31. jaanuar 2011

Austriat tutvustav kultuuriõhtu 9.02.11

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub kõiki huvilisi 9. veebruaril kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) Austria kultuuri tutvustavale õhtule.

Austria kultuuriõhtu läbiviijaks on Austriast pärit välisvabatahtlik Andrea Waldauf, kes septembrist 2010 kuni mai 2011 on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Muumipere Lastesõimes vabatahtlikku tööd tegemas. Andrea soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

29. jaanuar 2011

Mõttetalgud Oru hotellis

2-päevased mõttetalgud said läbi. Eile ja täna arutlesime paarikümne inimesega Eesti invaspordi tuleviku üle. Arutelu käigus sai kokku täpsustatud kalenderplaan, täpsustatud reegleid, juhendeid ja tingimusi. Kokkutulnud liikumispuudega inimesed ja aktivistid olid agarad kaasa mõtlejad ja nii sündisid targad mõtted ja otsused. Meid käis tervitamas ka Eesti Invaspordi Liidu president Siiri Oviir, kelle toel see koolitusseminar teoks sai. Kaugemalt kohale tulnud said ööbida hotellis ja kõik osalejaid said süüa rikkaliku laua taga.

Toredad inimesed, hea teenindus ja ettevõtlik seminar sai teoks. Inimesed olid mures vähenenud riigitoetuse üle, mille tulemusel suure tõenäosusega suureneb sportlaste omaosalus, kui juba praegu on teada tõsiasi, et paljudel mitte töötavatel puuetega inimeste jaoks on probleemiks kallis transpordikulu. Kokku saame mitmetel ürritustel nagu laagrid, spordivõistlustel ujumises, koroonas, lauatennises, kabes, males, boccias, ratastoolisõidus, kalapüügis ja bowlingus. Ära märgiti tõsi asi, et liikumispuudega inimestel ja eriti ratastoolikasutajatel, on vajalik tagada hoonete ligipääsetavus, inva-wc olemasolu ja vajadusel abistajad.

Uuenduslik on sel aastal liidu koostöö ühingutega, mille tulemusel on plaanis läbi viia mitu praolümpiapäeva nii Tallinnas kui ka Haapsalus. Samuti tahetakse jätkata ratastoolitennise ja sõudmisega. Tore kui on uusi tegijaid ja alasid ning samas täpsustati juhendeid, mis aitavad tõsta vabariiklike meistrivõistluste ja karikasarjade taset. Koos oleme tugevad. Juba järgmiseks aastaks on planeeritud viia sisse normid, mille täitmisel saavad inimesed EPOKi võistlustel koos teiste puuetega sportlastega võistelda.

27. jaanuar 2011

Statistikaamet külastas meid

Meie perepoeg Imre oli see õnnelik inimene, kes sattus Statistikaameti valimisse. Leppis siis kokku, et küsitlejaga kohtuda ja andis iseenesest mõistetavalt minu telefoninumbri, sest leibkonnapea olen mina, kuna tema alles koolipoiss. Tädi oli visa mind ära rääkima ja nii ta eile lubaski kella 18 paiku tulla. Ootamine venis paaritunniseks ja nii juhtuski, et kella poole 9 ajal tuli vabandustega telefonikõne, sest eelmist vanaprouade juures lihtsalt läks 3 tundi, mis oli planeeritust rohkem. Lubasin tal tulla ja tegelikkuses läks pärast pereeelarve kokku löömisega aega 40 minutit. Arko klõpsis eurosid kroonidesse arvestada ja täiesti uskumatud on need summad, mis kuluvad 4 liikmelise pere peale mobiilidele, elektrile, kommunaalkuludele, kindlustusele, autokoolile, reisimisele jne. Kui maksad Internetis pidevalt arveid õigeaegselt, siis ei saagi aru, et nt aasta kulud nii suured on.

Raha tuleb, raha läheb. Aeg lendab ja kui küsiti kuidas hindame elu võrreldes 5 aasta taguse ajaga, siis arvasime üksmeelselt, et elu on läinud paremaks ja võrreldes viimase aastaga minu sissetulekud natuke väiksemaks, sest loobusin raamatupidaja lisatööst. Kui küsiti, et milliseks hindan elu aasta pärast, siis optimistina ikka paremaks. Enne küsitleja lahkumist anti meile kodutööd 2 nädala kulude ülestäheldamiseks, mille andsin küll meie uuringusse sattunud poja teha. Eks näis siis, mis välja tuleb. Samas olles ise kunagi ammu Statistikaametis küsitlejana ja rahvaloendajana töötanud, siis tean kui oluline ja vajalik on selline statistika. Küsitleja oli rahul ja viisakas. Eks siis kohtume jälle paari nädala pärast.

Tegevused puuetega inimeste tegevuskeskuses

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59)
pakutavad tegevused 2011.aasta I poolaastal:

Joogavõimlemine T kell 17.30-19
Joogavõimlemine on sobilik kõigile, kes suudavad teha tavalist hommikuvõimlemist. Vanus ja füüsiline vorm ei oma tähtsust. Õpitakse erinevaid joogaharjutusi ja nende seeriaid, samuti hingamis- ja lõdvestamistehnikaid, et tervendada oma keha, rahustada oma meelt ning ära tunda iseenda tegelikke vajadusi, et olla rahul iseenda ja ümbritsevaga. Juhendaja Mare Kingo. Ühe 1,5 tunni pikkuse joogatunni hind on puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele 2 eurot/kord. Joogavõimlemisse registreerimine aadressil: joogatunnid@gmail.com või telefonil 50 90 577.

Puuetega inimeste loomingulise avardumise kursus E või N kell 16-18
(NB! Varasemalt teisipäeviti toimunud kursus toimub nüüd esmaspäeviti!) Kursuse eesmärgiks on tõsta puudega inimeste tegevusvõimet ja suurendada sotsiaalset aktiivsust, arendada loovate lahenduste leidmist ning toetada iseseisvat toimetulekut. Kunstiharjutused toetavad osalejate eneseavastamist, stressi maandamist ning suhtlusoskuse arendamist. Kursuste raames tutvustatakse erinevaid praktilisi kunstitegevusi ning erinevaid kunstitehnikaid. Osalustasu 0,65 eurot/kord. Juhendajad Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia vabatahtlikud.

Inglise keele vestlusgrupp E kell 16-17
Vestlusgruppi ootame varasemalt inglise keelt õppinud inimesi, kes soovivad läbi argiteemaliste vestluste keelt praktiseerida. Juhendaja TPIK Ungarist pärit välisvabatahtlik Renata Toth. Osalemine grupis tasuta.

Individuaalne sotsiaalnõustamine.
Sihtgrupiks on puuetega inimesed, puuetega laste vanemad ja hooldajad.

Sotsiaalnõustamise valdkonnad:
-töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemine,
-teenuste (transport, haridus, taastusravi, rehabilitatsioon, tööhõive,
haridus jmt) kasutamine,
-toetuste ja soodustuste taotlemine,
-abivahendite taotlemine,
-hooldaja määramine,
-sotsiaalabi saamine.

Sotsiaalnõustamist eesti ja vene keeles viib läbi Tiia Tiik.
Nõustamisele vajalik eelregistreerimine: Külli Urb, e-post:
kylli@tallinnakoda.ee, tel: 656 4048, 55 672 585.

Vaata ka teisi Tegevuskeskuses pakutavaid võimalusi:
http://www.tallinnakoda.ee/1,48

Tule ja leia endale meelepärane tegevus meie keskuses! Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee . Koduleht http://www.tallinnakoda.ee

25. jaanuar 2011

Number 377 RK valimistel Mustamäel

377. Päris meeldejääv number ja kandideerin sellepärast, et soovin muuta elu paremaks ja oma teadmisi ja oskusi kasutada. 8. märtsil 2011 toimuvad Riigikogu valimised ja olen Mustamäel valimisnimekirjas number 377, Sotsiaaldemokraatliku Erakonnas 6-dana.

Puuetega inimesed on vajalikud ühiskonnaliikmed, kuid praegu on suures osas kasutamata inimressurss, sest riigitoetustest ei piisa inimväärseks eluks. Üle kümne aastase sotsiaaltöötaja kogemuse põhjal olen veendunud, et tegemata on palju olulisi asju. Lühidalt: erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö ja teenuste kättesaadavus. Ainult riigitoetustest ei piisa. Elukvaliteeti saame parandada vaid siis, kui muudame sotsiaalteenused ja transpordi kättesaadavaks kõigile, ka kaugemas kohas elavaile abivajajaile.

Vajalik on

  • parandada teenuste kättesaadavust, ligipääsetavust keskkonnale,
  • suurendada tööle saamiseks ümberõppe võimalusi,
  • kaasajastada ja muuta Sotsiaalhoolekande seadust nii, et tööealiste inimeste hoolekanne eraldada üldisest süsteemist, et noored ei satuks eakate hoolekodusse, vaid saaksid soovi korral elada omaette, täisväärtuslikku elu ja olla aktiivsed ühiskondlikus elus, võimaldada puuetega inimestel tegeleda spordiga ja osaleda kodanikeühendustes,
  • muuta sotsiaalteenused ja transport igale abivajajale kättesaadavaks sõltumata elukohast Eestis,
  • parandada tööhõive suurendamiseks õppimisvõimalusi ning taastusravi kättesaadavust ja abivahendite soetamist,
  • arvestada keskkonnale ligipääsetavust läbi universaalse disaini, mis aitab ehitada hooned ja tänavad nii, et lastega emad, puuetega inimesed kui eakad saaksid takistusteta liikuda.

Valimiskompassi testimas

Nagu näha on eelistuseks SDE aga seda testi ajendas mind täitma eilne ERR-i uudis:
Eile kell 14.00 avanes ERRi valimisportaalis Valijakompass, mille abil saavad kõik võrrelda oma seisukohti erakondade omaga enne riigikogu valimisi. ERRi uudistejuht Urmet Kook ütles ETV saates "Terevisioon", et Valijakompass on veebikeskkond, kus 30 väitele vastamise tulemusena saab valija ülevaate, milline on tema isiklike seisukohtade kattuvus erakondade omaga. "Valijakompass näitab suunda, mitte seda, millise erakonna poolt peab hääletama," märkis Kook.

Euroopa Ülikooli Instituudi poliitikateaduste doktorant Kristjan Vassil selgitas, et kuigi on ka valijaid, kes teavad täpselt, kelle poolt nad hääletavad, siis suurem hulk on neid, kes on n-ö avatud eelisega ehk valivad sõltuvalt päevapoliitilistest sündmustest. Urmet Kook selgitas, et Valimiskompassi 30 väidet pani paika ekspertkogu, kuhu kuulusid lisaks temale veel ajakirjanik Külli-Riin Tigasson, politoloogid Anu Toots ja Iivi Anna Masso, sotsioloog Juhan Kivirähk ning kommunikatsioonispetsialist Agu Uudelepp.

Koogi sõnul kajastab Valimiskompass inimeste eelistusi üsna täpselt. Koostöös e-Riigi Akadeemiaga valminud Valijakompass on alates kättesaadav aadressil www.valijakompass.ee
Valijakompass võimaldab kasutajal võrrelda oma seisukohti 30 ühiskondlik-poliitiliste sõlmprobleemi osas riigikogu valimistel kandideerivate erakondade seisukohtadega. Erakondade positsioonide määramisel on arvesse võetud nii erakondade endi hinnangud kui ka valimisplatvormid ning teised avalikud allikad. ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul ei tohiks Valijakompassi võtta üleliia tõsiselt. "Lõplik otsus tuleb ju ikkagi teha oma peaga. Pigem on see vahend, mis ärgitab poliitikale mõtlema ja aitab nõnda suurendada kodanike aktiivsust, et valimiste osalusprotsent veelgi kasvada võiks," selgitas Allikmaa.

Lugesin ja proovisin, tulemus oli isiklik ja jään sellega rahule, sest nii see minu arvamine on. Seda ilustreerivad järgmised joonised, millede fotodeks tegemiseks ma Arkolt õpetust sain.

22. jaanuar 2011

Messil Salme Kultuurikeskuses

Täna olime Salme Kultuurikeskuses rahva tervislikul päeval välja Tallinna Puuetega Inimeste Koja lauaga. Jagasime huvilistele infot ja tutvustasime Tallinna puuetega inimeste ühinguid ja tegevuskeskuse võimalusi. Kuna olime 2.korrusel, siis suur osa rahvast ülesse ei tulnud aga meie juures käis tuttavaid inimesi aga rahvast oleks võinud olla rohkegi. Eks tuldi rohkem reklaami pärast ja lootuses tervisemessil pakutavast osa saada, nautida kontserti ja lasteteatrit, osaleda terviseseminaridel, tegeleda tervisevõimlemisega, õppida leivategu.

Paljud pensionärid olid kohale tulnud enda testimiseks ja nii oli populaarne vererõhu, kolesterooli, luuhõrenemise mõõtmine. Otsiti ka lubatud veresuhkru mõõtmist, kuid see jäi Diabeedi Seltsi töötaja haigestumise tõttu ära. Ise lasin endal luuhõrenemist mõõta ja kui minu ees ühel proual oli normi piirimail ja teisel osteoporoos, siis minu näitaja oli normis. Nii sain endalegi midagi vajalikku ja tuttavaks ühe toreda naisega Tsöliaakia Seltsist. Tänane päev andis hea kogemuse taaskord messil osaleda ja meie tegevusi teadvustada laiemale elanikkonnale.

20. jaanuar 2011

Täna testisime Nõmme polikliinikut

Nõmme linnaosa Valitsus kutsus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust Auli Lõokest, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust Arko Voolu ja Tallinna Puuetega Inimeste Kojast Tiia Tiiki tutvuma Nõmme polikliinikuga nüüd, kui remont on praktiliselt valmis ja maja avamiseni on jäänud kuu aega. Arko tegi ettevalmistusi, võttis loodi kaasa ja küsis pildi tegemiseks luba. Sõitsime kohale ja seiklesime ühesuunalistel tänavatel. Jõudsime kohale õigeks ajaks. Mina olin abistajaks ja fotograafiks. Tutvusin ka majaga ja see on tõepoolest ilus vana maja aga uues kuues.

Kui lootsime näha ehitajaid ja linnavalitsuse ametnikke, siis pidime eksima, sest kahal oli suur esindus: alustades abilinnapea Merike Martinsonist ja Nõmme linnaosa vanemast Rainer Vakrast ja lõpetades Tallinn-TV ja TV3-ga. Peale auto parkimist Jaama 11 maja ette algas kaamerameeste sagimine, sest neile valmistas üllatust, et ratastoolis inimene Arko ise kohale sõidab ja hoonet testima hakkab.Nõmme linnaosa vanem hr Vakra tuli pani käe pihku ja tervitas, sest oleme vanad tuttavad Nõmme turu testimise ajast. Seda eelkõige sellepärast, et enne ümberehitustöid käisid projekteerijad kooskõlastamas oma projekti ja said kaasa märgukirja, mida oleks vaja teha, et polikliinik saaks ligipääsetavam ka kõige väetimate ja nõrgemate jaoks. Kui tavaliselt meenub inimestele ratastool, siis tegelikkuses on sihtgrupp laiem, on emad lastekärude ja vankritega, on eakad kepiga või karkude, tugiraamiga ja on lihtsalt põdurad või traumajärgsed, kellel jõudu vähe ja jaksu treppidest liikumiseks vähe.

Kohapeal selgus, et probleem oli juba autost väljumisel, sest maja ääres, kõnniteel olid mingid jääkobakad või kivitükid ees, mis tõttu liikus Arko ratastooliga auto tagant mööda sõiduteed hoone ette. Maja peasissekäigu tõus oli kõrgem kui lubatud ja parandused sisse viimata, seda kinnitas ka mõõtmine loodiga, mis näitas kõnnitee poolt 11% ja vahetult enne uksi 12,5% (norm ehitusmääruses on 4 - 8%, erijuhtudel nt vanades hoonetes maksimaalselt 10%). Isegi Arko kangutas käsipuud, millest üles ennast tõukas ja tema on teadagi meil tugev ratastoolimees.

Hea oli see, et oli fotosilmaga avanevad automaatuksed, ka hoones sees oli ilus ja normaalne vaba liikumine. Isegi lift oli sees ja see on hea ja nõuetele vastav. Arko polnud ka kiidusõnadega kitsi ning kiitis ehitajaid, spetsiaalselt ust lukustava pööratava käepideme eest. Puudusena tõi välja käsipuu, millest ust seestpoolt kinni tõmmata. Ehitustöö eest vastutaja lubas selle paigaldada. Nüüd on vaid märgistada 3 invakohta maja ees ja sisustada ruumid ja pääsevadki patsiendid ja arstid, õed ja muu personaal tööle remonditud ja korras ruumidesse. Lõpetuseks saab öelda, et meid lubati kuu aja pärast ka avamisele kutsuda. Kindlasti läheme kohale.
TV3 tegi saatesse ka videojupi, mis on hea ja asjalik. Vaata siit.
Vaata lisaks:
Nõmme tervisekeskus sai liikumispuuetega inimestelt kiita
ja ajalehes Nõmme Sõnumid Nõmme tervisekeskus sai liikumispuuetega inimestelt kiita

19. jaanuar 2011

Sven Mikser, Hea Eesti inimene...

Pensionilisa saamine 2011.aastal

Raepressilt ilmus selline uudis 18. jaanuaril 2011, et pensionilisa taotlemiseks tuleb igal aastal esitada avaldus.

Tallinn jätkab pensionäridele pensionilisa maksmist selgi aastal, eurodesse ümber arvutatult on penisonilisa suurus tänavu 1200 krooni asemel 76,70 eurot. Pensionilisa taotlejatel tuleb linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas avaldus esitada oma sünnikuul või sellele eelneval kuul.

Pensionilisa makstakse vanadus- ja töövõimetuspensioni saajale ning täisealisele (alates 18. eluaastast) rahva- ja toitjakaotuspensioni saajale tingimusel, et ta on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ning on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse. Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada toetuse taotleja sünnikuule eelneval kuul või sünnikuul.Toetust makstakse üks kord aastas pensionäri sünnikuul alates pensioni määramise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast.

Abilinnapea Merike Martinson rõhutab pensionilisa taotluste õigeaegse esitamise vajadust. „Et mulluseid probleeme vältida, palun kõigil pensionilisa taotlejatel esitada oma avaldus õigeaegselt. Paraku pole alati võimalik erinevaid põhjendusi, näiteks välisriigis või haiglas viibimine, eriti aga informatsioonipuudus, arvestada,“ ütles abilinnapea.Samas paneb Martinson eakate inimeste lähedastele, samuti üksikute eakate naabritele südamele pakkuda oma abi neile, kes võivad pensionilisa taotlemisel hätta jääda.

Käesoleva aastal saab pensionilisa ligi 90 000 Tallinna pensionäri.

17. jaanuar 2011

Tule tervisepäevale 22.01.2011

Sel laupäeval, 22. jaanuaril, toimub Salme Kultuurikeskuses, Salme 12, kell 11:00 – 17:00 Rahva Tervislik Päev Põhja-Tallinnas.

Tegemist on esmakordse sündmusega Põhja-Tallinnas, kus soovitakse linna elanikke teavitada tervislikest eluviisidest ning nende võimalustest. Külastajat ei oota ees mitte ainult tervisemess, vaid toimuvad erinevad seminarid, koolitused, konkursid ning üritust alustab suurejooneline galakontsert. Näiteks on võimalik mõõta vererõhku, rasvaprotsenti kehas, veresuhkru taset, teha HIVi kiirtesti, õppida küpsetama terviseleiba, teha tervisevõimlemist, vaadata lasteteatrit jne. Tegevust on nii suurtele kui ka pere väiksematele.

Külastaja jaoks on kõik TASUTA, registreerimine gruppidesse toimub 30 minutit enne seminari või koolituse algust. Osalevad järgmised organisatsioonid: Eesti Reumaliit, Eesti Diabeediliit, Tallinna Spordiselts Kalev, Eesti Vähiliit, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Eesti Tsöliaakia Selts, Eesti Kutsehaigete Liit, Eesti Geenivaramu, Re-Hab Community (narko- ja alkoholiennetus), HIV-Positiivsete võrgustik, Eesti Allergialiit.

KAVA

11:00-17:00 Tervisemess
11:00 Galakontsert
12:00 Lasteteater
13:00-15:00 Terviseseminarid
13:00-15:00 Tervisevõimlemise koolitused
13:00-16:00 Koduleiva valmistamise koolitused
14:00 “Põhja-Tallinna tervisetoit 2011” konkurss

TERVISESEMINARID

Eestikeelne terviseseminar:
13.00 Tervema homse poole, dr. Helene Alavere, TÜ Eesti Geenivaramu
14.00 E-ained ja seosed vähkkasvajatega, dr. Tiiu-Liis Tigane, Eesti Vähiliit
15.00 Kutsehaigused, ekspertiis, hüvised ja taotlemine, Aino Muru, Eesti Kutsehaigete Liit

Venekeelne terviseseminar:
13.00 Keemiliste ainete sõltuvus ja vägivald, Juri Mankov ja Ivan Sokolov, Re-Hab Community psühholoogid
14.00 Tervema homse poole, dr. Helene Alavere, TÜ Eesti Geenivaramu
15.00 Luuhõrenemine – hääletu epideemia, dr Natalia Kiseleva, PERH Reumatoloog

KODULEIVA KOOLITUSED
13.00–14.30 Koduleiva eestikeelne koolitus

14.30–16.00 Koduleiva venekeelne koolitus

TERVISEVÕIMLEMINE
13.00-13.55 Võimlemine kummilindiga "liigesed liikuma"(Katre Lust Füsioterapeut)
14.00-14.55 Terapeutiline võimlemine (Anete Ojaste füsioterapeut)
15.00-15.55 Taekwondo eakate võimlemine (Viktoria Mazina Joogatreener)

Ootame kõiki huvilisi osa saama Rahva Tervislikust Päevast Põhja-Tallinnas!

16. jaanuar 2011

Sotsiaaldemokraatide üldkogust ja kandideerimisest


Täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogul peale Sven Mikseri sõnavõttu toimusid valimised erakonna üldnimekirjas. Kandideerin minagi Riigikogu valimistel 6.03.2011 ringkonnas nr 3, Mustamäe - Nõmme nimekirjas 6. numbrina.

Üldnimekirja jaoks oli igal valijamehel võimalus anda 3-4 häält, kusjuures kandideerivaid inimesi oli 7 -16 ja peale häältelugemist saadi kokku valimisnimekiri, kus nr 1 on Sven Mikser ja temale järgnevad häälte arvu põhjal kandidaadid 2 - 51, edasi läks loosimiseks. Valiti numbrid üldnimekirjas 52 - 125. Minule naeratas õnn olla 94. On noori, on naisi ja on ka vanu tuntud tegijaid, samuti endisi rahvaliiltasi, rohelisi ja paljusid teisi. Rahvas oli heatujuline ja positiivselt meelestatud.

Uus algus - minu jaoks küll, sest valimisprogrammis mitu head mõtet sees meetmete all. Lühidalt minu mõtteid ja ideid. Minu mõtted on seotud tööhõive (sh ümberõppe ja täiendusõppe, kutseõppega), arstiabi kättesaadavusega, transporti ja avalikesse hoonetesse, koolidesse, töökohtadesse ligipääsetavusega. Samuti on ideid sotsiaali, hariduse ja invaspordi valdkondadest . Tähtsad on ka teenused lasteaiakohtadest, hooldusest eakatele ja sotsiaalteenustest puuetega inimesteni ja toetan käibemaksu % alandamist 20lt 5le. Kampaania ajaks loodan sõprade ja tuttavate ja pereliikmete abile.
Nimekirja ja pilte näeb siit.

15. jaanuar 2011

Mõeldes kevadele ja vanalinnapäevadele

Kauaks seda lund ja pakast enam. Nüüd juba oleme üle talveküüru ka saanud ja kevad läheneb iga päevaga. nii istusime kolmapäeval meie puuetega inimeste tegevuskeskusesse maha. Kohal olid Eesti Invasordi Liit, Tallinna Invaspordiühing, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Vanalinna päevade üldprojektijuht ja loomulikult meie 2 noort sotsiaaltöö praktikanti, keda oleme püüdnud igale poole kaasata. Meie poolt oli palju mõtteid tekkinud ja pika koostöö käigus me ka ühisele koostööle jõudsime. Juunikuu esimesel nädalavahetusel saab teoks nii ratastoolivõidusõit kui ka invaspordiüritus. Seniks tegutsema ja mõtlema. Tore on teada, kui meid mõistetakse ja eriti tore oli kuulata kui vanalinnapäevade projektijuht andis mõista, et mee ratastoolisõit on traditsiooniline ja kindlasti vajalik osa, eriti veel sel aastal kui on tulemas 30. Vanalinna päevad Tallinnas. Ja motoks on Avatud südamega linn. Lisaks ka kultuuripealinn. Olgem siis kultuursed ja sportlikud.

12. jaanuar 2011

Mustamäe sotsiaalkomisjoni koosolekul 20.12.2010

Aasta viimases Mustamäe halduskogu hoolekande sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis 20.12.2010 tegime kokkuvõte 2010. aasta eluaseme- ja sotsiaalprobleemidest Mustamäe linnaosas. Koosolekule oli kutsutud Elle Arusoo, kes rääkis korteritaotlejate järjekorrast, kus hetkel oli 446 peret, sh munitsipaalkorterite järjekorras 242 peret, lastekodulapsi 29, noori peresid 29, linnale vajalikke töötajaid. 2010-dal aastal lisandus 60 munitsipaaleluaseme ja 30 sotsiaalkorteri taotlust, 22 korterit noortele peredele Raadiku tänavale ja 14 linnalevajalikule töötajale. Praegu käib korterite jaotamine ja töö noortega peredega, sest järjekorrad on pikad ja Raadikule uusi kortereid praegu juurde ei ehitata. Probleemiks on ka inimesed, kes on kevadel ennast registreerinud Tallinnasse ja teinud koheselt avalduse korterisaamiseks, kuid nüüd on pahased, et on juba 6 kuud järjekorras olnud ja arvavad, et peavad kohe korteri saama. Akadeemia tee 32 sotsiaalmajja on sel aastal antud 13 korterit ja meie inimesed hea meelega tahavad sinna elama minna. Paljassaare tee 37 sotsiaalmajas on paar vaba korterit, kuid sinna ei taheta elama minna, sest seal on 4 inimese peale köök, tualett. Veel on üksikud korterid Katleris, kuid linnal pole raha nende korterite remondiks.


Probleemina tuli esile Raadiku tänavate munitsipaalkorterite kõrge üürihind 30 krooni m2 ja eluasemekomisjonis on olnud nõupidamine mitme pere kohta, kes kevadel said munitsipaalkorterid ja nüüd on võlad. Kaalutud on elektri välja lülitamist. Täna ei suuda lastega pered Raadiku tn korterite eest nii kõrget üüri tasuda, nt 60 m2 korteri üür on kuus 1800 krooni, millele lisanduvad kommunaalkulud ja muud kulud, mis võib ulatuda 4500 – 5000 kroonini. Tallinna linnale oleks eraldi vaja kodutute ja alkohoolikutele maja, kes ei suuda elada tavalistes majades, sest rikuvad korda ja nendega on probleeme. Samas pole viimastel aastatel kodutuid surnud ja meil on olemas kainestusmaja.


Vajadus Mustamäel uue supiköögi järele puudub, sest sotsiaalkeskuses on supiköök, abi saab ka linnosa sotsiaalhoolekande osakonnast, kes jagab kuus 15 Punase Risti talongi. Samas on Mustamäe sotsiaalkeskuses on ka võimalik sööki osta. Kodututel on võimalus öömaja saada Akadeemia tee 34 ja 48, kuid Kopli 7a võetakse raha. Toidupank abistab, Mustamäel ei ole probleemi, kui probleemid on, siis saab inimene tulla sotsiaalosakonda vastuvõtule. Tõdeti, et osad on hooldekodu sihtgrupp, samas kodutute varjupaigad võtavad kõik kodutud vastu.


2010. aastal oli hooldekodu järjekorras Mustamäel 34 inimest, neist 22 sai Irusse, 12 mujale, mõned ise kohad valinud. Hetkel on järjekorras 1 dementne. Omastehooldusel olevate inimeste arv on aastatega vähenenud, oli 800, nüüd on 565 ja umbes paarkümmend last. Mina palusin täpsustada hoolduse määramise korda, sest minu poole pöördus üks puudega inimene ja küsis, et kas hooldaja määramisel peab ta sotsiaaltöötaja oma koju laskma ja mis määrus seda reguleerib? Vastasin jaatavalt. Maarika Lillemäe selgitas, et hooldaja määramise aluseks on Tallinna Linnavolikogu määrus nr 42, mille aluse on otsused paberil ja kohustus on sotsiaaltöötajal hooldusvajaduse hindamiseks teha kodukülastus, kus hinnatakse inimese hooldamise vajadust ja suurust.


Mark Levin küsis kui palju on toimetulekutoetuse taotlejate arv suurenenud ja selgus, et oktoobris oli ligikaudu 265 peret, novembris üle 300, sh suurem osa on 1 – 2 töötuga korduvad taotlejad. Seda on üle 5 korra rohkem kui eelnevatel aastatel. Saime teada, et Volikogu võttis vastu määruse, et Tallinna Hambapolikliinik hakkab hambaravi tasuta osutama. Sotsiaalosakond otsustab ja inimesele väljastatakse talong või garantiikiri, mille alusel saab pöörduda üle aasta tööta olnud ja toimetulekutoetuse saaja. Mustamäe LOV ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on enim kompenseerinud ravimeid vanuritele, lastega perede kulusid spordi- ja huvialaringide toetusena, lisaks soojusenergia ja veehinna kompenseerimine. Praegu on 11 Tallinna linna eestkostel ja 10 hooldekodus, 1 Juksis. Kohtud töötavad aeglaselt. Kodutuid on ligi 30% on väljastpoolt Tallinna, ülejäänud on meie elanikud.


Praegu on probleemiks see, et sisse kirjutada saab palju inimesi. Kes ennast elanikuks registreerib, see saab ka korteritaotluse esitada. Praegu on võimalik korterit üürida, saada Tallinna linnalt toetusi, nt toimetulekutoetust, korteriüür kompenseeritakse ja kui 1000 krooniga ära elab, siis eluruumi eest ise maksma ei pea. Jõudsime järeldusele, et kehtiv sotsiaalhoolekande seadus on elule jalgu jäänud, sest praegu on elu muutunud, tingimused ja olud on hoopis teised, võetakse pangalaenu. Ettepanekuid on tehtud Sotsiaalhoolekande seadusesse, kuid see pole arvestatud. Ikka on nii, et meie peame abi andma, paberil on kirjas, meie peame arutama. Otsustasime, et 2011. aasta esimesel Mustamäe Halduskogu koosolekul esitab komisjoni esimees Mark Levin ettepaneku komisjoni liikmete muutmiseks, sest mõned komisjoni liikmed pole osalenud mitmetel koosolekutel.

11. jaanuar 2011

Infoüritus puuetega laste vanematele 12.01.2011

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puuetega laste vanemaid osalema jaanuaris algavatel aktiviseerimiskursustel. Kursuste käigus on võimalik osalejatel teadvustada isiklikke ressursse, õppida eesmärkide püstitamist ning aja juhtimist, arendada suhtlemisoskusi ja planeerida oma tööelu. Kursusi viivad läbi psühholoogid. Kursused toimuvad regulaarsusega kord nädalas 4 tundi, kokku toimub 12 kohtumist. Moodustatakse nii eesti kui venekeelne grupp. Vajaduse korral on võimalik kursuste ajal kasutada lapsehoiuteenust.

Puuetega laste vanematel on võimalik projekti käigus saada individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist. Kursustel osalemine ja nõustamisteenused on sihtrühmale tasuta. Kolmapäeval, 12. jaanuaril kell 15 toimub kursusi tutvustav teavitamisüritus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Õigusaktidega loodud võimalusi erivajadustega lastele hariduse tagamisel tutvustab Tallinna Haridusameti peaspetsialist Urve Raudsepp - Alt, projekti "Tööotsija tööriistakast- abiks puudegainimesele ja puudega lapse vanemale" tegevusi tutvustab projektijuht Külli Urb, puuetega laste vanematele suunatud aktiviseerimiskursustest räägib psühholoog Liisa Raudsepp ning oma kogemusi jagavad kursustel osalenud lapsevanemad. Infoüritusele on oodatud puuetega laste vanemad, sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste spetsialistid, haridustöötajad, jne.

Tõlge vene keelde.

Lisainfo ja teavitamisüritusele registreerumine kuni 10. jaanuarini tel.
55 672 585, 656 4048 või e- mailil kylli@tallinnakoda.ee

Aktiviseerimiskursused toimuvad projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

8. jaanuar 2011

Reedene soolaleivapidu

Nuputan siin, et millal viimati sai soolaleivapeol käidud ja lõpuks meenus, et meie tegevjuhi Tauno juures (2 korda). Eile siis kutsuti meid koos sõpradega Arko koolivenna Kalle juurde. Viisime siis soola ja leiba ja ka midagi muud külakostiks kaasa. Maja on nagu rakett ja huvitav oli näha, kuidas majja ja tuppa pääseb - probleemideta. See Karsti elamurajoon on päris lahe, majad hajutatud ja lift sõidab maapinnalt kõrgustesse ja korruste lugemisel tekkis raskusi, et 8 kokku saada aga keerdtrepp viib ülesse, parkimine on maja all. Tubade asetus on nii maaliline ja nagu kommenteeris omanik, et kontori osas on 3D lumesadu ning ilus vaade metsa. Ratastoolis inimesed ei vajagi palju kohandusi ja ruumi on harjumatult palju. Meile meeldis ja ainsaks minuseks ongi kehv transpordiühendus linnaga, kaubanduskeskustega ja halb taksoaamise võimalus, kuigi meie oma takso saime suhteliselt normaalse ooteajaga Tulikast. Jõudu Kallele ja jaksu laenu tagastamisel aga nüüd vähemalt on mille nimel rabada ja kui ilmad soojemaks läheb ja lumi ära sulab, siis läheb kindlasti Nõmme metsaradadel sõitmiseks.

Tore on vaadata neid uusi maju ja kodusi ja rõõmsaid koduomanikke. Kes rendib, kes ostab laenu peale, mõni julgem võidab loteriiga... Meil seda suurt õnne pole veel olnud, et saaks korteri välja vahetada suurema vastu, kuigi unistada ju võib ja ehk varsti üritame. Aga auto saime eelmisel aastal välja vahetatud uuema vastu ja ehk tulevikus jõuame korteri vahetamiseni. Oleks suurem sissetulek ja rohkem garantiisid laenu võtmisel. Aga unstada ju ikka võib. Eriti veel siis, kui minu teismelised pojad turtsuvad, et ei mahu ära meie tillukesesse 2toalisesse Mustamäe korterisse, kuigi suurim probleem on just Arkol liikumisel ja takistuseks olevad trepiastmed. Mulle meeldib Mustamäel Tammsaare teel elada, sest siin on kõik nii lähestikku ja hea trolliühendus linnaga ja bussiühendus Lasnämäega. Unistame siis edasi.
Pildi allikas on pärit siit.

6. jaanuar 2011

Kas istuda kodus või lasta paremini lund koristada

Lumekoristus jätab soovida ja võtab aega. Labidas on minu igapäevane töövahend, mis sõidab ka autos kaasas. Invatakso limiit on nii pisike, et sellest järkud paariks sõiduks kuus. Häbi on, et puuetega inimeste invatakso teenuseks ei leita mitmendat aastat lisaraha ja kui varem oli limiit 800 krooni talvekuudel, siis nüüd on ta 32 eurot (500 krooni) ja ratastoolis klient saab välja 4 korda kuus, mis on haletsusväärne. Ühistransport on aga sinnani ei suuda liikuda tavaline inimene, puudega inimesest ja eakatest rääkimata.

Vanasti olid majahoidjad hoolsamad aga nüüd juba teist talve loodetakse vaid trktori peale ja nii ma siis õhtuti harja ja lumelabidaga lund viskan. Miks kardavad inimesed lumelabidat kätte võtta. Teeme ära Eesti moodi ja koristame ise lund, kui iga autokasutaja oma auto eest ja tagant ja kõrvalt lumew haljasalale viskaks, siis oleks kohe plats puhas. Eesti vanasõna: jõuad auto osta, jõuad ka lumelabida muretseda!

Siit siis tuleb see artikkel, millega võib olla rahul, kuid teadmiseks ajakirjanikele ratastooli ei saa puudega inimesi ei aheldada ega ahistada, vaid ratastool on liikumisabivahend, mis võimaldab liikuda. Tegelikult positiivne ja tore artikkel. Tähtsaim on see, et järgmise päeva hommikuks olid lumehanged sealt kolmnurgast ohutussaarelt kadunud.

Umbes teed jätavad puudega inimese koju

Ratastooliga sõidetavad teed lõpevad hangedega, kust ei pääse isegi jalgsi läbi.
Ulvar Käärt 06. jaanuar 2011 07:30

Inimesed, kellel on all kaks tervet jalga, võivad lumepudrustel tänavatel või üle hangede kulgevatel kitsukestel rajakestel ukerdades praegu õnnelikud olla: mis sellest, et liikumine kulgeb vaevaliselt, pääsevad nad siiski edasi. Neil, kes on ratastooli aheldatud või sunnitud karkude ja kepiga käima, ei jää kõrvalise abi puudumise korral muud üle kui kodus istuda.

„Lume- ja jäävabasid kõnniteid ja ülekäigukohti, kuhu ratastool kinni ei takerduks, pole ma linnas mitte kuskil kohanud,” tõdes Eesti liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke iga päev Tallinna tänavail näha oleva põhjal. „Mõnes kohas on tõesti mõni tänavalõik sõidetav, kuid see lõpeb tavaliselt peagi hangedega ja kitsaste radadega, kust pääseb vaevu isegi jalgsi läbi.” Seejuures pole liikumispuudega inimestel kehva lumekoristuse tõttu võimalik ka ühissõidukeid kasutada. „Madalapõhjalised bussid ja trollid on meil küll olemas, kuid mis kasu nendest on, kui peatused kas lumest puhastamata või siis ei pääse neile ligigi,” selgitas Lõoke.

Nii pääsevad liikumispuudega inimesed kodust välja ja tööl käima ainult oma auto või invataksoga. Tallinnas Mustamäel elav Arko Vool ütles, et tema kuulub nende õnnelike ratastooliinimeste hulka, kes saavad praegu autoga tööl käia. „Kõige raskem on jõuda koduukse juurest autoni ning siis autost tööukseni. Kodu juures pole majahoidja lume koristamisel just kõige usinam ning elukaaslaseta, kes mind autoni veab, peaksin lihtsalt kodus istuma,” tähendas Vool.

Kasutab invateenust

Jüri Järve, kes liigub samuti ratastoolis, ütles, et tema kasutab hommikul kodunt tööle ja õhtul sealt tagasi tulekuks linna pakutavat invatransporditeenust. Kuus maksab ta selle teenuse kasutamise eest 18,53 eurot (290 krooni). „Need, kes tööl ei käi, on tõesti sunnitud kogu sellise talve kodus istuma.” Järve osutas, et ühes lumerohkusega on probleemiks muutunud ka invaparkimiskohad. „Poodide parklates on invakohtadele enamasti kas lumi kokku kuhjatud või siis on need väga kehvasti puhastatud,” tõdes Järve.

Lumevall tuleb teeotsast ära lükata

•• Raplamaal Rootsi külas elav Arno Piirsalu sõnas, et hoiab oma kodutee kogu aeg lumest puhtana, kuid iga kord kui sahk riigitee puhtaks lükkab, on teeotsas ees suur lumevall. „Mis siis saab, kui kiirabil on vaja kohale tulla? Nad ei pääse ju ligi. Ja vanainimesed, kel on vaja kas või poodi minna, ei pääse ju kuidagi üle nende kõrgete vallide ronima,” lausus Arno.

•• Arno rääkis, et on nii sahkajatelt kui ka kohalikust valla- ja teedevalitsusest uurinud, kas tõesti ei saa lund nii lükata, et ka teeotsad puhtaks jääksid. „Igalt poolt on öeldud, et teisiti ei saa ja mujal maailmas tehakse ka nii,” märkis Arno.

•• Allan Kasesalu maanteeametist tõi esile, et Eesti maanteedel kehtiva kõrgeima hooldustaseme „kolm” puhul tuleb tee lumest puhastada viie tunni jooksul pärast lumesaju lõppu ja väiksema liiklusintensiivsusega kõrvalteedel, kus kehtib seisunditase „kaks”, tuleb tee puhastada 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu. „Ristuvate teede otsad võivad jääda mõneks ajaks lumevalli alla, kuid teehooldaja peab need kõrvaldama,” märkis Kasesalu.

Linnas ratastooliga liikumist demonstreerinud Arko Vool jäi juba esimese ülekäigu juures lumme kinni. Foto: Terje Lepp

5. jaanuar 2011

Kommunaalamet tegutseb kiiresti

Lund sajab ja sajab, vahetpidamata juba kaks kuud varsti. Lumehunnikud aina kerkivad ja hanged kasvavad ning jalakäijate rajad muutuvad kisemaks. Lausa nii kitsaks, et jaksa terve inimenegi üle ronida, liikumpispuudega inimesest ja ratastoolikasutajast rääkimata. Isegi lapsevankriga mammad unistavad suuskadega lapsekärudest. Pole paha aga kuidas sa sellega poes ringi liigud? Peaks vist eraldi parkimiskohad looma.

Mulle helistas üks tuttav liikumispuudega inimene paar päeva tagasi ja kurtis muret, et ei pääse liikuma ja raskusi tööle pääsemisel. Leppisime kokku, et tema teatab infotelefonile 1345 lumekoristuse probleemidest. Teada on, et invatakso kuulimiit on nii pisike, et sellega saab sõita paaril korral kuus ja puuetega inimeste koja töötajana ma nõu andsingi ja lubasin omalt poolt kirjutada Tallinna Kommunaalametile.

Eile siis kirjutasingi liikumispuudega naisest, kellel on väga raske liikuda koduni Szolnoki linnast tulevast bussipeatusest. Probleemiks on bussipeatusest kuni valgusfoorini lumi, mis on praktiliselt kõnniteelt koristamata ja hanged on ka kõnnitee ees, mis viib taksode vahelt Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole. Naisterahvas kardab kukkuda, sest turnides lumehunnikute vahel kaob tasakaal ja raugeb jõud. Küsisin, et kas on võimalik parandada lumekoristust bussipeatusest valgusfoorini ja kõrvaldada lumehanged kõnniteelt sõiduteeni ja sealt hamburgerikioski taga olev kõnnitee lahti ajada nii, et seal saaks ohutult liikuda?

Täna helistas mulle see naine ja teatas, et töö on korralikult tehtud, lumi kadunud ja liikumine tunduvalt parem. Ja mul oli tõepoolest mustamäelasena ja halduskogu liikmena heameel, et see inimene oma murega üksi ei jäänud, vaid leidis oma olukorrale lahenduse ja ta arvas, et sellest saavad abi nii eakad kui ka lapsevankriga liikuvad emad.


4. jaanuar 2011

õigusabi

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub puuetega inimestele ja nende hooldajatele kord kuus tasuta õigusalast nõustamist Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Vajalik eelregistreerimine.

Järgmine nõustamispäev toimub 19. jaanuaril, kell 10-14, nõustamisajaks kliendile on maksimaalselt üks tund.Veebruarikuu tasuta õigusnõustamine toimub 16.veebruaril kell 10-14. Nõustamine toimub nii eesti kui vene keeles. Eelregistreerimiseks pöörduda SA Õigusteenuste Büroosse, tel: 60 15 122, registreerimisel nimetada seotus Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga.

3. jaanuar 2011

Eurodele üleminek on harjumatu

Elks võtab aega ja eriti harjumatu on maksta esimesi euromakseid. Mina tegin oma esimese euroostu Eesti Energiast ja maksin oma elektriarve eurodes. Väike arve oli võrreldes kroonidega. Nüüd on see siis tehtud ja aeg võtta kasutusele eurostardipakett.

Raepress teatas täna järgmist:

Linn kutsub inimesi üles kontrollima oma tarbimiskäitumist

Täna koos olnud Tallinna eurole ülemineku töörühma laiendatud koosseis arutas võimalikke probleeme, mis võivad tallinlastel ette tulla euroraha käibele tulemise esimese kuuga.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on eurod küll turvaliselt jõudnud pankadesse ja sularahaautomaatidesse, aga edaspidi tuleb inimesi üles kutsuda tähelepanelikkusele uue raha kasutamisel. „Esialgne eufooria väikestest numbritest hinnasiltidel võib valusalt juba kuu lõpus kätte maksta, kui ei osata oma kulutusi täpselt planeerida ja raha otsas. Mitte ainult hinnad, vaid ka sissetulek tuleb jagada 15, 6466-ga. Nii näiteks muutub 4500 kroonine keskmine pension ligi 300-ks euroks. Seega ei saa päevas kulutada rohkem kui umbes 10 eurot. Sellise summa võib poes kontrollimatult ostes väga ruttu täis saada. Vähetähtis pole ka uue raha kasutamisega seotud turvalisus,“ ütles Aas, vihjates võimalikele ohtudele sularaha omamisega. „Kindlasti tasub esialgu kauplustes ja teenindusettevõtetes ka rohkem aega varuda.“

Nõupidamisel tõsteti esile viis olulist punkti, millele linnavalitsus soovitab tallinlastel uues rahaolukorras kohe algusest peale tõsiselt tähelepanu pöörata.

1) Linn kutsub üles inimesi kohe esimestest päevadest alates oma tarbimiskäitumist kontrollima, et mitte sattuda eufooriasse väikestest numbritest hinnasiltidel – selleks on kindlaim viis esialgu vähem osta ja piirduda vaid esmavajalike kaupadega. Rahaautomaadi juurde minnes võtku eakamad inimesed kindlasti abistav tuttav kaasa.

2) Sotsiaaltöötajatele saadetakse ringkiri, milles veelkord rõhutatakse vajadust, et nad võimalikult täpselt seletaksid hoolealustele krooni ja euro vahekorda ja sellest tulenevaid küsimusi.

3) Tänasest algavad tarbijakaitse reidid, kus kontrollitakse, et inimesi ei petetaks, et hindasid ei ümardataks üles poole ja kas ausa hinnastamise kokkuleppega liitujad on sellest ka kinni pidanud. Kõikidel hinnasiltidel peab vähemalt pool aastat olema märgitud lisaks eurohinnale ka krooni hind.

4) Linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad on valmis esimese eurokuu viimasel nädalal korraldama tasuta toitlustamist hättasattunuile, kes on valearvestuste tõttu kulutanud raha ja ei jätku vahendeid toidu ostmiseks.

5) Kutsume üles inimesi kasutama ainult ametlikke rahavahetuskohtasid, milleks on pangad ja postkontorid.

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...