30. detsember 2011

Vabariigi Valitsus kiitis heaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise

See on tõepoolest kauaoodatud ja hea uudis, sest aasta siis oli 2007, kui Eesti Vabariigi President allkirjastas konventsiooni. Nüüd siis ootame tegusid 2012.aastal meie riigikogult.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu ja saadab selle arutamiseks parlamendile. Konventsiooniga ühinemisega soovib riik tunnustada kõigi puudega inimeste õigusi ning põhivabadusi, näiteks õigus iseseisvale elule, haridusele, tööle, juurdepääsetavusele nii ehitistele kui teabele ning sõna- ja arvamusvabadusele. Konventsiooni ratifitseerimine annab selgemad suunad ja arusaama puudega inimeste õiguste kaitsest ning võimalikest kitsaskohtadest nende õiguste kaitse tagamisel. Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsiooni ratifitseerimisega tugevdatakse puudega inimeste õiguste kaitset, võrdsete võimaluste loomist ning puudega inimeste küsimustes tehtavat koostööd, seda nii rahvusvahelisel kui riigisisesel tasandil. Ratifitseerimise järgselt töötatakse puudega inimeste õiguste ja iseseisva toimetuleku parandamiseks välja riiklik puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ning selle iga-aastased tegevuskavad. 23. detsembril 2010. aastal sai konventsioon ka Euroopa Liidu ametliku kinnituse ning jõustus Euroopa Liidu suhtes käesoleva aasta 22. jaanuaril. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud üle 100 riigi, nende hulgas 19 Euroopa Liidu riiki. Eesti Vabariigi President allkirjastas konventsiooni 25. septembril 2007. aastal.

Teabepäev puuetega laste vanematele 11.01.2012

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puuetega laste vanemaid osalema veebruaris algavatel aktiviseerimiskursustel. Kursuste käigus on võimalik osalejatel teadvustada isiklikke ressursse, õppida eesmärkide püstitamist ning aja juhtimist, arendada suhtlemisoskusi ja planeerida oma tööelu. Kursused toimuvad regulaarsusega kord nädalas 4 tundi, kokku toimub 12 kohtumist. Moodustatakse nii eesti kui venekeelne grupp. Vajaduse korral on võimalik kursuste ajal kasutada lapsehoiuteenust. Puuetega laste vanematel on võimalik projekti käigus saada individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist. Kursustel osalemine ja nõustamisteenused on sihtrühmale tasuta.

Kolmapäeval, 11. jaanuaril kell 14 toimub kursusi tutvustav teabepäev Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper esineb ettekandega "Mida tähendab võrdne kohtlemine?", projekti "Tööotsija tööriistakast- abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" tegevusi tutvustab projektijuht Külli Urb, Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega lastele suunatud teenustest annab ülevaate Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk. Infoüritusele on oodatud puuetega laste vanemad, sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste spetsialistid, haridustöötajad, jne. Tõlge vene keelde.
Lisainfo ja teavitamisüritusele registreerumine kuni 9. jaanuarini tel. 55 672 585, 656 4048 või e- mailil kylli@tallinnakoda.ee . Aktiviseerimiskursused toimuvad projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn Telefon: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Pakiautomaatidest

Juba ammu olen märganud pakiautomaate aga ise pole veel proovida saanud. Nii siis otsustasime koos Arkoga, et tellime tahma ja ruuteri koju läbi SmartPosti. Käis see protseduur päris lihtsalt ja ladusalt. Tasusin arve Internetipangas. Peagi saabus sõnum mobiilile koos vajaliku koodiga ja Kristiine keskuse trepi alt me oma paki eile kätte saime. Tippisin kodi sisse ja siis näitas nool paremale, kus avaneski keskmise suurusega kapi uks, mille varjus minu pakike peidus oli. Arko kommenteeris, et tema ratastoolikasutajana poleks üksi nii kõrgelt seda pakki kätte saanud. Siit tekkis mõte, et pakiautomaadi kasutamisel võiks olla eraldi võimalus teha märkused, et olen liikumispuudega ja pakki soovin kätte saada alumistelt riiulitelt. Tavakasutaja jaoks oli see lihtne ja mugav on selline paki tasuta kohale toimetamise viis. Pole mingit kella ajalist postkontorisse jooksmist ega järjekorras ootamist. Igatahes julgen teinegi kord SmartPostist pakki tellida - kiire ja mugav! Proovige ise ka kui vajadust on pakkide saatmisel või kätte saamisel.

27. detsember 2011

Jõulu 2. püha ilma elektrita...

Ärkasime eile suure mühina ja kohina saatel ning imestasime, et elekter oli öösel ära käinud ja siis jälle tagasi tulnud. Saime hommikusöögi ära söödud ja otsustasime minna Tartusse. Veel enne keskpäeva oli elekter läinud ja nii oligi hea linna sõita. Jõgevamaalt Arko maakodust on linna 45 kilomeetrit. Teepeal oli järsku autodel järjekord, sest suur kuusk oli risti üle tee. Mehed ronisid autodest välja ja viisid kuuse poolelt teelt kõrvale. Oksarisu oli palju ja pigem tekkis Tartuski tunne, et on hilissügis ja mitte jõulud. Kuusk raekoja platsis oli väge ja samal ajal käis tuul platsil ringi ja lennutas pisemaid kuuski, plakateid ja prügikasti ringi. Lendasid Arko kindadki Emajõe suunas ja mina siis jooksin ja püüdsin neid. Päike säras taevas ja taevas oli sini-sinine.

Linn oli kenasti jõuluehtes, Taskul oli pael ümber ja linas kujukesed ja ausambad päkapikumütsidega ehitud. Isegi siga turuhoone ees oli ehtes ja suudlevatel tudengitel purskkaevus oli müts peas. Rahvast oli eriti palju Tartu lõunakeskuses ja päris mõnus on jälle Tartus olla. Jõudsime koju kella nelja paiku ja siis ei osanudki midagi teha, sest voolu polnud ja Arko ema tegi pliidile tule alla. Oli soe ja mõnus istuda küünlavalguses. Tahtsin lugeda, sest pühadeks kaasa võetud Kaja Kahu raamat "Minu Guatemala" oli pooleli. Päris lahedalt kirjutatud reisiraamat ja eriti veel siis kui lugeda soojast Kesk-Ameerika kliimast ja elust, olust aastaringselt soojal maal, samas kui meil lõõtsutab õues ringi tormituuled nimega Patrick. Elekter tuli viieks koju ja nii sain koos raamatuga teki alla sooja pugeda, raamatu lõpuni lugeda. Arko sai muusikat kuulata ja Internetis surfata. Oleme ikka abitud küll, sest harjunud elektriga ja kui küte, vesi ja valgus on elektriga, siis ei oskagi muud teha kui istuda ja oodata. Sellegi poolest on jõulud maal nii mõnusad.

26. detsember 2011

Valged jõulud Jõgevamaal


Meil olid valged jõulud Arko maakodus. Metsast toodi koju kuusepuu, mille ma ise ära ehtisin ja jõululaupäeval käisime kalmistul küünlaid panemas. Pärast läksime kella 14st Torma kirikus jumalateenistusele. Ilus oli ja maakirik oli rahvas täis, pasunakoor mängis pühaööd ja segakoor laulis jõululaule. Kaunis aeg on see jõuluaeg ja eriti veel siis, kui saab linna kärast eemale. Istuda koos perega lauas ja süüa verivorsti, kana, sülti ja kõrvitsasalatit. Minu kõhuke täitus nii kiiresti, et veel eilegi eriti süüa ei tahtnud, vaid piirdusin näksimisega. Jõuluvana käis ka ja läks kiirustades laste juurde. Maa oli valge ja see, mis jõulude ajal maa sadas ja ära külmus oli ilus vaadata. Tegin kodu ümbruses väikse tiiru ja klõpsasin armsaid talvepilte.

Täna hommikul ärkasime suure tuulekohina saatel üles, päike särab taevas ja õues on taas roheline jõuluime. Torm viis elektri pooleks päevaks ja seepärast läksime Tartusse Raekoja platsi jõulupuud vaatama. Puu oli suur ja õõtsus vägevalt tormituultes, kuid jäi püsti. Samas lendasid platsil prügikastid ja pisemad kuused olid kummuli kukkunud. Päike paistis ja oksi, lehti oli linnatänavad täis. No ei olnud sellist Tartu jõulutunnet, oli nagu oktoober. Lõunakeskuse parkla oli autosid täis ja rahvast palju. Ja veel - eile vaatasime Jõulutunnelit ja mul tõesti on väga hea meel meie pimedate üle, sest saime palju endid tutvustada, saates oli jupikesi nii Tallinnast kui mujalt, mis kajastasid positiivselt pimedate ja vaegnägijate elu ja igapäevaseid toimetusi. Nüüd loodame, et Tondi tänava maja saab ehitusprojekti ning kasutuskõlbliku sisu. Hea meel on korda läinud aasta üle.  

13. detsember 2011

Kutse meie fotonäitusele


Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00 avame Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla tn 59) Tallinna Invaspordiühingu projekti “Praktiline fotograafiakoolitus puuetega inimestele” fotonäituse. Näitusele esitasid oma fotod 6 puudega inimest ja tööd on jäädvustatud ajavahemikus oktoober - detsember 2011.
 Näituse peateemaks oli „Sügis linnas“, kuid võis esitada ka hobikorras valminud looduspilte. Meie koolitajaks oli Aron Urb, kelle käe all toimus 4 õppepäeva, kus meid juhendati, saime teha praktilist tööd, hindasime ja vaatasime tehtud pilte ja näpunäidete jagamisega.
 Projekti eesmärgiks oli suurendada teadlikkust fotograafiast ja arendada oskusi oma kaamera kasutamisel ja pilditöötluses, mille tulemusel suurenes kursusel osalenud puuetega inimeste oskus kasutada oma loomingulist ja intellektuaalset potentsiaali.
 Leiame, et koolitus täitis oma eesmärki, sest osalejatena saime palju kasulikke teadmisi ja praktilisi oskusi ning soovime oma fotosid ka teistega jagada.  Fotograafia on ala, millega saab tegeleda iga  puudega inimene ja oma oskusi arendada.  Märka ja pildista ilu enda ümber.

Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2012.
 Täname võimaluse eest!
           Rita Goruskina                              Jelena Pipper
 Peeter Mägi                                   Tiia Tiik
           Arko Vool                                      Ester Kukkur

Ülevaade Tallinna invakomisjoni tööst

Tänane Raepressi uudis teatab ja kiidab koostöö eest. Sai endalgi seal esinevamas käidud koos Rita Goruskinaga Tallinna Invaspordiühingust septembrikuus. Selgitasime meie ühingu liikmete, liikumispuudega inimeste vajadusi, soove ja ligipääsetavust spordi ja vabaaja asutustele. Ligipääsetav peaks olema ka hind, mida puuetega inimesed suudavad maksta ja tingimused peaksid olema linnavalitsuse poolt kehtestatud selliselt, et puuetega inimesed saaksid spordiga tegeleda ja  nad ei oleks tõrjutud see tõttu, et ei leia endale kõrgelt kvalifitseeritud ja laiaprofiiliga kutsetunnistusega treenereid. Paraku on selliseid inimesi raske leida, sest oluline on individuaalne lähenemine treeningutes, järelvalve ja puuetega inimestega töötamise kogemus.

Uudis järgmine:
Raepress, 13. detsember 2011

Tallinna invakomisjon koguneb aastalõpukoosolekule

Kuus korda aastas kogunev Tallinna invakomisjon saab täna kell 12  kokku linna botaanikaaias, et teha kokkuvõtteid lõpule jõudva aasta tööst ning tutvuda botaanikaaia vaatamisväärsustega.

Tallinna linnavalitsuse invakomisjon on käesoleval aastal oma koosolekutel käsitlenud rohkem kui kümmet puuetega inimeste teemat ja probleemi, mille lahendamisel saavad linnastruktuurid kaasa rääkida. Neist olulisemateks on idee rajada  erivajadustega  noortele iseseisvaks elamiseks majutusüksusi koos tugiteenustega, liikumis- ja nägemispuudega inimestele hoonetele ligipääsetavuse kaardistamine ja 50 objekti invanõuetele vastavuse kooskõlastamine, eluruumide kohandamise vajadus kõikidest puudeliikidest lähtuvalt, puuetega inimestele hoolekandeteenuste mahud ja vajadused, vaba aja veetmise võimalused, muudatused puuetega laste hariduse korraldamisel seoses muudatustega seadusandluses, tehniliste abivahendite kättesaadavus jm. 

Invakomisjoni tööd juhtiv Tallinna abilinnapea Merike Martinson  peab puuetega inimeste organisatsiooni esindajate koostööd linnavalitsusega invakomisjoni tasemel väga oluliseks. „See on mõlemapoolselt vajalik, sest saame informeerida linnavalitsuse tegemistest ja vastu omakorda linna sotsiaalhoolekande tegevuse ja arengu planeerimiseks  olulist teavet puuetega inimeste esindajatelt,“ märkis Martinson, lisades et eriti tõhus on olnud koostöö linnaruumi ligipääsetavuse parandamisel puuetega inimestele ja see väljendub ka tulemuses. „Ühtegi Tallinna linna poolt ehitatud objekti ei võeta kasutusel ilma liikumispuuetega inimeste poolt testimiseta.“ 

Tallinna invakomisjoni kuuluvad  erinevate puuetega inimeste katusorganisatsioonide ja  linna erinevate ametiasutuste esindajad, samuti puuetega inimestele teenuseid osutavad sotsiaal- ja tervishoiuameti hallatavate asutuste juhid  ja  linnaosade sotsiaalosakondade juhatajad. Tallinna invakomisjoni koosolekud viiakse läbi erinevates puuetega inimeste asutustes, kus ühtlasi tutvutakse nende  tööga. Tänavu on koos käidud Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Nõmme Perearstikeskuses, Lasteaias Õunake ja Päevakeskuses Käo.

12. detsember 2011

Kutse fortonäituse avamisele 13.12.11


Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00 avatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla tn 59) Tallinna Invaspordiühingu projekti “Praktiline fotograafiakoolitus puuetega inimestele” fotonäitus. Näituse peateemaks oli „Sügis linnas“, kuid võis esitada ka hobikorras valminud looduspilte. Välja pandud on Jelena, Peetri, Rita, Arko, Tiia ja Estri tööd, mis on jäädvustatud ajavahemikul oktoober - detsember 2011. Projekti eesmärgiks oli suurendada teadlikkust fotograafiast ja arendada oskusi oma kaamera kasutamisel ja pilditöötluses, mille tulemusel suurenes kursusel osalenud puuetega inimeste oskus kasutada oma loomingulist ja intellektuaalset potentsiaali. Koolitajaks oli Aron Urb, kelle käe all toimusid praktilised koolitused koos juhendamise, praktilise tööga, piltide hindamise ja näpunäidete jagamisega. Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2012.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn, Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee . www.tallinnakoda.ee

10. detsember 2011

Eesti Pimedate Liit 90 - palju õnne!



Palju õnne meie vanimale puuetega inimeste ühendusele, kes eile tähistas pidulikult 90. aastapäeva! Kutsuti mindki aga tiheda õpinguperioodi tõttu ma lihtsalt ei jõudnud sinna. Aga tean, et Tallinnasse oli kokku tulnud palju pimedaid ja nägemispuudega inimesi, sõpru, külalisi ja tervitajaid teistest organisatsioonidest. Kui tegemist on sellise üle-eestilise liiduga, siis otsisin liidu kodulehe ja seda vaadates tekkis masendus, sest mida pole, seda pole, kuigi ma pole pime, vaid nägemispuudega, siis Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe Eero Tõniste tervituse asemel liidu 90.aastapäeva puhul avaneb hoopis huvitav vaade:
esileht - Sisu on loomisel…
uudised - Sorry, but there aren't any posts in the Uudised category yet.
Pimedate liidu ajakiri nimega Valguse kaja on kodulehel see, kus ei kaja midagi ega kuma midagi vastu, sest ka seal pole miskit olemas.

