31. oktoober 2016

Liiga kitsad parkimiskohad on ohtlikud

Isegi minul on sama probleem oma pikkade jalgadega, et ma ei mahu autost välja. Seda probleemi kajastab Pealinna leht 31.10.2016

Liiga kitsad parkimiskohad on väikelastega peredele ohtlikud

Kuigi parkimiskoha suurust kasvatav uus standard – 2,7 meetrit – kehtib juba kevadest, on kaubanduskeskuste parkimiskohad kitsamad isegi vanast, väiksemast normist. See seab ohtu näiteks väikelastega pered ja sunnib neid liikluseeskirja rikkuma, sest ruumipuudusel ei saa turvatooli auto tagaistmel sageli kinnitada muidu, kui tuleb enne parkimiskohalt välja sõita.
Kevadel hakkas kehtima uus standard, mis sätestab kaubanduskeskuste parkimiskohtade soovituslikuks laiuseks 2,7 meetrit (seni oli 2003. aastast pärinev standard 2,6 meetrit) ja selle laiuseks tavaparklas 2,6 meetrit. Suuremas osas parklates ei ole kohtade mahajoonimisel järgitud siiski ka vana standardit, mistõttu liikluskindlustuse fond taotleb, et praegune soovituslik standard muudetaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu parklaomanikele või -korraldajatele kohustuslikuks.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul joonitakse linna tänavate parkimiskohad järk-järgult ümber uuele standardile vastavaks. See töö peaks saama tehtud järgmiseks sügiseks. "Uus standard vastab paremini tegelikule olukorrale," tõdes Rüütelmaa.
Eesti liikluskindlustuse fondile on aga tänavatel asuvatest parklatest märksa suuremat peavalu tekitanud kaubanduskeskuste parklad. Seda just avariide – tavaliselt küll väikeste kriimustamiste või plekimõlkimiste – suure arvu poolest. Ilmselt on aga kõikvõimalike selliste vahejuhtumite arv ametlikust statistikast kordades suurem, sest avariide põhjustajad lasevad sageli sündmuspaigalt jalga. Ohvrid omakorda löövad juhtunule käega, pöördumata kindlustusse või politseisse, sest hindavad oma aega tekitatud kahjust väärtuslikumaks. Siiski jõuab ka suur osa parklas tekitatud liikluskahjudest kindlustusfirmadeni, ja nii nähtubki statistikast, et mõne kaubanduskeskuse parkla intsidentide hulk on suurem kui kõige tihedama liiklusega ristmikel. See tuleb eriti hästi välja, kui võrrelda Rocca al Mare kaubakeskuse parklat seal lähedal asuva tiheda liiklusega ringristmikuga.

Kaubanduskeskused ei hooli
Selle, et kaubanduskeskuste parklad ei vasta standardile, tõestas kevadel ära Tallinna tehnikakõrgkooli üliõpilane Kristjan Kalja. 20 suurema kaubanduskeskuse parkimiskohtade mõõtmistulemustest selgus, et ükski neist ei vastanud 2003. aastal kehtestatud soovituslikele standarditele, kuigi nüüd peaks kehtima juba uus ja suurem standard.
"Oleme kaubanduskeskustega ühendust võtnud ja andnud teada, et probleem eksisteerib," ütles liikluskindlustuse fondi tarbijahariduse valdkonna juht Jaanika Käärst Pealinnale. "Praegu on kaubanduskeskuste reaktsioon nii ja naa, üsna paljud on öelnud, et alustavad kevadel oma parklate ümberjoonimisega."
Käärsti sõnul on kitsamad parklakohad ohtlikud eriti lastega peredele, kes selleks, et mahtuda tagumisel istmel turvatoole kinnitama, peavad enne oma parkimiskohalt autoga välja sõitma. See on aga ka liikluseeskirja rikkumine, sest turvavarustust kinnitamata ei tohiks liikuma hakata. Käärst tõi näiteks uue Mustamäe keskuse parkla, mis kitsusega silma paistab. Kaubanduskeskused on nimetanud eri põhjusi, miks nad ei kiirusta parklate ümberjoonimisega. Näiteks et ega kliendid niikuinii tulemata ei jäta. Üsna ilmselt paistab standardi eiramise tagant lihtne kasumihimu, sest kliente parklas kui silke pütti surudes loodetakse suuremat ostjaskonda.

Ruumipuudus tekitab avariisid
Kas aga ei või juhtuda nii, et ühel hetkel keeldub kindlustus standardile mittevastavas parklas tekitatud kahju hüvitamast? Käärsti sõnul sellist ohtu siiski ei ole: "Kindlustusjuhtum jääb kindlustusjuhtumiks, kliendi seisukohalt ei muuda normist väiksemas kohas parkimine midagi. Küll soovime, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudaks praeguse soovitusliku standardi kohustuslikuks, ja meie arvates saab mõne lähema aasta jooksul nii ka olema."
Kogenud liiklusjurist, vandeadvokaat Indrek Sirk aga juhtis parklatest rääkides tähelepanu tõsiasjale, et ruumipuudusest tingitud intsidendid koormavad asjatult nii kindlustusfirmasid kui ka korrakaitsjaid. Tema sõnul hakkavad liiga väikesed parkimiskohad kätte maksma: "Kliendid hindavad mugavust ja hääletavad varem või hiljem jalgadega."
Õigusliku argumendina ruumipuudust parklas avarii põhjusena Sirgi sõnul siiski kasutada ei saa: õiguslikus vaidluses see ei päde ja süüdi jääb ikka otsasõitja, olgu parklas kui kitsas tahes. Suurema standardi vajadus nähtub ka asjaolust, et kuigi "rohelisus" ja kokkuhoid on justnagu moes, liiguvad autotootjad järjest suuremate gabariitide suunas.
Liikluskindlustuse fondile teadaolevalt ei teki probleeme pelgalt suurte kaubanduskeskustega. Tikutulega annab otsida ka väiksemaid poode või ettevõtteid-asutusi, kelle parklad standardile vastaksid.

26. oktoober 2016

Hea teada: kuidas toimib uus elatisabi süsteem

Jagan infot, mis on vajalik lastele, kelle vanemad ei soovi või ei taha või ei suuda oma lapsi ülal pidada. Link artiklile avaneb SIIT.

Puust ja punaseks: kuidas toimib uus elatisabisüsteem?
Järgmise aasta jaanuarist saab üksinda last kasvatav vanem hakata oma lapsele taotlema igakuist elatisabi. Kuidas aga bürokraatiamasinast läbi murda ning millised on täpsed sammud, mida vanem ette peaks võtma? Nõu annab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag. Viimase rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega ühe vanemaga perekondi umbes 42 000 ja ühe vanemaga leibkonnas kasvas iga neljas ehk 55 700 last. Praeguse seisuga on Eestis selliseid lapsi, kes kasvavad ühe vanemaga peres ning ei saa teiselt vanemalt kohtu poolt välja mõistetud elatist, kokku 12 500. Elatisvõlgnikke oli 2014. aasta seisuga Eestis 9150.

Uus süsteem on lihtne ning tagab lapsele igakuise sissetuleku
Elatisabi maksmisega ei saa riik asendada vanemapoolset hoolt ja armastust, küll aga saab kindlustada selle, et laps ei jääks ilma talle olulisest toest.
Uus elatisabiskeem jaguneb kaheks – kohtumenetlusaegne ja täitemenetlusaegne elatisabi. Kohtumenetluseaegset elatisabi makstakse ajal, mil inimene on elatisnõudega kohtusse pöördunud ja sellega on hakatud tegelema, kuid kohtuotsust pole veel tehtud. Ka varem maksti kohtumenetluse ajal elatisabi, kuid alates uuest aastast makstakse elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning ühes kuus makstava elatisabi suurus on 100 eurot.
Täiesti uue lahendusena jõustub uuest aastast täitemenetlusaegne elatisabi, mida makstakse siis, kui lapsele elatist maksma kohustatud isik ei maksa elatist, kuigi see on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Sellisel juhul tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses. See on abiks just nendele üksikvanematele, kes on juba kohtutee läbinud, kuid ka see ei ole tulemust andnud.
Esimese asjana tuleb elatisabi taotlemisel pöörduda elatisnõudega kohtusse ning seda võib teha juba praegu, kuna kohtumenetlus võib olla aeganõudev.
Kui kohtuotsus on jõustunud ja teine vanem elatist ei maksa, tuleks järgmise sammuna pöörduda kohtutäituri poole, et alustada täitemenetlust. Kohtutäiturile saab esitada taotluse elatisabi saamiseks.
Täitemenetlusaegse elatisabi taotlemine on tehtud inimese jaoks võimalikult lihtsaks. Kõik vajalikud dokumendid saab lapsevanem esitada ühte kohta ja ta ei pea jooksma erinevate asutuste vahet. Kui kohtuotsus on jõustunud ja võlgnik ei ole elatist maksma hakanud, tuleb järgmise sammuna alustada kohtutäituri juures täitemenetlus.
Kui täitemenetlus tulemust ei anna, tuleb kohtutäiturile esitada taotlus elatisabi saamiseks. Kohtutäitur on vahelüli elatisabi taotleja ja riigi vahel, kes hoolitseb selle eest, et kõik andmed saaksid esitatud õigetele osapooltele.
Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.
Ka piiri taha kolinud vanemalt saab elatist nõuda
Palju muret on tekitanud juhtumid, kus lapsele elatist maksma kohustatud vanem on kolinud välisriiki ja lapsele elatist enam ei maksa. Riik on püüdnud ka piiriüleste juhtumite puhul teha elatisabi taotlemise võimalikult lihtsaks. See tähendab, et enamikel juhtudel tuleb elatisabi saamiseks pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kelle kaudu alustatakse täitemenetlust ning kellele esitatakse ka taotlus elatisabi saamiseks. Täitemenetlust alustades ja elatisabi taotlust esitades tuleb Justiitsministeeriumis valida ka kohtutäitur, kes hakkab elatist vahendama. Kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud, edastab Justiitsministeerium dokumendid ise õigetele osapooltele. Edaspidi hakkab last kasvatav vanem täitemenetluse kohta infot saama kohtutäiturilt, kelle ta volitas elatist vahendama.
Põhjuseid, miks üks või mõlemad vanemad lapsele ülalpidamist ei paku ning elatist ei maksa, on mitmeid. On olukordi, kus elatis jääb lapsele maksmata sissetuleku puudumise tõttu, kuid on ka neid vanemaid, kes jätavad oma kohustuse täitmata isiklike suhete tõttu. Meeles peab pidama, et elatise maksmata jätmisel on kõige suuremaks kaotajaks laps.

Aitame leida vastused!

Kui sul on konkreetseid küsimusi, millele sa siit vastust ei saanud, siis koostöös Postimehega aitavad sulle vastuse anda järgmised spetsialistid:
  • Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag;
  • Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste üksuse nõunik Piret Suur;
  • Tallinna kohtutäiturid Arvi Pink ja Urmas Tärno.
Selleks saada kiri oma küsimusega aadressil naine@postimees.ee hiljemalt 1. novembriks. Meie kogume teie küsimused kokku ning järgmisel nädalal avaldame ekspertide nõuanded, et iga hädas perekond abi saaks.

20. oktoober 2016

Meie prints Fredy 1. sünnipäev Lool

Alles see oli kui me seda poissi ootasime ja ootasime. Siis ta tuli 8.oktoobril 2015.aasta hommikul ja sellest ilusast päikeselisest päevast on märkamatult aasta möödunud.  Ja milline imeline ja vahva ja põnev aasta see on olnud. Poiss on arenenud ja käputab ringi, hüüab mulle UHHUU ja naeratab kavalalt. Ega ta eriti minuga lepi, sest tahab ikka oma emme kukil ja seljas elada. Väike aga tubli. Samas on 2,5 kuud vanem onutütar ka mängukaaslaseks, kuid nende ühine mängimine on pigem üksteiselt asjade eest ära tõstmine või siis koputab Liisa Maria Fredy Markusele asjade või peoga vastu pead. Eks ole need ajad ees veel, kus saab koos mängida. Aga tore on kui lapsed kõik koos oma peredega külla tulevad. Siis saab elutuba rahvast täis ja lõbus on. Teeme koos süüa ja vaatame telekat ja lapsed kolistavad mööda kappe ja riiuleid. Imestan ikka kuidas mul nii vedanud on, et ühe aasta sisse mahtus, täpsemalt 2,5 kuu sisse, 2 pisikese lapselapse tulemine. Mina olen rõõmus ja õnnelik vanaema. Elu kiire ja nii need lapsed iseenesest kasvavad ja möllavad. Tulge jälle ja möllame ja jalutame.

Ja nüüd Fredy Markuse sünnipäeva peost, mis toimus Loo Kultuurikeskusese pihlakobara toas ja laste mängutoas. Sünnipäev oli lahe. Kohal olid onud ja tädid ja vanaema ja vanaisa, vanavanaema Siiri ja vanatädi ja onude ja vanaonude pojad ja tütred, emme sõbranna oma pojaga. Palju õhupalle ja öökulliteemalisi seinakaunistusi ja suur roheline tort! (emps ise tegi!!! Tubli)  ja siis veel palju süüa, juua ja kingitusi. Meie kinkisime pojapojale autoturvavöö affi, legoklotsid ja öökulli. Lisaks toodi palju huvitavat. Peoperemees arvas, et kui emme sules ei hoia ja vanaema koos teiste sugulastega lobised ja koristab, sest kiireks läks, et kõige kindlam ja parem on teha tõsine nägu pähe ja istuda keset lauda ja mängida morsiklaasidega. Issi Imre korjas õhupallid kokku ja torkis need puruks. Ju oli tema sees mingi pöörane jõud, mis väljapääsu nõudis. Aga suur laps tahab ka tähelepanu ja seda ta sai, kui kobistas auto pagasnikus ja selle tulemusel lendasid heeliumiga täidetud õhupallid kosmosesse. Hallooo kosmos, hallo maa. Õhtul said lapsed kodus puldiga autodega mängida, ja salatit ja torti süüa. Palu õnne Fredy Markus ja hurraa ja hüüame koos printsiga uhhuuu! Oli lahe pidu.

 













































Kutse Gruusia kultuuriõhtule 26.10.16 kl 16.00

Edastan infot, et vana hea traditsioon jätkub ja tulemas on kultuuriõhtu.
 
Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi 26. oktoobril kell 16:00 Gruusia kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Gruusia kultuuriõhtut on läbi viimas Mikheil Genelidze (Tallinna Tugikeskus Juks) ja Nana Burtchuladze (MTÜ EstYES). Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus!
Vabatahtlike tegevusi Eestis toetab toetab SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist.

13. oktoober 2016

Pagulaskriis tõi Saksamaale lapsabielud

Lisan siia Maalehe artikli pagulaste lapsabieludest Saksamaal. Artikkel on loetav siit (LINK)

 Pagulaskriis tõi Saksamaale lapsabielud
 
Pagulaste tulekuga on Euroopas tõusnud probleemiks lapsabielud. Migrantide seas on üle viiendiku abielunaistest nooremad kui 14aastased.
Et pagulased endaga probleeme kaasa toovad, ei pidanuks Euroopas kedagi üllatama. Siiski oldi paljudeks ootamatult ilmnenud probleemideks ette valmistamata. Tuvastati, et osa Euroopasse jõudnutest on vanemateta jäänud lapsed, ning neid, enamasti noormehi, ootasid eriprogrammid, tugiisikute ja õpetajate toetus.
Kuid harvad ei olnud needki juhtumid, mil alaealised, enamasti tüdrukud, igasugusest toetusest ilma jäid, sest olid lasknud perekonnaseisuna kirja panna “abielus”. Saksamaal on abielus lapsi-migrante 1500 ümber, neist üle 300 poisid.
Kuigi Saksamaal jõutakse abieluikka 18aastaselt, lubab seadus erandina abielluda täiskasvanul ka paar aastat nooremaga viimase vanemate nõusolekul. Samas Süüriast on Saksamaale saabunud 664 abielus olevat alaealist, Afganistanist 157 ja Iraagist 100. Isegi Euroopa Liidu maadest tulnud pagulaste seas on alaealisi abiellunuid. Bulgaariast saabunute seas on neid 65, Rumeeniast 33, Kreekast 32 ja Poolast 41 (arvud seisuga september 2016).

Saksamaal kehtigu siinne põhiseadus

Märkimisväärselt palju on abielunaiste seas nooremaid kui 14aastaseid – üle viiendiku, peamiselt Euroopa mustlased ja süürlased. Nende arv 361 (noorim abielunaine oli 11aastane) näitab Saksa õigussüsteemi võimetust oma seadustele toetudes reageerida väljakutsetele, mida migrandid ühiskonnale esitanud. Kaua, läbi mitme kohtuinstantsi pidi õigust otsima abielupaar, kus naine oli 14- ja mees 21aastane ning kes liiati on lähisugulased – nende vanemad on õde ja vend. Lõpuks tunnistas Bambergi kohus nende abielu seaduslikuks, “sest neil seal maal on nõnda kombeks”.

Saksamaal jõuti pärast pikki vaidlusi veendumusele, et Saksa pinnal peab kehtima Saksa põhiseadus, mis lapsabielusid ei tunnista, selle asemel aga tagab alaealiste õigused.
Kohe leidis kohtuotsus vastukaja üle riigi, lõhestades ühiskondlikku arvamust: kas Saksamaal peab kehtima üks ja ainuke Saksa õigus või ka migrantide päritoluriikide mitmed seadused ja õigused. Ilmnes, et sakslased ei olnudki valmis küsimusele selget vastust andma, vaieldi pagulaste õiguste ja nende kaitse ümber, valmis olles omi tagaplaanile jätma. Arvukalt tekkis isehakanud advokaate, kaitsjaid ja mõistjaid 13aastastele abielus lastele ja isegi neid täisealistele maha müünud vanematele!
Seda põhjendati lastele parema elu tagamisega, traditsioonide mõju ja usutavadega, mille edasi kestmist soovivad pagulased ka Saksamaal. Mitte palju õiguskaugem polnud ka põhjendus, et õigem ja inimlik on lubada neil elada abielu täisealise, teda kaitsta võiva rahvuskaaslasega, vältimaks tütarlastel pagulusstressi ja psühhotraumasid.
Saksamaal jõuti pärast pikki vaidlusi veendumusele, et Saksa pinnal peab kehtima Saksa põhiseadus, mis lapsabielusid ei tunnista, selle asemel aga tagab alaealiste õigused. Põhiseadus nõuab ja noorteamet jälgib koolikohustuse täitmist ning peaks kaitsma ka koduvägivalla eest, kui see mitte salamisi ei toimuks.
Tütarlastele samad õigused kui poistele on uus asi ega leia isegi teise-kolmanda põlvkonna migrantide perekondades toetust. Ometi on lastekaitse organisatsioonide tegevus olnud tõhus ja tulemuslik, tänu sellele on abiellumise sunnist päästetud mitmeid lapspruute.

Laste kaitsjad on mures

Kuid lapsabielud pole kaugeltki ainult Saksamaa probleem. Euroopas on riike, näiteks Skandinaavias, kes palju kauem on jutlustanud võrdsust inimeste, religioonide, meeste-naiste, võõraste ja omade vahel. Sealsetes asüülitaotlejate varjupaikades ollakse probleemiga tuttav ja otsitakse lahendusi, igal pool omamoodi.
Laste kaitsjad, nii organisatsioonid kui vabatahtlikud Norras, Rootsis ja Taanis on mures, et tüdrukud paigutati kuni üsna viimase ajani meestega ühte ühiselamusse. Islami abielu võib sõlmida ka üheks suveks või mõneks päevaks, nagu pole keeruline seda ka lahutada.
Konflikt tekib, kui Euroopa ametnikud hakkavad ellu viima euroopalikke seadusi, läbi viima nende kehtimist näiteks alaealiste suhtes. Rasedad 14aastased kuuluvad siin riskigruppi ja peavad käima regulaarselt arsti juures – kuid abielumees ei luba! Näiteks Hollandi politsei otsib taga 14aastast lapseootel last, kes on varjupaigast kadunud, loomulikult koos mehega. Rootsi tahab alaealisi asüülitaotlejaid panna elama eraldi, abielunaise staatusele ja abielumehe vastupanule vaatamata.
Taani parlament oli otsustanud mehed, kes väidavad end olevat abielus alaealisega, üldse maalt välja saata, sest tegu olevat pedofiilidega. Kuid siin pole arvestatud kohaliku islamikogukonnaga, kes riigi hoiakut kritiseerib, ega Århusi mošee imaamiga.

Kerge on austada teistsugust kultuuri, kui see oma eripäradega sul ukse all ei ole. Austust väärivad aga ennekõike need, kes oma eeskirju võõras õues ellu viima ei kipu.
Osama El-Saadi nõuab, et araablastele varjupaika andnud maa aktsepteeriks islami pereseadust: “Selle asemel et peigmehi moraalselt ja poliitiliselt needa, tuleks meeles pidada, et pagulased on tulnud hoopis teistsugusest kultuurist, kus abielu tähendab kindlustatust.”
Imaami arvates peaks riik loodud perekonda kaitsma, ja isegi siis, kui mees on naisest mitu korda vanem, ei saa olla õigustust perekonna lõhkumisele, lapsabikaasat mehe kõrvalt ära viies.
“See on teine kultuur, mida tuleb austada” – õpetab imaam taanlasi. Kahtlen, kas imaam õpetab oma mošees käijaid austama teistsugust, kohalikku kultuuri.

Mitmenaisepidamine keelatud

Kerge on austada teistsugust kultuuri, kui see oma eripäradega sul ukse all ei ole. Austust väärivad aga ennekõike need, kes oma eeskirju võõras õues ellu viima ei kipu. Kaua kestnud parlamendivaidlus, justiitsministri napis sõnastuses, et Saksamaal elavad inimesed peavad järgima Saksa seadusi, nende tavadest ja usust olenemata, käsitas ka siia migrantidega eksporditud polügaamiat. Mitmenaisepidamine on siin keelatud, aga sharia seadus lubab seda. Mošees sõlmitakse abielusid teise, kolmanda ja neljandagi naisega, ja lasteraha laekub kõik perekonnapea kätte.
Õnneks elab Saksamaal palju “häid inimesi”, kes õpetavad pagulasi, et ametnikega suheldes peavad nad varjama mitme naise olemasolu, ning jagavad juhiseid, kuidas neidki perekonna ühinemise ettekäändel Saksamaale üle tuua saaks.
Mees üheksa lapsega ei saa ju kuidagi hakkama, selleks kutsutaksegi appi “tuttavaid”, “sugulasi” ja miks mitte ka võõrast alaealist pagulastüdrukut. Küll imaam teab, kuidas paaripanemine käib! Kohalike seaduste kiuste!
Neil päevil kirjutas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan alla seadusele, mis abiellumisea seniselt 15 eluaastalt kolm aastat allapoole laskis. Põhjendades, et senine seadus ei teinud vahet, kas seksuaalsed toimingud viiakse läbi 4- või 14aastasega, nägi Türgi parlament pärast põhiseaduskohtu otsust sel suvel vajadust määrata kindlaks piir, kust algab teadlik seksuaalsus. Türgis on seega kõige nooremad pruudid, ja loomulikult kasutavad võimalust neid naida mitte ainult pedofiilid, vaid ka Saksa türgi kogukonda kuulujad.
Kui abiellutakse Türgis, ei loe, et Saksamaal on lapsabielud keelatud. Loeb hoopis perekonnaseadus, mis meest-naist kokku hoidma abistab. Seadus käsitab kõiki võrdselt, ja isegi kui “naine” on 12aastane, puuduvad praegu Saksamaal õiguslikud hoovad, mis seda pidurdaksid.

7. oktoober 2016

Kinokülastuse muljeid ja arvamusi, kuidas saaks paremini parkida

Kino saatis mulle uudiskirja ja soovisin neile tagasisidet anda, sest kiita on ka vaja ja ettepanekuid kuidas asja paremaks muuta on vajalik edastada. Viimati käisime Arkoga kinos vaatamas filmi Bridget Jonesi beebi. Väga naljakas film oli. Taaskord istusime esireas ja vaatasine nina vastu lina filmi. Selline sai minu arvamus CC Plaza kinole.
Soovin anda gaasised ilma küsitluseta. Oleme väga rahul Coca Cola Plaza külastamisega ja eriti soovin kiita personali, kes alati on väga lahked ja abivalmid, sest ratastooli külastajaga koos olles vajame liftiga liikumisel abi ja enne ja pärast kinokülastust on töötajad abivalmilt meid oodanud ja saatnud. Natuke kehv on istuda väiksemates saalides 1. reas ja ratastoolis kasutaja istub veel esimese rea ees, mis muudab ekraani vaatamise ja subtiitritre lugemise raskeks, sest vahemaa ekraani ja vaataja vahel on minimaalne. Sellegi poolest oleme korduvalt kino külastanud ja teeme seda peagi, sest nii paplju huvitavaid filme on lisandunud. Hea on see, et ratastoolis külastaja jaoks on loodud võimlaus tasuta kinokülastuseks ja ruumid koos inva-wcdega on saadaval.
Mis meile alati muret ja probleeme tekitab on autoparkimine kino juures. Kuna mu mees liigub ratastoolis ja juhib ise autot, siis ei saa ta tava parkimiskohta kasutada, sest ei pääse rooli tagant ratastooli istuma. Varem oli kinokülastajatele mitu invaparkimiskohta aga nüüd neid ei ole. See tekitab probleeme, sest kui ostan Internetist pileti ära, siis pole kindlad kuhu saame auto parkida. Oleme parkinud Hobujaama tänavale ja Vana-Viru tänava algusesse, Narva mnt-le, Mere puiesteele.

Minu palve ja ettepanek on kinokülastajatele märkida maha parklasse vähemalt 2 invaparkimiskohta koos lisatahvliga ja laiuses 3,5 m. Tiia Tiik ja Arko Vool

Saabus vastus juba paari tunni möödudes. Aitäh!

Tere hea Tiia! Täname Teid, et leidsite aega ja soovi anda meile tagasisidet!
Täname heade sõnade eest personali aadressil, edastame need kindlasti. Parkimiskohtade maha märkimise info on edastatud meie haldusjuhile. Hetkel on Coca-Cola Plaza maa-aluses parklas märgitud 1 invaparkimiskoht, loodame leida ühe koha lisaks. Täname Teid ja soovime kõike head! Kohtumiseni kinos!
Inga Leetmaa, Forum Cinemas AS
 

5. oktoober 2016

Algab üle-eestiline infopäevade sari vähenenud töövõimega inimestele

Edastan Sotsiaalministeeriumi 5. oktoober 2016 pressiteate
 
Algab üle-eestiline infopäevade sari vähenenud töövõimega inimestele
Sotsiaalministeerium koostöös töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga korraldab 11. oktoobrist kuni 2. novembrini Eesti eri linnades infopäevad, kus tutvustatakse uut töövõime hindamise süsteemi ja teisi töövõimereformiga seotud küsimusi. Kokku toimub üle Eesti üheksa infopäeva.
 
„Töövõimereformiga on riik on võtnud endale ülesande aidata vähenenud töövõimega inimestel tööd leida, tööd teha ning parandada igapäevaeluga toimetulekut lähtuvalt inimese isiklikest võimetest ja vajadustest,“ ütles tööala asekantsler Egle Käärats. „Töötukassal on praeguseks leidnud vähenenud töövõimega tööotsijatest enam kui kolmandikule poole aasta jooksul võimetekohase töö. Need inimesed saavad elada ühiskonnas aktiivset elu, suureneb sissetulek ja inimeste iseseisvus.“ 
Kuidas täpselt käib töövõime hindamine ja millised tingimused on töövõimetoetuse saamisel, selgitatakse infopäevade erinevates töötubades. Lisaks on avatud ka messiala, kus küsimustele aitavad vastuseid saada kohalike omavalitsuste, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi ning abivahendeid pakkuvate ettevõtete ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate esindajad. Kohapeal on võimalik pidada nõu töötukassa karjäärinõustajatega.
Et infopäevadel osalemine oleks mugavam ja lihtsam, on lähematest linnadest korraldatud ka transport. Kõik toimumiskohad on ligipääsetavad ja kohapeal on olemas viipekeele tõlk.
Uues töövõime süsteemis hinnatakse vähenenud töövõimega inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Puuduva töövõime korral saab töövõimetoetust tingimusteta, osalise töövõime korral tuleb kas tööd otsida, töötada, õppida, kasvatada alla 3-aastast last, hooldada raske- või sügava puudega inimest vmt. Töötukassa pakub inimesele tuge töö leidmisel ja seal püsimisel.
Infopäevade läbiviimist rahastatakse  Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“.
 
· Infopäevade ajakava, registreerumise ja transpordi info:  http://sm.ee/et/uritused
· Registreerumine telefonitsi: 6269 182, Aili Petti
· Infopäevade Facebooki-event: https://www.facebook.com/events/1669904686629009/
·  Rohkem infot töövõimereformi kohta: www.töövõimereform.ee ja www.tootukassa.ee
   
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
626 9102 / 5696 4876
press@sm.ee / karin.volmer@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Kokkulepe: edaspidi viib kiirabi patsiendid lähimasse haiglasse

Hea teada kellel on vaja kiirabi kutsuda, et kiiresti haiglasse saada, sest inimese elu on ohus ja vaja on inimene kiiresti transportida arstide hoole alla lähimasse haiglasse. Ja kui sellist eluohltlikku haigust poel, siis peab ikka oma perearsti poole pöörduma. EMO eriarstid ja kiirabi transport on siiski erakorralistele haigetele. Link 3.10.2016 uudisele avaneb siit.

Kokkulepe: edaspidi viib kiirabi patsiendid lähimasse haiglasse

Tallinna haiglad, kiirabi ja perearstid sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt viiakse patsiendid alates 10.oktoobrist lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Kokkuleppe sõlmisid Tallinna lastehaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tallinna kiirabi, Karell kiirabi ja Tallinna perearstide selts.
Kiirabiteenuse osutajatele vajalikud hospitaliseerimise põhimõtted üksikute erialade, samuti laste ja täiskasvanute puhul on kokkuleppes fikseeritud.
Sünnitama viiakse patsient tema rasedust jälginud haigla naistekliinikusse, samas arvestatakse sünnitusmaja valikul ka patsiendi soovi. Need patsiendid, kellel kiirabi väljakutse põhjuseks on haiglas tehtud operatsioon või protseduuri tüsistus või pooleliolev ravi, hospitaliseeritakse seda ravi läbi viinud haiglasse Tallinnas.
Ühtlasi arutati elanikkonna teavitamise vajadust haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse pöördumisest juhtudel kui patsient ei vaja erakorralist abi. Haiglate juhid koos Tallinna perearstide seltsi juhatusega töötavad koos välja elanikkonnale mõeldud teavitusmaterjalid.
 

4. oktoober 2016

Ekspert selgitab: kuidas rääkida oma lugu ehk viis soovitust töövestluseks

Huvitav artikkel, mis toetab paljuski seda põnevat motivatsiooniseminari, millel mul õnnestus oktoobri esimesel päeval osaleda. Võib-olla on veel kellelgi seda huvitav lugeda. Lingi leiad (siit)

Ekspert selgitab: kuidas rääkida oma lugu ehk viis soovitust töövestluseks

Hea teada: Kuidas hüvitada ületunnitööd?

Selline vajalik artikkel on täna ilmunud raamatupidaja uudistes, mille lingi leiad (siit).

Kuidas hüvitada ületunnitööd?

Tööinspektsiooni nõustamisjurist selgitab, kellelt ja millal võib nõuda ületunnitööd ning kuidas ületunde arvestada ja hüvitada.
Nädala küsimusele vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg:
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida selles, et töötaja teeb ületunnitööd. Töölepingu seadus ütleb, et ületunnitööd võib nõuda ainult erandjuhtudel, kui see on vajalik ettenägematutel asjaoludel. Sellised juhud on näiteks kahju ärahoidmine või kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töö tegemine ei tohi katkeda.
Kui tööaega arvestatakse summaarselt, on ületunnitöö kõik see, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega. Tööandja hüvitab ületunnitöö tasulise vaba ajaga, mis peab olema sama pikk, kui oli ületunnitöö. Seda juhul, kui pole kokku lepitud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Sel juhul maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Töötasu alammäär ei tohi sisaldada ületunnitöö tasu.
Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda alaealiselt, kellele on see täiesti keelatud. Ületunnitööd ei saa nõuda ka rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Siiski tuleb ka teistel juhtudel alati kaaluda, kas töötaja suudab ületunnitööd oma tervise tõttu teha. Tööaja piirangute eesmärk on kaitsta töötaja tervist ja ohutust ning piisav puhkeaeg aitab säilitada töövõimet ja taastada tööjõudu. Rahvusvahelise praktika järgi peetakse mõistlikuks ületunnitöö hüvitamist täiendava vaba aja andmisega.
Mis puudutab graafiku muutmist, siis töölepingus kokku lepitut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, nt töötaja ei soovi graafikut muuta jätkub kõik nii, nagu algselt lepingus kokku lepiti.
Kuigi seadus ei ütle, kuidas ja millal tuleb tööajagraafik töötajale teatavaks teha, peaks graafik olema kinnitatud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad juba poolte vahelist kokkulepet.
Graafiku mõte on see, et töötajal oleks võimalik planeerida oma aega ja isiklikku elu, ilma graafikuta see aga võimalik ei ole. Seega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut. Graafikut saab ühepoolselt muuta üksnes hädavajadusel, nt kui töötaja äkitselt haigestub. Paaripäevane etteteatamine muudatustest ei ole heauskne ja mõlema poole huve arvestav, kuna see eeldab, et töötaja peaks olema kohe valmis oma elu ümber planeerima. Töö planeerimine on tööandja kohustus. Nii ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena olukorda, kus töötaja pole selgelt nõustunud graafiku muutmisega keset kuud ning ei saa talle süüks panna seda, et ta ei tule tööle muudetud graafikuga ettenähtud päeval.  Küll on rikkumine see, kus töötaja ei ole graafiku muudatusega nõus, kuid ei anna sellest tööandjale teada ning ei ilmu tööle. Seega tuleb alati kohe tööandjale teada anda, kas muudetud graafik on teile vastuvõetav.

Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...