Et pagulased endaga probleeme kaasa toovad, ei pidanuks Euroopas kedagi üllatama. Siiski oldi paljudeks ootamatult ilmnenud probleemideks ette valmistamata. Tuvastati, et osa Euroopasse jõudnutest on vanemateta jäänud lapsed, ning neid, enamasti noormehi, ootasid eriprogrammid, tugiisikute ja õpetajate toetus.
Kuid harvad ei olnud needki juhtumid, mil alaealised, enamasti tüdrukud, igasugusest toetusest ilma jäid, sest olid lasknud perekonnaseisuna kirja panna “abielus”. Saksamaal on abielus lapsi-migrante 1500 ümber, neist üle 300 poisid.
Kuigi Saksamaal jõutakse abieluikka 18aastaselt, lubab seadus erandina abielluda täiskasvanul ka paar aastat nooremaga viimase vanemate nõusolekul. Samas Süüriast on Saksamaale saabunud 664 abielus olevat alaealist, Afganistanist 157 ja Iraagist 100. Isegi Euroopa Liidu maadest tulnud pagulaste seas on alaealisi abiellunuid. Bulgaariast saabunute seas on neid 65, Rumeeniast 33, Kreekast 32 ja Poolast 41 (arvud seisuga september 2016).

Saksamaal kehtigu siinne põhiseadus

Märkimisväärselt palju on abielunaiste seas nooremaid kui 14aastaseid – üle viiendiku, peamiselt Euroopa mustlased ja süürlased. Nende arv 361 (noorim abielunaine oli 11aastane) näitab Saksa õigussüsteemi võimetust oma seadustele toetudes reageerida väljakutsetele, mida migrandid ühiskonnale esitanud. Kaua, läbi mitme kohtuinstantsi pidi õigust otsima abielupaar, kus naine oli 14- ja mees 21aastane ning kes liiati on lähisugulased – nende vanemad on õde ja vend. Lõpuks tunnistas Bambergi kohus nende abielu seaduslikuks, “sest neil seal maal on nõnda kombeks”.

Saksamaal jõuti pärast pikki vaidlusi veendumusele, et Saksa pinnal peab kehtima Saksa põhiseadus, mis lapsabielusid ei tunnista, selle asemel aga tagab alaealiste õigused.
Kohe leidis kohtuotsus vastukaja üle riigi, lõhestades ühiskondlikku arvamust: kas Saksamaal peab kehtima üks ja ainuke Saksa õigus või ka migrantide päritoluriikide mitmed seadused ja õigused. Ilmnes, et sakslased ei olnudki valmis küsimusele selget vastust andma, vaieldi pagulaste õiguste ja nende kaitse ümber, valmis olles omi tagaplaanile jätma. Arvukalt tekkis isehakanud advokaate, kaitsjaid ja mõistjaid 13aastastele abielus lastele ja isegi neid täisealistele maha müünud vanematele!
Seda põhjendati lastele parema elu tagamisega, traditsioonide mõju ja usutavadega, mille edasi kestmist soovivad pagulased ka Saksamaal. Mitte palju õiguskaugem polnud ka põhjendus, et õigem ja inimlik on lubada neil elada abielu täisealise, teda kaitsta võiva rahvuskaaslasega, vältimaks tütarlastel pagulusstressi ja psühhotraumasid.
Saksamaal jõuti pärast pikki vaidlusi veendumusele, et Saksa pinnal peab kehtima Saksa põhiseadus, mis lapsabielusid ei tunnista, selle asemel aga tagab alaealiste õigused. Põhiseadus nõuab ja noorteamet jälgib koolikohustuse täitmist ning peaks kaitsma ka koduvägivalla eest, kui see mitte salamisi ei toimuks.
Tütarlastele samad õigused kui poistele on uus asi ega leia isegi teise-kolmanda põlvkonna migrantide perekondades toetust. Ometi on lastekaitse organisatsioonide tegevus olnud tõhus ja tulemuslik, tänu sellele on abiellumise sunnist päästetud mitmeid lapspruute.

Laste kaitsjad on mures

Kuid lapsabielud pole kaugeltki ainult Saksamaa probleem. Euroopas on riike, näiteks Skandinaavias, kes palju kauem on jutlustanud võrdsust inimeste, religioonide, meeste-naiste, võõraste ja omade vahel. Sealsetes asüülitaotlejate varjupaikades ollakse probleemiga tuttav ja otsitakse lahendusi, igal pool omamoodi.
Laste kaitsjad, nii organisatsioonid kui vabatahtlikud Norras, Rootsis ja Taanis on mures, et tüdrukud paigutati kuni üsna viimase ajani meestega ühte ühiselamusse. Islami abielu võib sõlmida ka üheks suveks või mõneks päevaks, nagu pole keeruline seda ka lahutada.
Konflikt tekib, kui Euroopa ametnikud hakkavad ellu viima euroopalikke seadusi, läbi viima nende kehtimist näiteks alaealiste suhtes. Rasedad 14aastased kuuluvad siin riskigruppi ja peavad käima regulaarselt arsti juures – kuid abielumees ei luba! Näiteks Hollandi politsei otsib taga 14aastast lapseootel last, kes on varjupaigast kadunud, loomulikult koos mehega. Rootsi tahab alaealisi asüülitaotlejaid panna elama eraldi, abielunaise staatusele ja abielumehe vastupanule vaatamata.
Taani parlament oli otsustanud mehed, kes väidavad end olevat abielus alaealisega, üldse maalt välja saata, sest tegu olevat pedofiilidega. Kuid siin pole arvestatud kohaliku islamikogukonnaga, kes riigi hoiakut kritiseerib, ega Århusi mošee imaamiga.

Kerge on austada teistsugust kultuuri, kui see oma eripäradega sul ukse all ei ole. Austust väärivad aga ennekõike need, kes oma eeskirju võõras õues ellu viima ei kipu.
Osama El-Saadi nõuab, et araablastele varjupaika andnud maa aktsepteeriks islami pereseadust: “Selle asemel et peigmehi moraalselt ja poliitiliselt needa, tuleks meeles pidada, et pagulased on tulnud hoopis teistsugusest kultuurist, kus abielu tähendab kindlustatust.”
Imaami arvates peaks riik loodud perekonda kaitsma, ja isegi siis, kui mees on naisest mitu korda vanem, ei saa olla õigustust perekonna lõhkumisele, lapsabikaasat mehe kõrvalt ära viies.
“See on teine kultuur, mida tuleb austada” – õpetab imaam taanlasi. Kahtlen, kas imaam õpetab oma mošees käijaid austama teistsugust, kohalikku kultuuri.

Mitmenaisepidamine keelatud

Kerge on austada teistsugust kultuuri, kui see oma eripäradega sul ukse all ei ole. Austust väärivad aga ennekõike need, kes oma eeskirju võõras õues ellu viima ei kipu. Kaua kestnud parlamendivaidlus, justiitsministri napis sõnastuses, et Saksamaal elavad inimesed peavad järgima Saksa seadusi, nende tavadest ja usust olenemata, käsitas ka siia migrantidega eksporditud polügaamiat. Mitmenaisepidamine on siin keelatud, aga sharia seadus lubab seda. Mošees sõlmitakse abielusid teise, kolmanda ja neljandagi naisega, ja lasteraha laekub kõik perekonnapea kätte.
Õnneks elab Saksamaal palju “häid inimesi”, kes õpetavad pagulasi, et ametnikega suheldes peavad nad varjama mitme naise olemasolu, ning jagavad juhiseid, kuidas neidki perekonna ühinemise ettekäändel Saksamaale üle tuua saaks.
Mees üheksa lapsega ei saa ju kuidagi hakkama, selleks kutsutaksegi appi “tuttavaid”, “sugulasi” ja miks mitte ka võõrast alaealist pagulastüdrukut. Küll imaam teab, kuidas paaripanemine käib! Kohalike seaduste kiuste!
Neil päevil kirjutas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan alla seadusele, mis abiellumisea seniselt 15 eluaastalt kolm aastat allapoole laskis. Põhjendades, et senine seadus ei teinud vahet, kas seksuaalsed toimingud viiakse läbi 4- või 14aastasega, nägi Türgi parlament pärast põhiseaduskohtu otsust sel suvel vajadust määrata kindlaks piir, kust algab teadlik seksuaalsus. Türgis on seega kõige nooremad pruudid, ja loomulikult kasutavad võimalust neid naida mitte ainult pedofiilid, vaid ka Saksa türgi kogukonda kuulujad.
Kui abiellutakse Türgis, ei loe, et Saksamaal on lapsabielud keelatud. Loeb hoopis perekonnaseadus, mis meest-naist kokku hoidma abistab. Seadus käsitab kõiki võrdselt, ja isegi kui “naine” on 12aastane, puuduvad praegu Saksamaal õiguslikud hoovad, mis seda pidurdaksid.