13. detsember 2012

Omastehooldajate olukorda arutati riigikogus

Eile, 12.12.2012 arutas riigikogu omastehooldajate muret, sest hooldaja toetus 19 eurot kuus on nii väike, et see solvab inimeste väärikust ja teades, millist tänuväärset ja rasket tööd nad teevad, siis on see ikka meie riigis piinlikult madal. Ajakirjanduses on selle kohta 2 kajastust:



 13. detsember 2012 14:03

Puuetega inimeste muresid aastaid ajakirjanikuna kajastanud Tiina Kangro sõnul oleme me seisus, kus iga raskema puudega inimese kõrvale kipub tekkima veel teinegi abivajaja – töötu, sissetulekuta, ühiskonnaelust kõrvale jäetud ja ülepingest läbikulunud tervisega omastehooldaja.
Puuetega inimesi ja nende hooldamisega seotuid on Eestis 400 000 inimest, neist 200 000 omastehooldajat. Riigikogus arutati puuetega inimeste hooldamise küsimust, arutelul jäi kõlama seisukoht, et omastehoolduse korraldus vajab muudatusi, sest vastasel juhul jätkub nii raha kui omastehooldajate tööjõu raiskamine.

„Arvutused näitavad, kui pillavalt käib Eesti riik ümber omastehooldajate tasuta tööjõu kasutamisega. Sisuliselt lebavad maas miljonid eurod, mida riigijuhid ja sotsiaalelu korraldajad ei ole millegipärast osanud märgata,“ märkis debatil ettekandega üles astunud ajakirjanik Tiina Kangro. „Nii ei saa jätkata. Nii ei ole Eesti riik jätkusuutlik,“ lausus Kangro.Enamik vormistatud puudega lapse hooldajaid saab kuus vaid 19 eurot. Samas jäävad riigile laekumata maksud tuhandetelt inimestelt, kes on sunnitud kodus oma lähedase eest hoolitsema. Kangro kinnitusel vajavad muutmist mitmed seadused. Alustada tuleks perekonnaseadusest, mis praegu mõistab vanemad kuni surmani oma abivajava puudega lapse hooldajaks, sõnas ta.

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt rõhutas samuti, et olukorras, kus elanikkond vananeb ja maksumaksjate arv väheneb, tuleb omastehoolduses nii inimressurssi kui raha targemalt kasutada. „Hoolekandeteenuste erinev kättesaamine ning paiknemine ei taga inimestele turva- ja kindlustunnet ning tekitab võõrandumist ühiselust,“ rääkis Kütt. Omastehoolduse seisust põhjaliku ülevaate andnud Tartu ülikooli sotsiaalteadlane Jüri Kõre sõnul tuleb muu seas tõhustada nii omastehooldajate koolitamist kui neile informatsiooni jagamist oma õiguste ja võimaluste kohta. Eestis on hooldajatele tekkimas tugiisikute võrgustik üksikute MTÜde näol.
 

13.12.2012 10:37 Piret Ehrenpreis

Kommentaare ei ole: