16. juuli 2013

Puhkuse 1. päev - kodus ja pojaga kiirabihaiglas

Esmaspäevast alustasin puhkamist ja kavatsen puhata kuni 18.augustini. Seniks
aga võtan hoogu, teeme viimasi toimetamisi linnas ja homme läheme maale. Viisime Tõrvaaugu laagri asju tagasi kontorisse ja käisime objektil Valdeku 13, kus varsti avatakse põlvkondade maja uus spordihoone koos saunadega. Sees on nii spordisaal ja võimlemisruum, kuhu pääseb liftiga ja allkorrusel on 2 suurt riietus ja pesuruumi koos ligipääsetava saunaga. Ilus ja kena värvilahendus, mis sobib Nõmmele suurepäraselt. Päris kena aga minu arvates peaks siiski oluliselt suuremat tähelepanu pöörama väiksemale osale inimestele, kes vajavad abistamist pesemisel, riietumisel ja nende jaoks oleks vajalik ehitada väiksem riietus ja dušširuum paarile inimesele. Seda probleemi on arutatud juba paljudes spades ja ujulates. Siiani sellist kohta pole aga mäletan lapsepõlves sai käidud Raua tänava saunas ja kunagises Veerenni tänava saunas, kus olid ka tunnisaunad, kus sai pesta ilma probleemideta. Nüüd on sellised era ehk privaatsaunad. 

Minu pojad käisid nädalavahetuses Almari-onu pulmas. Nüüd siis juures proua Karin Roos ja väikesed Roosikesed said ka pulmas käia. Nii tore ja soovin sellisesle noorpaarile jätkuvalt palju armastust. Pulmad olid korralikult ettevalmitatud ja kestsid hommikuni. Käidi Jägala jaol ja tiirutati 16 autolise pulmarongiga ringi nii, et tolm taga... Poiste saunas käik lõppes kukkumisega ja nii me siis eile Imrele maale eksämma poole sõitsime. Võtsime poja auto peale ja tõime linna. Mustamäe kiirabihaigla EMOsse jõudsime kella 21.03 paiku ja seal oli nii palju rahvast, et parkla oli täis ja ka ooteruum oli rahvast täis. Ootamine kestis kokku pea 4 tundi ja nii me kodu poole selle kipsjalaga sõitsime öösel kella 00: 50 paiku. Väsinud ja ühel jalal keksiv noormees lausa kukkus voodisse. Kehv värk, sest nüüd 10 päeva kipsiga (õnneks luumurdu ei diagnoositud) ja kodus karkudel. Selline puhkus siis ja me polnud ainukesed, kes seal ootasid. Jäsemete vigastustega olid enamus aga oli ka teisi abiotsijaid. Aeg venis ja mõni oli oodanud enne meid juba üle 8 tunni ning registratuurist hoiatati, et võib isegi 10 tundi minna. Meie pea 4 tundi ootamist oli veel tagasihoidlik aeg, kuigi valutava jala ja 38sese palavikuga pole see kerge ootaja jaoks, kuid mina ja Arko olime kannatlikud. Viskasime koos nalja, et perepuhkus Mustamäel, sest Rene ja Kertu tulid ka korraks Imret vaatama. 
Nüüd loodame, et järgnevad puhkuse päevad on paremad. Arkol ju sünnipäev kohe, kohe saabumas, siis Elva spordilaager ja siis juba ootab meid Pariis.    

Kommentaare ei ole: