30. mai 2010

Tallinna Lillefestivalil

Sel aastal sai siis varakult ära käidud ja kohe tuli tahtmine tulla veel ja veel, sest teemad olid huvitavad ja suve jooksul on need varasuvised lilleaiad kindlasti mutustes ja saavutavad oma täieliku ilu tõenäoliselt suve lõpu poole.

Igatahes, kel aega jamahti on, siis tasub seada sammub Balti-Jaama vastas kulgevasse Toomaprki. Seal on ruumi küüllaga ja ka lastel on palju askeldamist mängualal. Minge kindlasti ja ei pea kahetsema. Ratastoolis küll paraku praegu, pärast tugevat vihmasadu, pole võimalik seal liikuda, sest puidulaastudest pinnas oli veel tänagi niiske ja lirtsus jalgade alla aga suvel on kindlasti olukord parem. Mulle meeldisid enim Tallinna Kommunaalameti paradiisiaed ja Haiti-teemaline väljapanek. Suvel tahan kindlasti veel minna aedade arengut vaatama. Suvi on käes.

Selle aastase iluaia kavandi koostamiseks pakuti välja järgmised teemad:
Aed kui paradiis

Vanaema lillepeenar



Täpsemalt loe edasi siit

30.mail Mustamäel perepäeval

Täna tähistas Mustamäe Laste Loomingu Maja perepäevaga oma hooaja lõpetamist. kohal oli Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindajad, eesotsas linnaosa vanema Lauri Laatsiga. Mustamäe Halduskogu liikmena olen esimest hooaega ka Mustamäe Laste Loomingu Maja hoolekogu liige. Üle poole aasta olen kogenud mitmeid positiivseid hetki, püüdlikke ja kogu hingest ja südamest töötavate inimeste pühendumist oma töösse. Maja on suur ja ka personal on märkimisväärne ja lapsi käib selles majas õpetust saamas üle tuhande. Märkimisväärelt eriliseks teeb maja see, et töötab u 40 ringi ja palju on kaasatud muukeelseid lapsi. Tore on näha jõulupeol, Eesti Vabariigi aastapäeva ja ka tänasel perepäeval kõiki lapsi ja noori laulmas, tantsima, luuletust lugemas ja esinemas eesti keeles. Hästi armsad on pisikesed kelladeansambli liikmed.

Tervitussõnadega tänasin halduskogu liikmena töötajaid ja soovisin jõudu ja jaksu tänasel päeval ning ilustat suvepuhkust ning taaskohtumist sügisel. Sellesse majja on alati tore tulla ja südamest tulevat rõõmu on tore tunda ja heameel jagada.

Loe lähemalt Mustamäe Laste Loomingu Majast:

Pühapäeval, 30.mail 2010 a. kutsub Mustamäe Laste Loomingu Maja kõiki huvilisi PEREPÄEVALE

Perepäev on mitmekesise kultuuri – ja spordiprogrammiga üritus kogu perele – Tallinna lastele ja nende vanematele.

Perepäeva tegevused toimuvad MLLM õuealal (E.Vilde tee 54) ja lähiümbruses.

Päeva pidulik avamine kell 11.00

Kontserdid kell 11.00-19.00
Kontserdil osalevad tantsuringide, muusikaringide, mudilasringide ja ka loovusringide ning teatriringi ja kostüümiteatriringi õpilased , külalisesinejad on Tallinna huvikoolide õpilased..

Tegevused õuealal 11.30 – 19.00
-Meisterdamistelkides meisterdamine – MLLM õpetajad valmistavad koos õpilastega mitmesuguseid kaarte, kingitusi, ehteid, maalivad kividele, klaasile, puidule jne.

Sportlikud mängud, võistlusmängud, mõttemängud (male, kabe, lauatennis, koroona) – kõik soovijad saavad osaleda – nii suured kui ka väikesed, nii emad, isad kui ka vanavanemad. Maleturniirid ja muud võistlused viiakse läbi ka perede võistkondadele.

Päeva pidulik lõpetamine kell 19.00
Üritus on kõigile tasuta.

Asfaldijoonistamise võistlus, mänguväljak, batuut, sumo, hobused jne. osaleda saavad kõik soovijad.

Üritust toetavad : Haridus – ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet, Mustamäe Linnaosa Valitsus, Eesti Punane Rist, McDonald¡s

Kaja Urgard

MLLM direktori asetäitja

29. mai 2010

Koosolek enne Eurovisiooni



Igas toimivas MTÜ-s on korralised valimised. Nii Põhja-Eesti Pimedate Ühingulgi sai täna maha peetud mammutkoosolek koos pika päevakorraga. Kuna on tegu pimedate ja nägemispuudega inimestega, kes igas vanuses ja ka muus keeles kõnelevad, siis kulus aeg kiiresti. Esmalt oli koosolekul kohalolijate kontroll ja 542-st ühingu liikmest oli kohal koos volitustega 105. Meid oli üle poole rohkem kui möödunud aastal ja hulganisti noori inimesi, kes tavaliselt kohale ei tule. Oli näha, et noored olid eeltööd teinud.Saime kinnitatud 2009.aasta majandusaasta aruanne koos revisjonikomisjoni arvamusega, kutsutud tagasi vana juhatus ning valitud uus.

Senise juhatuse esimehe Eduard Borissenko vahetas välja Kristiina Peetsalu ning temaga koos on 9-liikmelises juhatuses veel Artur Räpp, Janne Jerva, Julia Kabanova, Christel Sogenbits, Margus Kiin, Eero Tõniste, Eduard Borissenko ja Katrin Margus. Revisjonikomisjoni valiti tagasi Tiia Tiik, Saima Murr ja lisaks Priit Kasepalu. Nüüd jääb ainult soovida jõudu ja arukaid otsuseid uuele juhatusele 3 aastaks! Tegudele.

Eurovisiooni vaatame - meeldib Belgia ja teine eelistus on Kreeka lugu!

27. mai 2010

29. Vanalinna päevad 2010 ratastoolisõidu võistlus

TULE JA OSALE

Ratastoolisõidu võiSTLUSEL.

Üritus toimub pühapäeval, 6. juunil 2010 kella 10.00 14.00 Toompargis (Shnelli tiigi ääres). Võistluste algus kell 11.00.

Registreerimine võistlustele kella 10.15 - 10.45.

Võistleme individuaalselt:

a) tavaliste ratastoolide kasutajad (mehed, naised ja lapsed, mehed (nõrgad käed) – tingimusel kui osaleb vähemalt 3 võistlejat)

b) elektriliste ratastoolide kasutajad.

Võistlusdistantsi pikkus on 1500 ja 3000 meetrit.

Peaauhinnaks Soome ja Rootsi kruiisireisid Tallinkilt!

Esimese, teise ja kolmanda koha saavutanut autasustatakse medali ja diplomiga. Korraldajal on õigus teha muudatusi, kui võistlejaid on vähem registreerunud). Tagame osalejatele kerge eine ja transpordikulude kompensatsioon. Osalustasu 25 krooni tasuda kohapeal.

Oma osalemisest teata (nimi, vanus, võistlusklass) kuni 04.06.10 e-mailile arko.vool@gmail.com või Tiia Tiiki telefonil 655 4160, GSM 52 19 102.
Lisainfo: Arko Vool GSM 580 580 63, www.vanalinnapaevad.ee

Üritust korraldab Tallinna Invaspordiühing

TOETAJAD

Tallinna Kesklinna Valitsus

Kohtumine ...

valijatega. Alguses, kui ma olin poliitika kauge, siis tundus see naljakas ja pani muigama. Nüüd praktiliselt kord paar nädalas keegi tuttav soovitav mind. Kuulan siis inimese mure ära. Uurin lisaks ja siis vastan. Tavaliselt tunduvad need asjad suhteliselt arukad ja arusaadavad mullegi. Eriti veel peale Internetis kolamist, seaduste, määruste lugemist. Kui vaja küsin abi ka neilt, keda tean asjaga hästi kursis olevat. Ja õpin ise iga päev juurde. Viimati küsiti mu käest mida teha korteriüürivõlglasega, kes saab raha aga üürimaksmiseni ei jõua. Teine kord tunti huvi kuidas hooldajat ja kellele määrata. Täna küsiti mis on liitpuue??? Eks siis vastan ja nii see jutt levib ja jälle inimesed helistavad või otsivad mind üles. Aga mõnikord on teadmisi sõnadesse panna keeruline. Hea on Mustamäe Halduskogu liikmena ka kasulik olla. Tööl saan seda olla 5 päeval nädalas.

Õhtupoolikulgi helises minu mobiiltelefon ja helistajaks oli mustamäelane, keda kohtasin linnas viimati üle 5 aasta tagasi. Muigama ajas, kui teiselt poolt öeldi oytse, et selle ja selle käest sain numbri ja eks tead isegi, et ei helista sellepärast, et küsida kuidas tervi on. Vastasin, et tervis on hea ja kulgeb hästi. Sai siis temalegi nõustamist antud. Küsija suu pihta ei lööda. Mõni küsija küll teatab, et kas saab tulla nõustamisele. Sotsiaaltöötaja ikka pakub nõustamist. Siis ühman vastu, et pane aeg kinni ja tule ja küsin vastu, et kas arve ka väljastan. Inimene õpib kogu elu. Aga egas ma kade pole, jagan oma oskusi, teadmisi ja kogemusi inimestele. Olgu siis see nn kohtumine valijatega. Aga selle vahega, et tavaliselt mingeid kulutusi mul nende kohtumistega ei kaasne.

24. mai 2010

Ratastoolis noortest Pealinna lehes 24.05.2010

Selline uudis siis tänasest Pealinna lehest:Ratastoolis noored fännivad reisisaatjaid 24.05.2010 Tiina Salumäe

Kui varem jäid puuetega inimesed tihti bussiukse taha, siis nüüd jõuavad nad tänu reisisaatjatele bussi isegi viimasel minutil. Ratastoolinoored tunnustasid laupäeval toimunud tuluõhtul Party On Wheels 2 ehk Pidu ratastel oma häid sõpru ja taunisid neid, kes neile kaikaid kodarasse loobivad. Sõprade hulgast tõid ratastoolinoored esile just reisisaatjad, sest tunnevad iga päev, kuid vajalikud nood on.

«Rääkisime kaaslastega, et tänu reisisaatjatele saad bussi peale isegi siis, kui jõuad mõnikord peatusesse viimasel minutil,» ütleb POW2 projektijuht Jüri Lehtmets. «Reisisaatjal on meie arust väga oluline amet. Kui neid polnud, jäime päris tihti bussist maha, nüüd seda muret enam pole. Ja reisisaatja on ka see, kes bussijuhtidelt tööpinget maha võtab.»

Tunnustus teeb rõõmu

Lehtmetsa sõnul ei tohiks reisisaatjate ametikohta tulevikus kaotada, küll võiks neile ülesandeid lisada, et tulevikus täismõõdulise palgaga koha välja annaks. Aleksei Maslakov, üks Tallinna Autobussikoondise 310 reisisaatjast, sõidab 61. liinil, mis viib mööda Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse juurest. Mehe sõnul on tal muidugi hea meel, kui keegi tunnustab ja sa saad aru, et see, mida sa teed, on kellelegi vajalik. «Peaaegu iga päev sõidavad ratastoolis inimesed sellel liinil Õismäe poole või siis veel kaugemale. Käivad poes või pangas,» räägib Aleksei. «Nemad teavad, millal tuleb see õige buss, mina jälle tean, kust nad peale võivad tulla, teen luugi lahti ja aitan neil sisse sõita. Üks tädike tahab aga alati ise bussi sõita. Mõnikord küsin ratastoolis inimestelt, kuidas päev on möödunud või kuidas käsi käib.»

Mõnikord bussis 4-5 vankrit

Aleksei sõnul suhtuvad ratastoolis inimesed reisisaatjatesse rahulikult ja hästi. «Tundub, et nad saavad aru, et kui meid ei ole, on neil raskem bussi peale saada. Nii et mõnes mõttes neile meeldib, et me olemas oleme. Abivajajate aitamine pole mingi lisakoormus, see on minu tavaline töö. Lisaks ratastoolis inimestele sõidab sellel liinil veel palju noori emasid, mõnikord on bussis neli-viis vankrit. 61. liini buss sõidab ju mööda kolmest meditsiiniasutusest.»

Sellele, et reisisaatjad ja bussijuhid oskaksid ratastoolinoori, aga ka kuulmis- ja nägemispuudega inimesi paremini abistada, on kaasa aidanud ka Lehtmets ise koos oma sõpradega. Tallinna autobussikoondise suhtekorraldaja Sirje Rohu sõnul oli koondises läinud aasta lõpul koolitus, kus ratastoolinoored õpetasid bussijuhte ja reisisaatjaid. «Mõnikord ei tule inimesed selle pealegi, et teevad midagi valesti. See, et noored reisisaatjaid koolitasid, oli väga hea, aga tegemist oli alles esimese koolitusetapiga.» Kogu koolitus võeti linti ja sellest on kavas teha õppevideo, mille eesmärk on bussijuhte ja reisisaatjaid tulevikuski harida.

Ratastoolinoored tahavad diskoteeki

Lisaks reisisaatjatele pärjati ratastoolis noore hea sõbra tiitliga veel Rucola restoran, Tulika Takso ja Draamateater. «Rucola restoranis puudus meile sobiv ligipääs,» lausub Lehtmets. «Aga pärast seda, kui olime seal paar korda söömas käinud, muretsesid nad relsid ja tegid inva-WC. Tulika Takso on hea lisavõimalus ühis- ja invatranspordile, on aru saada, et sealsed taksojuhid on saanud koolitust, kuidas ratastooliinimesi teenindada. Draamateatril omakorda on meie jaoks mugav sissepääs.»

Kaigas kodaras tiitli sai aga ööklubi Parlament. Lehtmetsa sõnul oli seal aastaid tagasi ratastooliinimestele sobiv sissepääs olemas, kuid seda ei saa enam kasutada. «Parlament tõi põhjenduseks, et invasissepääsu tõttu tuleb külma õhku sisse ja neil lähevad seetõttu küttearved suuremaks,» räägib Lehtmets. «Nad küll ütlesid, et turvamehed saavad meid abistada, aga minu elektriline ratastool kaalub 150 kilo ja sellele lisandub minu oma kaal. Seda ei jõua ju tõsta.»

23. mai 2010

Ratastoolis noored kiitsid tegijaid ja laitsid Parlamendi ööklubi


Eile oli lauluväljakul peale maijooksu noorteüritus, mis oli heategevuslik üritus nimetusega Party on Wheels 2. Kuna oli ilus ilm oli kohal ka palju rahvast, proovida sai ratastoolirallit, mängida kelguhokit, ületada takistusrada, kunstnik Mella õpetas jalaga maalima ja kohal oli raamatukogubuss Katariina Jee ja TAK-i madalapõhjaline buss, millesse sisenemist paljud tavainimesedki proovida said. See buss oli päris popullarne.




Tänusõnad Sirje Rohtile, kes pakkus tasuta linnaliini bussi ratastoolis lastekodu laste ja ka teiste liikumispuudega inimeste tasuta kohale toomist ja pärast Lauluväljakult koju viimist.


Projekti raames tunnustati asutusi, ettevõtteid ja eraisikuid, kes on liikumispiiranguga inimeste ühiskonda sulandumist toetanud. Kuldse ratta said:
1) Eesti Draamateater - teatrimaja renoveerimisel taksituste kõrvaldamisest ja lifti ehitamisel
2) Rucola restoran - ratastoolis noortele relsside paigaldamise eest sinna sisse pääsemisel
3) Tulika Takso - abistamisel takosjuhtide abikäe eest treppidest üles pääsemisel, sest neil noortel puudub võimlaus kasutada Tallinn invataksoteenust, kuna on pärit mujalt Eestist.
4) Tallinna Linnavalitsus reisisaatjate eest, kes elektriratastoolis liikuvaid noori on abistanud ühistransporti saamisel, avades kaldtee trollis ja bussis. Populaarseks tegi asja see, et hr Edgar Savisaar, Tallinna linnapea, isiklikult tuli auhinda vastu võtma.

Jään arvamusele, et reisisaatjad on vajalikud, kuid neid tuleb koolitada ja õpetada ning ühistranspordi sõidugraafikuid peab planeerima ja koostama nii, et liikumispuudega inimesed saaksid igal linnaliinil madalapõhjaliste busside, trollide ja trammidega sõita võrdselt teiste linnakodanikega.

Lisaks neljale tunnustusele anti välja ka auhind "Kaigas kodaras 2010", mille pälvis ööklubi Parlament, kes sulges kaldteega varustatud ukse põhjendusega, et seda kasutatakse harva ja sealt puhub külma sisse.

Noored tegid ettepaneku - sulgeda tavakülastajate uks ja avada ühiseks kasutamiseks kaldteega uks. Mõte oli väärt ja sai väärilise aplausi.

Pildid siit

21. mai 2010

Kutse: Tule laupäeval lauluväljakule


Party on Wheels 2 kutsub 22. mail ratastoolirallile
Laupäeval, 22. mail leiab Tallinna lauluväljakul aset kolme ratastoolis noore poolt ellu kutsutud vabaajaüritus Party on Wheels2. Kella kolmest kaheksani kestval tasuta spordi- ja muusikaüritusel astuvad üles Birgit Õigemeel, Mimicry, Lu:k ja Kraaken ning iga soovija saab ka ise ratastooli istuda. http://www.partyonwheels.eu/

“Tahame näidata, et ratastool on kõigest liikumisvahend ning see ei takista põneva ja sisuka elu elamast,” tutvustab teist aastat korraldatava peo ideed Jüri Lehtmets. “Meie soov on vähendada ühiskonna kohmetust liikumispuudega inimeste suhtes ning aidata kaasa sellele, et ka ratastoolis noored oleksid aktiivsed ja lööksid ühiskonnaelus julgelt kaasa.”

Viietunnise vabaõhuürituse käigus saavad huvilised proovida, kuidas on ratastooliga erinevaid takistusi ületada, osaleda ratastoolirallil, mängida elektriratastooliga saalihokit ning tantsida line-dance´i. Päeva jooksul astuvad heategevas korras üles mitmed tuntud muusikud. Peo avab Ott Lepland, kuulda saab Birgit Õigemeelt, Superstaari-saatest tuntuks saanud Kene Verniku punti Mimicry, elektroonilise tantsumuusika bändi Lu:k ja ansamblit Kraaken. Lavale tuleb Kaie Segeri endise õpilase Kristiina Pahki line-dance´i grupp Kaja Linedance. Kristiina Pahki juhendamisel saab proovida line-tantsu nii ratastoolis, kui ka omal jalgel.

Party on Wheelsi korraldavad noored annavad laupäeval välja ka Kuldse Velje auhinnad asutustele, kes on hõlbustanud liikumispiiranguga inimeste sulandumist ühiskonda. Omaniku leiab ka Kaigas Kodaras tiitel, mille saab organisatsioon, kes on liikumispuuetega noorte elu oma tegevusega takistanud.

Ürituse raames toimub ka invamess, kus tutvustatakse põnevaimaid invateenuseid ja abivahendeid ning saab kaasa lüüa käsitöö töötubades. Kohal on raamatukogubuss Katariina Jee, Taki madalapõhjaline buss, nõukogude-aegne käsijuhtimisega auto liikumispiiranguga sõjaveteranidele ja palju muid aegade hämarusest pärit abivahendeid. Osa võtab Euroopa Komisjoni teavituskampaania “Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu”, kes korraldab muu hulgas ka viktoriini ning teeb soovijaile näomaalinguid. Party on Wheels2 on kõigile tasuta ja toimub Tallinna lauluväljaku kaare tagusel maa-alal laupäeval kella kolmest kaheksani.

Eestis on liikumispiiranguga inimesi kokku 50 000 ehk kogurahvastikust 4 protsenti. Neist töötab vaid ca kümnendik ning 16-24aastastest puudega inimestest õpib ainult kolmandik. Idee korraldada Party on Wheels taolist noorteüritust sündis sellest, et Tallinna kolinud ratastoolis noored Karl ja Jüri otsisid mõnusat ajaveetmiskohta, kuhu ka elektriratastooliga sisse pääseks. Meelelahutuskohti läbi helistades selgus aga paraku karm tõde – enamikesse lahedatesse noortekohtadesse ei pääse ratastooliga sisse. Sealt tekkiski mõte korraldada noorteüritus, kuhu oleks teretulnud nii liikumispuuetega kui liikumispuudeta noored.

Esimene Party on Wheels toimus aasta tagasi Kristiine keskuses, seal astusid teiste seas üles näiteks Tanel Padar, Külalised, Bullfrog Brown ja HND.Seekordne ettevõtmine saab toeks tänu toetajatele, kelleks on Euroopa Komisjoni teabekampaania “Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu”, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, Lauluväljak, SEB Maijooks, Broadline, RGB, Balti Kontsert, G4S, MB Show Service, Major, Netpoint, Tervise Abi, Forum Cinemas, Saarioinen Eesti OÜ, Kanal 2 jt.

Lisainfo:

Jüri Lehtmets
POW projektijuht
jyri.lehtmets@gmail.com
tel 566 38752
www.partyonwheels.eu

Evely Kaibald-Reemet
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuhi abi
evely@elil.ee
tel 50 19 369

Katre Ratassepp
“Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” teabekampaania esindaja
Eestis / ürituse meediatugi
katre@kpms.ee
tel 50 96650
www.stop-discrimination.info http://www.stop-discrimination.info/

19. mai 2010

Mustamäe halduskogus 18.05.2010

Eile oli Mustamäe Halduskogu ja seal räägiti kvartalisiseste teede remondist. Kirjutasin möödunud kuul linnavalitsusse Keskuse tänava trollipeatuse probleemist ja nad käisid seda Keskuse tn trollipeatust testimas ja selgus, et tõepoolest on trollibussi sarved lühemad ja nii ei ulatu troll peatusesse sisse sõitma. Rein Org täpsustas, et kuna ettepanek trollipeatuse kohta tuli Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt, siis arvestatakse tänava remontimisel ratastoolis ja puuetega inimeste ligipääsetavuse tagamisega. Sellest pidid ka kõik teised (noored ja vanad) kasu saama.

Lisaks toetasime Kadaka tee 70 detailplaneeringu, mida tutvustas maanõunik Aldo Aadamsoo. Heakorrakuu töödest rääkis Urmas Kõpp ja kolmanda punktina tutvusime revisjonikomisjoni tööplaaniga.


Veel infoks, et Nõmme polikliinik on suletud ehitustöödeks 8 kuud - kõik Nõmme ja Hiiu perearstid toodi üle Mustamäe Polikliinikusse, Ehitajate teele. Seepeale küsisin mina, et kui Keskuse tänav on remondis juuni lõpuni ja nüüd läheb remonti ka Mustamäe polikliiniku parkla, siis kuhu inimesed oma autod parkida saavad? Ka Männi parki tulevad paljud lapsevanemad koos lastega sõiduautot kasutades? Selgituseks sain, et küll nad parkimiskoha leiavad, ega siis terve tänav kinni pole. Selgus ka, et uus parkimise määrus keelab parkida autosid parkimiskohtadele risti, sest see on ohtlik autoga välja tagurdades. Ennetamiseks seda ei lubata. Tuleb parkimiskohad teha parkimistaskud, nn sõiduteega paralleelselt.

Terminitest - invasport

Tavaliselt on nii, et olen näinud ja kuulnud ja siis lihtsalt ei mõtle seda terminit lahti. Invaparkimine, invasport, inva-WC. Nendega oleme harjunud, küll aga kriibib silma sõna invaliid. Põhjuseks uus aeg ja ka see, et 2. Maailmasõda on jäänud 60ne aasta tagusesse aega ja sel ajal veteranid ja sõjainvaliidid on kas surnud või eakad. Nüüd kehtivad kaasaegsemad terminid nagu liikumispuudega inimene, erivajaduseda inimesed, võrdsed võimalused. Ka puudega lastel on õigus haridusele ja koolikohustus kuni 17.eluaastani või põhikooli lõpetamiseni.

Tänasest Eesti Päevalehes on huvitav mõtisklus, mis väärib lugemist. Soovitan teilegi:
Agu Uudelepp: Ühe kehtetu väärtermini lugu

Kuidas aga kogemuse baasilt mõista sõna "invaliid"?

Pärit on see tüvi ladina keelest, invalidus tähendab jõuetu. Ja ma olen selle tähendusega vähemalt enda kontekstis täiesti nõus, nii õnnetult jõuetu pole mu jalg ammu olnud. Aga - jaks tuleb vaikselt tagasi ja eesti keeles on invaliidus püsiv, mitte mööduv kategooria. Seega, mina pole invaliid ja sõna tähendusväli ikka lahti rääkimata. Tulemus: inglaste invalid on eesti keeli "maksvusetu, kehtetu". Seega on invasport "maksvusetute või kehtetute inimeste sport". Ja see on juba üsna ebaõiglane.

Nii lähebki käiku "sandi koht on kodus nurgas?"

Eesti ei saa endale sellist suhtumist lubada. Ma olen ameerikalikku poliitkorrektset sõnakasutust küll ja küll pilganud ning arvan siiamaani, et olen ülekaaluline kiilakas, mitte massiliselt andekas, kuid tipmiselt karvkattelt vähemvõimekas inimene. Aga liikumispuudega inimesed on küll ära teeninud paremad sõnad kui need, mille emakeelseks tähenduseks tuleb kehtetu tegelane, kes teeb vääraid asju.


Pimedate raamatukogu koliti Ülemistele

Kurb, et pimedate raamatukogu lahkus olude sunnil Tondi 8a majas. Algselt tundub ülekohtune aga kui lugeda tänast Eesti Päevalehe artiklit, siis Hoiuraamatukogu direktori sõnad ei anna põhjust kahelda. Eks kõik loevad raha ning kultuuriministeerium püüab kulusid koomale tõmmata. Loodan, et juunist saavad pimedad oma raamatuid koju tellida või kasutada elukohajärgset raamatukogu, kuhu lubati pimedatele vajalikud raamatud toimetada. Küll on probleeme kohale jõudmisega pimedatel ja nägemispuudega raamatukogu töötajatel. See bussipeatuste nihutamine ei tohiks olla suur probleem. Pimedale inimesele ilma kõnniteeta orienteerumine üle 180 meetrisel teekonnal on pikk.

Lühidalt Eesti Päevalehe artiklist:

Pimedate raamatukogu koliti takistusriba taha

Raamatukogu soovib kõnnitee ja valgusfoori rajamist, aga linnal selle jaoks raha pole.

Esmaspäeval kolis Eesti pimedate raamatukogu uude asukohta Suur-Sõjamäe teel. Nüüd on selle töötajatel suur mure: sinna ei vii kõnniteed ja hoone juures pole helisignaaliga valgusfoori. Tiheda liiklusega Suur-Sõjamäe tänaval ei ole praegu isegi liiklusmärki, mis teavitaks autojuhte, et piirkonnas liigub nägemispuudega inimesi. Pimedate ligipääsu raamatukogule raskendab ka see, et otse maja sissekäigu kõrval käib vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus.

Raamatukogu töötajatest on neli pimedad või nägemispuudega, tööle tullakse kas nägijast kolleegi autoga või mitmekesi ühissõidukitega. Paarsada meetrit bussipeatusest majani tuleb käia kas mööda teeserva või minna läbi kõrvalhoonete hoovidest.

Kultuuriministeeriumi nõu-nik Meeli Veskus aga probleemi ei näe, sest pimedatel on võimalik heliraamatud ka postiga koju tellida ja kohale minna pole tingimata vaja. „Ilma saatjata käivad raamatukogus vaid paar-kolm inimest,” märkis Veskus. Tema sõnul oli kolimise puhul esma-tähtis, et töötajad saaksid head ruumid. Ometigi on raamatukogu juuni algusest avatud ka külastajatele. Registreeritud lugejaid on üle Eesti 463, neist umbes 200 elavad Tallinnas.

Direktor: eelmine koht oli hullem!

•• Eesti pimedate raamatukogu direktori Vaiko Sepperi sõnul oli eelmises asukohas Tondi 8a renditud ruumide olukord lausa hull. Probleeme oli keskküttega, radiaatorid paigaldati alles möödunud aastal. Peagi kukkusid neli-viis radiaatorit seinalt alla – hea, et töötajad viga ei saanud, rääkis Sepper. Vihmaga olid põrandatel veeloigud ja eelmisel sügisel ette võetud aknavahetus pani hallituse vohama.

•• „Terviseamet oleks kindlasti ettekirjutuse teinud – hea, et nad seda kohta ei näinud!” ütles ka kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus.

•• Veskuse sõnul otsiti pimedate raamatukogule uusi ruume kolm aastat.

•• Kui Tondil tuli renti maksta ligi 300 000 krooni aastas, siis Suur-Sõjamäe hoone kuulub ministeeriumile endale. „Loomulikult on majanduslikult kasulikum tuua filiaal emakoju,” lausus Veskus. Samas majas asub ka Eesti hoiuraamatukogu, mille põhieesmärgiks on säilitada harva kasutatavaid võõrkeelseid teavikuid.

•• Eesti pimedate liidu juhatuse liikme Janne Jerva hinnangul oleks aga olnud odavam remontida Tondi hoonet, mille juures on trammipeatus ja töötab helisignaaliga valgusfoor, kui kolida ja hakata Suur-Sõjamäele vajalikke teid ja valgusfoori rajama.

17. mai 2010

Tallinna linna kodulehel link puudega inimestele

Hurraa. Lõpuks ometi on minu ettepanekut kuulda võetud ja kui siseneda Tallinna linna kodfulehele www.tallinn.ee , siis on võimalus kasutada otsingut kellena > puudega inimesele.
Kõik on ühes kohas koos. Eks tasapisi lisandub sinna teenuste kohta lisaks informatsiooni, kuid aitäh tahan öelda Kadi Pärnitsale, kes Tallinna Linnavolikogu Sotsiaalkomisjoni esimehena meie palvet kuulda võttis ja asi saigi teokstehtud.

Raepressilt tuli täna ka selline uudis, et teenuste info on saadaval nii vene kui ingliskeelsena.
Tallinn areneb. Tore.

Raepress: Tallinna teenuste andmebaasi saab kasutada ka vene ja inglise keeles

Maist alates on Tallinna linna veebilehel asuvat teenuste andmebaasi võimalik kasutada ka vene ja inglise keeles.

Tallinna linn osutab linnaosavalitsuste ja linnaametite kaudu kokku üle 500 avaliku teenuse. Kuni 2009. aasta alguseni olid teenused veebis raskesti leitavad, ebakorrapäraselt ja erineva tasemega kirjeldatud, nüüdseks on loodud korrastatud süsteem ja teenused ühtsesse andmebaasi koondatud.

Lisaks informatsioonile on paljude teenuste puhul võimalik andmekogu kaudu ka teenuse saamiseks taotlus või avaldus esitada. Selline teenuste koondamine andmekogusse muutis avalike teenuste osutamise kiiremaks, efektiivsemaks ja tarbija jaoks oluliselt mugavamaks.

Kui siiani oli teenuste andmekogu kasutatav vaid eesti keeles, siis nüüdsest saab seda kasutada ka vene ja inglise keeles. See parandab linnakodanike informeeritust ja seega ka teenuste kättesaadavust.

Tallinna avalike teenuste andmebaasi asub http://www.tallinn.ee/teenused

Venekeelse andmekogu tõlkimise projekti toetasid Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

16. mai 2010

Laupäev, 15 05 2010, oli talgupäev Tõrvaaugu talus

Eile oli meie üritus Teeme ära 2010 Kõrvemaal, Tõrvaaugu talus, kus oli palju tööd ja palju tegijaid. Ehitustööd algasid möödunud aastal ja nüüd siis oligi vaja täpselt 40 kätepaari ja jalgu abiks koristustalgutele.

Kui hommikul kella 11 ajal kohale jõudsime, siis oli parkimisplatsil juba rida autosid. Õuepealne kihas siblivatest inimestest nagu sipelgapesa. Kuni kella 4 pärastlõunal sai metsa alust koristatud, puid saetud ja laotud, pügatud kipuvitsahekki, keedetud suppi, pestud lagesid ja aknaid, klopitud tekke, vaipu, patju ja madratseid. Koristatud ja riisutud õue pealset. Koka keedetud supp maitses hästi, ka sutsuvimb ja heeringas olid leival imelised.

Päike praadis meid hoolega ja noored ja julged käisid ujumaski Tõrvaaugu järves, Valge hobuse mäe lähedal. Õhtupoolikul täienes lõkkeplats vana põleva prahiga, kamp töökaid mehi aina taris järelkärusse prügi ja vedas seda õigesse kohta. Maja ümbrus sai kena ja Tõrvaaugu talu säras metsa sees. Säras rõõmust ka peremees Hans, meie omadele tuttav pudelimaja ehitaja.

Tahaks juba liikumispuuetega inimeste laagrisse. Loodame, et juulikuuks on ehitustööd lõppenud, saun valmis ja tubades, köögis ja vetsudes siseviimistlus valmis.


Uudishimu renoveeritud Tõrvaaugu talu suhtes sai rahuldatud, kondid tööst kanged aga südames hea tunne ja kopsud värsket metsaõhku täis.

14. mai 2010

Kuidas need halduskogud siis töötavad?

Mina käisin kooolitusel 7.mail Tallinna Linnavolikogus. Küsisin täna Sirli Suitsult koolitusmaterjale ja usin Mustamäe Halduskogu liige Gerd Tarand pani selle oma blogisse.
Toomas Sepa koolitusmaterjal on ka Tallinna ja Eesti ajaloolisi fakte kajastav. Väärib tutvumist.

Invasportlastega Brüsselis



Isegi siis kui käisime bussiekskursioonil ja külastasime Mini-Europat. Vihma oli ja jahe oli. Esmaspäeval oli +14 C, teisipäeva hommikul oli +4 C ja kolmapäeval +7 C. Ilmataadiga polnud suurt kokkulepet. Külastasime Europarlamenti, Belgia Senatit ja raekoja platsi. Shoppamiseks jäi aega ja ka õhtuse linnaga tutvumiseks. Üllatus oli suur kui Estonian Airi lennukisse sisenedes teatas stjuardess, et Tallinnas oli +21 C. Uskumatu eestis nagu lõunamaal. Nüüd naudime juba mitmendat päeva seda sooja. Brüsselis oli suurepärane, kastanipuud õitsesid, tulbid ja kevadlilled olid täies ilus. Roosid veel polnud õide puhkenud. Inimesed olid kenad ja viisakad. Palju oli musti, mosleminaisi ja kerjuseid tänavatel. Tahaks veel. No jah ega see inimene pole kunagi rahul - meie Arkoga oleme ja ka kõik teised olid rahul.

Eurodega on küll raske harjuda ja inglise keelt suudan minimaalselt purssida, kuid kõik sai selgeks. Signe Falkenberg oskas hästi asja organiseerida ja sellise suure pühendumisega invasporti korraldab. Ka Siiri assistent Tarmo Kurves oli meiega kannatlik ja mõistev. Võtab ju liikumispuudega inimestega liiklemine palju rohkem aega, kuid kõik sujus. Ka Waterloo lahingupaiga külastus ja mäe otsa ronimine oli äge kogemus. Kustumatu mulje sain Brüsseli lennujaamas, kus mind põhjalikult läbi otsiti aga midagi keelatut ei leitud. Ratastooli omadel läks ladusamalt, kuid narkotesti kogemuse said nemadki. Lõpp hea, kõik hea. Tänud Siirile põhjaliku kava eest ja edu talle seal Brüsselis.

Kodus on soe ja mõnus ja töönädal sai kiiresti otsa.
Pilte näed siit

8. mai 2010

Koolitus halduskogu liikmetele Tallinna Volikogus 07 05 2010

Reedel käisin Tallinna Linnavolikogu istungite saalis (Vana-Viru 12, 3. korrus) seminaril, kus linnasekretär Toomas Sepp koolitas linnaosade halduskogude liikmeid teemal „Halduskogude töökorraldus“. Sihtgruppiks olid halduskogu liikmed, komisjonide liikmed, sh revisjonikomisjoni liikmed. Kirja olid pannud ennast 50 inimest aga kohale oli tulnud 20 ringis. Lühike mälu meie inimestel. Keeruline on see volikogumajja sissepääs, uksed rasked ja keerdtrepp viib 3.korrusele. Kui volikoguliikmetest oleks mõni liikumispuudega, siis temale jääks küll see trepp ületamatuks. Loodan, et peagi valmis uus ja paremini ligipääsetav linnavolikogu hoone.

Kaasa saime ka materjalid ja kes küsida tahtis, sellele ka sõna anti. Mina sain oluliselt targemaks ja kindlust juurde. Olgugi, et pool aastat tagasi, kui sain Mustamäe Linnaosa Halduskogu liikmeks, siis uurisin Tallinna põhimäärust ja Mustamäe linnaosa arengukava. Ja igla halduskogu koosolekul olen osalenud ning tean endiselt, et tahan olla rahvaesindajana Mustamäe Halduskogus ja komisjonides (keskkonna-, revisjoni, sotsiaal- ja tervishoiukomisjonides).

Seminari alateemad olid järgmised:
- Tallinna linna juhtimisstruktuur ja linnaosad
- linnaosa ja LOV põhimäärused jm dokumendid
- halduskogu
- linnaosavalitsus ja linnaosavanem
- halduskogude töökorraldus, sh revisjonikomisjon ja tema ülesanded.

7. mai 2010

Ostuööl Viru keskuses

Eile õhtul oli päris lahe minna linna peale. Koos lastega, mida juhtub suhteliselt harva. Aga poistel see mure, et jalavarjud lihtsalt kuluvad ära või lagunevad suurest ringi traavimisest ribadeks. Uusi raske saada, eriti suuremal, sest see kinganumber 46 tundub minev kaup olema. Aga neile noortele ju iga värv ja tegumood ka ei sobi. Tean seda hästi, sest ilma nendeta ma neile riideid või jalanõusid üldiselt ei osta. On ka erandeid. Eriti jõulude ja sünnipäevade ajal ja siis on küll Rene oma pusaga rahul olnud. Imre käib peale 18 aastaseks saamist autokoolis. Õppesõiduautosse pole veel istunud, tegeleb teooriaga.

Autokool sai otsa kellapoole üheksa paiku ja ta jäi meid linna ootama. Saime noorema pojaga koos trolliga linna minna kiiresti, sest õhtul kella 21 ajal liiklus hõre. Vanem poeg ootas meid Tammsaare pargis, kus oli Saku telk ja mängis noorteband. Rahvast oli vähe ja olukord rahulik. Mulle meenus just nädal tagasi noorema poja uurimustöö noored tänaval. Küsis ta minultki ja vastasin talle, et mulle noored meeldivad. Kui nad normaalsed, ei tatista, ei kähmle ja pole ebaviisakad, sest noored veedavad meelsasti aega tänaval, kui sõbrad, mänguväljakud või muud vabaõhu üritused, skatepargid. Kui neil on igav, siis nad tahavad tähelepanu ja liiguvad kampades. Meie ilmastikus on talvel väljas külm, siis nad kogunevad kaubanduskeskustesse. Seal huvitav ja koos olles saab suhelda, poodides ringi kolada, uudistada.

Ostuöö kaubamajas oli lahe, sest müüjad ja klienditeenindajad olid reetuses, mis pärit 80-datest. Ringi vantsis ka Mishka karu, kõndis ostjate vahel ja hüüdis mömm, mömmmömm... Kuidagi ei suutnud tõsiseks jääda, nii naljakas ja vaimukas noormees. Müüjad viisakad, esines ka ansambel Laine ja pärast poole uue ja vana kaubamaja eraldavatel treppidel võttis laulu üles meeskoor. Mina olin 1,5 tunnilise shoppamise järel päris väsinud. Aga jalavarjud me endale leidsime ja see -20% hinnast on piisavalt suur kokkuhoid. Arvan, et lähen teinekordki sellistele ostuöödele, sest need on igal juhul paremad kui hullud päevad. Seltskond oli ka rahulik, ei mingit tõuklemist ega trügimist. Kaubamajas on alati lahe, viisakas teenindus, meeldiv keskkond. Nüüd küll nostalgitsen vist.