil polegi millestki kirjutada, siis tuleb kirjeldada põhjalikumalt oma ootusi töö suhtes ja panna kirja projektid ja asjaajamised, mis näitavad teie tegemisi töises valguses.
  4. Enne ärasaatmist on hea, kui mõni kõrvaline inimene teie kandideerimisdokumendid läbi loeks ja esmamuljet hindaks. Samuti oleks hea lasta need üle vaadata keelespetsialistil, eriti juhul kui tegemist on võõrkeelsete dokumentidega.

Näiteid kandideerimisdokumentidest leiab lihtsalt internetist, muuhulgas erinevate tööjõuvahendusfirmade kodulehekülgedelt (nt www.cv.ee).

18. mai 2009

Kuidas võita tervise heaks miljoneid?

Lihtne ja lakooniline vastus on, et ole terve! Hooli oma tervisest, tee sporti, ole korralik ja loobu tervistkahjustavatest harjumustest. Lapsedki armastavad liikumist ja sporti. Miks mitte, siis ennastki kokku võtta ja rohkem liikuda ja hoolitseda oma tervise eest.

14. mai 2009

Kui vaene on vaene

Lugesin minagi, et Tallinnasse on tulnud juurde uus sotsiaaltoetus - peene nimetusega küttehinna toetus. Lähemal uurimisel selgub, et seda saavad vähesed pered endale taotlema hakkata, sest paljudele see miinimumsissetulek ikka kätte jääb. Kuigi tingimused on paljulubavad, siiski pole meilgi korteris nii palju pinda, kui nõutav st inimese kohta 18 m2 x 4 inimest + 15 m2. Toetust saaks taotlema hakkata kui korter oleks kuni 87 m2, meil napilt poole väiksem, kuid eks pisema korteri puhu on ka kulutused kütele ja kommunaalkulule väiksemad. Samas tundub toetus vajalik olema, sest kui pole tööd, siis keegi korterikulusid võlgu jääda ka ei lase. Kohe on korteriühistud kohtuga hirmutamise teatega ukse taga. Lodame, et siis ikka on inimesi, kes sellest toetusest abi saavad. Siit järeldub, et meie oleme rikkad. Esimne Eesti siis, vist. Pole paha, ei kurda.

12. mai 2009

Naised, naised!

Võrdõiguslikkusest naiste pilgu läbi lugesin Kadi Viigi artiklist "Automaks või meestemaks?" Mida rohkem lugesin, seda selgemaks asi sai. Märksõnadeks on siis lapsed, emad, turvalisus ja ühistransport. Igati normaalsed teemad, sest emad sünnitavad lapsi ja ka kasvatavad neid, samas kui enamasti isad, mehed teevad tööd. Autojuhi lubasid jagub ka emadele vaid 39%. Siit ilmneb tõsiasi, et naised saavad lapsetoetusi, käivad poes ja ostavad toitu. Kuigi jah siiani on naiste palk madalam kui meestel ja autosidki on naistel raskem osta, kui meestel. Kasutavad siis emad ja lapsed rohkem ühistransporti. Kurb tõsiasi on seegi, et kui vähendatakse ühistransporti linnatänavatel õhtuti, siis on emad need, kes pikkade intervallide tõttu hämaratel tänavatel kõhedust tunnevad. On ka positiivsemaid näiteid, et emad tegelevad rohkem lastega, hoolitsevad kodu eest, peavad lugu kultuurist ja harivad ennast. Meil, naistel, jagub aega ja energiat mitte ainult endale, vaid ka kodule, perele, sõpradele, tööle. Uskumatult tublid need naised ikka on. Tore, kui meid emadepäeval meeles peetakse ja poegade toodud lilleõied siiani vaasis.

7. mai 2009

Hoovid korda - kelle jaoks?

Loen mina Raepressi uudist, et Hoovid korda projektil käivitus 5 tööaasta. Siit ka minu arvamused ja ettepanekud. Kui korteriühistutele antakse raha hoovide korda tegemiseks, siis on vajalik eelnevalt linnaosa valitsustes kooskõlastada kavandatavate tööde plaanid ehk projektid.

Näitena toon välja Mustamäe, kuna elan ise selles linnaosas ja näen kuidas tehakse korda korteriühistute kõnniteesid ja autoparklaid. Meie peres on ratatstoolis liikuv inimene ja temal on praktiliselt võimatu iseseisvalt Mustamäel kõnniteedel liikuda. Liikumiseks kasutavad plajud jalakäijad, lapsed ja eakad sõiduteid. Põhjuseks on kõnniteede kõrged servad, autode parkimine kõnniteedele ja madalate kõnnitee servade ette. Parem olukord on jalgrattateedel, nt Tamsaare teel. Kurvaks teeb olukord, kus korteriühistud ehitavad ringi kõnniteed, näiteks võin välja tuua möödunud aasta lõpus ehitatud Tammsaare tee 123 ja 125 maja esine kõnnitee. Uue kõnnitee serva kõrgus on u 15-20 cm, kuid terve 2 kortermaja ulatuses puudub madal serv kõnniteele peale ja maha sõitmiseks.

Eilsel KÜ "Meie Lootus" üldkoosolekul tõin nimetatud probleemi esile, sest ka meie kortermaja ette planeeritakse uut kõnniteed. Korteriühistu esinaine avaldas arvamust, et seda madala kõnnitee serva varianti isegi mitte ei kaaluta, sest siis sõidavad sõiduautod kõnniteele. Mustamäe elanikkond vananeb pidevalt ja seoses sellega on eriti vajalik parandada inimeste likumisvõimalusi ja hea on alustada kõnniteedest.

Kas elame riigis, kus arvestatakse ainult sõidukijuhtidega või on pigem esmased lahendused jalakäijate, eakate, lapsevankriga ja ratastoolis inimeste ohutus ja turvalisus liikumisel kõnniteedel. Teen ettepaneku arvestada "Hoovid korda" rahade jaotamisel korteriühistutel kõnniteede korrastamisel kehtivate seaduste ja määrustega ning paluda viia kooskõlla kehtivate nõuetega. Kui rajatakse uued kõnniteed, siis ei jälgita ehitusseadust ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 14 , mis kehtib juba 2002. aastast: Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226420 .

Meil on oma ekspert, liikumispuudega inimene Mati Mugur, kes on nõustanud ligipääsetavuse projektide alal. Tema kontakt on mati.mugur@mail.ee .

6. mai 2009

Kuidas transportida loomi?

Nagu hea algus mõttetalgutele. Erandid kinnitavad reeglit.

06.05.2009 juhtum järgmine: Tellis liikumispuudega klient takso. Sõitis kodust Västrikusse, siis käis loomakliinikus, süstis oma loomakese ära, takso ootas ja klient sõitis sama taksojuhiga koju tagasi. Probleem sai alguse koerakesest, kelle taksojuht pani universaalkerega auto pagasiruumi. Sõiduajal hüppas loomake ette istmele ja siis tagumisele istmele, sest perenaine ei suutnud koera kinni hoida ja tõenäoliselt koer kartis seal tagaotsas sõitmist. Taksojuht avaldas pahameelt, kuna auto sai tema arust täis karvu, pori ja liiva. Klient lubas tuua toas märja lapi ja istme ära puhastada aga taksojuht jäi kindlaks, et puhastab istmed ise tolmuimejaga. Selleks teatas kliendile, et 30 krooni tuleb maksta istme määrimise eest. Klient maksis nii taksosõidu eest kui ka nõutud summa.

Kuna on tulemas suveaeg ja paljud kliendid reisivad, loomadega, mööbliga jmt, siis kuidas toimida. Pööran tähelepanu järgmistele punktidele:

1. klient vastutab isiklikult oma loomade eest, selleks peaks klient teatama tellimisel, et tal on koer kaasas;

2. Kui taksojuht ei saa või ei soovi loomaga (va pimeda juhtkoer) klienti teenindada, siis teatab ta sellest kliendile ja võtab ühendust dispetseriga, kes saadab uue takso;

3. taksojuhi ja kliendi turvalisus – selleks peab koer olema rihma otsas, sõidu ajal hoiab klient oma looma kinni, agressiivse looma korral nõutav ka suukorvi kasutamine; kassi puhul puuris, kotis või kohvris transport;

4. klient hoiab oma looma põrandal või süles, kotis;

5. taksojuhtidele soovitus mitte panna koeri pagasiruumi – sinna paneme ratastoolid, tugiraamid, lapsevankrid, kohvrid jmt;

6. klient tasub kahjude eest, mida põhjustab tema lemmikloom (karvad, pori, oksendamine jmt);

7. kui loom jookseb minema, siis selle eest vastutab klient, st loomaomanik.

Antud olukord oli esmakordselt, kuid loodan, et jõuame kokkuleppele taksojuhtidega meie klientide mõistmisel, teavitamisel ja selgitamisel. Kõik kaebused, probleemide lahendused palume esitada kirjalikult.

Head mõtted

Käisin minagi 1.mail mõttetalgutel, meie mõttekoda asus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses ja koja nimi oli Teeme koos. Kojavanem oli Külli Urb ja eestvedaja Liisa Raudsepp.

Teemad algasid kõik küsimusega KUIDAS? Kokku püstitati teemasid üle 17.
Osalesin minagi 2 mõttekojas. Esimeses arutasime inimeseks olemist, kooli haridust, stressist ja ärakuulamise oskusest, samuti psüholoogilisest abist, usaldustelefonist, kriisinõustamisest... Kohal olnud noormees selgitas, et kui varem olid tema elus probleemid, siis nüüd ennast harides ja elu uurides on viimase aasta jooksul selgunud, et pole mitte probleemid, vaid neist on saanud väljakutsed, võimalused ja sealt edasi võimalikud lahendused. Palju oli erinevaid teemasid, nagu näiteks kuidas naabritega tuttavaks saada, nedne suhelda, kuidas leida kaaslast, kuidas tulla toime istumisega, kuidas suhelda ametnikega, kuidas anda puhkust lapsevanematele, kes hooldavad oma lapsi 24/7. Ootan põnevusega, et saaks näha teiste teemade kokkuvõtvaid tulemusi. Kohal oli üle 40 toreda ja positiivse inimese. Tore kevadpüha oli. Olime arvamusel, et edaspidi peaks ka kokkusaama, tore oleks kui tekiks suhtlusklubi, nt 1 kord kuus arutleda erinevatel teemadel. Vaid nii õpime teisi kuulates ka ennast kuulama ja kaasa mõtlema. Minu Eesti.

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...