1. juuli 2013

Märtsikuu sotsiaalkomisjonis

Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni märtsikuu koosolek toimus 4. märtsil Mustamäe Linnaosa Sotsiaalhoolekande Osakonnas. Päevakorras oli 1 punkt - vaimse tervise edendamine (projekti tutvustus).


Mark Levin juhatas koosolu sisse ja andis tutvustamiseks sõna Kristiine linnaosa tervisedendaja Kristel Tammele, kess rääkis pilootprojekti „Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine linnaosas“ tulemustest. Projekt kestis 01.02.2011 – 31.01.2013 ja Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga andsid välja artiklite kogumiku pilootprojekti tulemuste kohta. Mina ja Alar Sepp koostasime selle raamatu. Idee tuli Innovest. Sotsiaaltöötajana soovisin projekti tegevustesse kaasata tervishoiu kõrgkooli, kirjutasin taotluse ja nemad vaatasid pole. Küsisin hinnapakkumised, mille alusel koostasin eelarve. Kaasatud 8 Kristiine LOV lasteaeda, kooli, linnaosa valitsus ja hallatavate asutuste töötajad. Kokku osales 400 inimest, kuid paras oleks olnud paarsada. Esimese etapina tegime uuringu ja taotlesime koolitusloa, küsitluse viisime läbi koostöös tudengitega, kes abistasid anketeerimisel ja andmete sisestamisel. Mark Levinin  küsis kas projekt viidi läbi eesti ja vene keeles ja Kristel Tamm vastas, et ankeedid täideti eesti keeles, seejärel koostati andmete analüüs ajavahemikus oktoober 2011 – aprill 2012. Koolitusprogramm oli esimeses osas 8 t, teises osas kaasati ekspertgruppi, kes soovisid süvendatud koolitust. Toimusid stressijuhtimise kolitused, milles osalesid 20 erinevat rühma, 4 rühma osales koolitusel 10 korda, sh 2 – 3 korda nädalas. Kolmanda osas osalesid mentorkoolitusel asutuste esindajad, kes nõustusid jätkama asutustes koolitusi. Osalesid sotsiaaltöötajad, lasteaednikud, hooldustöötajad, andmetöötluseks kasutasime programmi SPSS. Tulemustest selgus, et haridustöötajate, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaaltöötajatel on erinevused, faktoriteks on õhkkond, rollide selgus, töökohale pühendumine, töömõte, üldine tööga rahulolu, arengu võimalused, organisatsioon tervikuna, suhted, turvatunne, toetus, töötaja eraelulised seosed, usaldus, tunnustus. Tervisenäitajad on 80% olemas ja nendega peaks tegelema, inimesed said osta komplekteeritud muusikaga lõõgastava cd, samuti peaks töö juures olema võimalus pikali heita, puhkepause teha. Alar Sepp teadis rääkida, et sellele on tähelepanu pööranud arstid, tegevusterapeudid rohkem kui kunagi varem. 

Mina üliõpilasena tundsin huvi, et kui palju oli tudengeid abiks ja selgus, et 3 – 2 naist ja 1 meestudeng, kes olid II kursuse üliõpilased. Rohkem ei saa võtta, sest neid on vaja juhendada ja ühel tudengil tekkis soov teemat oma lõputöösid kasutada, materjale ei olnud palju ja soov jäi teostamata. Kaire Aamisepp (sotisaalosakonna juhataja asetäitja) küsis, et kas see projekt aitas stressi leevendada ja selgus, et mõju on olemas ja kui sellega tegeleda pidevalt, nt eksperiment grupis ja küsitluse tulemusel selgus, et 47% hakkasid tähelepanu pöörama. On idee teha jätkuprojekt ja kaasata teisi Tallinna linnaosasid. 

Selgus veel, et osalejatest oli naisi rohkem ja mehi osales 3%. Mina tundisn huvi, et kas osalejad olid ainult Kristiine linnaosadest või oli neid ka mujalt ja Kristel vastas, et sai kaasatud ka mujalt Tallinnast, Eestist.Selgus, et selliseid inimesi, kes jätsid projektis osalemise pooleli, oli vaid 1, kes loobus, sest talle ei mõjunud need tegevused hästi. Samas olid enamus osalejate keskmine vanus üle 40 eluaasta, neid oli 60%. Alar Sepp selgitas, et mõte on seda projekti laiendada üle Tallinna linna. Küsisin, et kas tuli välja ka olulisi stressinivood tõstvaid tunnuseid, nt unetuse probleeme jne ja Kristel selgitas, et suurt pinget ja stressi tunnevad lasteaia õpetaja abid, sest kui õpetaja teeb oma tunnid ära, siis abidel on suurem koormus ja palju erinevaid ülesandeid ja kohustusi. 

Alar Sepp rõhutas, et on positiivne, et nüüd on mudel olemas, lihtne teha edasi ja kogemus olemas, kõrgkoolis on igal aastal vaja 20 lõputöö teemat, kui grupeerida, siis osaleks rohkem inimesi ja oleks suurem kasu. Mark Levin soovis teada kui suur oli projekti eelarve ja see oli 18 243 eurot, millest omaosalus oli 5% ja see leiti terviseedendaja palgast. Eelarvet pole sel aastal ette antud ja kui tehakse projekte Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, siis on võimalus 3 projektile ka rahastust saada. Alar Sepp selgitas, et Kristel Tamm on võtnud loa andmeid kasutada ja võrrelda andmeid teiste riikidega, st see oli rahvusvaheline uuring. Oleme seda projekti kajastanud Tallinna TVs, ja 26.04.2013 toimub videokonverents Riiaga, milles anname ülevaate tulemustest 10 minu jooksul Lätile.Mark Levin küsis, et kuidas oleks võimalus seda terviseedenduse projekti laiendada nt Mustamäe linnaossa ja Alar Sepp vastas, et nad on taodelnud jätkuprojektile rahastust. Hea on laiendada, kuid saime juba tagasisidet, et hetkel Kristiine linnaosas uusi huvitatuid ei ole. 

Mina tundsin huvi, et kas Mustamäe linnaosa sotsiaaltöötajatel on võimalus saada supervisiooni ja sotsiaalosakonna juhataja Maarika Lillemäe vastas, et hetkel ei ole, sest see on kallis koolitus, kuid 1päevasel stressikoolitusel on osalenud 2 gruppi.   Mustamäe linnaisas on Riina Jõgi, kes tegeleb terviseedendusega. Sel aastal on planeeritud mais ja septembris 2 üritust, sotsiaalkeskuse õuealal, nt loenguid, vererõhu mõõtmist, laata jne. Akadeemia tee 34 on plaanis avada lastepäevakeskus, naiste kriisinõustamine, siis tehakse leping lapsevanemaga, kaasatakse psühholooge ja pakutakse perenõustamist. Alar Sepp teatas, et  linnauuringuid tehakse, kuid neil on vähesed tulemused ja ta mõtleb, et sotsiaalkeksus võiks olla see lüli tervishoiu kõrgkooli ja sotsiaaltöötajate vahel. Vaja mõelda, et kus me oleme, mida on vaja arendada. Maarika Lillemäe arvates peaks terviseedendajaga rääkima ja lubas võtta ühendust Riina Jõgiga, kes tegeleb linnaosa terviseedendusega.                 

Kommentaare ei ole: