31. märts 2013

Lihavõtted Jõgevamaal

Sel aastal siis sõitsime Arko koju Jõgevamaale, kus lumi valgem, ilm külmem ja toit maitsvam. Teele sättisime juba neljapäeva õhtul ja nägime ummikus seistes ka selle maailma suuruselt 2. lennuki An-124 "Ruslani" ära. Oli ikka mürakas küll ja kui maandus, siis viskas tossupilve üles. Delfist luges selle uudise Arko mull kodus ette. Pühad möödusid rahulikult ja lihtsalt Arko ema Linda ja Toomasega koos juttu ajades, söögilauas ja teleka ees istudes. Ajakirja pataka tassisin ka kaasa ja mõned jõudsin ikka läbi sirvida. Kuigi minu jaoks oli seal magada natuke jahes, siis leidis Arko, et parajalt soe ja kui 2 tekiga magada, siis hakkab lausa palav ja ajab higistama. No maitse asi. Suurel reedel säras päike nagu soojal suveajal, kuid linnukesed käisid toitu nokkimas ja õues olid miinuskraadid. Sõitsime Kallastele ja Mustveesse. Peipsi järv oli veel suures jääs ja autosid oli seal paarkümmend. Kalamehi veelgi rohkem ja jutt kostus kaldale. Üllatus oli suur, kui pildil meie ehitajate NCC bussi avastasime.  No ei tea kas kõikidele imeliikuritega kalameestele ka kala jätkus või oli see eluviis, mis inimesed sinna autodega järve peale viib ja puurid, mootorsaanid ja õnged seljas passima ajab. Minust küll sellist kalameest ei saaks. Mulle meeldib ikka soojal ajal kala püüda ja Arko lubab juba viimased paar aastat, et me läheme kalale, olgu siis ja eks näeme millal ta tegudeni jõuab. Suure suuga on kõik mehed lubama. Laupäeval tulime linna ja siin kohe oli lumi mustem ja seda oli ka oluliselt vähem kui ida pool. Tartu-Tallinna maanteel oli liiklus suhteliselt vaikne ja mind väsitas see ligi 200 km kodu tee nii ära. Tegime õhtul koos vanemale pojale sünnipäevaks palju salatit. Sai Imre ju 29.dal 21aastat vanaks. Suur mees juba ja tähistasime seda sünnipäeva koduses ringis, sest pidu oli peetud juba paar päeva tagasi ja suurem pidu koos suguseltsiga tuleb järgmisel laupäeval, sest siis saab noorem poeg Rene täisealiseks. Küll aeg lendab kiiresti ja suured rõõmud varjutavad väiksed mured. Nüüd siis on lapsed suureks kasvatatud ja peaks vist endale elama hakkama aga noorem võsuke käib veel kutsekoolis ja vanemgi elab kodus. Täna värvisime mune, koksisime ja sõime munad koos kartulisalatiga ära. Tore on kui on pikk nädalavahetus ja pikad pühad perega koos.


28. märts 2013

Kutse ümarlauale 18.04.2013

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 18. aprillil kell 14 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59 ümarlaua seoses sügava ja raske puudega laste perede olukorra ja vajadustega. Ümarlaua eesmärgiks on saada ülevaade riigi tasandil, Tallinnas ja Saue linnas raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest.

Päevakava:
14.00 Ülevaade riigi poolt rahastatava raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse korraldusest, hetkeolukord ja planeeritavad muudatused. Pille Vaiksaar, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
14.20 Tallinna linna ülevaade riigi poolt rahastatava raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse olukorrast, probleemid ja väljakutsed Reet Rääk, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande osakonna peaspetsialist
14.40 Saue linna ülevaade riigi poolt rahastatava raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse olukorrast, probleemid ja väljakutsed Heli Joon, Saue linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna juht
15.00 Sügava ja raske puudega laste perede vajadused Külli Urb, Liikumispuuetega Laste Tugiühingu juhatuse esinaine
15.20 Diskussioon
15.50 Kokkuvõtted, lõpetamine
Palume huvilistel oma tulekust eelnevalt teada anda e-posti aadressil hiljemalt 15. aprilliks aadressil: kylli@tallinnakoda.ee

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Meie asutuse kommentaar invatakso olukorra kohta



Tallinna Puuetega Inimeste Koja kommentaar artiklile „Vahur Keldrima:
Tallinn ei tõstnud erivajadustega inimeste transpordikulusid hüppeliselt“ (Delfi, 22.03.2013) 26. märts 2013. Tallinna tasuta ühistranspordi kasutamine on tervitatav otsus paljude puuetega inimeste poolt, kuna enamike puuetega inimeste sissetulekud on küllaltki väiksed, paljud neist ei tööta ning elavad allpool vaesuspiiri ja seetõttu on nende jaoks iga euro arvel. Paljud liikumispuudega inimesed aga kahjuks ei saa kasutada iseseisvalt tasuta ühistranspordi poolt pakutud võimalusi, kuna busside, trammide, trollide kasutamisel on väga erinevaid takistusi: ühistranspordi peatuste kaugus elukohast, liikumistakistused talvel seoses lumega tänavatel, vähene hulk madalapõhjalisi busse, olemasolevate madalapõhjaliste bussidest ümberistumise võimalused jne. Antud sihtgrupi jaoks on sageli invatransporditeenus ainus viis sõita näiteks apteeki ravimite või poodi toidu järele.

Tallinna linna poolt 2009.a. läbi viidud puuetega tallinlaste kodust toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring on antud probleemi teravalt välja toonud, leides, et keerukaimateks tegevusteks väljaspool kodu, milles puuetega inimesed tunnetavad raskusi, on liikumine (sh ühiskondlik transport). Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on Tallinna linn kohustatud puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks korraldama invatranspordi osutamist. Igapäevane transport on korraldatud liinivedudena sõiduks tööle, sotsiaalhoolekande-, haridus- ja tervishoiuasutusse. Lisaks sellele tehakse tellimuste alusel üksiksõite ja sõite ühendatud marsruutidel Tasuta transporti saab kasutada ka rehabilitatsiooni- ja taastusravi teenustele väljapoole Tallinna. Linna poolt on lisaks regulaarvedudele loodud puuetega inimestele veel täiendava võimalusena ka invataksoteenus, mida osutavad Termaki Autopargi AS (puuetega inimestele tõstukiga ratastoolitakso teenus) ja AS Tulika Takso (tavatakso teenus).

Tervitatav on olukord, et linn on seoses tasuta ühistranspordile üleminekuga 1. jaanuarist 2013 vabastanud omaosalustasu maksmisest töölkäivad ratastoolikasutajad (12 inimest) ja koolivaheajal päevahoidu/laagritesse sõitvad lapsed, kellele oli varem kehtestatud transporditeenuse omaosalus. Omaosalustasu maksmise vabastus puudutab kahjuks vaid murdosa invatakso teenuse klientidest. Tekkinud olukord, kus linn on tõstnud märkimisväärselt ratastoolibussi omaosaluse hinda sõidualustustasul (65% tõus, 60 sendilt 1 euroni), lööb paratamatult valusalt liikumispuuetega inimeste rahakoti pihta. Paljud Koja poole pöördunud puuetega inimesed on seisukohal, et ratastoolibussi teenuse hinnatõus on ebaõiglane olukorras, kus linna ühistransport muutus käesolevast aastast tallinlastele tasuta kasutamiseks. Omaosaluse suurendamine linnale suurt sisse ei too, aga halvendab samas paljude puudega inimestele majanduslikku toimetulekut ja vähendab niigi nappe võimalusi kasutada transporditeenust oma igapäevaelu vajaduste rahuldamiseks. 

Juhime tähelepanu artiklis olevale väärinfole, mille kohaselt on tõstukiga ratastoolibussi kasutajatel võimalik teha arvestuslikult 8,5 tunniajalist sõitu kuus. Tegelikult on linna poolt seatud piirmääraks 8 pooletunnist sõitu kuus. Hetkel võimaldab limiit kasutada keskmiselt invataksoteenust ühes kuus 4 edasi-tagasi sõidu ulatuses Tallinna äärelinnast kesklinna ja tagasi.

01.03.2013 a. seisuga on ratastoolibussikasutajaid 224. Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt teeme ettepaneku kaotada ära omaosalus invataksoteenusel sarnaselt töölkäivatele ratastoolikasutajate ja koolivaheajal päevahoidu/laagritesse sõitvatele lastele tehtud omaosaluse kaotamisega seoses tasuta ühistranspordile üleminekuga Tallinnas.

27. märts 2013

Eesti erihoolekande süsteem vajab reformimist



Eesti Puuetega Inimeste Koja pressiteade, 27.03.2013  erihoolekande süsteem Eestis vajab reformimist

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sügavalt mures traagiliste juhtumite pärast Võisiku Kodus ja Meegomäe Hooldekeskuses, kus osutatakse erihoolekande teenuseid pika-ajalise ja raske psüühikahäirega inimestele. Viimastel päevadel avalikkuse ettejõudnud juhtumid näitavad, et erihoolekandeteenuse sisu ja kvaliteedi osas on tõsiseid puudujääke.

„Kahjuks ei ole nimetatud juhtumid Eestis ainukesed, kus psüühiliste erivajadustega kliendid on sattunud väärkohtlemise ohvriks ning  nende inimväärikust on alandatud,“ avaldas Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm muret. „Me ei saa aktsepteerida olukorda, kus riiklikele erihoolekandeteenustele on mõistetamatult pikad järjekorrad ning inimesed ei saa vajalikku abi, pannes sellega ohtu nii abivajava isiku kui ka tema lähedaste tervise ja heaolu,“ ütles Haukanõmm.



„Erivajadustega inimeste perekonnad elavad sageli teadmatuses oma lähedasega toimuvast ning teenuseosutajad on pandud olukorda, kus ei ole loodud eeldusi teenuse kvaliteetseks ja inimesekeskseks osutamiseks.

Riigil lasub kohustus tagada teenuste kättesaadavus, kontrollida nende seaduslikku osutamist ja analüüsida, kas teenuse pakkujad on võimelised osutama vajalikku teenust kvaliteetselt, turvaliselt ning ohutult. Erihooldekodudes esineb probleeme nii personali ettevalmistuses, hariduses, sobilikes töötingimustes kui ka piisavate rahaliste vahendite olemasolus,“ selgitas Haukanõmm probleemi tõsidust.

„Kui teenuse osutamisel on tehtud vigu, mille käigus inimesed kaotavad oma elu, on vaja põhjalikult analüüsida erihoolekande süsteemi tervikuna ning vajadusel võtta vastu otsuseid, et taolised juhtumid enam kunagi ei korduks. Psüühiliste erivajadustega inimeste perekondadele peab olema tagatud turvatunne, et nende lähedased on kvaliteetsel teenusel, mis vastab ootustele ja vajadustele,“ lisas Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koda – katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 30 puudespetsiifilist liitu.

Lisainfo: Helen Kask, Eesti Puuetega Inimeste Koda Tel: 55606123 www.epikoda.ee

Veebruarikuu sotsiaalkomisjonis

19.veebruaril toimus Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjon Haabersti Hooldusravikliinikus ja pävakorras oli teema Mustamäe Sotsiaalkeskuse tegevus ja üritused 2013. aastal. Esimees Mark Levin juhatas koosleku sisse ja teatas, et Mustamäe sotsiaalkeskuse tegevust tutvustab Maivi Vainola tutvustab meile päevakeskuse võimalusi. Maivi Vainola rääkis, et on sotsiaalkeskuses projektijuht ja minu töö seisneb selles, et eakatel igav ei hakkaks, et nad tuleksid kodudest välja ja sotsiaalkeskuses on mitmeid teenuseid ja huviringe. Inimesi viib segadusse meie nimetus, sest sotsiaal võrdsustatakse sotsiaalabiga, kuid meie tegevus on laiem. Lisaks oleme planeerinud erinevaid ekskursioone ja reise, nt Soome, Leetu, Eestis. Meil on eakate juubilaride üritus, tähistame rahvakalendri tähtpäevi, teeme teatrite ühiskülastusi, sest üksi nad ei taha minna ja siis kui mina reserveerin korraga nt 50 piletit, siis nad on nõus tulema. Samuti oleme käinud loomaaias, kus grupis oli 100 inimest, sest üksikult nad ei taha minna, kuid koos grupiga tahavad osaleda. Majas on ka tasuta loengud, tuuakse tasuta riideid, saab ajalehti lugeda, arvutit kasutada, süüa ja teenuseid kasutada.

Matti Tarum palus täpsustada kus aadressil sotsiaalkeksu asub ja selleks aadressiks on Ehitajate tee 82 hoones.Mark Levin päris, et kas venekeelsed inimesed ka osalevad ja Maivi selgitas, et on inimesi, kes ei saa eesti keelest aru, kuid tahavad osaleda, siis neile tõlgitakse. Mina küsisin, et kas puuetega inimesed ka päevakeskuse tegevustes osalevad ja Maivi teatas, et mõned osalevad reisidel koos eaka vanemaga, kuid nad liiguvad ise. Saime teada, et sotsiaalkesuske külastajate hulgas on ülekaalus nanised ja vanuses  65 kuni 90. Mina esitasin küsimus, milles soovisin teada, et kuidas saada rohkem mehi osalema ja kas on tutvumisõhtuid või ühisüritusi ka meestele, kes ringide töös osaleda ei soovi?

Maivi rääkis, et ekskursioonidele võtavad naised ka mehed kaasa. Reisidel tutvuvad inimesed omavahel. Alar Sepp tundis huvi koostöö osas ja selgus, et Tallinna ülikooliga oleme koostööd teinud, üliõpilaste uurimustöö ankeetide täitmine on toimunud meie kaudu ja meil on NIRK (nõustamiskeskus), kes rendib ruume puuetega laste koduõppe korraldamiseks nõustamiskomisjoni otsusealusel. Mais on aiapidu ja infotunnid, laadad, jõulude tähistamised ja pidulaud jne. Ürituste kohta on infot Mustamäe ajalehes ja taskutargas. Sotsiaalosakonna juhataja Maarika Lillemäe rääkis, et vanemad inimesed ootavad kingitusi ja jõulureise kirikutesse. Mark arvas, et loengutest rääkides võin mina tulla rääkima hooldusravist. Samuti võiks maikuu Mustamäe halduskogu sotsiaalkomisjoni teha sotsiaalkeskuses. Meil on hoolduskliinikul ravil 3 abielupaari, kuid üksikuid naisi on palju. Vanurite arv on 8 aastaga suurenenud oluliselt ja lapsed on ära. Maivi Vainola teatas, et nad peavad üritusi vähemalt 3 nädalat ette planeerima, sest mõned käivad tööl (nt garderoobides, valvurid jne), teised tegelevad lastelastega koolivaheaegadel jne.

Mina küsisin, et milline vajadus on probleemide tõttu nõustamisteenusele? Maarika vastas, et inimestele on vajalik lahti seletada hoolekande põhitõed, mida teha erinevate diagnoosidest teada saamisel, lahutus ja pereprobleemid. Maivi selgitas, et psühholoogilisi probleeme ikka tuleb ette ja siis oleme ärakuulaja rollis. Suhted on need, millest eakad väga palju räägivad, lapsed on Eestist ära ja lapselapsed unustavad eesti keele ja nendega on raske suhelda. Samuti põlvkondade vahelised erinevused, korraldame arvutikoolitusi, kuid sinna on pikad järjekorrad, sest kuni 10 inimest saab gruppi. Tänapäeval vajavad palju arvutioskust, et suhelda Skype teel, kirjutada e-maile, maksta makse jne. Maarika teatas, et  järgmine sotsiaalkomisjoni koosolek 4.03.2013 kell 16.00 ja juhtkonna nõupidamine 19.03.13 on halduskogus arengukava arutelu. Enne seda peaksime saama lisada kommentaare ja esitada ettepanekuid. Järgmise koosoleku teemaks on vaimse tervise edendamine töökohal. Alar täpsustas, et aluseks on 3aastane projekt Kristiine linnaosas ja tutvustame koos Kristel Tammega selle projekti tulemusi.

Mustamäe sotsiaalkeksus asub Ehitajate tee 82, infotelefon 653 2723, avatud E-N 9.00-17.00, R 9.00-16.00.

Erihooldekodudest ja probleemidest

Personali on vähe, sihipärast tegevust võiks olla rohke, ka töötamise võimalusi ja kui oleks nõutav arv personali, siis oleks olukord parem. Ja veel üks artikkel samal teemal:

Tiina Kangro: hooldekodudes raisatakse üsna palju raha, ent teenuse kvaliteet ja turvalisus pole tagatud


 Epp-Mare Kukemelk www.DELFI.ee
Erihooldekande süsteem on kujunenud üsna süsteemitult asutustevõrguks, kus raisatakse küll ära üsna palju raha, aga teenuse kvaliteet ja nagu viimastest uudistest teame ka turvalisus, pole garanteeritud, leiab telesaate "Puutepunkt" produtsent Tiina Kangro. "See, et me nüüd kuuleme väikse vahega mitmest probleemsest juhtumist, ei tähenda, et asjad oleksid halvemaks läinud," ütles Kangro Delfile, mõeldes Võisiku hooldekodus toimunud surmaga lõppenud peksmist ja Meegomäel asuvast erihooldekodust lahkunud Ardo surnukskülmumist.
 Kangro sõnul on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa, mis aga näitab nüüd ka avalikkuse ees kätte, et kogu psüühiliste erivajadustega inimestega ümberkäimise süsteem vajab lõpuks ometi tähelepanu.
"Need inimesed on laiemale osale ühiskonnast võõrad, nende erivajadusi ei suuda sisulises mõttes mõista ilmselt ka meie sotsiaalelu juhid, seadusandjad, kontrollorganid, rääkimata tavalistest kaaskodanikest," loetles Kangro.

Kindlad reeglid
Tema sõnul ongi erihooldekande süsteem nii kujunenud üsna süsteemitult asutustevõrguks, kus raisatakse küll ära üsna palju raha, aga teenuse kvaliteet ning turvalisus pole garanteeritud. "Koht erihooldekodus maksab ligi 1000 eurot kuus. Kuna tegemist on riikliku teenusega, siis paneb seadus väga täpselt paika, kui palju ja milliste oskustega personali peab sellistes kodudes töötama," selgitas Kangro. Ta tõi näiteks, et 30 nõndanimetatud plahvatusohtliku psüühikahäirega inimese kohta peab päevasel ja õhtusel ajal tööl olema kaheksa tegevusjuhendajat ja üks psühhiaatriaõde, öösel kaheksa asemel neli juhendajat. "Kõigil neil peab olema eriharidus või siis läbitud 300 tundi riiklikult kinnitatud õppekavaga täienduskoolitust, mille all mõeldakse koolitust suurema ohutasemega hoolealustega toimetulekuks," rääkis Kangro. "Ka AS Hoolekandeteenused, mis on riigi enda poolt asutatud firma erihoolekande teenuse korraldamiseks, teatab oma kodulehel, et pakub hoolekandeteenuseid ligi 2500 kliendile ning tööd enam kui 1000 töötajale," viitas Kangro. "See on ju üks inimene kahe ja poole kliendi kohta, kui suured ülemused välja jätta."

Tegelikkus ei vasta reeglitele
Kangro viitas ka veebikommentaaridele, kus väidetakse, et tegelikult neid inimesi ju ei ole, haridust ei ole ja palka ka ei ole. "Ka mulle seletas üks kiirabiarst alles eile, et öösel mõnesse säärasesse asutusse väljakutsele minnes võib sealt personali poolelt leida vaid üksiku vanamemme, kuigi elanikke on majas 60 või ka 80," vahendas ta. "Aga miks te siis töötate ja hoiate neid asutusi lahti, võtate sinna nn kliente, kes pärast hukkuvad või peavad taluma ebanormaalseid elutingimusi? Ja kuhu siis see raha jääb, mis iga kliendiga hooldekodule laekub? Ja miks sotsiaalministeerium lubab tegutseda asutustel, kus pole seadusega nõutud tingimusi ja midagi ette ei võta?" sõnastas Kangro küsimused, mis vastamist ootavad. Politseile laekus 22. märtsil teade, et Jõgevamaal asuvas Võisiku erihooldekodus peksis 19-aastane neiu käte ja jalgadega 45-aastast naist. Kannatanu toimetati TÜ Kliinikumi, kus ta hiljem suri. Neiu toimetati psühhiaatriakliinikusse.

26. märts 2013

Libedad tänavad Mustamäe linnaosa ümbruses on kontrolli all

Kirjutasin Mustamäe Linnaosa vanemale pr Helle Kaldale, et mul on suur mure libedate jäalakäiajte teede pärast ja sain vastuse, et olukorda on paremaks muudetud. Aitäh Mustamäe Linnaosa Valitsus kiire tegutsemise eest. Ja kellel mure, see andku teada kas mulle või otse linnaosa valitsusesse. Elu jälle ilusam ja turvalisem.


Mustamäe Linnaosa Valitsus Linnamajanduse osakonnnast kirjutas mulle Urmas Kõpp vastuseks: Tere. Täname info eest. Libeduse tõrjeks kasutatava 2-6 mm läbimõõduga graanulid libisevad peale puistamist jäistesse lohkudesse  ning teedel  või esineda libedaid kohti. Peenema fraktsiooniga puistematerjali  ja soola teehooldusnõuded jalgteedel kastutada ei luba. Oleme teostanud praeguseks  Teie kirjeldatud teelõigul jäise teepinna karestuse ning täiendava puistamise graniitkillustikuga.


Aga tundub, et Mustamäe Kiirabihagla parklas ehk PERHis asjad libedusetõrjega nii hästi ei käi. Edasi loe siit.

22. märts 2013

Oluline on kinnita turvavöö nii taksos kui ka sõiduautodes

Veel fakte, et see kampaania on vajalik ja päästab inimelusid ja tervist. Tänases Õhtulehes selline artikkel. Mulle on see teema oluline, sest inmelud on tähtsad ja kui koolitame taksojuhte, siis räägime alati turvalisusest, abistamisest ja puuetega inimeste vajadustest. Kui klient ei kinnita turvavööd, siis saab trahvi taksojuht ja trahvi võib ta hiljem kliendilt sisse nõuda. Meenub, et Saksamaal ei alustanud invabussijuht sõitu, kui kõik olid kinnitatud turvavööga, nii istmetel kui ka ratastoolis reisijad ja ka nende ratastool. Meil peaks ka inimeste teadlikkus turvalisusest tõusma ja kui juba on paranenud olukord laste turvaistmetel, siis täiskasvanute hulgas on vaja teha teavitustööd, et turvavöö kasutamine muutuks harjumuseks ja kohustuslikuks.


Enim karistusi määrati turvavöö mittekasutamise eest sõidukijuhtidele. Korduvalt politsei kontrolli alla sattunud turvavöö mittekinnitajaid oli 48 juhul ja jällegi suurem osa neist Harjumaal. Laste turvavarustuse mittekasutamist avastas politsei 13 korral - hea märk on see, et nende seas ei olnud ühtegi korduvat turvavarustuse mittekasutajat. Lõuna prefektuuri haldusala maakondades selgitati välja 164 turvavarustuse kasutamise nõuete rikkujat, nende seas oli turvavööta koguni 134 sõidukijuhti ehk ligi 82 protsenti rikkujatest. Turvavööta sõitjaid oli 22 ning laste turvatool puudus kaheksal juhul. Võrdluseks saab tuua, et eelmisel aastal karistati samuti märtsikuus läbiviidud turvavarustuse kasutamise kontrolli käigus üle 300 turvavöö kinnitamata jätnud liikleja. Lõuna-Eestis avastati kõige enam turvavarustuse eiramise juhtumeid Tartumaal, kokku 69. Valgamaal oli taolisi rikkumisi 35, Viljandimaal 23, Jõgevamaal 15, Võrumaal 13 ja Põlvamaal 9. Mullu hukkus Lõuna-Eestis kuus ja sai vigastada 50 liiklejat, kes olid turvavöö enne sõidu alustamist kergemeelselt lahti jätnud. Nende 56 inimese elud ja tervise oleks tõenäoliselt päästnud harjumus turvavöö alati kinnitada. Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Indrek Koemetsa sõnul ei ole turvavöö kinnitamata jätmisega tekitatud vigastused sugugi inimese isiklik asi, sest vigastatu ravikulud tuleb maksta meie kõikide poolt solidaarselt ja need on kordades suuremad, kui hajameelsete rikkujate poolt riigikassasse laekuv trahviraha. 

Rahatrahv turvavöö kasutamise nõudeid esmakordselt rikkunud juhile on kuni 200 eurot. Liiklejatele teadmiseks, et Maanteeameti turvavarustuse kampaania kestab märtsikuu lõpuni.

Kevadise koristuse suurte prügide vedu

Tallinna Raepress saatis välja järgneva teate, mis puudutab paljusid elanikke, kortermaju ja talgulisi, sest kole on, kui prügimäed kerkivad elumajade lähedusse ja sedasi kahjustavad meie elukeskkonda ja ümbrust. 



Suurjäätmete äravedu tuleb tellida eraldi
Kevadise suurpuhastuse käigus veetakse kodudest ning kontoritest prügikastide juurde tugitoole, kappe  ning muud  mittevajalikku suuremõõtmelist kola, lootes ekslikult, et suurjäätmed veetakse ära koos olmeprügiga. Tallinna Keskkonnaamet tuletab meelde, et suurjäätmete äravedu tuleb tellida eraldi. Suurjäätmeteks loetakse jäätmeid, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmeprügi mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmete äraveo teenuse tellimiseks on vaja pöörduda vedaja poole, kes tühjendab teie tavakonteinereid. Mainitud teenust pakuvad kõik olmejäätmete veoteenust osutavad ettevõtted. Põhja-Tallinna, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine linnaosas pakub suurjäätmete väljaveoteenust Tallinna Keskkonnaamet, ülejäänud linnaosades kas Ragn-Sells AS, Adelan Prügiveod OÜ või Eesti Keskkonnateenused AS. Teenuse tellimisel on vaja hinnata visuaalselt jäätmekogus kuupmeetrites või anda teada, mida te tahate üle anda nt madrats, tugitool jne. Suurjäätmete äraveoteenuse eest tasumine toimub vastavalt korteriühistu üldkoosolekul kokkulepitud korrale, mille järgi tasub suurjäätmete äraveo eest ühistu ja arve jagatakse korterite peale võrdsetes osades või maksab kulu eest korteriomanik, kelle jäätmed ära veeti.
NB!Elanikkonnal on võimalik suurjäätmeid iseseisvalt üle anda jäätmejaamadesse. Mööbel, mis on kasutuskõlblik ,võetakse jäätmejaamas vastu tasuta. Kasutuskõlbmatu mööbli eest tuleb tasuda vastavalt jäätmejaama hinnakirjale. Tallinnas on neli jäätmejaama. Info jäätmejaamade asukohtade ja lahtiolekuaegade kohta on Tallinna linnavalitsuse kodulehel www.tallinn.ee . Jäätmejaamades on võimalik lisaks suurjäätmetele tasuta üle anda ka olmelektroonikat (külmkappe, pesumasinaid, telereid jms). Täiendavate küsimuste korral palutakse ühendust võtta Tallinna Keskkonnaametiga või prügiveoteenuse osutajaga.
Hea teada - Tallinna jäätmejaamad leiad siit