Oktoobrikuu sotsiaalkomisjonis

Selline siis oligi viimane Mustamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, mis toimus 15.oktoobril 2013 Haabersti hooldusravikliinikus ja teemaks oli ravimitega varustamine ja apteegisoodustused. Koosolekul osalesid: Mark Levin, Tiia Tiik, Maarika Lillemäe, Alar Sepp. Külalised: Liia Kalv, Kristel Kivinurm, Sten Nurmeta, Heikko Tiits, Rivo Endla, Andra Kaasik, Kerli Vahar. Puudusid: Eva Gustavson, Anna Krais, Matti Tarum, Maret Maripuu, Margarita Tsernogorova.

Mark Levin selgitas, et meil on ravimitega varustajad hulgimüügifirmad (nt apteegiketid jmt) ja Tartu Ülikool koolitab proviisoreid ja farmatseudid õpivad Tallinna Tervishoiukõrgkoolis. Alar Sepp teatas, et kutsus oma üliõpilased koosolekule, sest nad seda ala õpivad ja saavad näha meie komisjoni tööd. Meil on ravimite müük omanikukeskne. Loogiline, et kui apteegil on omanik, siis tema ka apteeki peab. Meil on praegu apteekides palgatöötajad.

Mark Levin küsis, et kuidas on praegu olukord apteekides? Kellel praegune seadus lubab olla juhatajad? Alar Sepp selgitas, et apteekides on juhatajad, kellel seaduse järgi peab olema proviisori haridus. Praegu teevad apteekrid ära ka perearsti töö, nõustavad inimesi, annavad ravimiinfot jmt. Praegu on arutatud, et kas tuua velskrid tagasi, sest arsti järjekorrad on pikad. E-tervisel on võimalus ligipääs ravimite kasutamisele ja IT-lahendused võimaldavad pakkuda selliseid lahendusi, et apteeker ei näe terviseandmeid, kuid näeb ravimeid, mida inimene kasutab ja oskab soovitada, nõustada kliente. Nõustamiseks on vaja palju rohkem meditsiinilisi teadmisi. Mark Levin tundis huvi, et kas oleks mõeldav, et farmatseutidel oleks juures 4. aasta ja nad saaksid farmaatsiatehniku kutse. Alar Sepp rääkis, et Ameerikas on apteegid erinevad ja on sellised kohvikute sarnased asutused, kus töötajad jagavad oma teadmisi, nõuandeid, soovitusi, on ka tervisetooteid müügil jmt. Külaline rääkis, et tema õde töötab apteegis ja seal on klienditeenindajad ning nõu anda saab apteegi juhtajad, proviisorid.

Mina komisjoni liikmena tundsin huvi, et kas on ka tehtud uuringuid või analüüse, et kui suu osakaal on apteegis retseptiravimitel? Mark Levin teadis, et see osakaal on 75%. Maarika Lillemäe: mina ei ole aru saanud, et kuidas kirjutatakse retsept välja ravimile, mille hinnast inimene ise maksab 100%. Mina teadsin, et suure tõenäosusega on tegemist uute ja eriliste ravimitega, mida ei ole kantud sotsiaalministeeriumi soodusravimite nimekirja. Loetelu muutub paar korda aastas aga kõiki ravimeid sinna soodustusega ei kanta ja nii saab inimene retsepti ja maksab ise oma ravimite eest. Mark Levin rääkis, et sellisteks retseptiga müüdavateks toodeteks on ka abivahendid ja unerohud. 

Alar Sepp tundis muret, et meil on probleemiks ka apteegikettide osakaalu suurenemine, mis seab surve alla väikeapteegid. Suurtel kettidel on omanikud, kellel puudub eriharidus ning võib olla ebaeetiline konkurents, survestatakse üksikomanikke, kettidel on pikad maksetähtajad, soodustused jne. See on ohtlik tendents. Samuti on käidud välja mõte, et ravimid kauplustesse tuua. Mina küsisin informatsiooni mõttes järgi, et kas koduõde ostab ka inimesele ravimeid välja, kui inimene neid vajab ja ise liikumisraskuste tõttu apteeki ei suuda minna? Kuidas on ravimite kasutamine hooldusravikliinikus viibimise ajal? Mark Levin: koduõde ei osta ravimeid, inimene maksab ise oma ravimisega seotud materjalid ja ravimid kinni. Ainult ämmaemandal on õigus ravimeid välja kirjutada. Retseptiravimeid kirjutab välja perearst. Kui inimene tuleb meile hooldusravi haiglasse, siis tavaliselt ta võtab oma ravimid ise kodust kaasa. Valuvaigisteid antakse haiglas. Alar Sepp teadis, et meil on Tallinnas munitsipaalperearsti keskused ja siit küsimus, et kas on mõeldavad ka riigiapteegid? Mark Levin selgitas, et nõukogude ajal olid meil riigiapteegid, kuid nüüd on eraapteegid. See ei oleks võrdne konkurents. Külaline avaldas arvamust, et tema arvates peaksid apteekides töötama eriharidusega inimesed. 

Mark Levin küsis, et kas õppeprogrammides peaks olema rohkem praktikat? Üliõpilased vastasid, et heameelega näeksid seda, et üks lisaaasta oleks juures. Mark Levin rääkis, et need inimesed, kes apteegis töötavad vajavad rohkem teadmisi. Praegu on nii, et kui farmatseut lõpetab 3aastase õppe ja seejärel soovib minna edasi õppima proviisoriks ülikoolis, siis ta peab uuest õppima 3 + 2 aastat magistrantuuris. Mina rääkisin oma kogemusest, et meil sotsiaaltöös on nii, et kui mina õppisin rakenduslikus kõrgkoolis kaugõppes 3,5 aastat, siis peale seda sain astuda magistrantuuri ja selle lõpetasin 2 aastaga. Kas meditsiinis ei peaks sarnane olukord olema võimalik? Alar Sepp: proviisorid õpivad rohkem erialaaineid, nt keemiat jmt. Soome ja põhjamaade näitel on kõik võimalik ja on integreeritud õpe.  On ka nii olnud, et meie kooli tullakse õppima Tartu Ülikoolis ja siis on võimalik ainepunkte üle tuua. Kuna õppekavad ei ühti, siis on teoreetiline õpe ja praktiline õpe, mis on pealiskaudsem. Meil on tervishoiukõrgkoolis eurorahad, millega on laboratooriumid sisustatud ja on loodud suurepärased võimalused. Alar Sepp teatas, et perearsti õdede tähtsus on tõusnud ja mina saan oma pereõega kõik asjad korda aetud. Elanike tervishoiu teadlikkus peaks tõusma. Maarika Lillemäe tundis muret, et meil inimesed ei mõista ja ei väärtusta oma tervist, on alkoholiprobleeme, ei ole sundravi. Küll tegeleme probleemidega, kuid ennetustööga on vaja rohkem tegeleda. Mina selgitasin, et inimene peab ise hoidma oma tervist ja vastutama oma tervise säilimise eest. On palju inimesi, kes ei osta retseptiravimeid erinevatel põhjustel välja ja seda näitavad ka kiirabide väljakutsed ja EMOde vastuvõttudes järjekorrad. Inimesed peavad muutuma teadlikumateks ja oma tervist hoidma ning ravima oma haiguseid arstide ettekirjutuste järgi. Külaline rääkis, et tema näeb tulevikus e-apteekidena, kus inimene tellib ravimid endale postiga koju. 

Mark Levin koosoleku juhatajana selgitas, et inimene peab teadma mida ta teeb ja apteegis suhtlemine peab jääma. Isiklik kontakt on oluline ja apteekril on nõustaja roll, kui märkab, et ravimitoos on suurem, siis saab sekkuda ja selgitada inimestele.  Lõpetuseks tahan öelda, et peavad olema täpsed reeglid, millega saab aidata ja millega ei saa olla tervishoiutöötaja. Ja ongi kõik, 4 aastat on möödunud Mastamäe halduskogus ja komisjonides ning minu töö sai sel korral tehtud. Oli huvitav, hariv ja arvendav koostöö paljude asjalike, uute ja toredate inimestega.

Selle koosseisu viimane Mustamäe halduskogu koosolek

15. oktoobril 2013 toimus Mustamäe linnaosa valitsuse viimane halduskogu koosolek lasteaias Delfiin ja enne seda ka viimane halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek. 4 aastat tööd halduskogu liikmena on lõppenud. Aitäh Mustamäe rahvas, kes te mind oma häältega valisite. Töötasin hoolega ja seisin teie huvide ja heaolu eest. Soovin ka edaspidi Mustamäe eluga kursis olla. Aitäh!

Minu erakonnakaaslane, Mstamäe halduskogu aseesimees Gerd Tarand, kellega me koos sotsiaaldemokraatidena linnaosa elanikke esindasime, pani selle ka oma blogisse kirja ja ma lisan selle ka siia:

Mustamäe halduskogu pidas viimase koosoleku…

… või siis vähemalt selle koosseisu viimase koosoleku. Poolpidulikule ent töisele lõpukoosolekule kogunesime seekord tavapärase koosolekusaali asemel lasteaias Delfiin, mille arengukava samuti päevakorras oli.
Alustuseks andis aga halduskogu omapoolse lõpliku heakskiidu Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneeringule. TTÜ poolt arendatava detailplaneeringuga antakse lahendus uuele kergejõustiku ja jalgpalli staadionile koos tribüünihoonega, neljale tenniseväljakule ning parklale. Nähakse ette oleva teedevõrgu korrastamine ja uute jalgteede ning puhkeplatside rajamine. Võrreldes eskiisiga on sisse viidud mõned pisemad kitsendused (a la kanakulli pesitsusajal ehitustegevust toimuda ei tohi) ning täiendava lahendusena lisandub nullkorrus, kus hakkab asuma lasketiir. Sama lahendusega planeeritakse ka J. Sütiste tee äärde jääv linnaliinibusside parkla. Halduskogu toetas planeeringut ühehäälselt.
Kooskõlastasime halduskogus ühehäälselt ka lasteaedade Delfiin ning Kiikhobu arengukavad.
Mustamäelaste jaoks ilmselt kõige huvitavam on aga Vilde tee 91a, 101, 101a, 101b, 101c, 103a, 103b kinnistute ehk vana Szolnoki turu ala detailplaneeringu halduskogu poolne kooskõlastamine.

Täna paikneb kaheksal krundil endine Szolnoki turg ja kauplusehoone, milles tegutseb Comarketi kauplus. Planeeringu koostamise eesmärgiks on anda ehitusõigus uue ja kaasaegse kaubandushoone ehitamiseks (Rimi), võimaldamaks pakkuda paremat ja kvaliteetsemat toidu- ja tarbekaupade kättesaadavust kodulähedusest. Ehitatavasse hoonesse kavandatakse Rimi kauplusehoone koos rendipindadele (nt apteek, seni kauplusehoone vastas tegutsev võtmevalmistus). Kuna hoonestus vajab täielikku väljavahetamist, siis seda ei säilitata vaid ehitatakse uuem ja kaasaegsem, arvestades ka ringliikluse tekkega kaupluse parklasse ja välja E. Vilde teelt.
Tänaste plaanide kohaselt on lootust, et pikalt üheks Mustamäe häbiplekiks olnud Szolnoki piirkond saab uude kuude 2015. aasta jooksul.
Sedasi siis seekord.
Mustamäe halduskogu uus koosseis selgub juba mõne päeva pärast. Kõigile senistele halduskogu liikmetele aga edu valimisteks!

 

 

Augustikuu sotsiaalkomisjonis

Mustamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon toimus 27.08.2013 ja päevakorras oli teemaks koduhooldus ja hooldekodu teenus.    Osalesid Mark Levin, Tiia Tiik, Kaire Aamisep (asendas Maarika Lillemäed), Aivi Kokk, Jaanika Luus. Koosolekut juhatas Mark Levin ja koduhooldusteenusest rääkis Mustamäe Sotsiaalkeskuse töötaja Jaanika Luus. Mark selgitas, et koduhooldusele on abiks väga hästi toimiv koduõendus, kuid koduõendus ei asenda koduhooldust. Jaanika Luus rääkis, et olukord on selline, et kui inimene vajab 24 tundi hooldust, siis ta ei saa kodus elada. Mustamäel on tööl sotsiaalkeskuses 35 koduhooldustöötajat, 2 dementsete päevahoius ja 3 töötajat sotsiaalmajas. Kliente on kokku 270, koos sotsiaalmaja 20 kliendiga ja päevahoius on 6 lepingulist klienti. 

Mark andis teada, et Haabersti hooldusravikliinikus suletakse 1.12.2013, sest seoses kiirabi töö ümberkorraldustega tuleb sinna ruumidesse nende ruumid ehk tugiijaam igasse linnaossa. Praegu on päevahoius 8 inimest ja linn otsustab, kuhu nad ümber paigutatakse. Jaanika Luus selgitas, et seadus näeb ette, et 1 töötaja on päevahoius 5le inimesele, 8 tundi päevas, sest lisaks dementsusele on inimestel ka füüsiline pool nõrk. Kui koduhooldusel olevate klientidega sõlmitud leping on pesemine sees, siis pesevad. Mina küsisin, et kuidas siis pestakse inimesi, kui kliendi korter on kohandamata ja sain vastuseks, et kui on vaja turvata, nt tõsta, siis on 2 töötajat abiks. Lisaks on poes käimine, korteri koristamine, söögi valmistamine, abistamine söömisel, pesemisel, pampersite vahetamine jne. Tallinnas on määrus ettevalmistatud ja kinnitamisel koduteenuste kirjeldused, loetelud. Alustame ka iga-aastast EL sekkumisvarude ehk euroabi jaotamist toimetuleku toetuse saajatele, sotsiaalmaja elanikele ja koduhooldusklientidele.

Puuetega inimeste spetsialist Aivi Kokk kurtis, et soodustustega abivahendite ostmise rahad on otsas selleks aastaks ja see probleem on igal aastal nii. Mina rääksiin, et viimasel sotsiaalkomisjonil lisati mitu inimest hooldekodu järjekorda. Aivi kokk selgitas, et  hooldekodu järjekorras Mustamäel on 11 inimest. On üldine järjekord ja enamus soovib minna Iru hooldekodusse. Hea koostöö on haiglate sotsiaaltöötajatega. Saame kontaktid neilt. Intervallhooldusel on olnud 5-6 inimest ja eesmärk on anda hooldajale puhkust, linnaosa on tasunud selle teenuse eest 200eurot. Kokkuvõtteks leidsime, et inimesed ise on aktiivsemad abi küsima ja ka naabrid teatavad abivajajatest, haiglad on olemas.

Juunikuu sotsiaalkomisjonis

11. juunil toimus Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolek Mustamäe Linnaosa Valitsuses ja sellest võtsid osa: Mark Levin, Tiia Tiik, Maarika Lillemäe, Matti Tarum. Puudusid: Eva Gustavson, Anna Krais, Margarita Tsernogorova, Maret Maripuu, Alar Sepp.

Päevakorras oli 2 punkti: 
1)  Kokkuvõte sotsiaalhoolekande osakonna I poolaasta tööst. 
2)  Uus toetuseliik - vajaduspõhine peretoetus.

Mark Levin oli palunud kokkuvõtte sotsiaalhoolekande osakonna esimese poolaasta tööst tegema osakonna juhataja Maarika Lillemäe. Ta tutvustas alguses L.Leiuse poolt koostatud ülevaateid toimetulekutoetuse maksmisest 2013 märts, aprill, mai koos eelmiste aastate võrdlusega Tallinnas, sh Mustamäe linnaosas ja selle alusel on toetust saavate perede arv 258 (2012 oli 285) vähenenud, lastel 86 juhtumile (2012 – 100) ja ka töötuid on vähem. Mind huvitas, et kas pensionäridele 54 – 66 korda toetuste maksmine kajastab ka puuetega inimesi ja Maarika Lillemäe vastas, et seal on ainult vanaudspensionärid. Mustamäel on toetuste määramine ja maksmine olnud stabiilne, vanaduspensionärid ei saa toetust, sest nende sissetulek on kõrgem, kuid mõndele makstakse toetust talvekuudel. Mark Levin selgitas, et paljud inimesed räägivad, et pere nooremad liikmed käivad välismaal tööl ja meilgi oli juhtum, kus eakad tulevad siia Venemalt ning nende lapsed töötavad Soomes ja vanemad on siin hooldekodus. Meil on võrreldes Soomega hooldekodutasu madalam, nt ühekohalises toas 35 eurot päevas,  kahekohalises 30 eurot päevas. Hooldusravi hind on kõrgem, vastavalt 45 ja 40 eurot päevas ja omaoslaus haigele on 6.87 eurot päevas.

Tundsin veel huvi, et kuidas on käivitunud päevahoiuteenus eakatele ja puuetega inimestele ja Mark Levin rääkis, et Haabersti hooldusravikliinikus käib kohal 12 inimest ja päevahoiutasu on umbes 10 eurot päevas, mis teeb kokku kuni 300 eurot kuus. Marika Lillemäe selgitas, et avatud on ka Akadeemia tee 32 dementsete päevahoid. Juulikuus on puhkus ja maja on suletud. Sellest selgus, et tegmist on demetsetele suunatud päevahoiuteenustega. Küsisin, et kuidas on korraldatud puhkuste ajal supiköögi teenus Mustamäel ja saime teada, et ei olegi, sest Maarika Lillemäe rääkis, et valmistoitu viiakse koju 27le inimesele, sellele lisaks sotsiaalmaja. Juulikuus on puhkus ja siis toitu koju ei viida. Toidupank eraldab meile igaks kolmapäevaks 50 pakki (varem oli see 30 pakki), mida olekme jaotanud nii, et üks nädal saavad lastega pered, teinsel nädalal muud abivajajad. Lisaks saavad riideabi. Matti Tarum küsis seepeale, et kas see on piisav ja Maarika Lillemäe arvas, et jah, sest varem jagasime toidupakke lastega peredele kord kvartalis aga nüüd iga kuu või 2 korda kuus. Augustis saame EL sekkumisvarusid, mille jaotamine käib nii, et abivajaja pöördub sotsiaalosakonda, kust talle väljastatakse talong. Sellega läheb sotsiaalkeskusesse, kust saab toidupaki. Lisaks on Sepa tänava supiköök, Päästearmee, Eesti Punase Risti supitalongid. Koolivaheajal oleme jaganud toidupakke.
Hooldajaid on määratud 587 inimesele, sh 23 lapsele. Korterikohandamist on tehtud sel aastal 2 juhul ja maksimaalselt saab toetust vormistada kuni 1600 eurot (nt trepitõstuk, vannitoa ümberehitus jmt). Puhkused on ajakava alusel ja jooksvad toetused ja määramised toimuvad igapäevase töö käigus. 

Alates 1. juunist 2013 võtavad sotsiaaltöötajad vastu avaldusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks ja praegu on väga vähe taotluseid esitatud. Uus toetus on vajaduspõhine riiklik peretoetus, mida määrab ja maksab kohalik omavalitsus. 2012.aasta 1. märtsiks oli suhtelise vaesuse piiriks 280 eurot, st perekonna esimese liikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus on 2013.aastal 280 eurot, järgnevate pereliikmete sissetuleku piiri suurus on 50% ja iga alla 14aastase pereliikme sissetulekupiiri suurus on 30% esimese pereliikme sissetulekupiirist. Sotsiaalministeeriumi kodulehel on sissetulekupiiri arvutamiseks kalkulaator. Perekonna sissetuleku suuruseks loetakse täpselt samad sissetulekud nagu toimetulekutoetuse puhul. 10.06.2013 seisuga oli avaldusi kokku 63 ja toetust saavad 57. Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1.07.2313 – 31.12.2014 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele, 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Alates 2015.aastast teotuse suurus kahekordistub. Koostasin uue toetuse liigi kohta Mustamäe linnaosa lehte ülevaate artikli. Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. Selleks, et toetust saada tuleb esitada avaldus sotsiaalhoolekande osakonnale ja selleks, et pidevalt toetust saada tuleb uus avaldus esitada toetuse saamise viimasel kuul. Täiendavat infot saab Mustamäe Sotsiaalhooleknde Osakonna infotelefonilt 645 7569, 645 7501.  

Järgmine sotsiaalkomisjon Mustamäel on planeeritud augustikuu 2. poolde ja seniks ilusat suve ja meeldivat puhkust!

Maikuu sotsiaalkomisjonis - mustamäelased ootavad polikliiniku renoveerimist!

Mustamäe Halduskogu maikuu sotsiaalkomisjon toimus 21.mail 2013 Mustamäe Polikliinikus ja päevakorras oli 1 punkt - ülevaade polikliiniku (maja) olukorrast.
Mark Levin teatas, et teeme koosoleku Mustamäe Polikliinikus ja oleme huvitatud polikliiniku remondist. Siia on kavandatud ka sügisel valmisjaoskond ja seega soovime ülevaadet. Eva Gustavson räägib, et Mustamäe elanike jaoks on Mustamäe polikliinik väga oluline, sest siin on harjunud inimesed käima perearstide ja eriarstide juures. Linnaosa elanikkond vananeb ja oluline on elukoha lähedus. Siin majas oleme suutnud tagada spetsialistid, kuid plaanis on viia arstid üle Meremeeste haiglasse. Eile käis arhitekt ja arutasime ehitusprojekti, korrused on paika pandud, tervisekaitse joaks on vajalikud tingimusi parandada ja remonti teha. Europrojektidega on korda tehtud Tallinna Lastehaigla, Hiiu ja Nõmme polikliinik, Haabersti Tervisekeskus ja hooldusravikliinik, samas Mustamäe polikliinik on remondiootel.  Tänapäeval on niii, et haige käib arstil järel ning patsiendid on avaldanud pahameelt, sest Mustamäe tee 3 perearsti juurde on raske pöörduda ja kauge minna. Haigekassa on seda meelt, et Mustamäe polikliinik korda teha. 

Mina selgitasin, et polikliinikusse paigaldati invalift aga endiselt on küsimuseks kas lisaks liftile on hetkel majas olemas inva-WC, mida polikliinikut külastavad inimesed saaksid kasutada ja Eva Gustavson kinnitab jällegi, et praegu ei ole, kuid see on tuleviku remondiplaani sees. Mark Levin kiidab head kogemust Haabersti hooldusravikliiniku ümberehitusel, sest Tallinnas oli hooldusravi kohtade suur puudus ja tingimused kehvad, nüüd on avatud Haabersti hooldusravikliinikus 140 kohta, kuid järjekorras on üle 200 inimese. Praegu antakse 80% meditsiinilisest abist polikliinikutes. Perearstid kirjutavad kolmikravi, haigla on viimane etapp. Samuti teevad suure töö ära pereõed. Alar Sepp tundis huvi kuidas teha, et esmatasandi abi rohkem finantseeritaks, sest esmatasand kulutab rohkem ressursse ja esmatasandi tähtsus tõuseb. Perearst Anna Krais tunnistas, et abilinnapea pr Merike Martinson lubab juba 5 aastat, et remont Mustamäe polikliinikus algab.

Alar Sepp leidis, et vajalik on, et kogu haigekassa süsteem oleks Tallinnas ühtses andmebaasis ja seda on juba 10 aastat lubatud. Mina küsisin, et kas on kogutud linnakodanikelt arvamust, et Mustamäe polikliiniku seisukorraga ei olda rahul ja kiiresti oleks vaja remonti. Anna Krais vastas, et polikliinikus seisis all kast, kuhu inimesed said oma häid ettepanekuid, mõtteid panna. Kaire Aamisepp, kes asendas puhkusel viibivat sotsiaalosakonna juhatajat, vastas, et eks kõik sõltub arengukavadest ja rahastusest selle elluviimisel. Mina tahtsin teada saada, et kui suur on perearstide nimistus olevate inimeste arv ja Eva Gustavson teatas, et ülempiiriks on 2000, meil on keskmiselt prerarsti nimistus 1600-1800 inimest. Arstidel on vaja teha palju ennetustööd, nt kergevererõhu, diabeedi, südameveresoonkonna jmt haiguste puhul. Eakamatel inimestel on rohkem haiguseid ja vajavad suuremat tähelepanu ja abistamist. Mark Levin soovis teada saada, et kas on korraldatud konkursi võitmist Mustamäe polikliinikule ja Eva Gustavson tundis muret, et kulukad on uuringud, analüüsid, sest perearstid saavad haigekassalt nn pearaha ja see on oluliselt väiksem, kui uuringute maksumused. Ennem on vaja teha uuringuid, kui eriarstidele suunata.

Mina uurisin, et kuidas on taastusravi kättesaadavus ja millist ravi saavad patsiendid tasuta ja sain Eva Gustavsoni vastusest teada, et praktiliselt on enamusele abivaajajatele raviprotseduurid tasulised, tasuta taastusravi saavad patsiendid, kellel on haiguste tõttu see vajalik, lisaks imikud ujutamist, massaaži. Mina, komisjoni liikmena tegin ettepaneku korraldada Mustamäe linnaosa lehe kaudu küsitlus, kus inimesed saavad vastata polikliiniku remondi vajalikkuse suhtes.

Mark Levin teatas, et teeme sotsiaalkomisjoni poolt ettepaneku, milles pöörduda linnapea poole, et alustatakse Mustamäe polikliiniku remonti, sest Mustamäe on suuruselt teine linnaosa ja siin elavatest inimestest on ligi veerand eakad, kes vajavad arstiabi elukoha lähedal. Esmatasandi arstiabi peab jääma kodu lähedale ja perearsti teenuse kättesaadavus peab olema linnaosa elanikele tagatud.

Aprillikuu sotsiaalkomisjonis

Aprillikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjon toimus Mustamäe Linnaosa Valitsuses 8.04.2013 ja teemaks oli sotsiaalteenused (öömaja, varjupaik, sotsiaalmajutusüksus) koduta inimestele.

Mark Levin juhatas koosooleku sisse sooviga teada saada milline seis on Mustamäe linnaosas öömajadega, varjupaikade ja sotsiaalmajutusüksustes. Sotsiaaltöötaja Katri Heinjärv selgitas, et öömajades kohti on ja vastu võetakse õhtuti üldise järjekorra alusel, lisaks Alasi tn 8, Põhja Tallinnas, Merelahe 4, Akadeemia tee 34. Meie ei pea vahendama, sest lähevad ise öömajja, kohta kinni panna ei saa, Varjupaigad on Kadaka tee 153, Mahtra 44, Kauge tn 4.  Seal on toas 6-8 inimest. Saime teada, et nad magavad naridel ja Mahtra 44 on kahesed toad, kuid on ka 8 inimest toas. Varjupaigateenus maksab 19,10 - 30 eurot kuus, Männikul, Kauge 4 on varjupaik hooldust vajavatele inimestele. Üks maja võiks olla psüühikahäirega inimestele. On ultimaatum, et otsige elamispind ja meil on järjekorras 38 inimest, kuid see järjekord ei näita midagi, sest inimesed on passiivsed, ei tunne huvi. Sotsiaalmajutusüksuses on 38 inimest järjekorras. Linnas on üks süsteem ja ka pered on järjekorras. Vajalik on motivatsiooni järgi kirja panna, vajadusepõhine paigutamine, mõned helistavad ja on ise aktiivsed. Lastekaitse töötajad on suunanud SMÜsse, elavad seal. Varjupaigas olid sõltuvushäiretega inimesed, emad lastega, kes on üürinud korteri ja ei suuda maksta üüri madala palga jne tõttu. Nõustamisteenust on saanud, samuti võlanõustamist, üürivad korteri lepinguga, lisaks abi toidupangast, Punasest Ristist abi ja talonge saavad vähekindlustatud ja need, kes elavad korterites. Probleemideks on 75% alkoholiprobleemid, SMÜs ei tohiks juua, tehakse 3 hoiatust ja lepingud 6 kuuks koos resotsialiseerumis-plaaniga. Seejärel otsustatakse kas pikendada lepingut või mitte.

Mark Levin küsis, et kas on probleeme ka varastamise või kaklemisega ja saime taaskord teada, et probleemid on pigem joomisega. Kinnipidamisasutustest vabanenud inimeste jaoks on Tallinnas kõik teenused olemas, kui nad ise tahavad, et neid aidatakse. Neil on  haigekassa kindlustus ja saavad toetust, Töötukassas on arvel ja see on suur pluss teenusel olemisel. Aitame vormistada kodututel riigilõivu vabastust dokumentide vormistamisel.

Märtsikuu sotsiaalkomisjonis

Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni märtsikuu koosolek toimus 4. märtsil Mustamäe Linnaosa Sotsiaalhoolekande Osakonnas. Päevakorras oli 1 punkt - vaimse tervise edendamine (projekti tutvustus).

Mark Levin juhatas koosolu sisse ja andis tutvustamiseks sõna Kristiine linnaosa tervisedendaja Kristel Tammele, kess rääkis pilootprojekti „Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine linnaosas“ tulemustest. Projekt kestis 01.02.2011 – 31.01.2013 ja Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga andsid välja artiklite kogumiku pilootprojekti tulemuste kohta. Mina ja Alar Sepp koostasime selle raamatu. Idee tuli Innovest. Sotsiaaltöötajana soovisin projekti tegevustesse kaasata tervishoiu kõrgkooli, kirjutasin taotluse ja nemad vaatasid pole. Küsisin hinnapakkumised, mille alusel koostasin eelarve. Kaasatud 8 Kristiine LOV lasteaeda, kooli, linnaosa valitsus ja hallatavate asutuste töötajad. Kokku osales 400 inimest, kuid paras oleks olnud paarsada. Esimese etapina tegime uuringu ja taotlesime koolitusloa, küsitluse viisime läbi koostöös tudengitega, kes abistasid anketeerimisel ja andmete sisestamisel. Mark Levinin  küsis kas projekt viidi läbi eesti ja vene keeles ja Kristel Tamm vastas, et ankeedid täideti eesti keeles, seejärel koostati andmete analüüs ajavahemikus oktoober 2011 – aprill 2012. Koolitusprogramm oli esimeses osas 8 t, teises osas kaasati ekspertgruppi, kes soovisid süvendatud koolitust. Toimusid stressijuhtimise kolitused, milles osalesid 20 erinevat rühma, 4 rühma osales koolitusel 10 korda, sh 2 – 3 korda nädalas. Kolmanda osas osalesid mentorkoolitusel asutuste esindajad, kes nõustusid jätkama asutustes koolitusi. Osalesid sotsiaaltöötajad, lasteaednikud, hooldustöötajad, andmetöötluseks kasutasime programmi SPSS. Tulemustest selgus, et haridustöötajate, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaaltöötajatel on erinevused, faktoriteks on õhkkond, rollide selgus, töökohale pühendumine, töömõte, üldine tööga rahulolu, arengu võimalused, organisatsioon tervikuna, suhted, turvatunne, toetus, töötaja eraelulised seosed, usaldus, tunnustus. Tervisenäitajad on 80% olemas ja nendega peaks tegelema, inimesed said osta komplekteeritud muusikaga lõõgastava cd, samuti peaks töö juures olema võimalus pikali heita, puhkepause teha. Alar Sepp teadis rääkida, et sellele on tähelepanu pööranud arstid, tegevusterapeudid rohkem kui kunagi varem. 

Mina üliõpilasena tundsin huvi, et kui palju oli tudengeid abiks ja selgus, et 3 – 2 naist ja 1 meestudeng, kes olid II kursuse üliõpilased. Rohkem ei saa võtta, sest neid on vaja juhendada ja ühel tudengil tekkis soov teemat oma lõputöösid kasutada, materjale ei olnud palju ja soov jäi teostamata. Kaire Aamisepp (sotisaalosakonna juhataja asetäitja) küsis, et kas see projekt aitas stressi leevendada ja selgus, et mõju on olemas ja kui sellega tegeleda pidevalt, nt eksperiment grupis ja küsitluse tulemusel selgus, et 47% hakkasid tähelepanu pöörama. On idee teha jätkuprojekt ja kaasata teisi Tallinna linnaosasid. 

Selgus veel, et osalejatest oli naisi rohkem ja mehi osales 3%. Mina tundisn huvi, et kas osalejad olid ainult Kristiine linnaosadest või oli neid ka mujalt ja Kristel vastas, et sai kaasatud ka mujalt Tallinnast, Eestist.Selgus, et selliseid inimesi, kes jätsid projektis osalemise pooleli, oli vaid 1, kes loobus, sest talle ei mõjunud need tegevused hästi. Samas olid enamus osalejate keskmine vanus üle 40 eluaasta, neid oli 60%. Alar Sepp selgitas, et mõte on seda projekti laiendada üle Tallinna linna. Küsisin, et kas tuli välja ka olulisi stressinivood tõstvaid tunnuseid, nt unetuse probleeme jne ja Kristel selgitas, et suurt pinget ja stressi tunnevad lasteaia õpetaja abid, sest kui õpetaja teeb oma tunnid ära, siis abidel on suurem koormus ja palju erinevaid ülesandeid ja kohustusi. 

Alar Sepp rõhutas, et on positiivne, et nüüd on mudel olemas, lihtne teha edasi ja kogemus olemas, kõrgkoolis on igal aastal vaja 20 lõputöö teemat, kui grupeerida, siis osaleks rohkem inimesi ja oleks suurem kasu. Mark Levin soovis teada kui suur oli projekti eelarve ja see oli 18 243 eurot, millest omaosalus oli 5% ja see leiti terviseedendaja palgast. Eelarvet pole sel aastal ette antud ja kui tehakse projekte Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, siis on võimalus 3 projektile ka rahastust saada. Alar Sepp selgitas, et Kristel Tamm on võtnud loa andmeid kasutada ja võrrelda andmeid teiste riikidega, st see oli rahvusvaheline uuring. Oleme seda projekti kajastanud Tallinna TVs, ja 26.04.2013 toimub videokonverents Riiaga, milles anname ülevaate tulemustest 10 minu jooksul Lätile.Mark Levin küsis, et kuidas oleks võimalus seda terviseedenduse projekti laiendada nt Mustamäe linnaossa ja Alar Sepp vastas, et nad on taodelnud jätkuprojektile rahastust. Hea on laiendada, kuid saime juba tagasisidet, et hetkel Kristiine linnaosas uusi huvitatuid ei ole. 

Mina tundsin huvi, et kas Mustamäe linnaosa sotsiaaltöötajatel on võimalus saada supervisiooni ja sotsiaalosakonna juhataja Maarika Lillemäe vastas, et hetkel ei ole, sest see on kallis koolitus, kuid 1päevasel stressikoolitusel on osalenud 2 gruppi.   Mustamäe linnaisas on Riina Jõgi, kes tegeleb terviseedendusega. Sel aastal on planeeritud mais ja septembris 2 üritust, sotsiaalkeskuse õuealal, nt loenguid, vererõhu mõõtmist, laata jne. Akadeemia tee 34 on plaanis avada lastepäevakeskus, naiste kriisinõustamine, siis tehakse leping lapsevanemaga, kaasatakse psühholooge ja pakutakse perenõustamist. Alar Sepp teatas, et  linnauuringuid tehakse, kuid neil on vähesed tulemused ja ta mõtleb, et sotsiaalkeksus võiks olla see lüli tervishoiu kõrgkooli ja sotsiaaltöötajate vahel. Vaja mõelda, et kus me oleme, mida on vaja arendada. Maarika Lillemäe arvates peaks terviseedendajaga rääkima ja lubas võtta ühendust Riina Jõgiga, kes tegeleb linnaosa terviseedendusega.                 

Jaanuarikuu sotsiaalkomisjonis

28.01.2013 toimus Mustamäe halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolek Haabersti Hooldusravikliinikus, Ehitajate tee 137. Osalesid: Mark Levin, Maarika Lillemäe, Tiia Tiik, Mare Leppik. Teemaks oli taastus- ja hooldusravi võimalused. Koosoleku juhataja Mark Levin selgitas hooldusravi võimalustest ja probleemidest, sest eelmisel aastal valminud hooldusravikliinikus on 85 voodikohta finantseeritud haigekassa rahastusega, kuid vajadus on 150 voodikoha rahastus, sest järjekorras on üle 130 inimese ja 2 kuu pikkune järjekord. Samas järjekord ei liigu, sest haiglatest tuuakse otse üle ja tavajärjekord ei liigu. Need inimesed on Õismäelt ja Mustamäelt ning mõned on ka Põhja-Tallinnast. Kui on vajadus, siis otsustasime pakkuda ka tasulist hooldust 25 eurot ööpäevas ja siis on võimalus ise maksta voodikoha eest. Inimesed tulevad teistest hooldusravihaiglatest nagu Hiiult, Kallaverest, Keilast jne. Mina küsisin, et kui suur on naiste ja meeste osakaal klientuurist ja sain vastuseks, et 75% hooldusravikliiniku klientidest on eakad naised. See probleem hooldusravi kohtadega on olnud pidev ja pensionäride osakaal rahvastikust suureneb Mustamäel ja Tallinnas aasta-aastalt.

Maarika Lillemäe, Mustamäe sotsiaalosakonna juhataja täpsustas, et seniks saavad kodus hakkama, sest hooldusravi omaosalus on kallis ja inimesed on küsinud ühekordseid toetuseid. Mina olen arvamusel, et kes vajab pidevalt hooldust peaks olema hooldekodus. Mark Levin kurtis, et mõned kliendid võivad olla psühhiaatrilises geriaatrias, kuid rahastuse puudumisel me seda osakonda avada pole saanud. Inimesed tulevad hooldusravile perearsti saatekirja alusel. On olnud probleeme psühhiaatriliste klientidega ja nad on paigutatud psühhiaatriahaiglasse. Probleemseteks klientideks on ka narkomaanid, ravimid ja erinevad nakkusohtlikud haigused, mille tõttu me ei saa neid haiglasse ravile võtta. Mina püüdsin saada selgust teise teema kohta, milleks oli taastusravi võimalused. Tean, et sinna suunab kas perearst või taastusraviarst, kes määrab vajalikud teenused ja protseduurid. Mark Levin rääkis, et taastusravi eest maksab haigekaasa vähesel määral, kuid vajadus on suurem, üksikud saavad rehabilitatsiooniplaani alusel tasuta teenuseid kasutada. 
 
Seejärel arutasime I poolaasta kalenderplaani ja täiendasime seda järgmiste ettepanekutega:
Veebruar – terviseedendusest Mustmäel ja vajalik täpsustada Alar Sepaga ja kutsusda Mustamäe linnaosa terivseedenduse spetsialist Riina Jõgi rääkima terviseedendusest  Tallinnas ja tutvustada välja antud terviseedenduse kogumikku.
Märts – Tutvumine kas Meremeeste haigla polikliiniku või Pelgulinna sünnitusmaja  pakutavate teenustega.
Aprill – kodutute olukord ja varjupaikade töö Männiku tee 92, Kauge 4 kodutute öömaja olukord ja võimalused. Ettepanek kutsuda rääkima Katri Heinjärv.
Mai - Mustamäe polikliiniku vajadused ja remondi võimalik planeerimine.
Juuni – Kadaka tee 153 asuva lastekodu külastus ja samas asuva puuetega inimeste töökeskus Juks tegevus. 

Detsembrikuu sotsiaalkomisjonis

  Selle aasta viimasel  Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis, mis toimus 17.12.2012, oli päevakorras 2 punkti:
1. Terviseedendus meditsiinivaldkonnas – ettekandja Mark Levin 
2.  Komisjoni uue aasta tööplaan

Mark Levin rääkis, et Tallinnas on Iru Hooldekodu, kus on üle 350 eaka, kuid üldhooldekoduteenuse vajajaid on oluliselt rohkem.  Uurisin enne koosolekut, et kui palju on väljaspool Tallinnat saadetud hooldekodu elanike arv ja oma üllatuseks sain vastuseks 440. Kuna meie hooldusravikliinikus jääb vabaks 60 kohta, siis on võimalus sinna paigutada need inimesed, kes vajavad hooldekoduteenust ja inimene ise maksaks 90-95% pensionist, lisaks lähedaste osalus ja puduva osa kataks Tallinna linnavalitsus. Kuidas tagatakse omaosaluse tasumine?

Maarika Lillemäe selgitas meile, et kui inimene taotleb hooldekodu kohta, siis esitab ta avalduse ja kui tal on lähedased, lased, siis annavad nad garantiikirja omaosaluse maksmise kohta. Sotsiaalosakond ei saa ette öelda kui suur summa see olema peaks, kuid lähedased maksavad 80 – 150 eurot kuus. Kui inimene ja pere maksavad täies ulatuses ise, siis otsivad nad ise hooldekodu ja arveldavad otse. Meie põhjendame, et tegeleme nendega, kellel ülalpeetavaid või alanejaid ei ole ja esitame taotluse komisjoni ning edastame andmed Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

Mark Levin rääkis seepeale, et tema, kui kliiniku juhataja, tunneb olukorda ja on inimesi, kes vajavad hooldusravile lõppedes hooldekodu teenust, nad tulevad minu juurde. Hoolekande rahastus on piiratud ja loodan, et linn hakkab mõtlema, et vaja on osta hooldekoduteenust. Alar Sepp andis teada, et ta teab, et Haigekassa suurendas Haabersti hooldusravikliiniku voodikohtade rahastust.Mark Levin selgitas, et ei saa lubada, et maja on valmis ja voodikohad jäävad tühjaks, sest majal on kulud, personal ootab tööle asumist ja praegu on meil järjekorras 110 inimest. Mina komisjoniliikmena tundsin huvi kas hooldusravikliinik on valmis teenust pakkuma ka psüühikahäirega inimestele? Ja sain vastuse Mark Levinilt, et psühhiaatriline geriaatria osakonda planeerisime, kuid see nõuab suuremat personali ja võtta ei saa neid patsiente. 

Soovisin täpsustad,a kas minuni jõudnud info on õige, et 2013.aastast ei maksta hooldekodus elavatele inimestele hinnatõusu ehk sünnipäeva toetust? Maarika Lillemäe rääkis, et see on määruses sees, et kui Tallinn maksab hooldekodukoha eest, siis toetust ei maksta. Alar Sepp tundis muret, et meil on puudu selline jurist, kes korraldaks hooldekodusse minejate vara müügi. Soomes on nii, et kui inimene läheb hooldekodusse, siis pannakse tema vara müüki ja sellest saadud tulust makstakse hooldekodukoha ülalpidamiskulud. Kui inimene sureb ja raha jääb alles, siis saavad selle pärijad endale. Sarnane süsteem peaks meilgi toimima. Maarika Lillemäe teatas, et sageli ei ole sellel vana inimesel enam mingit vara ja ta on kõik ära kinkinud või laste nimele ümber vormistanud.

Alar Sepp teatas, et meil oli hiljuti terivseedendamise konverents ja selle kohta valmib 2013.aastal kogumik. Mul on ettepanek seda tutvustada sotsiaalkomisjoni liikmetele ja kutsuda esinema Kristiine linnaosa terviseedendaja Kristel Tamm. Terviseedendus on vaimse tervise teema, seotud vaba aja tegevusega. Olid stressikoolitused töötajatele, sest inimesed ei oska stressi maandada, võimlaus on lühikese ajaga tööl pause teha, et stressi maha laadida alates staadionist lõpetades ujulaga. Maarika rääkis, et Mustamäe linnaosas on terviseedendaja Riina Jõgi, kes tegeleb ürituste korraldamisega. Ta kirjutas tegevusest tutvustuse linna terviseedenduse profiili ja  arvan, et võiks seda kogumikku ka linnavalitsuse saalis suuremale aruvle töötajatele ja komisjoniliikmetele tutvustada. Mark näeb probleemi, et meie inimesed ei oska puhata. Tööstress koguneb. Minu arvates on inimeste teadlikkus mafdal, sest inimesed ajavad segamini taastusravi, hooldusravi ja rehabilitatsiooniteenuse. Neid mõisteid ja teenuseid on vaja veelgi enam lahti seletada, sest inimesed lähevad hooldusravisse valede ootustega. Maarika Lillemäe toetas meie arvamust, et samuti vajab selgitust mis vahe on järelravil ja hooldusravil. Margilt saime teada, et järelravi toimub koheselt pärast haiglat, tavaliselt on inimene aktiivravil 4-5 päeva, siis edasi arsti valve all 24/7 ja edasi raviprotseduurid jne. Tallinnas on selleks ainult 1 osakond Hiiul, endises onkoloogiahaigla hoones, teises majas on hooldusosakond. Meil on probleemiks ka inimeste liikumine ja paljud soovivad tuua oma vanemaid meile hooldusravikliinikusse ja siis selgub, et inimesed elavad väljaspool Tallinna ehk linnaäärsetes valdades. Vajalik oleks moodustada suur-Tallinn, millega kokku liita vallad (Viimsi, Laagri, Tabasalu jne).

Teise päevakorra punkti all toimus uue aasta tööplaani arutelu. Esialgsed ettepanekud olid:  

Jaanuar – taastusravi võimalused Haabersti Tervisekesksues.      

Veebruar – Terviseedenduse kogumiku tutvustus.

Märts – hooldusravi teenused.

Komisjoni liikmed otsustasid, et tööplaani ettepanekuid ja koostamist jätkame järgmisel aasta alguses.