Uudis on see, et uudiseid pole. Eesti Pimedate Liidu koduleht on nagu kobamine pimeduses. Tahan küsida, et kaua võib. Sellise suhtumisega ei liigu asjad edasi vaid hoopis seisavad paigal. Me oleme täpselt sellised nagu me väljapoole paistame. Sisutühjad ja umbkeelsed - sorry... Kui valime endale ITmehed, siis miks asjad jäävad poolikuks või kusagile toppama. Saab ju põhjendada, et pole aega ja üks ei jõua aga kui juhatustes on rohkem inimesi, siis võiks ja peaks tööülesandeid jagama. Saan aru, et asjad liiguvad pimedate liinis aeglaselt aga minu arust nad ei liigu üldse vaid seisavad paigal, mis tähendab, et midagi ei toimugi. See pärast ongi tavalisel inimesel, kelle jaoks ühingud loodud on tekkinud käega löömise tunne. Eelmisel laupäeval, 3. detsembril, mis on puuetega inimeste päev, toimus Tondil üldkoosolek  Seal oli kohal ligi 600st liikmest 30. Ka see näitab, et tegusad ühingu liikmed on vanad, pole huvitatud, ei leia aega kohale tulla või ei ole taha oma liikmekohustust täita. Või on nad heitunud, tunnevad ennast kõrvale jäätununua, heitunud nagu tavatsetakse moodsal ajal öelda. Samas sain kuulda, et tööealisi ja noori spordihuvilisi on ühingus üle 50 Tallinna nägemispuudega inimese. Koolitatakse massööre, toimuvad huviringid ja projektid. Samas infot ühingu kodulehelt otsides on see info sealt puudu. Pimedad tahavad Tondile sotsiaalkeskust aga minul küll tekib küsimus, et kas me ikka teame mille või kelle jaoks... Loodan, et asjad muutuvad ja hakkavad liikuma paremuse, avatuse ja organisatsioonides toimuv kajastub ka kodulehtedel. See projektide ja HMNi toetuste raha on avalik raha ja selle kasutamine peaks olema rohkem nähtavam, tegevus avatum. Aga kõigest sellest hoolimata käin ma kohal üldkoosolekutel, loen sisemisi meililiste ja ütlen sõna sekka ja kui midagi on millest ma aru ei saa, siis ma küsin. Ja loodan, et pimedate ühendused siiski edasi tegutsevad, sest pimedad ja nägemispuudega inimesed on meie ühiskonna liikmed ja nad ei kao kuhugi. Soovin tänase inimõiguste päeva puhul õnne, sest meil on õigused kaitstud, sellega kaasneb ka vastutus ja kohustus. Olgu siis iseenda, pere, laste või nende ühingu liikmete ees, kes on valinud juhatusse inimesed ja neilt ka tegusid ja avatud tagasisidet loodavad saada. Koos suudame asjad liikuda lükata! Palju õnne!

Meid pandi tähele, meid tunnustati

Eile toimus Raplas Eesti Invaspordi Liidu aastalõpupidu, kus tunnustati parimaid sportlasi, võistlejaid ja võistkondi, ürituste korraldajaid, treenereid. Anti välja aktiivsema sportlaste tiitlid. Ja tänukirja sain minagi koos Arkoga - EIL ürituse jäädvustamise eest. Aktiivsema sportlase tiitel tuli ka Tallinna Arko Voolule erinevatel spordivõitlustel osalemise eest ja tunnustati meie Tallinna Invaspordiühingut hästi korraldatud võistluste eest.  
Mul on tõesti väga hea meel selliste tunnustuste meie tegusa MTÜ üle, kuid mul on kahju, et ma ise sellel üritusel osaleda ei saanud. Aga mis teha, kui on vaja teha valikud. Neid valikuid me teeme päris tihti ja nii valisin minagi oma haridustee jätkamise. Seoses sellega olen ma nädalalõppudel hõivatud magistriõpingutega ja suhtun ülikoolis käimisesse täie pühendumisega.  Tiitlid tõi Arko ja Rita koju ja tänukiri ilutseb riiulil aga üks õige eesti mees unustas lilled Raplasse maha. 
Aitäh Eesti Invaspordi Liit - oli teguderohke 2011 euroaasta.

6. detsember 2011

Novembrikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis

Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon pidas 21. novembril väljasõidu koosolekut ja tutvusime Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse tegevusega. Saime teada keskuse juhatajalt pr Eve Karmo, et tööd alustati 2.mail 2011 ühe ületulnud nimistuga Kalamajast ja patsiente oli nimistus 1300, nüüd on üle 1600. Teine oli nullnimistu, kus hetkel on 900 inimest. Arstil ei ole õigus abiandmisest keelduda ja teenindatakse ka Kauge 4 puuetega inimesi. Kes on võimelised liikuma, need suuname Magasini tänavale. Lastekodulapsi on palju, ka vastsündinuid on. Mõned perearstid ei oska tegeleda vastsündinutega, arvele võtmisel nõuame, et vähemalt üks vanem oleks siin. Ehkki alguses oli planeeritud ka 4 perearsti pluss pediaater, kuid selgunud on,  et pediaatrit võtta ei saa, sest on perearstikeskus. Samas on arste, kes on pahased, et miks meil pole pediaatrit tööl. Võiks olla pediaatri vastuvõtt. Epp Evard üle linna tuleb juurde, siis on jaanuaris 2012 meil 3 perearsti.   
Alar Sepp teatas, et perearstisüsteemi sisseviimises, uuringute alusel 4/5 ei tundnud end ettevõtjatena, Rohkem mudeleid. Eve Karmo selgitas, et ei saa olla hea perearst ja ettevõtja. Suureks probleemiks on nõutav perearstide 60 t koolitus. 01.06.2011 tuli meile Nõmme Halduskogu sotsiaalkomisjon, siis me juba töötasime ja kõik toimis. Tähtis on koostöö. Välja oli reklaamitud, et polikliinik hakkab töötama 6-el päeval nädalas, kuid see ei ole võimalik. Kalamaja haiged käivad Nõmmel arsti juures ja pidid olukorraga rahul olema, sest nad usaldavad oma arsti, on ka inimesi Harjumaalt ja saame hakkama. Väga palju tööd peab ära tegema, tõsiasi on see, et pole õdesid. Tervishoiukõrgkooliga on kokkulepitud. Varsti hakkab täituma 3000 inimest. Nõmme polikliinikus tegutsevad veel Mustamäe ja Nõmme, Hiiu ja Nõmme perearstid. Lisaks eriarstid – nahaarst, ajutiselt psühhiaater, kirurg, kõrva-, nina ja kurguarst,  naistearst, röntgen, hambaravi. Õed võtavad analüüsid ära.

Minu küsimuse peale, et kas on ka traumatoloog, siis selgus, et kirurg ise vastu. Keskuse juhataja arvas, et kõikides linnaosades peaksid olema sellised munitsipaalperearstikeskused. Haigekassa rahaga ära ei halda, nii vanadele, haigetele on probleem, et kust need perearstid leida. Kui nimistu suureneb, siis võtaks tööle abiarsti. Optimaalne on töötada 4 arstiga ja sel juhul saaks koolitusi organiseerida, puhkusi anda. Meil on hästi läinud ja siiani on olnud ainult 1 kaebus, mis seisnes selles, et tütar käis ennast koos emaga arvele võtmas ja siis ema esitas kaebuse, et miks seda tütre avalduse aluses tehti. See asi lahenes ära. Kiitusi oleme rohkem saanud ja inimesed on meie tööga rahul.

Tundsin huvi, et kas on ette näha, et talvekuudel tuleb rohkem koduvisiite eakatele? Eve vastas, et jaatavalt, sest meil on palju voodihaigeid. Terviseõde käib ka kodus. Õdesid on raske leida, sest isegi s 850 eurone palk ei motiveeri. Püüan vastu tulla noortele õdedele, sest töökogemus tuleb töökäigus.  Linnapoolne panus on 2/3. Lisaks vaktsineerimised, tasulised tõendid. Matti Tarum küsis, mille poolest munitsipaalperearst erineb teistest arstidest ja saime teada, et ideaalselt sobib see, kui linn ostab aparatuuri ja annab ruumid, siis perearstid hakkavad tööle. KOV teisi arste vallandada ei saa. Tallinn on palju toetanud perearste, remondi ja investeeringutega. Mida suurem on inimeste arv perearstinimistus, seda suurem on kasum. FIEde mõte ei olnud hea. Härra Tarum arvas, et ega eriarstide juurde minek ei ole aastatega vähenenud, seepärast see süsteem ei õigusta ennast. Omal ajal oldi Tallinnas polikliinikutesüsteemi lõhkumise vastu. Mark Levin teadis rääkida, et see perearstisüsteem on 3,2 korda kallim, kui polikliinikutes. Küsisin ka kuidas toimib koostöö haiglatega ja sain teada, et koostööd ei ole - Nõmmel ei ole ja ei tule sellekohast infot. Ka sünnitusmajast peaks info tulema, et laps on piirkonda sündinud.
Tahtsin teada saada kuidas on korraldatud taastusravi Nõmmel. Saime teada, et  taastusravile suunab taastusraviarst, kes võtab vastu Mustamäe Polikliinikus. Esmalt peab patsient sinna vastuvõtule pöörduma ja siis saab taastusravisse minna. Nõmmel siin majas on võimalik saada võimlemist ja massaazi. Suuremaid muresid on, et paneme rahad aktiivravi alla aga hooldusravis ja taastusravis on auk. Minu ettepanek on, et taastusraviarst võtaks inimesi näiteks kord nädalas või paar korda kuus vastu siin kohapeal, sest Mustamäe polikliinikus on piiratud ligipääs raske liikumispuudega inimestel. Milleks peab Nõmme inimene sõitma arsti vastuvõtule Mustamäele, kui lihtsam oleks arsti patsiente vastu võtta Nõmme polikliinikus kohapeal.
Eve Karmo selgitas, et perearstide esindaja dr Diana Ingerainen räägib, et tahavad patsientide arvu suurendada ühes nimistus. Ühelt poolt soovime kodanikke harida, endiselt pole tervishoiupoliitikat. Peale seda, kui KOV-idele anti õigus luua munitsipaalperearstikeskusi, siis peaksid keskustele nimistud kuuluma. Kuid samas on probleem, et kui perearst tahab lahkuda, siis ta lahkub koos oma nimistuga, sest nimistu on perearsti oma. Töö on huvitav ja mõte on hea, küsimus on selles, et kuidas saaks nii, et tervishoiuteenuse osutaja jääks poliitikast kõrvale. Seejärel tutvusime munitsipaalperearstikeskusega ja vaatasime Nõmme polikliiniku ruume. Maja on puhas ja remonditud.

3. detsember 2011

Head puuetega inimeste päeva!

Täna see päev ongi ja tähistatakse seda juba 1992.aastast. Sel aastal sattud see 3.detsember nädalalavahetusele aga sellegipoolest sattus tänasesse päeva mitu üritust. Hommikul läksin Tondile Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse üldkoosolekule. Kuulasin mida koosoleku korraldajad rääkisid selle ja järgmise aasta tegevustest. Kinnitati 2012. aasta tegevuskava ja eelarve. Selgitati erinevaid plaane, tegevusi ja nagu alati tahtsin ka küsida kodulehe, eelarve koostamise arvestuslike näitajate kohta. Oaliselt sain vastused, kuid mitte selliseid, mis mulle oleksid asja paremaks, selgemaks teinud. Kohale oli pea 600 ühingu liikmest tulnud 30 ja lisaks 3 volitust. Eks nüüd siis ootame selle aasta jõulutunnelit ja rahastust tegevustele, projektidele.Pärast läksime Laagri Rimiga tutvust otsima. Ilus maja, kuid liikumiseks sees on üsna vähe ruumi, sooduspakkumistega kaubalused on riiulite vahel ja rahvast päris palju. Sõitsime Nõmmel autoga ja jõudsime koju.

Kella 16ks olin kutsutud Estonia talveaeda Põhja-Eesti Neeruhaigete Seltsi 15. aastapäeva vastuvõtule. Talveaed on kena ja hubane oma pidulikkuses, esinesid juhatuse esimees Igor Maide, arstid ja üritust juhtis juhatuse esimees Ester Kukkur. Vaatamata lumeta jõulukuule oli siiski palju inimesi tulemata jätnud. Tort ja suupisted olid maitsmad, samuti oli kena Uku Suviste ja Birgit Õigemeele muusikaline etteaste. Aitäh sellise puuetega inimeste päeva eest sellel aastal, mis oli kenasti korraldatud. 

1. detsember 2011

Kutsume jõulukontserdile 7.12.11


Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi ja nende lähedasi traditsioonisele jõulukontserdile 7. detsembril kell 17.00, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Jõulukontserdi avasõnad ütleb EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Kontserdil esineb jõuluprogrammiga Tallinna Ülikooli kammerkoor. Pärast kontserti pakume kohvi, teed,  suupisteid. Kontsert on tasuta. Kontserdi läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus. Olete oodatud!
 Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee koduleht http://www.tallinnakoda.ee