15. september 2017

Tiia Tiik, olen kandidaat nr 945 Haaberstis

Jälle on sügis, jälle on käes kohalikud valimised.
Kandideerin kohalikel omavalitsuse valimistel Haaberstis, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas! Number 945.
Minu sõnum on: Hea elu Tallinnas!


Ma luban, et teen oma tööd südamega ja olen valmis koostööks, sest nii on Haaberstis ja Tallinnas hea elu, paremad võimalused ja koos saab saavutada paremaid tulemusi. Lasteaia õpetajatele ja tugipersonalile suurem palk, sest miinimumpalga eest ei ole meil enam töötajaid, kõnniteed ja kergliiklusteed ligipääsetavaks, et me rohkem liiguksime! Ka tasuta ühistranspordiga. 

Olen sünnist saati Tallinna kodanik. Mulle meeldib elada Tallinnas, kus on meri, mets ja siin on hea elada, liikuda ratastel, ühistranspordiga ja jalgsi.
Mulle on oluline parem elukvaliteet ja liikumisvõimalused kõigile. Mul on 4 aastat kogemust halduskogus, sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis ja keskkonnakomisjonis. Seda Mustamäel. Nüüd soovin kandideerida Haaberstis, sest siin on minu kodu. Teen tööd mõistuse ja südamega, sest igapäevaselt töötan sotsiaaltöötaja Tallinna Linnavalitsuses! Tunnen puuetega inimeste, lastega perede ja eakate elu hästi ning olen teadlik nende muredest ja probleemidest.
Et elu oleks hea Tallinnas, siis on vajalik tagada liikumiseks võimalused jalakäijatele, lapsevankriga, rattaga, ratastooliga või autoga liiklejatele.
Korda tuleb teha ka kergliiklusteed, et inimesed rohkem liiguksid, et inimesed saaksid turvaliselt ja ohutult sõita ratastega erinevate linnaosade vahel, naabervaldadesse. Kõnniteed tuleb korda teha, sest kõrged servad, lagunenud teekate, halb valgustus peab muutuma paremaks. 
Autosid on paju aga kasutame siis tasuta ühistransporti. Mina kasutan igapäevaselt ühistransporti ja olen sellega rahul, sest nii pääseb kiiresti liikuma.  Jätame võimalusel autod linna serva ja sõidame bussiga. Bussid, trollid ja trammid on muutunud kaasaegsemateks, korda on tehtud teid ja tänavaid.

Mis on Teie arvates probleem, teema, küsimus mida Tallinnas muuta või paremaks teha?
Kogun kokku ettepanekud ja ma luban, et tegelen nende teemadega ja probleemidele lahenduste otsimisega. Kirjuta mulle tiiatiik@hot.ee .

Valimispäev on 15.oktoobril 2017.

Tule valima.








5. september 2017

Hea teada: SoM: "Ära põe": erivajadustega inimesed jagavad kasulikke nõuandeid

Tark ei torma. Kui tunned vajadust abi pakkuda, siis pöördu inimese poole, küsi kas ta vajab abi ja alles siis küsi kuidas puudega inimesele abi pakkuda. Tavaliselt saavad erivajadusega inimesed hakkama. Seda on vaja kampaaniates teada.   
Sotsiaalministeerium
Pressiteade 5. september 2017
             
"Ära põe": erivajadustega inimesed jagavad kasulikke nõuandeid
Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi käima lükatud kampaania "Ära põe" Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.
„Erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega rääkida. Seda soovimegi kampaaniaga öelda," ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas. "Erivajadustega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu on väga oluline teema, mis puudutab meid kõiki.“
"Ära põe" meeskonda disainerina konsulteerinud Daniel Kotsjuba sõnul pole palju vaja, et edukalt suhelda inimesega, kes toimetab tavapärasest erineval moel. "Kui me täpselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume üldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seepärast julgustamegi, et ära põe küsida või midagi valesti öelda. Küsimusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna," lausus Kotsjuba, kes kasutab igapäevaelus ratastooli.              
Kampaania toobki välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:
  1. Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.
  2. Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.
  3. Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi. 
Täpsemate nõuannetega saab tutvuda veebilehel www.tegijad.ee , kust saab teada näiteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul ükshaaval rääkimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte läbi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule või näe.
“Need on mõned lihtsad näited, mida ise töö käigus ka oma meeskonnaga õppisime ja teavituskampaanias jagame, et luua keskkond, kus puue ei ole probleemiks,” lausus kampaania valmimist juhtinud loovagentuuri Division strateegiajuht Madis Taras.            
Teavituskampaania loovidee töötas välja reklaamiagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada vähenenud liikumis-, nägemis- või kuulmisvõimega. Laiendatud meeskonda kuuluvad graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igapäevaelus kasutab ratastooli; tekstikirjutaja ehk copywriter Jakob Rosin, kes on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik ja kes kaotas kümne aasta eest nägemise; ning fotograafiaga tegelev Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja.
Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse tänavu septembris, praktilisi nõuandeid erivajadustega inimeste endi kogemustest koondab veebileht www.tegijad.ee
 
Lisainfo: Karin Volmer, kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium Karin.volmer@sm.ee               +372 626 9102 / 5696 4876

 

1. september 2017

Hea teada: perearst kirjutab laste haigustest ja lasteaias käimisest

Selline teema on igal sügisel päevakorras ja kui tulevad viirused või köhad ja nohud, siis need käivad ikka mööda inimesi. Olin ma ise ka aastavahetusel ja peale seda mitu nädalat nohune ja tatine, kuid kuna puudus palavik, siis oli ikka imelik nohu pärast haiguslehele jääda. Minu puhul oli see veel, et see ei olnud nakkus haigus, vaid kõrv hakkas valutama ja sellele järgnes nohu ja köha. Konsulteerisin arstiga, käisin ka regionaalhaigla EMOs aasta alguses, kuid viga ei leitud. Perearst õnneks kirjutas retsepti rohu välja ja see mõjus hästi. Ei teagi nüüd tagant järele, et kas oleks pidanud kodus voodis olema. Oma lapsi olen nii kasvatanud, et kui enesetunne on normaalne ja palavikku ei ole, siis olen kooli saatnud ja lasteaeda viinud aga kui on palavik siis olen koju jätnud. Apteegist saab ka küsida ja käsimüügiravimid aitavad. Samuti on abiks olnud pereõde, kellega telefoni teel konsulteerida või siis vastuvõtu ajal kindlal kellaajal kohale minna. Õnneks on minul lapsed olnud suhteliselt terved ja nohust, köhast paranenud kiiresti. Aga allpool olev artikkel on perearstil ja soovitan seda lugeda. Sageli võib lapsel nohu põhjustada allergiad ja laps vajabki arstide konsultatsiooni, vahel isegi röntgenit või kõrva-, nina- kurguarsti juures uuringuid. Eks perearst otsustab ja selleks tasub arsti nõuandeid kuulata ja last arstile näidata. Artikkel on loetav siit (LINK)  

Perearst: tatised lapsed võivad lasteaias käia küll
, 1. september 2017, 11:50

"Tatised lapsed võivad lasteaias käia. Muidugi eeldusel, et laps on puhanud ja end igal muul moel hästi tunneb," tuletab perearst Karmen Joller meelde, et köha ja nohu ei ole ainult viirushaiguste sümptomid.
"Igal sügistalvel tõstavad häält vihased lapsevanemad, kes ei suuda näha, kuidas nende laps lasteaias köhivate ja nohuste kaaslastega kokku puutub," kirjutab perearst Karmen Joller suhtlusportaalis Facebook.
Ta lausub, et ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid ehk niinimetatud külmetushaigused on paratamatus, millega puutub kokku iga inimene varem või hiljem. "Viirused, bakterid, seened ehk pisikud on meie igapäevaelu lahutamatu osa, millega immuunsüsteem peab hakkama saama juba esimestest eluminutitest alates. Elu jooksul suhtleme paljude inimestega, kelle kaudu me puutume kokku üha uute ja uute pisikutega. Iga uue kokkupuute puhul loob immuunsüsteem spetsiifilised antikehad, mille abil organismi kaitsta, luuakse nö immuunmälu. Mida "rumalam" immuunsüsteem, seda kergemini organism haigestub," selgitab ta immuunsüsteemi toimimist.

Väikelapseeas loetakse perearsti sõnul normaalseks haigestumise sageduseks 1 kord kuus 10 kuu jooksul aastas ja korraga kuni kolm nädalat. "Teisisõnu: normaalse immuunsüsteemiga 2-3-aastane laps on terve kahel suvekuul ja üks nädal kõikidel teistel kuudel," räägib ta, et lapse sage haige olemine on täiesti normaalne. Tavaliselt on perearsti sõnul sagedamini haige laps, kes on äsja hakanud lasteaias käima, st tema immuunsüsteem puutub äkki kokku väga paljude võõraste pisikutega ning omakorda on sagedamini lapsed haiged oma esimesel ja teisel lasteaia-aastal.
Karme Joller räägib, et viirusinfektsioonid on nakkavad juba enne sümptomite teket. Samuti on paljud infektsioonid nakkavad ka pikka aega pärast paranemist. "Sümptomite kestuse, ninast tuleva eritise ega millegi muu järgi ei ole võimalik öelda, kas infektsioon on nakkav," rõhutab ta. Väiksematel lastel on väiksemad kuulmekäigud, ninakäigud, bronhid - seetõttu on neil ka kergemad tekkima tüsistused nagu näiteks keskkõrvapõletik, kõripõletik ja bronhiit.
Ka tuletab perearst meelde, et niinimetatud külmetushaigustele muutub vastuvõtlikuks nõrgestatud organism: väsinud, näljane või muul moel ebamugavust tundev laps. "Näiteks liiga külm või liiga kuum keskkond (sh tuleb arvestada ka riietust) võib soodustada viirusinfektsioonide levikut. Ja vähem tähtis ei ole ka emotsionaalne seisund - pikaajaline emotsionaalne stress ei võimalda immuunsüsteemil adekvaatselt reageerida," sõnab ta.
Et laps püsiks terve, soovitab perearst jälgida, et:
- laps sööks mitmekülgselt (vähemalt viis looduslikku värvi igas toiduportsjonis, tervislik toiduvalik),
- laps saaks piisavalt magada (teda ei pea hommikuti jõuga voodist välja kiskuma, ta ärkab ise ja on rõõmsas tujus),
- lapse riietus oleks ilmastikuga sobiv,
- laps saaks piisavalt ja eakohaselt liikuda,
- laps õpiks oma emotsioonidega toime tulema, õpiks olema õnnelik.
Ka märgib Karmen Joller, et lapse immuunsüsteemi "õpetab" ka vaktsineerimine. "Kord aastas peaks kogu pere end ka gripi vastu vaktsineerima, et oma pere väiksemaid kaitsta. Väga oluline on ka lasteaia töötajate vaktsineerimine gripi vastu," rõhutab ta.

Karmen Joller ütleb, et piisav põhjus laps koju jätta või talle vähemalt lühike lasteaiapäev (koolipäev) võimaldada on siis, kui märkad hommikul, et laps on ebatavaliselt väsinud.
Ka tuleks kindlasti arstiga nõu pidada, kui lapsel tekivad sageli tüsistused või on tal muid terviseprobleeme. "Võimalusel võiks selline laps käia lasteaias lühemaid päevi või panna ta väiksemasse rühma," märgib ta ja rõhutab, et sellise lapse puhul on väga oluline, et pere ja teda ümbritsevad lapsed (rühmakaaslased, koolikaaslased, õpetajad) oleksid korralikult vaktsineeritud, eriti gripi vastu.
"Ja ära unusta, et köha ja nohu ei ole ainult viirushaiguste sümptomid. Sul ei ole õigust otsustada võõra lapse terviseseisundi üle," kirjutab ta lõpetuseks.


Kutse: infopäevale omastehooldaja hoolduskoormusest 27.09.17

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub osalema infopäeval
„Omastehooldajate hoolduskoormus“
27. septembril kell 15:00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59

Kava:
14:45 – 15:00  Tervituskohv
15:00 – 16:00 „Maailmapanga raport hoolduskoormuse kohta ning hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tegevused“, Anniki Lai, Riigikantselei, hoolduskoormuse rakkerühma juht.
16:00 – 16:45 „Hooldusvajadusega täisealiste inimeste ja nende lähedaste abistamisvõimalused Tallinnas“, Jaanika Luus, MTÜ Koduhoolduskeskus Certis.
Infopäeva eesmärk on anda ülevaade Maailmapanga raporti sisust hoolduskoormuse kohta Eestis ning tutvustada hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tööd. Lisaks kirjeldada hooldusvajadusega täisealise inimese ja nende lähedaste abistamisvõimalusi Tallinnas.

Osalema on oodatud: puudega inimesed ja nende pereliikmed, sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, üliõpilased jne.
EELREGISTEERIMINE SIIN: https://goo.gl/kqHYPT  või tel. 65 640 48. (Registreerimine kuni 25.09)

Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...