29. mai 2023

Õed Aafrikas ehk Tuneesia kultuurireis 1

Oli see vast elamus. Tahan reisile. Tuneesiasse läheks küll veel tagasi. Randadese puhkama, linnadesse rändama, kõrbeluidetesse päikest ja liivatormi kogema... Võrratud elamused. Päike, ajalugu, kultuur, toit! Kohalik rahvas oli sõbralik, naeratasid ja kauplesid mõnuga.

Turismimessi eel Tiiu mainis, et mis siis kui läheks ja reisiks ja kas juba broneerime reisi ära. Palusin kannatlikku meelt ja aega otsustamiseks kuni reisimessil ära käin. Veebruari alguses käisingi, võtsin Germalo reisikataloogi kaasa, et kodus lähemalt uurida. Selle Tuneesia reis kohta on öeldud, et see on maa, kus põrkuvad Euroopa ja Araabia kultuurid, looklevad lõputud liivarannad ning lummab mitme tuhande aastane kultuur. Ehk halloo Aafrika! Meil olid toredad reisijuhid Tea ja Karoliina. Nendelt saime palju teada ja nad suutsid kõik 45 reisijat probleemideta koos hoida grupina. Kõik olid rõõmsad, toredad ja sõbralikud. Reisiprogrammile lisaks kirjutan juurde teksti ja kindlasti jagan pilte. 

Aitäh armas, kallis õeke, et mind reisile kutsusid. Olin äsja läbinud silmaoperatsiooni (nr 7.) ja taastumiseks jäi piisavalt aega ja kohvrit pakkisin ka juba 3 nädalat enne reisi. Aga ikka sai liiga palju asju kohvrisse. Kindlustus tehrud, puhkus vormistatud ja nii me aprilli viimastel päevadel reisile lendasime. Soojale maale, soojale maale ... kus puhus mõnus jahutav meretuul ja oli selline maikuu alguses Eesti suvi. Sooja kuni 29 C. Merevesi oli 21 C. Ujusin aprillis Vahemere lainetes. Mõnus.    

Wikipedia kirjutab: Tuneesia (araabia keeles ‏تونس‎) on riik Põhja-Aafrikas. Riik piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus LiibüagaTuneesia alale rajasid foiniiklased alates 12. sajandist eKr Foiniikia kolooniaid, millest tähtsaimaks sai 9. sajandil eKr rajatud Kartaago, mis domineeris kaubanduses Põhja-Aafrikas 5. sajandiks eKr. Kartaago võimuvõitlus Vahemerel Roomaga viis Puunia sõdadeni. Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim Vahemere piirkonnas ja toimunud Puunia sõdades löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks, Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Rahva arv on ~12 miljonit. Pealinn on Tunis. Tuneesia lipp on punane ja valgega, punase kuu ümber on valge rõngas, punase viisnurkse täht on valge ringi sees. Sarnaneb Türgi llipuga. Rahaühik: Dinaarid ja millimid. 

Germaloga läksime reisile 28.04.-06.05.2023. Reis oli suurepärane. Hästi tehtud ja hariv.  
reisi tutvustust saab lugeda siit

Kasulikud väljendid:

  • Tere – Aslémah!
  • Nägemiseni – Bisalama!
  • Rahu olgu Teiega ( tervitus) – As-salam alaykum!
  • Ja rahu olgu Teiega ( vastus) – wa alaykum as-salam
  • Marhaba fi Tunis – Tere tulemast Tuneesiasse!
  • Palun –  Birabee
  • Tänan – Shoukran
  • Jah - Na'am
  • Ei – La
  • Ei, tänan – Shoukran, la
  • Vabandage, palun! – Samah nee!
  • Kuidas läheb?- Lebes?

9. mai 2023

Auto müüdud

 Arko vahetas autot ja see tõttu pani auto müüki. Osta ära! Tutvuda saad kui oled Arkoga ühendust võtnud ja vaatamise kokku leppinud telefonil 580 580 63. Mis ta ikka seisab maja ees. Praegu kasutame ka seda autot aga vaja on see sõiduk edasi anda järgmisele kasutajale. Seniks mina olin reisil ja Arko puhkas kodus. Auto on veel saadaval. Huvilisi on. Kes soovib, see proovib!

Link kuulutusele avaneb siit.

Volkswagen Passat Variant Highline R-Line 1.5 TSI 110kW



Liiksõiduauto
Keretüüpuniversaal
Esmane reg06/2019
Mootor1.5 TSI 110kW
Kütusbensiin
Läbisõidumõõdiku näit75 001 km
Vedav sildesivedu
Käigukastautomaat
Värvusmust
Reg. number003...näita reg. nr.
VIN-koodWVWZZZ...näita VIN
Hind
KM 0% (käibemaksu ei lisandu)


 

Arvamus: kas nägemispuude peab CV-sse kirja panema?

Selle arvamuse on kirjutanud Maarja-Liis Orgmets ajakirjas "Valguse kaja" 2023 kevad numbris.  Oli huvitav artikkel, mida soovin teiega jagada. 

