Isegi minul on sama probleem oma pikkade jalgadega, et ma ei mahu autost välja. Seda probleemi kajastab Pealinna leht 31.10.2016 Virkko Lepassalu artikkel. Lisaks sellele on invaparkimiskohti nii vähe, et neid peab lausa taga otsima ja muidugi peaksid ja võiksid neid laiemaid kohti kasutada need, kes ise seda kohta tegelikkuses vajavad, mitte neile, kes autos inimesi ootavad.
Liiga kitsad parkimiskohad on väikelastega peredele ohtlikud
Kuigi parkimiskoha suurust kasvatav uus standard – 2,7 meetrit – kehtib juba kevadest, on kaubanduskeskuste parkimiskohad kitsamad isegi vanast, väiksemast normist. See seab ohtu näiteks väikelastega pered ja sunnib neid liikluseeskirja rikkuma, sest ruumipuudusel ei saa turvatooli auto tagaistmel sageli kinnitada muidu, kui tuleb enne parkimiskohalt välja sõita.
Kevadel hakkas kehtima uus standard, mis sätestab kaubanduskeskuste parkimiskohtade soovituslikuks laiuseks 2,7 meetrit (seni oli 2003. aastast pärinev standard 2,6 meetrit) ja selle laiuseks tavaparklas 2,6 meetrit. Suuremas osas parklates ei ole kohtade mahajoonimisel järgitud siiski ka vana standardit, mistõttu liikluskindlustuse fond taotleb, et praegune soovituslik standard muudetaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu parklaomanikele või -korraldajatele kohustuslikuks.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul joonitakse linna tänavate parkimiskohad järk-järgult ümber uuele standardile vastavaks. See töö peaks saama tehtud järgmiseks sügiseks. "Uus standard vastab paremini tegelikule olukorrale," tõdes Rüütelmaa.
Eesti liikluskindlustuse fondile on aga tänavatel asuvatest parklatest märksa suuremat peavalu tekitanud kaubanduskeskuste parklad. Seda just avariide – tavaliselt küll väikeste kriimustamiste või plekimõlkimiste – suure arvu poolest. Ilmselt on aga kõikvõimalike selliste vahejuhtumite arv ametlikust statistikast kordades suurem, sest avariide põhjustajad lasevad sageli sündmuspaigalt jalga. Ohvrid omakorda löövad juhtunule käega, pöördumata kindlustusse või politseisse, sest hindavad oma aega tekitatud kahjust väärtuslikumaks. Siiski jõuab ka suur osa parklas tekitatud liikluskahjudest kindlustusfirmadeni, ja nii nähtubki statistikast, et mõne kaubanduskeskuse parkla intsidentide hulk on suurem kui kõige tihedama liiklusega ristmikel. See tuleb eriti hästi välja, kui võrrelda Rocca al Mare kaubakeskuse parklat seal lähedal asuva tiheda liiklusega ringristmikuga.
Kaubanduskeskused ei hooli
Selle, et kaubanduskeskuste parklad ei vasta standardile, tõestas kevadel ära Tallinna tehnikakõrgkooli üliõpilane Kristjan Kalja. 20 suurema kaubanduskeskuse parkimiskohtade mõõtmistulemustest selgus, et ükski neist ei vastanud 2003. aastal kehtestatud soovituslikele standarditele, kuigi nüüd peaks kehtima juba uus ja suurem standard.
"Oleme kaubanduskeskustega ühendust võtnud ja andnud teada, et probleem eksisteerib," ütles liikluskindlustuse fondi tarbijahariduse valdkonna juht Jaanika Käärst Pealinnale. "Praegu on kaubanduskeskuste reaktsioon nii ja naa, üsna paljud on öelnud, et alustavad kevadel oma parklate ümberjoonimisega."
Käärsti sõnul on kitsamad parklakohad ohtlikud eriti lastega peredele, kes selleks, et mahtuda tagumisel istmel turvatoole kinnitama, peavad enne oma parkimiskohalt autoga välja sõitma. See on aga ka liikluseeskirja rikkumine, sest turvavarustust kinnitamata ei tohiks liikuma hakata. Käärst tõi näiteks uue Mustamäe keskuse parkla, mis kitsusega silma paistab. Kaubanduskeskused on nimetanud eri põhjusi, miks nad ei kiirusta parklate ümberjoonimisega. Näiteks et ega kliendid niikuinii tulemata ei jäta. Üsna ilmselt paistab standardi eiramise tagant lihtne kasumihimu, sest kliente parklas kui silke pütti surudes loodetakse suuremat ostjaskonda.
Ruumipuudus tekitab avariisid
Kas aga ei või juhtuda nii, et ühel hetkel keeldub kindlustus standardile mittevastavas parklas tekitatud kahju hüvitamast? Käärsti sõnul sellist ohtu siiski ei ole: "Kindlustusjuhtum jääb kindlustusjuhtumiks, kliendi seisukohalt ei muuda normist väiksemas kohas parkimine midagi. Küll soovime, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudaks praeguse soovitusliku standardi kohustuslikuks, ja meie arvates saab mõne lähema aasta jooksul nii ka olema."
Kogenud liiklusjurist, vandeadvokaat Indrek Sirk aga juhtis parklatest rääkides tähelepanu tõsiasjale, et ruumipuudusest tingitud intsidendid koormavad asjatult nii kindlustusfirmasid kui ka korrakaitsjaid. Tema sõnul hakkavad liiga väikesed parkimiskohad kätte maksma: "Kliendid hindavad mugavust ja hääletavad varem või hiljem jalgadega."
Õigusliku argumendina ruumipuudust parklas avarii põhjusena Sirgi sõnul siiski kasutada ei saa: õiguslikus vaidluses see ei päde ja süüdi jääb ikka otsasõitja, olgu parklas kui kitsas tahes. Suurema standardi vajadus nähtub ka asjaolust, et kuigi "rohelisus" ja kokkuhoid on justnagu moes, liiguvad autotootjad järjest suuremate gabariitide suunas.
Liikluskindlustuse fondile teadaolevalt ei teki probleeme pelgalt suurte kaubanduskeskustega. Tikutulega annab otsida ka väiksemaid poode või ettevõtteid-asutusi, kelle parklad standardile vastaksid.
20. september 2016 11:53
Marek Mühlberg, Edu & Tegu Startercreative programmijuht Tallinna Ülikoolis
Kasulik.ee
Inimesed on erinevad. Mis tundub ühele ületamatu takistusena, võib olla teisele justkui lapsemäng. Nii on ka enese ja oma ideede esitlemise oskusega. Marek Mühlberg kirjutab liftikõnest, mis on üks levinumaid viise oma idee esitlemiseks. Tema sõnul piisab liftikõne kunsti valdamiseks julgest pealehakkamisest, headest näpunäidetest ja harjutamisest.
"Liftikõne" (inglise keeles pitching) all peetakse tavaliselt silmas piiratud aja jooksul oma idee tutvustamist inimestele, kes sind ei tunne. Aga mitte alati, sest tegelikult peame me omamoodi liftikõnesid iga päev. Olgu kuulajaks tulevane tööandja, kellele soovid end “maha müüa” või lihtsalt sõber, keda soovid veenda õhtul kinno tulema. Oluline on, et räägitu oleks piisavalt paeluv, et tekitada kuulajas huvi ja soovi vestlust jätkata. Sulle on antud võimalus teha kuulajatest enda poolehoidjad, meeskonnaliikmed või lausa investorid. Hea uudis on see, et suur osa sellest poolehoiu võitmisest on enda teha ning liftikõne formaati ja võimalusi saab kenasti kasutada ka tööintervjuul.
Liftikõnede ajalugu ulatub 1990. aastatesse. Ajakirja Vanity Fair toimetaja Michael Caruso avastas, et tal on äärmiselt raske pääseda oma ülemuse jutule. Ainus võimalus uute ideede esitlemiseks, oli loetud minutite vältel asutuse liftis. Sellest tulenevalt vormistas Michael oma ideed lühidalt ja konkreetselt. Michaeli elukaaslane Ilene Rosenzweig tavatses pärast tööpäeva kodus uurida, kuidas mehe “liftikõned” läksid, sellest pärineb ka täna kasutuses olev termin. Tüüpiline liftikõne on 1-3 minutit, sõltuvalt liftikõne eesmärgist.
Viis sammu eduka liftikõneni
Liftikõne peab olema umbes täpselt nii kiire ja konkreetne, et saaksid olulise info ära rääkida vaid liftisõidu jooksul. See on võimalik vaid siis, kui oled eelnevalt läbi mõelnud teemad ja küsimused, millele tähelepanu pöörata. Täpselt sama kehtib ka tööintervjuude puhul. Alljärgnevalt on toodud mõned näpunäiteid, mille abil tööintervjuudel natukene edukam olla.
1. Miks just sina?
Mõtle, kuidas anda tööandjale 30 sekundi jooksul ülevaade endast ja sellest, miks just sina oled parim kandidaat. Too kindlasti välja, millised on sinu tugevad küljed just selle ametikohta jaoks. Kas on midagi sellist, mida sina saad pakkuda, kuid teised mitte? Kas oled kõnealuse valdkonna vastu aastaid huvi tundnud, koolitusi läbinud, erialase hariduse omandanud, suuri projekte juhtinud või aastaid sarnast tööd teinud? Mainitu kirjeldab sinu varasemat kogemust tööandja valdkonna probleemide lahendamise.
Ühtlasi pea meeles, et paberile pandud loetelu oskustest ei anna tööandjale vajalikku infot, parem kirjelda, kuidas oled need oskused saanud. Ühtlasi pea meeles, et ajavaru enda ja oma tugevuste tutvustamiseks võib iga tööintervjuu puhul erineda. Mõtle läbi, mis infot tahad alati edasi anda ja kuidas seda rohkema ajavaru puhul täiendada võiks.
2. Räägi oma lugu
Kui tööintervjuu küsimused seda võimaldavad, siis räägi kuulajatele “oma lugu” - selgita, mis on motiveerinud sind just seda tööd ja valdkonda valima. Esimesel kohtumisel ei tunne sind keegi, mis tähendab, et kuulajatele tuleb anda põhjus sinu vastu huvi tundmiseks. Kõige lihtsamini saab seda teha läbi emotsioonide, seejärel võib kuulajatele esitleda fakte ja numbreid.
Emotsioone tekitavad lood, millega ka teised oskavad suhestuda. Püüa rääkida mõni lugu või probleem, mis sind tööandja valdkonnani on juhatanud (nt automehaanik, kes on aastaid ehitanud oma unistuste autot tükk tüki haaval või arvutispetsialist, kes aastaid pere ja sõprade arvutite parandamisega taskuraha teeninud). Püüa kirjeldada ka seda, mis sind valdkonna juures köidab, milliseid probleeme tahad lahendada või milliseid ülesandeid täita. Püüa räägitavat juttu ühtlustada tööandja pakutava töö ülesannete kirjeldusega.
3. Enesekindlus on otsus
Enesekindlus ei tule kõigi jaoks kergelt, sageli kulub inimestel aastaid, et leida endas vajalik tugevus. Küll aga võib proovida “lihtsalt otsustada olla enesekindel” ning hakata vastavalt käituma. Inglise keeles on tuntud väljend “fake it until you make it” (teeskle, kuni selle saavutad) ning tõsi ta on, kuulajad ei saa aru, mis toimub sinu sees, nad näevad lihtsalt enesekindlat inimest ning suhtuvad sinusse vastavalt. See nõuanne ei pruugi kõigile sobida, kuid on palju neid, kes seda tulihingeliselt kaitsevad.
4. Keskendu kuulajatele
Tööandjat huvitab ennekõike see, kuidas ta oma (klientide) probleemidele lahenduse leiab ja mis kasu tal kandideerijast on. Nendele küsimustele vastuse saamiseks viiakse tööandja poolt läbi vestlused erinevate huvilistega. Mida paremini mõistab kandideerija tööandja probleeme ja võimalikke lahendusi, seda suurem on tööandja huvi tema vastu.
Liftikõnes keskendutakse sellele, mis probleemi esineja oma idee ja meeskonna abil lahendada püüab, kellel see probleem on ning milline on pakutav lahendus. Tööintervjuu puhul aga oleks paslik end kurssi viia tööandja tegevusvaldkonnaga (sh levinumad probleemid ja lahendused), päevakajaliste tegemistega (nt suuremad projektid ja viimane meediakajastus) ja kliendiprofiiliga (st kelle probleeme tööandja oma teenuse või tootega lahendab).
Selline tausta tundmine näitab, et oled oma kodutöö ära teinud, tunned valdkonda ja võtad pakkumist tõsiselt. Täiendavaid punkte annab tööandja konkurentide ja valdkondlike trendide tundmine maailmas.
5. Hea ettevalmistus on pool võitu
Selleks, et enda ja oma ideede esitlemine tööintervjuul hästi õnnestuks, võiks räägitava teksti (näiteks 30-sekundilise iseenda lühitutvususe) kõigepealt paberile kanda. Kas kogu vajalik info sai kirja või peaks hoopis midagi ära kustutama? Täiendavalt võiks teksti kõva häälega endale ette kanda, nii muutub kõne loomulikumaks ja sisu selgemaks. Kui tekst on suupärane ning oled esitlusformaadiga harjunud, on ka iga järgnev tööintervjuu selle võrra lihtsam. Olgugi et iga tööintervjuu on võimalus harjutamiseks, võiks harjutada end ja oma tugevusi tutvustama ka vabal ajal, erinevatel sündmustel ja kus iganes see võimalus avaneb. Iga selline esitlus tähendab ka tagasisidet ning võimalust oma liftikõnet lihvida.
Viis sammu eduka liftikõneni
Liftikõne peab olema umbes täpselt nii kiire ja konkreetne, et saaksid olulise info ära rääkida vaid liftisõidu jooksul. See on võimalik vaid siis, kui oled eelnevalt läbi mõelnud teemad ja küsimused, millele tähelepanu pöörata. Täpselt sama kehtib ka tööintervjuude puhul. Alljärgnevalt on toodud mõned näpunäiteid, mille abil tööintervjuudel natukene edukam olla.
1. Miks just sina?
Mõtle, kuidas anda tööandjale 30 sekundi jooksul ülevaade endast ja sellest, miks just sina oled parim kandidaat. Too kindlasti välja, millised on sinu tugevad küljed just selle ametikohta jaoks. Kas on midagi sellist, mida sina saad pakkuda, kuid teised mitte? Kas oled kõnealuse valdkonna vastu aastaid huvi tundnud, koolitusi läbinud, erialase hariduse omandanud, suuri projekte juhtinud või aastaid sarnast tööd teinud? Mainitu kirjeldab sinu varasemat kogemust tööandja valdkonna probleemide lahendamise.
Ühtlasi pea meeles, et paberile pandud loetelu oskustest ei anna tööandjale vajalikku infot, parem kirjelda, kuidas oled need oskused saanud. Ühtlasi pea meeles, et ajavaru enda ja oma tugevuste tutvustamiseks võib iga tööintervjuu puhul erineda. Mõtle läbi, mis infot tahad alati edasi anda ja kuidas seda rohkema ajavaru puhul täiendada võiks.
2. Räägi oma lugu
Kui tööintervjuu küsimused seda võimaldavad, siis räägi kuulajatele “oma lugu” - selgita, mis on motiveerinud sind just seda tööd ja valdkonda valima. Esimesel kohtumisel ei tunne sind keegi, mis tähendab, et kuulajatele tuleb anda põhjus sinu vastu huvi tundmiseks. Kõige lihtsamini saab seda teha läbi emotsioonide, seejärel võib kuulajatele esitleda fakte ja numbreid.
Emotsioone tekitavad lood, millega ka teised oskavad suhestuda. Püüa rääkida mõni lugu või probleem, mis sind tööandja valdkonnani on juhatanud (nt automehaanik, kes on aastaid ehitanud oma unistuste autot tükk tüki haaval või arvutispetsialist, kes aastaid pere ja sõprade arvutite parandamisega taskuraha teeninud). Püüa kirjeldada ka seda, mis sind valdkonna juures köidab, milliseid probleeme tahad lahendada või milliseid ülesandeid täita. Püüa räägitavat juttu ühtlustada tööandja pakutava töö ülesannete kirjeldusega.
3. Enesekindlus on otsus
Enesekindlus ei tule kõigi jaoks kergelt, sageli kulub inimestel aastaid, et leida endas vajalik tugevus. Küll aga võib proovida “lihtsalt otsustada olla enesekindel” ning hakata vastavalt käituma. Inglise keeles on tuntud väljend “fake it until you make it” (teeskle, kuni selle saavutad) ning tõsi ta on, kuulajad ei saa aru, mis toimub sinu sees, nad näevad lihtsalt enesekindlat inimest ning suhtuvad sinusse vastavalt. See nõuanne ei pruugi kõigile sobida, kuid on palju neid, kes seda tulihingeliselt kaitsevad.
4. Keskendu kuulajatele
Tööandjat huvitab ennekõike see, kuidas ta oma (klientide) probleemidele lahenduse leiab ja mis kasu tal kandideerijast on. Nendele küsimustele vastuse saamiseks viiakse tööandja poolt läbi vestlused erinevate huvilistega. Mida paremini mõistab kandideerija tööandja probleeme ja võimalikke lahendusi, seda suurem on tööandja huvi tema vastu.
Liftikõnes keskendutakse sellele, mis probleemi esineja oma idee ja meeskonna abil lahendada püüab, kellel see probleem on ning milline on pakutav lahendus. Tööintervjuu puhul aga oleks paslik end kurssi viia tööandja tegevusvaldkonnaga (sh levinumad probleemid ja lahendused), päevakajaliste tegemistega (nt suuremad projektid ja viimane meediakajastus) ja kliendiprofiiliga (st kelle probleeme tööandja oma teenuse või tootega lahendab).
Selline tausta tundmine näitab, et oled oma kodutöö ära teinud, tunned valdkonda ja võtad pakkumist tõsiselt. Täiendavaid punkte annab tööandja konkurentide ja valdkondlike trendide tundmine maailmas.
5. Hea ettevalmistus on pool võitu
Selleks, et enda ja oma ideede esitlemine tööintervjuul hästi õnnestuks, võiks räägitava teksti (näiteks 30-sekundilise iseenda lühitutvususe) kõigepealt paberile kanda. Kas kogu vajalik info sai kirja või peaks hoopis midagi ära kustutama? Täiendavalt võiks teksti kõva häälega endale ette kanda, nii muutub kõne loomulikumaks ja sisu selgemaks. Kui tekst on suupärane ning oled esitlusformaadiga harjunud, on ka iga järgnev tööintervjuu selle võrra lihtsam. Olgugi et iga tööintervjuu on võimalus harjutamiseks, võiks harjutada end ja oma tugevusi tutvustama ka vabal ajal, erinevatel sündmustel ja kus iganes see võimalus avaneb. Iga selline esitlus tähendab ka tagasisidet ning võimalust oma liftikõnet lihvida.