31. detsember 2012

Vana või noor - oleneb suhtumisest

Teades paljusid erinevas vanuses inimesi on raske äelda, kui vanalt on inimene vana. Lapsepõlvest mäletan, et vanaema oli vana. Tööl ei käinud ja pidas pensionipõlve. Toimetas talus, siis linnakorteris, tegi süüa, käsitööd ja käis oma lastel ja lastelastel külas. Kui vanaemal pidas 65. sünnipäeva, siis oli tuba rahvast täis. Vanaema oli küll õnnelik inimene, selline lahe muhu memm, kes oskas kõike teha ja pani ka kaarte. Nüüd pole vanaema juba 27 aastat, kadunud on paljud tema lapsed igaviku teele. Aga meid on palju ja nii ei olegi meie emad ja onud ja isad vanaks jõudnud saada. Pühade ajal käisime Arko kodus maal ja tema ema Linda on ka 70 ja temale ma küll vana ei julge öelda, kui on temagi vanaema ja mitmekordne vanavanaemagi. Tragi, positiivne ja tubli pereema, kes vapralt pensionipõlve peab. moodsal ajal oskab temagi kasutada mobiiltelefoni, arvutit ja teeb ülekandeid Internetipangas. Ka igapäevaelu uudistega on ta hästi kursis. Selliseid toredaid vanemaid inimesi on rõõm tunda ja nendega suhelda. ma lugesin seda artiklit ja mullegi meenus, et vanasti olid tõepoolest 50-55aastased inimesed pensionil. Nüüd on uus aeg, pikem elu ja paremad võimalused. Oma töös olen kohanud ema lapsega ja kui neid nägin, siis paratamatult muigasin, sest see laps on üle 50. ja ema nii 75. Tõepoolest on tänapäeval raske hinnata vanasid, sest see oleneb igast nimesest enesest. Minu arust vana on inimene, kui ta on 85 aga eks see ole suhteline iga isiku puhul.  

Kõige tähtsam selle juures on tervis, armastus ja hoolimine. soovin kõikidele head vana aasta lõppu ja imelist uut aastat. Uskuge ja unistage julgelt! Panen siia ka Tiina Jõgeda artikli sarjast õnne valem. Tahaks seda raamatut "Vaikijate hääled 3" juba lugeda. Kellel on, see võiks mulle laenata. Vastu pakuksin raamatut lugemiseks "Õnne valem" vmt.

 Tiina Jõgeda: Vana on uus noorÕnne valem

Kui vanainimene hüppab langevarjuga, abiellub või astub ülikooli, siis nähakse selles suurt imeasja.
Sumpasin Kadriorust raamatuesitluselt kesklinna poole, nina käpikus. Külma oli umbes viisteist kraadi. Korraga tuhises minust mööda spordipoiss, kes lisaks tempos püsimisele ajas telefonitsi ka tähtsat tööjuttu. Müts silmil, jooksutossud jalas, kintse katmas liibuvad jooksupüksid. Kuju tundus tuttav, aga selleks ajaks, kui tundsin ära ärimees Reinu, oli ta juba kaugel. Millal me ta viiekümnendat sünnipäeva pidasimegi? Ikka ammu, mõtlesin raamatut kaenla all kohendades. Värskelt ilmunud sotsioloogiline uuring “Vaikijate hääled 3. Räägivad tööotsijad 50+” lahkab teemat, kas elu pärast seda kohutavat juubelit üldse eksisteerib. Põhiteema on vanuseline tõrjumine: üsna üksmeelselt kinnitavad selle raamatu tarbeks tehtud intervjuud, et Eestis esineb ageism’i rohkem kui küll. Ainult et sellest räägitakse vähem kui soolisest, rassilisest või seksuaalsest diskrimineerimisest.
Õige ta on, et ühel päeval murravad haigused füüsilise jõu ning dementsus näkitseb vääramatu järjekindlusega aju säravamate palade kallal... aga millal see kõik juhtub?

Seitsmenda klassi lastele õpetatakse inimeseõpetuse tunnis, et pärast viiekümnendat “jõud hakkab kahanema, õppimisvõime väheneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad. Sel eluperioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärasest elukorraldusest , [–] tuleb harjuda üksindusega”. Õnnetu olend, kes viiekümnesena veel tööd otsima peab! Tööandja eelistab, kui vähegi võimalik, nooremat kandidaati, haridusest ja oskustest hoolimata, kinnitab uuring. Ma tahaks teada, mis näo selle koolitarkuse peale teevad Linnar Priimägi, Anu Saagim, Madonna või Keith Richards. Kes on tänapäeva vanainimene? Jätame kõrvale stereotüüpse “penskari” kuju, sest selle mõistega tähistatakse agressiivselt, kuid jõuetult oma õigusi nõudvat küpses eas daami, kes elab end välja igas ilmakaares räusates. Neid on palju vähem, kui arvatakse. Või sobiks tänapäeva vanainimese võrdkujuks “Eurovisionil” platsi puhtaks löönud udmurdi memmede punt “Buranovskie Babuški”? Maailma rokilavadel “Smoke on the wateri” ja “Hotel California” töötluste saatel viisku keerutades mõjuvad nad naljakalt ja armsalt nagu tantsivad tsirkusekarud, kuid nad on nutikas toode, mitte argipäev. Suurim hulk niinimetatud vanainimesi on sellised, kes on võimelised tegema kõike sedasama mida nende noores täiskasvanueas lapsedki, vahe on ainult selles, et kui “vanainimene” hüppab langevarjuga, abiellub või astub ülikooli, siis nähakse selles suurt imeasja.

Tänu paranenud elukvaliteedile ja meditsiinitaseme tõusule on pikenenud inimeste eluiga – ja mitte pelgalt vanuripõli, vaid tervelt ja täisväärtuslikult elatud aastate hulk. Vanad on uued noored. Tänavusel PÖFFil linastus ridamisi filme, mis rääkisid vanainimeste seksist ja tundeelust. Ka psühholoogid on vanainimesed avastanud. Uurimusi vanainimeste vaba aja veetmise viisidest, sportlikkusest, seksuaalsusest muudkui tuleb. Järeldus on üldjoontes üks: tänapäeva inimesed on vähemalt kümme aastat nooremad, kui pass seda kinnitab. Neil on jõudu, mõistust ja raha. See viimane käib küll rohkem lääne inimeste kohta, ent ka Eestis pole puudust jõukatest üle viiekümneaastasest – see on ju seesama võitjate põlvkond, kes laulvalt revolutsioonilt marssis revolutsioone korraldama panganduses, poliitikas, meedias jne. Aga kus nad on? Iga kord, kui satun nädalavahetuse hilisõhtul läbi linna kõndima, tuleb mulle vastu noori rõõmsaid salkkondi, kes suuunduvad klubidesse. Kohvikutes ja pubides sama pilt, justkui oleks uksel silt “üle 30 keelatud”.

Vanainimesed ei saa ennast avalikult näidata, sest Eestis õpetatakse juba maast madalast, et vananemine on häbiväärne ja lubamatu. Selle ühiskonnas valitseva hoiaku on nad ise ka omaks võtnud ning sealt tuleb madal enesehinnang, mis röövib julguse end tööturul (või ööklubis) pakkuda. Vanad, kapist välja!


29. detsember 2012

Maksumäärad 2013 (koos muudatustega)

Mulle käib selliine hea infokiri, milleks on palk.ee lehe uudised. Täna siis sellised uudised järgmise aasta maksumäärade kohta, mille avaldas Maksu- ja Tolliamet. Rohkem uudiseid loe siit.
 
2013. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus. 

* Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. 
* Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). 
* Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). 
* Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). 

* Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot (2012. aastal kehtinud 278,02 asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus. 

* Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1%. 

* Kogumispensioni makse määr on 2%. 

* 2012. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt arvestatavate/kinnipeetavate maksude ja maksete arvutamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2013. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval maksudeklaratsiooni vormil TSD (esitamise tähtaeg 10.veebruar 2013). 
Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2012. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2012.a. detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. jaanuar 2013). 

24. detsember 2012

Enne jõule

Enne jõule sai tööl kõik vajalikud toimetamised ära tehtud ning nüüd saab pikalt koos perega puhata. Laupäeval käisime kuuske otsimas ja ära ta tõime Haabersti Rimi juurest. Arko küll imestas, et miks üks kuusepuu peab nii tihe olema ja ülevalt nii mitme haruline, kuid mulle see meeldis. Nii kauplesin kaasa ka ära saetud oksad, mis viisime surnuaeda ema ja vanaema ja kõikide seal puhkavate sugulaste kalmudele. Ilus oli surnuaed küünalde säras. Pärast peatusime mere ääres ja tegin külma talveilma pilte, sest päike oli just loojumas ja väljas oli külma -15 C. Lund on ka õnneks sel aastal piisavalt ja lumi muudab surnuaiad nii kauniks ja armsaks.

