19. aprill 2014

Lihavõtted voodis koos valutava seljaga

Olen juba kolmandat päeva voodis ja kui hommikul tunduski, et on natukene parem, siis nüüd on taas sama olukord, kus seljavalu on suur ja pöörata ei tahaks ennast kohe üldse mitte. Eile ilmus ei tea kust ka kole peavalu, mis siiski valuvaigistiga ära sai aetud. Kui mõni arvab, et ma külma saanud, siis seda ei tahaks uskuda. Veel kolmapäeval jalutasin rõõmsalt töölt koju ja teisipäevalgi peale koolitust õpetajate majas ei teinud selg tavapäraselt rohkem häda. Kõik sai alguse neljapäevahommikul ja kui olin vannis ära käinud, söönud ja korraks voodile istusin, siis püsti tõustes oli selg valu täis. Arko alguses ei võtnud minu oigamist ja hädaldamist tõsiselt. Tema läks invabussiga Astangule infopäevale ja mina kõndisin tasakesi bussipeatusesse. Kui bussile sain, siis istusin klapptoolile, sest ka iga pidurdus tõi nõksatades valu selga. Pirni peatuses hakkasin tõusma ja ei suuda. Kohe nii valus, et pisarad silmas ja üks keskealine naine vaatas mind sellise pilguga nagu tahaks öelda, et "ma tean, mida sa tunnned..." Trollile sain aga maha astumisega oli juba raskused ning jalg jala ette tippides ma tööle jõudsin. Likusin ühes istuvas asendis ja loobusin isegi kohvist, sest ei suutnud ennast püsti ajada. enne kella nelja helistasin Tulika Taksosse ja tellisin endale invatakso, sest ei suutnud bussipeatuseni kõndida. Ootasin fuajees taksot ja seljast käis selline nõksatus läbi koos valusööstuga, et kuku või selili. Toetasin ennast kapi najale ja kõndisin taksoni. Sisse istudes teatasin taksojuhile, et mul selg haiga ja mina ei suuda ust kinni tõmmata, mis peale taksojuht tõusis rooli tagant ja tuli ning sulges ukse. Kodu juures  ronisin vaenaliselt välja ja siis juba lehvitas Agne, et tulgu ma ja võtku oma mehikene ka auto pealt vastu. Muigasin selle jutu peale, et kes keda koju viib. Kodus ronisin voodisse ja Arko siis hoolitses minu eest. Tegi süüa, käib poes ja mina siis laman voodis. Kui juba püsti saan, siis suudan toas liikuda aga valus on ikka. Kui nüüd minevikku meenutada, siis on mul need seljaprobleemid olnud juba laste kandmisest saadik ja sellist tugevat seljavalu kannatan teistkorda. Eks siis esmaspäeval võtan perearstiga ühendust ning uurin asja, sest kaua võib sellist valu kannatada. Tegelikkuses on päevad sellised kaunis päikeselised ja väljas soe suvi. Tahaks ka jalutada või jalgrattaga sõita. Sellele mõtleminegi on praegu õudne. Saaks valust lahti ja inimese kombel liikuma. Häid pühi teile ja värvige mune ning veertage ja toksige mõnuga. Kindlasti peab munad ära sööma, sest selleks need lihavõtte pühad ju on.  Sel korral on munad ilma värvita, kohupiimakooki ja marmelaadi. Muru kasvab akna taga ja pilt on 2010st aastast. 

Kommentaare ei ole: