1. september 2017

Hea teada: perearst kirjutab laste haigustest ja lasteaias käimisest

Selline teema on igal sügisel päevakorras ja kui tulevad viirused või köhad ja nohud, siis need käivad ikka mööda inimesi. Olin ma ise ka aastavahetusel ja peale seda mitu nädalat nohune ja tatine, kuid kuna puudus palavik, siis oli ikka imelik nohu pärast haiguslehele jääda. Minu puhul oli see veel, et see ei olnud nakkus haigus, vaid kõrv hakkas valutama ja sellele järgnes nohu ja köha. Konsulteerisin arstiga, käisin ka regionaalhaigla EMOs aasta alguses, kuid viga ei leitud. Perearst õnneks kirjutas retsepti rohu välja ja see mõjus hästi. Ei teagi nüüd tagant järele, et kas oleks pidanud kodus voodis olema. Oma lapsi olen nii kasvatanud, et kui enesetunne on normaalne ja palavikku ei ole, siis olen kooli saatnud ja lasteaeda viinud aga kui on palavik siis olen koju jätnud. Apteegist saab ka küsida ja käsimüügiravimid aitavad. Samuti on abiks olnud pereõde, kellega telefoni teel konsulteerida või siis vastuvõtu ajal kindlal kellaajal kohale minna. Õnneks on minul lapsed olnud suhteliselt terved ja nohust, köhast paranenud kiiresti. Aga allpool olev artikkel on perearstil ja soovitan seda lugeda. Sageli võib lapsel nohu põhjustada allergiad ja laps vajabki arstide konsultatsiooni, vahel isegi röntgenit või kõrva-, nina- kurguarsti juures uuringuid. Eks perearst otsustab ja selleks tasub arsti nõuandeid kuulata ja last arstile näidata. Artikkel on loetav siit (LINK)  

Perearst: tatised lapsed võivad lasteaias käia küll
, 1. september 2017, 11:50

"Tatised lapsed võivad lasteaias käia. Muidugi eeldusel, et laps on puhanud ja end igal muul moel hästi tunneb," tuletab perearst Karmen Joller meelde, et köha ja nohu ei ole ainult viirushaiguste sümptomid.
"Igal sügistalvel tõstavad häält vihased lapsevanemad, kes ei suuda näha, kuidas nende laps lasteaias köhivate ja nohuste kaaslastega kokku puutub," kirjutab perearst Karmen Joller suhtlusportaalis Facebook.
Ta lausub, et ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid ehk niinimetatud külmetushaigused on paratamatus, millega puutub kokku iga inimene varem või hiljem. "Viirused, bakterid, seened ehk pisikud on meie igapäevaelu lahutamatu osa, millega immuunsüsteem peab hakkama saama juba esimestest eluminutitest alates. Elu jooksul suhtleme paljude inimestega, kelle kaudu me puutume kokku üha uute ja uute pisikutega. Iga uue kokkupuute puhul loob immuunsüsteem spetsiifilised antikehad, mille abil organismi kaitsta, luuakse nö immuunmälu. Mida "rumalam" immuunsüsteem, seda kergemini organism haigestub," selgitab ta immuunsüsteemi toimimist.

Väikelapseeas loetakse perearsti sõnul normaalseks haigestumise sageduseks 1 kord kuus 10 kuu jooksul aastas ja korraga kuni kolm nädalat. "Teisisõnu: normaalse immuunsüsteemiga 2-3-aastane laps on terve kahel suvekuul ja üks nädal kõikidel teistel kuudel," räägib ta, et lapse sage haige olemine on täiesti normaalne. Tavaliselt on perearsti sõnul sagedamini haige laps, kes on äsja hakanud lasteaias käima, st tema immuunsüsteem puutub äkki kokku väga paljude võõraste pisikutega ning omakorda on sagedamini lapsed haiged oma esimesel ja teisel lasteaia-aastal.
Karme Joller räägib, et viirusinfektsioonid on nakkavad juba enne sümptomite teket. Samuti on paljud infektsioonid nakkavad ka pikka aega pärast paranemist. "Sümptomite kestuse, ninast tuleva eritise ega millegi muu järgi ei ole võimalik öelda, kas infektsioon on nakkav," rõhutab ta. Väiksematel lastel on väiksemad kuulmekäigud, ninakäigud, bronhid - seetõttu on neil ka kergemad tekkima tüsistused nagu näiteks keskkõrvapõletik, kõripõletik ja bronhiit.
Ka tuletab perearst meelde, et niinimetatud külmetushaigustele muutub vastuvõtlikuks nõrgestatud organism: väsinud, näljane või muul moel ebamugavust tundev laps. "Näiteks liiga külm või liiga kuum keskkond (sh tuleb arvestada ka riietust) võib soodustada viirusinfektsioonide levikut. Ja vähem tähtis ei ole ka emotsionaalne seisund - pikaajaline emotsionaalne stress ei võimalda immuunsüsteemil adekvaatselt reageerida," sõnab ta.
Et laps püsiks terve, soovitab perearst jälgida, et:
- laps sööks mitmekülgselt (vähemalt viis looduslikku värvi igas toiduportsjonis, tervislik toiduvalik),
- laps saaks piisavalt magada (teda ei pea hommikuti jõuga voodist välja kiskuma, ta ärkab ise ja on rõõmsas tujus),
- lapse riietus oleks ilmastikuga sobiv,
- laps saaks piisavalt ja eakohaselt liikuda,
- laps õpiks oma emotsioonidega toime tulema, õpiks olema õnnelik.
Ka märgib Karmen Joller, et lapse immuunsüsteemi "õpetab" ka vaktsineerimine. "Kord aastas peaks kogu pere end ka gripi vastu vaktsineerima, et oma pere väiksemaid kaitsta. Väga oluline on ka lasteaia töötajate vaktsineerimine gripi vastu," rõhutab ta.

Karmen Joller ütleb, et piisav põhjus laps koju jätta või talle vähemalt lühike lasteaiapäev (koolipäev) võimaldada on siis, kui märkad hommikul, et laps on ebatavaliselt väsinud.
Ka tuleks kindlasti arstiga nõu pidada, kui lapsel tekivad sageli tüsistused või on tal muid terviseprobleeme. "Võimalusel võiks selline laps käia lasteaias lühemaid päevi või panna ta väiksemasse rühma," märgib ta ja rõhutab, et sellise lapse puhul on väga oluline, et pere ja teda ümbritsevad lapsed (rühmakaaslased, koolikaaslased, õpetajad) oleksid korralikult vaktsineeritud, eriti gripi vastu.
"Ja ära unusta, et köha ja nohu ei ole ainult viirushaiguste sümptomid. Sul ei ole õigust otsustada võõra lapse terviseseisundi üle," kirjutab ta lõpetuseks.


Kommentaare ei ole: