1. juuli 2013

Vajaduspõhine peretoetus alates 1.07.2013 ja muud lastetoetused

Tänasest siis uus liik peretoetust - vajaduspõhine. Minu arvates, on see uus toetus vähestele kättesaadav, sest minu arvates oleks pidanud seda 19 eurost lapsetoetust suurendama igale lapsele. Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Sotsiaalminsteeriumi kodulehelt on leitav info, et Eesti peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused. Lastega perede toetamiseks on mitmeid võimalusi, neist kaks enam levinud võimalust on peretoetused ja maksusoodustused.
Peretoetuste liigid on järgmised: lapse sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus,  eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. (vt täpsemat selgitust). Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. 

Mis on vajaduspõhine peretoetus?

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.
Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik kohalikele omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib  sotsiaalhoolekande seadus. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus. 
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Alates 2015. aastast toetuse suurus kahekordistub, st 19,18 eurot kuus ühe lapsega perele ning 38,36 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.
Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.
Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Perekonna koosseisu loetakse ka perekonnast eemalviibivad õpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu need õpilased, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.  
Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Perekonna kohta saab esitada ainult ühe taotluse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.
Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:
  1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
  2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  3. riigi tagatisel antud õppelaenu;
  4. tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  5. õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust;
  6. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra (st 19,18 euro) ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  7. vajaduspõhist peretoetust.
Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekutest arvutatakse välja keskmine kuine tulu. Kui see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri, on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneva kolme kuu jooksul. 
Kuhu pöörduda? Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus. Toetuse taotleja (ehk isik, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust), esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab.
Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. Seejuures peavad lapsed vastama vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele (st olema lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul.
Otsuse toetuse määramise kohta teeb valla- või linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul.
NB! Perede puhul, kus on põhikooli lõpetanud 16-aastane laps, võib taotuse esitamise korral septembrikuus otsuse tegemine võtta kauem aega, sest eelnevalt on vaja saada andmed lapse õppimise jätkamise ning sellega seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta.  Valla- või linnavalitsus võib jätta vajaduspõhise peretoetus määramata, kui vajaduspõhise peretoetuse taotlejal või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti või elatise sissenõudmisest keeldutakse.
Toetuse andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse ära perekonnaliikmete nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.Avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust.  

Vaidlustamine. Valla- või linnavalitsuse tehtud otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale. 

Kust saab täiendavat teavet? Täiendavat teavet vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kohta saab elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.
Näited vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kohta 2013. aastal
  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 644 eurot (280 + 140 + 140 + 84 = 644). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 644 eurot kuus.
  • 3-liikmeline perekond, kus on 1 täiskasvanu ja 2 alla 14-aastast last
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 448 eurot (280 + 84 + 84 = 448). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 448 eurot kuus.
  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-aastast last
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 588 eurot (280+ 140 + 84 + 84 = 588). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 588 eurot kuus.
  • 5-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, kaks 14-aastast või vanemat last ja 1 alla 14-aastane laps
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 784 eurot (280 + 140 + 140 + 140 + 84 = 784). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 784 eurot kuus.
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaator. Oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri välja arvutamiseks saate kasutada vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaatorit.

Peretoetuste suurused alates 1. juulist 2013. aastast ning peretoetuste maksmine 16-aastase ja vanema lapse õppimise korral suvekuude eest.

Alates 2013. aasta 1. juulist tõuseb kolmanda ja iga järgneva lapse kohta makstava lapsetoetuse suurus. Senise kuuekordse lapsetoetuse määra asemel hakatakse maksma nimetatud lapsetoetust kaheksakordses lapsetoetuse määras 8 x 9,59=76,72 eurot. Seega toetatakse universaalsete peretoetustega kõiki peresid, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. 

Samuti tõstetakse sünnitoetust. Sünnitoetuse suurus iga sündinud lapse kohta on 320 eurot.  Kaksikute sünni korral on sünnitoetuse suurus seega 2 x 320 eurot.  Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta. Ehk kui siiani oli kolmikute sünni korral makstav sünnitoetuse suurus 960 eurot (3 x 320), siis alates 2013. aasta 1. juulist on see 3000 eurot.

Alates 01. juunist 2013 aastast jätkatakse 16-aastase ja vanema lapse põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamise korral talle peretoetuste maksmist õppeaasta lõpuni s.t ka juuli ja augusti eest.
 
16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele kehtestatakse erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Õppeaasta algab 1. septembril, seega makstakse põhikooli lõpetajate eest peretoetusi ka juuli ja augusti eest ilma, et SKA-l oleks vaja kontrollida, kas laps asub edasi õppima või mitte. Võttes arvesse, et vanemal, kui 16-aastasel lapsel on õigus lapsetoetusele üksnes siis, kui ta õpib kehtestatakse kehtiva regulatsiooniga sarnane kord, mille kohaselt jätkab SKA peretoetuste maksmist juhul, kui laps jätkab õpinguid. Kuna andmed õppimise kohta on Sotsiaalkindlustusametile kättesaadavad septembri lõpus, makstakse üldjuhul septembrikuu toetus välja tagantjärele oktoobri alguses. 16-aastastele ja vanematele gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetaja jaoks ei muutu midagi võrreldes kehtiva korraga–  ka edaspidi lõpetatakse neile lapsetoetuse maksmine gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamise kuule järgnevast kuust.
 

Kommentaare ei ole: