23. detsember 2012

Detsembrikuu sotsiaalkomisjonis


  Selle aasta viimasel  Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis, mis toimus 17.12.2012, oli päevakorras 2 punkti:
1. Terviseedendus meditsiinivaldkonnas – ettekandja Mark Levin 
2.  Komisjoni uue aasta tööplaan

Mark Levin rääkis, et Tallinnas on Iru Hooldekodu, kus on üle 350 eaka, kuid üldhooldekoduteenuse vajajaid on oluliselt rohkem.  Uurisin enne koosolekut, et kui palju on väljaspool Tallinnat saadetud hooldekodu elanike arv ja oma üllatuseks sain vastuseks 440. Kuna meie hooldusravikliinikus jääb vabaks 60 kohta, siis on võimalus sinna paigutada need inimesed, kes vajavad hooldekoduteenust ja inimene ise maksaks 90-95% pensionist, lisaks lähedaste osalus ja puduva osa kataks Tallinna linnavalitsus. Kuidas tagatakse omaosaluse tasumine?
Maarika Lillemäe selgitas meile, et kui inimene taotleb hooldekodu kohta, siis esitab ta avalduse ja kui tal on lähedased, lased, siis annavad nad garantiikirja omaosaluse maksmise kohta. Sotsiaalosakond ei saa ette öelda kui suur summa see olema peaks, kuid lähedased maksavad 80 – 150 eurot kuus. Kui inimene ja pere maksavad täies ulatuses ise, siis otsivad nad ise hooldekodu ja arveldavad otse. Meie põhjendame, et tegeleme nendega, kellel ülalpeetavaid või alanejaid ei ole ja esitame taotluse komisjoni ning edastame andmed Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.
Mark Levin rääkis seepeale, et tema, kui kliiniku juhataja, tunneb olukorda ja on inimesi, kes vajavad hooldusravile lõppedes hooldekodu teenust, nad tulevad minu juurde. Hoolekande rahastus on piiratud ja loodan, et linn hakkab mõtlema, et vaja on osta hooldekoduteenust. Alar Sepp andis teada, et ta teab, et Haigekassa suurendas Haabersti hooldusravikliiniku voodikohtade rahastust.Mark Levin selgitas, et ei saa lubada, et maja on valmis ja voodikohad jäävad tühjaks, sest majal on kulud, personal ootab tööle asumist ja praegu on meil järjekorras 110 inimest. Mina komisjoniliikmena tundsin huvi kas hooldusravikliinik on valmis teenust pakkuma ka psüühikahäirega inimestele? Ja sain vastuse Mark Levinilt, et psühhiaatriline geriaatria osakonda planeerisime, kuid see nõuab suuremat personali ja võtta ei saa neid patsiente. 

Soovisin täpsustad,a kas minuni jõudnud info on õige, et 2013.aastast ei maksta hooldekodus elavatele inimestele hinnatõusu ehk sünnipäeva toetust? Maarika Lillemäe rääkis, et see on määruses sees, et kui Tallinn maksab hooldekodukoha eest, siis toetust ei maksta. Alar Sepp tundis muret, et meil on puudu selline jurist, kes korraldaks hooldekodusse minejate vara müügi. Soomes on nii, et kui inimene läheb hooldekodusse, siis pannakse tema vara müüki ja sellest saadud tulust makstakse hooldekodukoha ülalpidamiskulud. Kui inimene sureb ja raha jääb alles, siis saavad selle pärijad endale. Sarnane süsteem peaks meilgi toimima. Maarika Lillemäe teatas, et sageli ei ole sellel vana inimesel enam mingit vara ja ta on kõik ära kinkinud või laste nimele ümber vormistanud.

Alar Sepp teatas, et meil oli hiljuti terivseedendamise konverents ja selle kohta valmib 2013.aastal kogumik. Mul on ettepanek seda tutvustada sotsiaalkomisjoni liikmetele ja kutsuda esinema Kristiine linnaosa terviseedendaja Kristel Tamm. Terviseedendus on vaimse tervise teema, seotud vaba aja tegevusega. Olid stressikoolitused töötajatele, sest inimesed ei oska stressi maandada, võimlaus on lühikese ajaga tööl pause teha, et stressi maha laadida alates staadionist lõpetades ujulaga. Maarika rääkis, et Mustamäe linnaosas on terviseedendaja Riina Jõgi, kes tegeleb ürituste korraldamisega. Ta kirjutas tegevusest tutvustuse linna terviseedenduse profiili ja  arvan, et võiks seda kogumikku ka linnavalitsuse saalis suuremale aruvle töötajatele ja komisjoniliikmetele tutvustada. Mark näeb probleemi, et meie inimesed ei oska puhata. Tööstress koguneb. Minu arvates on inimeste teadlikkus mafdal, sest inimesed ajavad segamini taastusravi, hooldusravi ja rehabilitatsiooniteenuse. Neid mõisteid ja teenuseid on vaja veelgi enam lahti seletada, sest inimesed lähevad hooldusravisse valede ootustega. Maarika Lillemäe toetas meie arvamust, et samuti vajab selgitust mis vahe on järelravil ja hooldusravil. Margilt saime teada, et järelravi toimub koheselt pärast haiglat, tavaliselt on inimene aktiivravil 4-5 päeva, siis edasi arsti valve all 24/7 ja edasi raviprotseduurid jne. Tallinnas on selleks ainult 1 osakond Hiiul, endises onkoloogiahaigla hoones, teises majas on hooldusosakond. Meil on probleemiks ka inimeste liikumine ja paljud soovivad tuua oma vanemaid meile hooldusravikliinikusse ja siis selgub, et inimesed elavad väljaspool Tallinna ehk linnaäärsetes valdades. Vajalik oleks moodustada suur-Tallinn, millega kokku liita vallad (Viimsi, Laagri, Tabasalu jne).

Teise päevakorra punkti all toimus uue aasta tööplaani arutelu. Esialgsed ettepanekud olid:  
Jaanuar – taastusravi võimalused Haabersti Tervisekesksues.      
Veebruar Terviseedenduse kogumiku tutvustus.
Märts – hooldusravi teenused.
Komisjoni liikmed otsustasid, et tööplaani ettepanekuid ja koostamist jätkame järgmisel aasta alguses.

Kommentaare ei ole: