FBs üks sõber soovitas pöörduda abisaamiseks kiropraktiku poole pöörduda ja nii ma siis infot otsima hakkasin aga esmalt pöördun perearsti poole, sest usaldan teda ja tema nõandeid, soovitusi. Arst.ee lehel oli selline artikkel, mille lugemiseks siia üles panen.
Valutava seljaga on ühel või teisel põhjusel hädas enam kui kolmveerand kaasmaalastest. Kas piirduda vaid valu tõrjumisega või parandada ka rühti?
Tekst: Marika Jürgenson
Valutava seljaga tullakse arsti juurde üsna sageli, ütleb perearst Sirje Reinmets. Hädalisi on igas vanuses. Noorematel põhjustab seljaprobleeme eelkõige raskuste tõstmine, vanematel korduma kippuvad kroonilised vaevused.
Seljavalu võivad valla päästa
• rühivead,
• istuv töö,
• ülemäärane või harjumatu kehaline koormus,
• raske füüsiline töö,
• staatiline asend,
• sage kummardamine ja pööramine,
• tõstmine,
• korduvad ühesugused liigutused,
• vibratsioon jm.
Seljavaluhoog võib alata näiliselt täiesti süütust liigutusest: mahakukkunud paberilehe tõstmisest, kummardumisest, toidukoti auto pakiruumi panekust, lapse turvatooli asetamisest, kehapöördest tööl või trenniharjutuse sooritamisest. Üsna sageli põhjustab ägedat seljavalu suur kehaline pingutus, eriti just niisugune, millega kaasnevad kehapöörded. Äkiliselt väljendunud järsk valu on aga kui jäämäe tipp: pinged seljalihastes on püsinud juba mõnda aega, enne kui endast valuga märku annavad. Kõige sagedamini lööb esmakordne tõsine valu selga 30–40aastastel, seljavalu eest pole kaitstud ei treenitud ega treenimata inimene.
Kiropraktik Gerly Truuväärt annab seljavalu korral abi igas vanuses inimestele. Ta soovitab ka neil, kel selg veel tunda pole andnud, lasta kiropraktikul oma lülisamba tervist hinnata. See võib säästa seljaprobleemidest tulevikus. Hea rüht, liikuv ja tugev selg on aluseks kogu keha tervisele. Keha vajab pidevat hoolt, mitte üksnes siis, kui endast valuga märku annab. Istuv eluviis ning stress ja ületöötamine võivad lõppeda põletikuga seljas, mis võib ka kõige suurema ja tugevama mehe põdema panna. Sageli jääb trauma või muu seljahäda korral vajaka küllaldasest taastusravist. Kiropraktika tegeleb peamiselt lülisamba ülevaatusega ja selle korrigeerimisega. Eestis on meditsiiniharidusega kiropraktikuid väga vähe, seega tuleb hoolega valida, kelle juurde minna. Kindlasti peab enne uurima inimese tausta: kiropraktiku haridus on sama mis arstidel, pärast bakalaurusekraadi saamist õpitakse ala veel viis aastat.
Ravi seisneb lülisamba ja närvisüsteemi täielikus kontrollimises leitud blokeeringute eemaldamises käte abil. Olenevalt inimese tervisest kasutab kiropraktik neuroloogilisi, kiropraktilisi, ortopeedilisi ja muid vajalikke teste, et välja selgitada probleemi algpõhjus. Seejärel otsustab ta, millise meetodiga saab inimest kõige efektiivsemalt aidata. Väga täpsete ja kontrollitud liigutustega aitab kiropraktik lülisammast korrigeerida. Kui vaja, saadetakse abivajaja lisauuringutele või teiste spetsialistide juurde.
Närvisüsteemi ühtne töö
Inimene on terve siis, kui kõik tema kehaosad toimivad harmoonilises kooskõlas. Kogu keha kooskõla kontrollib närvisüsteem: iga raku, koe, organi ja süsteemi funktsioneerimine oleneb sellest, kui tõhusalt närvisüsteem töötab. Kõik see, mida inimene teeb ja mõtleb, on otsene närvisüsteemi töö tulemus.
Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja närvid – need arenevad lootel tema esimestel nädalatel. Aju ja seljaaju on väga õrnad ja kergesti haavatavad ning on kaitstud luudega: koljuluu ja 24 liikuva selgroolüliga.
Paljusid terviseprobleeme tekitab subluksatsioon ehk liigeselukustus lülisambas. Kiropraktikas peetakse valude peamisteks põhjusteks kolme tegurit: traumat, stressi ja toksilist keskkonda. Trauma haavatavale lülisambale võib tekkida juba ema kõhus, sünnihetkel, rääkimata kukkumistest, õnnetustest ja istuvast elustiilist. Negatiivse stressi mõju kehale on tihti suurem, kui me esmalt arvata oskamegi. Meie ümber on palju negatiivset mõtlemist, muretsemist, ületöötamist, kiirustamist. Mõttemaailm ja käitumismustrid mõjutavad füüsilist keha ja on allikaks paljudele terviseprobleemidele. Toksilisi aineid võib leida kõikjalt – toidust, joogiveest, saastunud õhust –, aga ka arvutil, mobiiltelefonil jm elektromagnetilise kiirgusega aparaatidel on oma mõju.
Piisab vaid ühest neist tegureist, et närvisüsteemi häirida, ning keha kooskõla läheb tasakaalust välja. Tagajärjeks on mitmesugused vaevused, mis pikka aega ei pruugi füüsiliselt avaldudagi. Valu seljas on sümptom, mis viitab kehas juba pikemat aega pesitsenud ja eiratud ebakõlale.
Iga selgroolüli tagumisel küljel asub närviderikas liitekoht, selgroolülid on liigesed, mis peavad vabalt liikuma. Selgroolülide vahel asuvad diskid. Need kiulisest koest rõngad on selgroo vahelülideks, ühendajateks ja toimivad nagu amordid pideva gravitatsioonijõu vastu. Nende tervis on ülitähtis. Pidev surve ja vale liikumine või liikumatus võivad viia diskide sees oleva aine sopistumiseni, mille tagajärjel tekib põletik ja surve lähedalolevatele tundlikele närvidele. Diski sopistuse suurust saab kindlaks teha ainult magnetuuringu (MRT) abil. Pahatihti peab aga seljavalude käes vaevelnu nii kaugele arenenud probleemi korral kaaluma seljaoperatsiooni võimalust. Kiropraktiku eesmärk on sellist olukorda ära hoida, möödapääsmatu operatsiooni järel on kiropraktika aga üks tõhusatest taastusravivõimalustest.
Sobib kõigile
Kiropraktiku vastuvõtule võivad tulla kõik nii enne põletikku, põletiku ajal või siis, kui valuvaigistid on juba valu ära võtnud. See on ohutu raviviis ning sobib seetõttu nii vastsündinutele, rasedatele kui ka eakatele inimestele.
Raseduse ajal teeb naise keha läbi suuri hormonaalseid ja strukturaalseid muutusi, mis võivad kaasa tuua kaela- ja seljavalusid. Rasedusaegne kehakaalu tõus ja ettevõlvuv kõht võib põhjustada lülisamba muutusi ja rühi moondumist, mis omakorda võib mõjutada närve, lihaseid ja liigeste liikuvust. Kuna enamik raskusest koondub raseduse ajal kõhule, siis gravitatsiooni keskpunkt nihkub ettepoole. Et seda rasket koormat kompenseerida, muutuvad lülisamba loomulikud kumerused suuremaks (eriti just nimmepiirkonnas) ning tekitavad alaseljas ebamugavust või isegi valu, mis võib kiirguda ka jalgadesse ja vaagnapiirkonda.
Seljavalu ei pruugi olla üksnes lokaalne, vaid võib põhjustada peavalu, õlavalu ning samuti käte ja jalgade tuimust. Kui raseduse esimeses kolmandikus konsulteerida kiropraktikuga, on võimalik keha tasakaalustada, taasaktiveerides ja tugevdades tähtsaid selja- ja vaagnalihaseid, mis on rühi aluseks.
Vastsündinutel ja väikelastel võivad ebaharilik nutmine, halb söögiisu, pidevad kõrvapõletikud või rahutu magamine olla tingitud just blokeeritud seljaaju ja aju vahelistest kommunikatsioonihäiretest. Ka loomulikul teel sündinud lapse selgroog võib sünniprotsessi käigus olla viga saanud. Esimesel eluaastal on selgroo kontollimine tähtis kohe pärast sündi ja siis, kui laps hakkab pead hoidma, iseseisvalt istuma, roomama, ise püsti seisma, kõndima ning pärast ükskõik millist traumat. Viited sellele, et lapse lülisammast peaks kontrollima, võivad väjenduda rühihäiretes: ebaühtlane kõnnak või jalanõude ebaühtlane kulumine, kergitatud õlg, pööratud või kallutatud kael, seletamatud liigesevalud. Tihti võib saada vastuseid kiropraktiku juurest ka nendele muredele, mille põhjusi pole suudetud leida, näiteks öine märgamine, pidev väsimus, rahutus, hüperaktiivsus.
Lastel kasutatakse väga õrna valutut korrigeerimist. Mida varem lülisamba eest hoolitsema hakata, seda parem selja tervisele kogu eluks.
Ka seljaoperatsioon, artriit ja osteoporoos ei ole takistuseks kiropraktilisele ravile. Kiropraktik arvestab sellega ja seab alati oma raviviisi inimese järgi.
Täpsus ja parajalt survet
Selgroo korrigeerimisel kasutab kiropraktik parasjagu energiat, mis kindla võtte ja ajastusega suunatakse õigesse kohta. Eesmärk on saavutada liigeste vaba liikumine, et keha saaks taastada oma algse harmoonia. Kuna iga patsiendi närvisüsteem ja selgroog on just talle omane ja unikaalne, oleneb ravi ja ravikordade arv igaühe tervislikust seisundist, vanusest, läbielatud traumadest, elustiilist ja ka ravi eesmärgist.
Mõned inimesed tunnevad end paremini kohe pärast esimest seanssi. Teistel aga võib heaolutunde saavutamine võtta mitmeid nädalaid või isegi kuid. On palju tegureid, mis paranemisprotsessi mõjutavad: kui kaua on probleem vaevanud, kas käid regulaarselt kiropraktiku juures, täidad korralikult kiropraktiku nõuandeid, puhkad piisavalt, teed vajalikku trenni, sööd mitmekesiselt. Selleks, et saavutada stabiilsus, on vaja ravi korrata ja hiljem vähemalt paar korda aastas kontrollis käia. Kiropraktikud ei kirjuta välja ravimeid – taastades tasakaalu kehas, ravib keha ennast ise.
ERALDI lülisambapildi juurde:
Kogu keha tugi
Õigesti välja kujunenud selgroog peab olema eest taha vaates sirge, külgvaates aga väljavenitatud topelt S-tähe kujuga: kaela- ja nimmeosas ettekumerustega (lordoos) ning rinnaosas tahakumerusega (küfoos).
Keeruka ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid ülesandeid ning taluma hulka pingeid ja koormusi. Lülisammas on luustiku kõige kergemini vigastatav osa.
• Seitse kaelalüli toetavad ja tasakaalustavad pead ning võimaldavad selle liikumist.
• Kaksteist rinnalüli moodustavad rindkereelundite kaitse ja võimaldavad hingamist.
• Viis nimmelüli on ühendatud ristluuga ning peavad taluma kõige suuremat pinget.
Lülide mulgud moodustavad lülisambakanali, milles asuvad seljaaju ja närvijuured.
Lülisambale annab liikuvuse
• lülisid omavahel nelja fassettpinnaga ühendavad fassettliigesed,
• lülisid üksteisest eraldavad elastsed lülivahekettad ehk diskid.
Eraldi:
Seljavalu leevendamiseks
Leia valutu asend ja puhka. Äkitselt välja löönud valu on seljalihaste ülepingutamise ja lülisamba liigse koormamise tagajärg. Püüa leida võimalus lülisamba ja lihaste lõõgastamiseks. Ägeda seljavaluga jäta käsilolev tegevus sinnapaika ning võimalusel heida selili – see asend on lülisamba koormuse vähendamiseks kõige tõhusam. Leevendust võib tuua pea või jalgade alla padja asetamine. Peamine: proovi endale leida võimalikult valuvaba asend ja võimalusel püsi selles kas või terve ööpäeva.
Mine arsti juurde. Kindlasti pöördu arsti poole siis, kui esmasele seljavaluatakile on eelnenud järsk kaalulangus või väsimusperiood, valuga kaasneb jäsemete tuimus või sipelgate jooksmise tunne ning kui valukannataja on lapseootel või üle 60aastane.
Aseta haigele kohale külmakott. Ägedat seljavalu leevendab ja paranemist kiirendab külmakott, mis pannakse 10–15 minutiks valutavale kohale iga tunni järel. Ka apteegi käsimüügist saadavad külmageelid aitavad valu vähendada.
Võta valuvaigistit. Valu vaigistamiseks võid võtta käsimüügiravimeid: ibuprofeeni, paratsetamooli või aspiriini, kuid neid ei tohi mingil juhul kasutada rohkem ja sagedamini kui ravimi infolehel kirjas. Krooniliste seedeprobleemide ja kõhuvalu korral ole valuvaigistitega ettevaatlik. Kui käsimüügiravimid paari päeva järel valu vähendanud pole, pöördu kindlasti arsti poole.
Treeni lihaseid. Et seljavaluatakke oleks vähem, tee regulaarselt kõhu- ja seljalihaseid tugevdavaid võimlemisharjutusi. Tähtis on võimlemist jätkata ka siis, kui selg parasjagu kusagilt tunda ei anna. Väga hästi mõjub ujumine, kuid jõusaalis on valutama kippuva selja puhul mõistlik tegutseda ettevaatlikult: oskamatu treenimine võib nõrga selja hädasid süvendada.
Kroonilise seljamurega ei ole soovitatav valu vastu kasutada külmakotti ja külmageele. Korduva seljahädaga on vaja tingimata minna perearsti juurde, kes suunab vajadusel neuroloogi või teiste spetsailistide vastuvõtule, et teha kindlaks vaevuse põhjus ja määrata õige ravi. Selja edasiseks säästmiseks on õiged ja süstemaatilised ravivõtted vältimatud. Valu seljas ei pruugi olla tingitud probleemidest lülisambas, vaid võib viidata ka neerudele, naistehädadele vms.
Radikuliit on neuroloogiline haigus, mille korral valu kiirgub lülisamba kaela- või nimmeosast mööda õla- ja küünarvarsi sõrmedesse või mööda tuharat ja jalga varvasteni. Kui radikuliit on juba korra välja löönud, võib haiguse uue ägenemise esile kutsuda väiksemgi ülekoormus, kiire või ebamugav liigutus, pikaajaline sundasend, külmetus või viirus.
Radikuliidiravi määrab arst. Olulised on õiged võimlemisharjutused, millega tohib taastusarsti juhendamisel väga ettevaatlikult alustada juba valu ajal ning jätkata ka siis, kui selg üldse ei valuta.
Vältima peaks liigutusi, mis nõuavad ühel ajal eri lihasrühmade osalemist, eelkõige raskuste tõstmist kerepöördega (näiteks imiku ühel käel või lapse käekõrval hoidmine, koti ühel õlal kandmine, kehapöörded autosse istudes jms), sest raskuse ebaõige jaotumine annab lülisamba ühele poolele suurema koormuse. Raskusi tuleb üles tõsta ja maha panna koostöös kogu keha lihastega tasakaalustatult, kontrollitult ja turvaliselt aeglaselt. Isegi kerge eseme valesti tõstmine võib pinges selga vigastada.
Allikas: Sirje Reinmets