 
Pühapäeval siis jändasime jõulupuuga ja üles me ta saime, kui Arko oli sellelt veel mitu oksa ära saaginud. Need oksad panin aknalauale väljapoole kaunistuseks. Nüüd jõulupuu särab tuledes ja noormea poja viisime ka eksmehe vanemate poole ehk vanaema juurde pühadeks. See on nii naljakas, et lapsepõlves pojad ootasid isa jõulude ajal aga eile saabusime maale ja nii istus isa laua taga ning lapsgi nägi oma teist vanemat pühade ajal. Tee oli libe aga sellegipoolest kulges tee tagasi linna päris kiiresti j pimeda peale jäime oma sõiduga ikka. 
Täna siis läheme kirikusse jõululaupäeva jumalateenistusele ja õhtul lubas ka vanem poeg meile tulla. Jõulukingitused juba ootavad kuuse all. Nüüd põletame küünlaid ja naudime kaheksi kodus olemist. Emaingel on ka laua peal kuusekuulide vahel ja ilus rahulik aeg on see jõuluaeg. Toidudki on kodus olemas nii, et ei pea linnas mööda poode trügima.  Sel aastal siis oleme oma uues koddus ja kindlasti jõuame ka sõita maale Arko ema juurde ehk jõuluks koju.

Soovin kõikidele häid lumiseid jõulupühi ja unistuste rohket uut aastat!    
Jõululaupäeval käisime ka Kaarli kirikus jumalateenistusel ja enne seda kuulasime kontserti ka. Kirik oli rahvast täis - kõik viisakad ja rõõmsad. Õhtul laua ääres kõht sööki täis ja nüüd on lihtsalt hea koos olla.


23. detsember 2012

Detsembrikuu sotsiaalkomisjonis


  Selle aasta viimasel  Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis, mis toimus 17.12.2012, oli päevakorras 2 punkti:
1. Terviseedendus meditsiinivaldkonnas – ettekandja Mark Levin 
2.  Komisjoni uue aasta tööplaan

Mark Levin rääkis, et Tallinnas on Iru Hooldekodu, kus on üle 350 eaka, kuid üldhooldekoduteenuse vajajaid on oluliselt rohkem.  Uurisin enne koosolekut, et kui palju on väljaspool Tallinnat saadetud hooldekodu elanike arv ja oma üllatuseks sain vastuseks 440. Kuna meie hooldusravikliinikus jääb vabaks 60 kohta, siis on võimalus sinna paigutada need inimesed, kes vajavad hooldekoduteenust ja inimene ise maksaks 90-95% pensionist, lisaks lähedaste osalus ja puduva osa kataks Tallinna linnavalitsus. Kuidas tagatakse omaosaluse tasumine?
Maarika Lillemäe selgitas meile, et kui inimene taotleb hooldekodu kohta, siis esitab ta avalduse ja kui tal on lähedased, lased, siis annavad nad garantiikirja omaosaluse maksmise kohta. Sotsiaalosakond ei saa ette öelda kui suur summa see olema peaks, kuid lähedased maksavad 80 – 150 eurot kuus. Kui inimene ja pere maksavad täies ulatuses ise, siis otsivad nad ise hooldekodu ja arveldavad otse. Meie põhjendame, et tegeleme nendega, kellel ülalpeetavaid või alanejaid ei ole ja esitame taotluse komisjoni ning edastame andmed Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.
Mark Levin rääkis seepeale, et tema, kui kliiniku juhataja, tunneb olukorda ja on inimesi, kes vajavad hooldusravile lõppedes hooldekodu teenust, nad tulevad minu juurde. Hoolekande rahastus on piiratud ja loodan, et linn hakkab mõtlema, et vaja on osta hooldekoduteenust. Alar Sepp andis teada, et ta teab, et Haigekassa suurendas Haabersti hooldusravikliiniku voodikohtade rahastust.Mark Levin selgitas, et ei saa lubada, et maja on valmis ja voodikohad jäävad tühjaks, sest majal on kulud, personal ootab tööle asumist ja praegu on meil järjekorras 110 inimest. Mina komisjoniliikmena tundsin huvi kas hooldusravikliinik on valmis teenust pakkuma ka psüühikahäirega inimestele? Ja sain vastuse Mark Levinilt, et psühhiaatriline geriaatria osakonda planeerisime, kuid see nõuab suuremat personali ja võtta ei saa neid patsiente. 

Soovisin täpsustad,a kas minuni jõudnud info on õige, et 2013.aastast ei maksta hooldekodus elavatele inimestele hinnatõusu ehk sünnipäeva toetust? Maarika Lillemäe rääkis, et see on määruses sees, et kui Tallinn maksab hooldekodukoha eest, siis toetust ei maksta. Alar Sepp tundis muret, et meil on puudu selline jurist, kes korraldaks hooldekodusse minejate vara müügi. Soomes on nii, et kui inimene läheb hooldekodusse, siis pannakse tema vara müüki ja sellest saadud tulust makstakse hooldekodukoha ülalpidamiskulud. Kui inimene sureb ja raha jääb alles, siis saavad selle pärijad endale. Sarnane süsteem peaks meilgi toimima. Maarika Lillemäe teatas, et sageli ei ole sellel vana inimesel enam mingit vara ja ta on kõik ära kinkinud või laste nimele ümber vormistanud.

Alar Sepp teatas, et meil oli hiljuti terivseedendamise konverents ja selle kohta valmib 2013.aastal kogumik. Mul on ettepanek seda tutvustada sotsiaalkomisjoni liikmetele ja kutsuda esinema Kristiine linnaosa terviseedendaja Kristel Tamm. Terviseedendus on vaimse tervise teema, seotud vaba aja tegevusega. Olid stressikoolitused töötajatele, sest inimesed ei oska stressi maandada, võimlaus on lühikese ajaga tööl pause teha, et stressi maha laadida alates staadionist lõpetades ujulaga. Maarika rääkis, et Mustamäe linnaosas on terviseedendaja Riina Jõgi, kes tegeleb ürituste korraldamisega. Ta kirjutas tegevusest tutvustuse linna terviseedenduse profiili ja  arvan, et võiks seda kogumikku ka linnavalitsuse saalis suuremale aruvle töötajatele ja komisjoniliikmetele tutvustada. Mark näeb probleemi, et meie inimesed ei oska puhata. Tööstress koguneb. Minu arvates on inimeste teadlikkus mafdal, sest inimesed ajavad segamini taastusravi, hooldusravi ja rehabilitatsiooniteenuse. Neid mõisteid ja teenuseid on vaja veelgi enam lahti seletada, sest inimesed lähevad hooldusravisse valede ootustega. Maarika Lillemäe toetas meie arvamust, et samuti vajab selgitust mis vahe on järelravil ja hooldusravil. Margilt saime teada, et järelravi toimub koheselt pärast haiglat, tavaliselt on inimene aktiivravil 4-5 päeva, siis edasi arsti valve all 24/7 ja edasi raviprotseduurid jne. Tallinnas on selleks ainult 1 osakond Hiiul, endises onkoloogiahaigla hoones, teises majas on hooldusosakond. Meil on probleemiks ka inimeste liikumine ja paljud soovivad tuua oma vanemaid meile hooldusravikliinikusse ja siis selgub, et inimesed elavad väljaspool Tallinna ehk linnaäärsetes valdades. Vajalik oleks moodustada suur-Tallinn, millega kokku liita vallad (Viimsi, Laagri, Tabasalu jne).

Teise päevakorra punkti all toimus uue aasta tööplaani arutelu. Esialgsed ettepanekud olid:  
Jaanuar – taastusravi võimalused Haabersti Tervisekesksues.      
Veebruar Terviseedenduse kogumiku tutvustus.
Märts – hooldusravi teenused.
Komisjoni liikmed otsustasid, et tööplaani ettepanekuid ja koostamist jätkame järgmisel aasta alguses.

22. detsember 2012

Meie korterelamu ehitaja on parim!

Palju õnne NCC! Ja meil on selle üle hea meel. Nende kontor asub ka Kalasadama 4 on mugav ja hubane.


Raepress teatas 18. detsember 2012, et  Parima töökultuuriga ehitusfirma tiitli võitis NCC Ehitus AS

Parima heakorraga ehitusplatsi väljaselgitamiseks moodustatud komisjon kuulutas 2012. aastal läbiviidud kontrollreidide tulemuste põhjal võitjaks NCC Ehitus AS Technopolis Ülemiste büroohoone ehituse.

2012. aastal hinnati ehitusobjekte 16 korral, kontrolliti 49 ehitusobjekti heakorda, kus tegutsesid 25 erinevat ehitusfirmat. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma. NCC Ehitus AS Technopolis Ülemiste büroohoone ehitusplats osutus parimaks neljal reidil. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Korrektselt olid ladustatud nii ehitusmaterjalid kui olmepraht, hoiti korras ja puhastati objekti juurdepääsuteed. Kõrghaljastus oli kaitstud nõuetekohaselt.
„Heakorrastatud ehitusplats on märk kõrgest töökultuurist, mis on eelduseks ka ehitustööde kvaliteedile,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Oluline on ka see, et korrastatud ehitusplats hoiab ümbritsevad tänavad tolmust ja parhist puhtana tagades linnakodanikele normaalse elukeskkonna.“

Alates 2005. aastast on tunnistatud parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmadeks: AS Merko Ehitus (2005), AS Skanska EMV (2006), AS Merko Ehitus (2008), OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011).
Pilt on pärist siit.

21. detsember 2012

Uurisime invatakso kasutajate rahulolu



Tänan kõiki ettepanekekute tegijaid, küsitlusele vastajaid ja taksojuhte, dispetsereid ja juhtkonda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, Tulika Taksost, Termaki Autopargist ja ka taksokomisjoni liikmeid. Teie kaasabil saame parandada teenuse kvaliteeti ja lahendada probleeme. Ainus mille vastu me ei saa on see, et  suureneb invatakso kasutajate arv (2 viimase aastaga 35%), mis toob kaasa suurema töökoormuse meile kõigile. Olete endiselt abivalmid, koostöövalmis ja kannatlikud meie klientide soovide täitmisel ja teenindamisel.

Lühikokkuvõte invatakso teenuse uurimusest 2012. aastal.

Invatakso eesmärk on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti, avardada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks ja võimaldada juurdepääs üldistele avalikele teenustele. Puuetega inimestel on invatakso vajadus põhjendatud, sest liikumis- ja nägemispuudega inimestel on raskusi tavatranspordi kasutamisega ja ühistranspordi kasutamine tekitab probleeme ligipääsetavuse ja vahemaa või kauguse tõttu, mis jääb peatuste ja kodu või asutuste vahele. Praeguse rahastuse juures ei taga invatakso limiit teenuse kättesaadavust, sest inimeste vajadused on oluliselt suuremad.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koordineerib invastaksoteenust alates 1998.aastast. Puuetega inimesi oli Tallinnas 1.01.2012 seisuga 23 898 inimest, sh sügava ja raske puudega 15 333 inimest. Invateenuse kasutamise võimalus oli 1.detsembri 2012.a. seisuga 1182 kliendil ehk 7,7% sügava ja raske puudega elanikest (2011 – 989, 2010 – 927; 2009 – 865, 2008 – 825, 2007 – 639). Vanim invatakso kasutaja on 97-aastane naine ja noorim 3-aastane tüdruk. Viimase aastaga on suurenenud teenuse kasutajate arv 19,5% (2011 - 14,3%) võrra ja uusi invatakso kasutajaid on lisandunud 161, sh 59 eakat (2011 - 65), 81 (2011 – 71) tööealist ja 21 puudega last (2011 - 10). Ratastoolikasutajaid lisandus 48 isikut. Tulika Takso AS invataksot kasutab 971 klienti ja Termaki Autopargi AS ratastoolibussi invatakso teenust 211 klienti. Töötavate ratastoolikasutajate invatranspordi teenust tööle saamiseks kasutas 11 inimest.

Rahulolu küsitlust viimbe läbi 11. korda ja seetõttu on uurimuse tulemused võrreldavad eelmiste aastate tulemustega. Valimisse kuulus iga 11. invatakso magnetkaardi kasutaja. Uurimuse analüüs on tehtud 2012. aasta oktoobris-novembris Tallinna invataksoteenuse klientidelt tagastatud ankeetküsitluse põhjal, mille tulemusena 116-st saadetud ankeedist laekus täidetuna 67, mis teeb vastanute aktiivsuseks 57,8%.

Ankeetküsitlus oli kirjalik ja vastamine vabatahtlik, kuid vastajate arv oli oluliselt suurem- 67 (2011 – 76, 2010 – 42; 2009 – 48, 2008 – 64 ja 2007 – 46). Vastajatest olid 58,2% naised ja 41,8% mehed, vanuseline koosseis jagunes: kuni 15- aastastaseid oli 4,8%, 16-64-aastaseid oli 40,3% ja üle 65-aastaseid 54,9%.

Küsitlusest selgus, et rahuololu invatakso teenuse kasutamisega on tõusnud 100%ni   (2011 – 96%, 2010 – 100%; 2009 – 97,9%, 2008 – 93,9%), sest teenuse kasutamisega rahuolematiud ei olnud (2011 – 4%, 2010 – 0%; 2009 – 2,1%, 2008 – 6,1%).
Dispetšerite teenindamisega oli rahulolu 98,5% (2011 - 96%, 2010 – 100%; 2009 – 100%, 2008 – 96,9%) ja mitte rahul kliente oli 1,5%, (2011 - 4%, 2010 – 0%; 2009 – 0%, 2008 – 3,1%, 2007 - 4,3%).
Taksoteenuse koordineerimisega, st Tallinna Puuetega Inimeste Koja tööga olid 65 vastajast rahul 64 vastajat, seega 98,4% (2011 - 91,5%, 2010 - 97,5%; 2009 – 100%, 2008 – 93,8%) vastas jaatavalt ja rahulolematuid oli 1 vastajat ehk 1,5% (2011 – 8,1%,  2010 - 2,5%; 2009 – 0%, 2008 - 6,2%).  Kui üldiselt ollakse invatakso teenuse kvaliteediga rahul, siis üles on kerkinud probleem invatakso teenuse rahastusega, sest vajadus on kordi suurem kui limiit ja oleme seda Tallinna Linnavalitsusele korduvalt taotlusi esitanud. Paraku suureneb klientide arv ja taksofirmad tõstavad hinda ja nii on taksokasutajate vajadused ebapiisavad. Vajalik on invatakso eelarve suurendamine, mis vastaks klientide tegelikele transpordivajadustele, sest oma pahameele suunavad kliendid koordineerijale.
Tallinna Puuetega Inimeste Kojal on aastaid olnud heal tasemel koostöö ja infovahetus (koosolekud, nõupidamised, ümarlauad jmt) nii Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja linnaosa valitsuste sotsiaaltöötajate vahel.

Ettepanekud klientidelt, koordineerijalt ja vastajatelt:
1)            Tagada informeeritus ja abivajajate teadlikkuse suurenemine, nt infomaterajlid, infopäevad, nõustamisteenused, infolistid jmt;
2)            Viia tasakaalu sihtrühma (raske ja sügava liikumis-, nägemis- ja liitpuudega isikutele) suurenemisel ka invatakso eelarvet, planeerides klientide arvu kasvugaseoses eelarvesse lisarahastust;
3)            Suurendada talvekuudel (novembrist – märtsini) invatakso limiiti väiketakso kasutajatel 32 eurolt 52 euroni, mis oli eelnevatel aastatel võõiuamlik ja Termaki ratastoolibusii klientidelt 8 sõidult 14 sõidule ehk 143,2 eurolt 250,60 euroni;
4)            Kuna taksokaardiga tellijaid numbril 612 0030 on nii palju ja number on tihti hõivatud, siis palume kasutusse võtta lisanumber või suunata hõivatud telefoninumbri korral kõne järgmisele dispetserile;
5)            Lubada taskodel klientide juurde sõitmiseks kasutada bussiradasid, sest praegu on ooteajad veninud pikaks seoses klientide juurde sõitmisel, sest takosd seisavad ummikutes;
6)            2013.aastast rakendub Tallinnas linnakodanikele tasuta ühistransport, kuid invataksokasutajad (eriti ratastoolis inimesed) ei ole võimelised oma puude tõttu ühistransporti kasutama;
7)            Kui limiit on nii väike, millest saab sõita väiketaksoga 3 – 4 sõitu kuus ja ratastooli taksoga 8 pooletunnilist sõitu kuus, siis võiks tekitada nt 5%lise reservi, millest linnaosa saaks lisavajaduseks talonge eraldada avalduste alusel;  
8)            Koolitada juurde invataksojuhte ja suurendada ratastooli taksode arvu, sest praegu on kliente, kes ei saa neile sobival ajal tellimust anda, sest ajad on ka ette tellimisel täis;
9)            Suurendada klientide sotsiaaltranspordi võimalust linnaosade elektriautode kaasabil, sest kui klient ei ole ratastooli kasutaja, siis on teda võimalik arsti juurde viia kohaliku omavalitsuse töötaja elektriautodega;
10)         Toetada poeringi käivitamist kord nädalas, et Põhja-Tallinna 3 sotsiaalmaja elanikud saaksid ligipääsu avalikele teenustele, sh apteeki, kauplusesse, panka jmt;
11)         Jätkata koostööd Tallinna linnavlitse ametite, linnaosa valitsuste sotsiaalhoolekande osakondade, töötukassa, haiglate jt valdkonna asutustega, mis tagab klientide parema kvaliteediga teenuste kättesaadavuse.

Tänan kõiki vastajaid, taksokomisjoni liikmeid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti spetsialiste ja linnaosade puuetega inimeste spetsialiste meeldiva koostöö ja aktiivse osavõtu eest!

Uurimusega on võimalik tutvuda ja need edastatakse järgmiselt:
1)            teenuse finantseerijale - Tallinna Sotsiaal-  ja Tervishoiuametile;
2)            teenust osutavatele taksofirmadele  - Tulika Takso ja Termaki Autopark;
3)            TPIK kodulehele – www.tallinnakoda.ee > trükised ja materjalid > uurimus 2012.a.

18. detsember 2012

Novembrikuu sotsiaalkomisjonis

26.11.2012 oli taas kord Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, mille teemaks oli lastega perede olukord Mustamäel. Mark Levin oli palunud tutvustama olukorda Mustamäe linnaosas lastega perede kohta sotsiaalosakonna töötajad Jelena Lutova ja Karin Kuslap. Minu poole pöördus üks lapsevanem, kelle lapsele kirjutati välja prillid ja mind huvitab kuidas seda vanemat abistada saame.

Jelena Lutova: me saame maksta toetuseid kuludokumentide alusel, võttes arveese perekonna suurust, sissetulekuid ja maksame toimetuleku toetust, ravimitele, hooldusravile, abivahenditele, spordi ja huvitegevuseks, laagrites osalemiseks, põhi- ja keskkooli lõpetamisel jne. Prillide kompenseerimine sõltub pere majanduslikust olukorrast ja sissetuleku suurusest, sh peretoetused, puuetega inimeste toetused, pensionid, kui sissetulek on alla piirmäära, siis saame toetada. Küsime pangaväljavõtet ja muid dokumente. Praegu on toetused liigitatud, kuid uuest aastast muutub sihtgruppide kaupa ja aasta piirmäärade põhiseks. Maarika Lillemäe selgitas, et selle aluseks on Tallinna Volikogu määrus, mille mõte on kaasajastada toetuseid abivajajate gruppidega ja korrigeerida piirmäärasid. Sissetuleku piirmäär peab jääma alla 290 euro 1. pereliikme kohta ja iga järgneva liikme sissetulek on 80% sellest piirmäärast. Jelena Lutova: Abivajaja peab esitama avalduse koos kuludokumentidega. Abiandmise võimalusi on veel toidupakkide, ranitsad, mida jagavad lastekaitse töötajad. Jõulude ajal oleme teinud lastega peredele jõulupakid natuke suuremad, kui muul ajal. Mina komisjoniliikmena tundsin huvi kas abivajajate lastega perede arv on suurenenud? Karin Kuslap rääkis, et toiduabi on suurenenud 20lt 40le, toiduabi jaotame 1 kord kuus. Pered käivad ise toidupakkidel järel ja on ka juhuseid, et mõned pered ei soovi kõiki toiduaineid, siis tõstame pakist välja ja paneme teistele juurde. Pered korduvad üle kuu, sest meil on summa eraldatud aastaks ja planeerime toidupakke selle alusel. Euroabi jagati suurema arvuga peredele ja abivajajatele, kes said sotsiaalosakonnast talongid, mille alusel sotsiaalkeskusest toiduabi väljastati. Alar Sepp küsis, et kes valiku teeb, mida toidupakki panete ja Karin Kuslap vastas, et nad teevad ise ja valik on erinev, mõnikord ostnud kakaod, mett, küpsiseid, komme, sest lastele on seda vaja. 


Mark Levin tahtis teada kas osaleb Päästearmee ja Toidupank? Maarika Lillemäe teatas, et toiduabi saab jaotada MTÜde või kiriku kaudu. Me seda alles planeerime, kuid kesklinnas ja Kristiine linnaosas see toimib. Mark Levin küsis millised on lastega perede probleemid? Karin Kuslap selgitas, et probleemid lähevad aina keerulisemaks ja raskemaks, meie oleme kaitse pool, sest seisame lapse huvide eest. Meile on teatatud olukorrast, kus vanemad on läinud välismaale tööle, lastele kantakse panka raha ja vanavanemad või sugulased käivad lapsi vaatamas. Tavaliselt pöördub kool meie poole, sest lapsed ei jõua kooli või puuduvad, probleemideks on ka põlvkondade vahelised konfliktid ja erinevused, mille tõttu ei saa vanavanemad noortega hakkama. Energiajoogid, arvutimängude sõltuvus. Vanemad teenivad välismaal rohkem ning teismelised lapsed ei taha nendega  kaasa minna. Eestkoste asju väga palju ei ole, pigem kohtusse avalduse sisseandmine vanemlike õiguste äravõtmiseks, seda juhul kui on narko, alko ja vanemliku hoolitsuse puudumine. Sel juhul lähevad lapsed asenduskodudesse, kohtud töötavad aeglaselt. On tekkinud multiprobleemsed pered, kus mitu põlvkonda on sarnaste probleemidega, st järjepidevus, lisaks rahvusvahelised seltskonnad, kus kultuuriline taust, kombed ja tavad on erinevad meie omast.  Alar Sepp tundis huvi, et mis see probleem on ja sai teada, et nt islamiusulised, Iraagi ja Araabia maades ei suhtle mehed naistega (sotsiaaltöötajad, kohtunikud jne), neile on vaja meesametnikke. Probleemideks on suhted, maine, info, ei tunnistata, et ei saada lastega hakkama, et on probleemid. Vanemad ei teadvusta probleeme. Alates 1.07.2010 on otsustusõigus ja kohtuvaidlused on kooli valiku vaidlusel, samuti lasteaia valikul, kui vanemad ei suuda otsustada, millisesse kooli laps õppima peaks minema. Kui tegemist on välisriigi kodanikuga, siis vanemlike õiguste kaotamisega, kaotab välisriigi kodanik õiguse EL riigis elada ehk elamisloa. Tegeleme ka perevägivalla juhtumitega, inimkaubanduse, vanemate poolt lastele suunatud vägivallaga, nt vanemad peksavad lapsi. Vanemate nõudlikkus kasvab ja vanemad toovad lapse kohale, et lastekaitse töötajad lapse ümber kasvataksid, lisaks otsitakse abi psühholoogidelt ja psühhiaatritelt.


Alar Sepp uuris, et kas mänguasja pakke on ka teinud ja Karin vastas, et seda ei ole sotsiaalosakonna poolt tehtud, kuid erinevaid kampaaniaid on poeketid teinud. Maximas on  soovidepuu, kuhu laps oma jõulukingi soovi saab üles riputada ja siis tehakse neid kinke nii ostjate kui kaupluse poolt. Maarika Lillemäe rääkis, et meil on koolidega kokkulepe, et kui õpilased ei täida koolikohustust, siis nad pöörduvad meie poole. Alar Sepp tundis huvi, et kuidas on olukord poiste koolist väljalangemisega? Karin Kuslap muretses, et meil on vaja kutsekoole, õpilaskodusid, kust laps saaks nädala sees koolis käia ja nädalavahtustel oleksid lapsed kodus oma vanemate juures. See tagaks lastele hariduse. Meil oli Kadaka teel õpilaskodu, kuid see kaotati ära. Eriti halb on olukord vene kelt kõnelevate lastega, sest neile pole kohti. Maarika Lillemäe teatas, et meil oli 9 kuuga Mustamäel rahuldatud taotlusi 733, toetusi maksti välja kogusummas 26 493 eurot. Tööd on tehtud ja lastekaitse töötajad tegelevad nii kodus olevate lastega kui ka asenduskodus viibivate lastega perede probleemidega, toetamisega, abi korraldamisega.
     

Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...