Arvamus: kas nägemispuude peab CV-sse kirja panema?

Mullu sügisel läks paljudele hinge Kanal 2 saates „Südamesoov” räägitud kurdi noormehe Janari lugu. Janarist oli saatemeeskonnale teada andnud tema ema, kes oli mures kurdi poja piiratud võimaluste pärast avatud tööturul. „Ta on saatnud CV-sid, aga kõik tõstetakse kõrvale. 30-st CV-st on ta saanud kaks äraütlevat vastust. Nüüdseks olen aru saanud, et puhtalt sellepärast, et oleme sinna ausalt kirjutanud, et ta on kurt. Olen aru saanud, et tööandja, kes teda ei tunne, võib-olla üldse kurte ei tunne, lükkab ta kõrvale,” rääkis Janari ema Mari.

Janari lugu puudutas ka mind. Kurt ma ei ole, olen vaegnägija, kuid tööandja jaoks kõlab see ikka hirmutavalt. Olles omandanud magistrikraadi, oli mul loomulikult soov ja eesmärk leida erialane töö. Paljud minu kursusekaaslased töötasid juba ülikooli kõrvalt. Minu puhul polnud see võimalik, sest nägemispuude tõttu pidin õpingutesse panustama palju rohkem aega kui nägijad. Kuigi nüüdseks töötan juba peaaegu kaks aastat Postimehes Lemmiku portaali reporterina, näen pimedate kogukonda vaadates, kui tänulik pean olema, ja olengi, selle eest, et mul õnnestus avatud tööturu kaudu leida erialane töö.

Euroopa Pimedate Liidu andmed näitavad, et nägemispuudega inimeste töölesaamise võimalused on väga piiratud – Euroopa riikides on keskmine töötuse määr nägemispuudega tööealiste seas 75 protsenti. Mullegi polnud tööle saamine lihtne, sest seisin silmitsi nende samade valusate küsimustega: kas ja kellele mind sellisena üldse vaja on ning millal oma puudest tööandjale rääkida. Mul ei olnud kedagi, kes aitaks, seega püüdsin esialgu omast tarkusest asjale läheneda. Paarile eriti ahvatlevale kohale kandideerides palusin näiteks oma lõputöö juhendajal soovituskirja kirjutada. CV-le lisatud e-kirjas mainisin ka tavaliselt, et kuigi minu nägemine on piiratud, saaksin tööülesannetega hakkama. Ometi jäid mitmed kandideerimised peaaegu terve aasta jooksul äraütleva vastusega.

Lõpuks jõudsin järeldusele, et liialt ette muretseda ja oma puuet n-ö reklaamida ei tasu, sest oluline on pääseda töövestlusele ja seal ennast võimalikult hästi esitleda. Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustajalt sain ka teada, et puudest teatamiseks ei ole seadusjärgset kohustust, kuna tegu on terviseandmetega, kuid juhul, kui on soov kasutada töötukassa teenuseid, näiteks soetada tööalaseid abivahendeid, tuleb puuet tõendav dokument esitada. Küll aga oleks hea mõte töövestlusel või tööle asudes arutada, kuidas tööandja saab ülesandeid kohandada nii, et puue töötamist võimalikult vähe takistaks.

Olen märganud, et puudega inimesed tihti alahindavad ennast ja oma võimeid ning sellised lood, nagu juhtus Janariga, näitavad taas, et erivajadusega inimesed ei ole tööandjate seas atraktiivne sihtrühm. Puudega tööotsijail aga tasuks mõelda, kuidas nad ise end esitlevad: CV-s ei ole vaja detailselt kirjeldada, millised piirangud su elus haiguse tõttu esinevad, CV-s keskendu oma tugevustele ja sellele, mida sa teha oskad. Tasub ka uurida, kas tööandja saab pakkuda osakoormusega töötamist, mis võiks olla just erivajadusega inimesele väga hea variant.

Oma tööotsimise kogemuse põhjal arvan, et puuet ei ole hea mõte CV-s esile tuua, sest paberil tunduvad asjad teinekord hirmutavamad kui need tegelikult on. Tööle saamiseks on oluline esitleda ennast nii, et saaksid vestlusele ning seal saab tööandja oma silmaga näha, milline inimene sa oled. Pea meeles, et sa oledki eelkõige inimene ja eriala spetsialist, mitte oma puue ning ükski haigus ei tee sinust vähem väärtuslikku töötajat. Olen tänulik tööandjatele, kes seda mõistavad.

Sellest, kuidas nägemispuudega inimesena oma oskusi arendada ja karjääri planeerida, saab pikemalt lugeda ka Eesti Pimedate Liidu koostatud juhendmaterjalist „Minu enda elu”, mille leiab pimedateliit.ee.

Kevadpuhkus Türgis 2

Tuba oli väga hea asukohaga, kõik mugavused ja ligipääsetavus ja kohandused ka Arko jaoks. Piisavalt ruumi rõdule pääsemiseks. Muideks kodus...