Iga inimene saab enda tööstaaži ja kindlustusosakute kohta infot näha eesti.ee veebilehel ID-kaardi või mobiil-ID või pangalingi kaudu sisse logides järgmise alajaotuse alt:
Avaleht→ E-teenused→ Kodanikule→ Perekond→ Pensionikindlustuse registri teatis

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik kinnitas, et ameti meeldetuletusel oma tööraamatuid nende kätte toimetada ei ole seost valitsuse plaanitava pensionireformiga, millega tahetakse teha pension rohkem sõltuvaks tööstaažist, mitte enam niivõrd palgast nagu seni on olnud. Nii tööraamatute kogumine kui pensionireform ei puuduta juba täna pensionil olevaid inimesi.
Küll aga nentis Kümnik, et kui alates 2010. aastast ei ole töötajal ega tööandjal tööraamatu pidamise kohustust, on ametile hoiule antud ca 4000 tööraamatut. Samas aga inimesi, kelle tööelu algas enne 1999. aastat ja mille kohta elektroonilisi andmeid ei ole, võib olla kokku ligi 500 000.

Mida teha kui tööraamat on kadunud?
"Sotsiaalkindlustusameti üleskutse mõte on seotud sellega, et inimesi ei tabaks pensionile minek ootamatult," selgitas Kümnik. "Kui inimesel on tööraamat kadunud, on meil võimalik erinevatest arhiividest ka tema andmeid otsima hakata [arhiivipäring maksab inimesele 15 eurot-toim.]. See, et inimestes tekitab meie üleskutse ehk mõistmatust, sest meil on e-riik, siis tõesti, enne 1999.aastat neid andmeid meil digitaalselt olemas ei ole."
Kui ka arhiividest ei ole võimalik töötamise kohta andmeid leida, on inimesel vajalik iga töökoha puhul minna sotsiaalkindlustusametisse kahe tunnistajaga, kes konkreetset töökohta- ja aega kinnitaks.
Ajalist piirangut tööraamatu viimiseks sotsiaalkindlusametile ei ole, mis tähendab, et sellega võib oodata ka ajani, mil inimene reaalselt pensioni taotlema hakkab.
Lisa saab lugeda ameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/pensionistaaz või infotelefonil 16106 (tasu operaatori hinnakirjapõhise tariifi järgi).