Kohtuväline töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute võimalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi näol. Eelarves on sellega seotud kuludeks ette nähtud 790 000 eurot.
Kaotavad kõrgepalgalised ja töötavad pensionärid
Kuigi 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, et Eesti riigi maksukoormus püsib 2018. aastal samal tasemel, mis ta oli 2016. aastal ehk 34,4 protsendi juures, on uue aasta riigieelarvet koostades arvestatud, et uuel aastal laekub 8,9 protsenti enam maksutulu kui 2017. aastal.
Kuigi üksikisiku tulumaksust laekuv maksutulu väheneb uuel aastal oluliselt ehk 158,8 miljoni võrra, peavad kõik üle 2100-eurost kuupalka saavad inimesed olema valmis selleks, et nemad on uue tulumaksuseaduse suurimad kaotajad.
Nii peab iga üle 2100-eurost brutokuupalka teeniv inimene arvestama igakuiselt 36 eurot väiksema summaga, mis teeb aasta peale 432 eurot vähem võrreldes lõppeva aastaga. Ka peab korraga tööl käiv ja samal ajal ka juba pensioni saav inimene arvestama, et uuest aastast kaob pensionidelt ära täiendav maksuvaba tulu.
Terve rida aktsiise tõuseb
Ka tuleb uuest aastast arvestada veel täiendava alkoholiaktsiisi tõusuga, kuna valitsus loodab 2018. aastal üle 100 miljoni euro enam alkoholiaktsiisilt teenida kui sel aastal.
Seejuures tuleb arvestada, et uue aasta veebruarist tõstetakse kõikide alkoholiliikide aktsiisimäärasid: 18 protsenti õllel ja kääritamata jookidel, mille etanoolisisaldus on alla 6 mahuprotsendi, 20 protsenti veinil ja kääritatud jookidel kangusega üle 6 mahuprotsendi ning 10 protsenti kangel alkoholil ja vahetoodetel.
Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi 2018. aastaks prognoositav laekumine järgmiselt: õllelt 95,7 miljonit eurot, veinilt 28,5 miljonit eurot, kääritatud jookidelt 26,5 miljonit eurot ja vahetootelt 1,9 miljonit eurot ja muult (kangelt) alkoholilt 188,6 miljonit eurot. Kokku loodab riik alkoholiaktsiisilt 2018. aastal teenida 341,2 miljonit.
Ka on uue aasta riigieelarves kavandatud sellest aastast 5,3 protsenti enam tulusid tubakaaktsiisilt. Nii tõstetakse 2018. aasta 1. jaanuarist sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärasid 8 protsenti.
Ka kütuseaktsiisilt tahab valitsus uuel aastal teenida sellest aastast enam kui 50 miljonit rohkem tulu. Seejuures tuleb arvestada, et 1. jaanuarist 2018 tõuseb bensiiniaktsiis 10 protsenti ja kütteainena kasutatava gaasi aktsiisimäärad 25 protsenti. Kokku loodab riik uuel aastast kütuseaktsiisilt teenida 580,6 miljonit.
Kütuseaktsiisi 2018. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt: bensiinilt 171,3 miljonit, diislikütuselt 364,7 miljonit, erimärgistatud kütustelt 11,3 miljonit, soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 23,5 miljonit ning muudelt kütuseliikidelt 9,8 miljonit.
Allikas: 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri