26. oktoober 2016

Hea teada: kuidas toimib uus elatisabi süsteem

Jagan infot, mis on vajalik lastele, kelle vanemad ei soovi või ei taha või ei suuda oma lapsi ülal pidada. Link artiklile avaneb SIIT.

Puust ja punaseks: kuidas toimib uus elatisabisüsteem?
Järgmise aasta jaanuarist saab üksinda last kasvatav vanem hakata oma lapsele taotlema igakuist elatisabi. Kuidas aga bürokraatiamasinast läbi murda ning millised on täpsed sammud, mida vanem ette peaks võtma? Nõu annab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag. Viimase rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega ühe vanemaga perekondi umbes 42 000 ja ühe vanemaga leibkonnas kasvas iga neljas ehk 55 700 last. Praeguse seisuga on Eestis selliseid lapsi, kes kasvavad ühe vanemaga peres ning ei saa teiselt vanemalt kohtu poolt välja mõistetud elatist, kokku 12 500. Elatisvõlgnikke oli 2014. aasta seisuga Eestis 9150.

Uus süsteem on lihtne ning tagab lapsele igakuise sissetuleku
Elatisabi maksmisega ei saa riik asendada vanemapoolset hoolt ja armastust, küll aga saab kindlustada selle, et laps ei jääks ilma talle olulisest toest.
Uus elatisabiskeem jaguneb kaheks – kohtumenetlusaegne ja täitemenetlusaegne elatisabi. Kohtumenetluseaegset elatisabi makstakse ajal, mil inimene on elatisnõudega kohtusse pöördunud ja sellega on hakatud tegelema, kuid kohtuotsust pole veel tehtud. Ka varem maksti kohtumenetluse ajal elatisabi, kuid alates uuest aastast makstakse elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning ühes kuus makstava elatisabi suurus on 100 eurot.
Täiesti uue lahendusena jõustub uuest aastast täitemenetlusaegne elatisabi, mida makstakse siis, kui lapsele elatist maksma kohustatud isik ei maksa elatist, kuigi see on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Sellisel juhul tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses. See on abiks just nendele üksikvanematele, kes on juba kohtutee läbinud, kuid ka see ei ole tulemust andnud.
Esimese asjana tuleb elatisabi taotlemisel pöörduda elatisnõudega kohtusse ning seda võib teha juba praegu, kuna kohtumenetlus võib olla aeganõudev.
Kui kohtuotsus on jõustunud ja teine vanem elatist ei maksa, tuleks järgmise sammuna pöörduda kohtutäituri poole, et alustada täitemenetlust. Kohtutäiturile saab esitada taotluse elatisabi saamiseks.
Täitemenetlusaegse elatisabi taotlemine on tehtud inimese jaoks võimalikult lihtsaks. Kõik vajalikud dokumendid saab lapsevanem esitada ühte kohta ja ta ei pea jooksma erinevate asutuste vahet. Kui kohtuotsus on jõustunud ja võlgnik ei ole elatist maksma hakanud, tuleb järgmise sammuna alustada kohtutäituri juures täitemenetlus.
Kui täitemenetlus tulemust ei anna, tuleb kohtutäiturile esitada taotlus elatisabi saamiseks. Kohtutäitur on vahelüli elatisabi taotleja ja riigi vahel, kes hoolitseb selle eest, et kõik andmed saaksid esitatud õigetele osapooltele.
Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.
Ka piiri taha kolinud vanemalt saab elatist nõuda
Palju muret on tekitanud juhtumid, kus lapsele elatist maksma kohustatud vanem on kolinud välisriiki ja lapsele elatist enam ei maksa. Riik on püüdnud ka piiriüleste juhtumite puhul teha elatisabi taotlemise võimalikult lihtsaks. See tähendab, et enamikel juhtudel tuleb elatisabi saamiseks pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kelle kaudu alustatakse täitemenetlust ning kellele esitatakse ka taotlus elatisabi saamiseks. Täitemenetlust alustades ja elatisabi taotlust esitades tuleb Justiitsministeeriumis valida ka kohtutäitur, kes hakkab elatist vahendama. Kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud, edastab Justiitsministeerium dokumendid ise õigetele osapooltele. Edaspidi hakkab last kasvatav vanem täitemenetluse kohta infot saama kohtutäiturilt, kelle ta volitas elatist vahendama.
Põhjuseid, miks üks või mõlemad vanemad lapsele ülalpidamist ei paku ning elatist ei maksa, on mitmeid. On olukordi, kus elatis jääb lapsele maksmata sissetuleku puudumise tõttu, kuid on ka neid vanemaid, kes jätavad oma kohustuse täitmata isiklike suhete tõttu. Meeles peab pidama, et elatise maksmata jätmisel on kõige suuremaks kaotajaks laps.

Aitame leida vastused!

Kui sul on konkreetseid küsimusi, millele sa siit vastust ei saanud, siis koostöös Postimehega aitavad sulle vastuse anda järgmised spetsialistid:
  • Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag;
  • Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste üksuse nõunik Piret Suur;
  • Tallinna kohtutäiturid Arvi Pink ja Urmas Tärno.
Selleks saada kiri oma küsimusega aadressil naine@postimees.ee hiljemalt 1. novembriks. Meie kogume teie küsimused kokku ning järgmisel nädalal avaldame ekspertide nõuanded, et iga hädas perekond abi saaks.

Kommentaare ei ole: